10 aastat tagasi, nagu tänagi, oli jõululaupäev. Maailm valmistus vastu võtma, rahupühasid, kõikjal särasid kuused, küpsesid ahjudes jõuluroad. Inimesed olid õnnelikud ja rõõmsad. Moskva võimukoridorides aga oli kõik jõulurahust vägagi kaugele. Ameerika Ühendriikide kesktegevusraketid olid juba Euroopas ja oli tunne, et sama teed lähebki Afganistan. Kuna nõukogude võimuladvikule oli afganistani valitsuse mitmekordne palvevägede sissetoomiseks võetigi nelja mehe teadmisel vastu otsus. Suleti pitsatiga salastatud tekstiga ümbrik ja saadeti teele. 24. detsembri õhtul maandus Kabulis lennuk, kust tulid välja ilma eraldusmärkideta sõjaväelased. Nende sihiks oli presidendipalee. Nii algas sõda, mis kestis üheksa aastat, üks kuu ja 22 päeva. Kaliningradi oblastis öeldi mulle päevases Kornevus. Et kui tuleb selline asi, noh, räägitakse umbes kõigile. Ma ütlesin, tuleb, tuleb enam-vähem, räägite, et afgaani minek, aga noh, keegi täpselt ei öelnud, eks ole. Siis tuli väike seal vestlus või päeva pärast läksime, mis põhjusel sisust valiti välja, tõid sinna, Afganistan on seal juba üks üleliigne kodanik vist? Teonot uudismaalt just tulnud. Nagu ei olnud seal oma kohta. Ja ano seal võeti nagu autojuhte ja ma olin nagu autojuht Kaja. Minu meelest läks ja sealt edasi viidi siis Moskvasse, seal tehti sealt istusime lennuki pealesõit. Üks kaheksa ja ja sealt juba kuus, kas sealt tuleb piiri, kus kohas, kus kasvatasid juba Esselai soomustransportööri teda, sealt ise valisime endale auto. Sõitsime maa, eks ole, rongi pealt ja üle piiri. Mis oli see, mis kõigepealt silma hakkas ka üle piiride? No mis seal oli, no üldiselt silma hakkas väga vähe, sellepärast et lund oli tookord väga palju. Tantsid seest kants, vahepeal uppus ära, kaevati välja jälle. Ja noh, mis seal ikka, mina jäin mägedesse, esimene kolonnist maha. Mäletagi, mis kõrgendiks oli seal esimene. Küll on see ausammas. Ja üks mootor ütles üles ja. Siis sinna, aga seal oli partisanide valglõbust, sealt sain süüa ja juua, kuulipildur jäiga kaasa. Padruneid oli seal ikka karta ei osanudki, nagu midagi. Päevaks oli, mära tähendab hommikuni, siis remontisin auto ära ja hakkasin järgi sõitma. Seal öeldi ka ainult otse, noh, ma mõtlesin küll, et mees tead, kohutav vaja pöörata, ega mina ei teadnud siis, et üks d ainult lähedki sõitma Heraatist läbi ja siis nägin, et põllu peal tuttavad masinad väga palju vaatampu ongi, põhjendati kuidagi ära ka see, et noh, miks teid siin üle piirivile? Ei. Sellist põhjendust nüüd küll ei olnud, et tekiks selline tahtmine sinna üle piiri nagu, nagu keegi oleks hädas, tuleks appi minna, sellist polnud midagi, öeldi midagi, öeldi noh, revolutsioon. Pakistanist, eks ole, tulevad vaenulikud jõudja. Mõtlesin, et midagi sellist, midagi, midagi teistsugust muidugi, ega seal, ma ei tea, seal ei kardetud, ainult ütleme, neid välisseal kardeti, iseendid ka juba, ma ei tea, kirju kirjutada alguses midagi sellist, kes Martti, eks ole, ütleme, tema sai või kirjana kirjal, kirjal pidid ümbriku tagasi andma, Vardi vaatasid niisama ära, andsid tagasi. No ma ei tea, no selline noh, nagu harjumatu. Ma sain vist, millal ma sain, teisel või kolmandal kuul, sain kirjutada. Olen põllu peal, mina ei teadnud, sellest pole vaja Pustast sellest nagu ei teadnud täpselt, kuidas ta käib ja sellepärast võib-olla pole seda küsinud. Teised said. Kuid kahtlane, kahtlane, mida te seal põllu peal siis tegite, vigu? Kavustasi näide Too kohta ei olnudki eriti hea selline soodus. Sealt me sõitsime varsti edasi, kogunesime, organiseerisime seal natukese ja seal jagati muidugi ära juba pataljonid ja väiksemad üksused ja. Enam-vähem selgitati seal see muidugi sooja toitu ka juba muidu konservide peal kõik. Ja siis sõitsime edasi, natukene seal võib olla noh, 10 kilomeetrite siis oli üks soodsam koht lennuväljale lähemal, eks ole, seda tuli kaitsta seal nii ühele poole. Ja noh, siis alustasime laagri väljaehitamist, nemad seal telgid kalavägi, tegi endale eluasemeid, seal autojuhid tegid seal parklat. No mina muidugi, mina telki hakanudki oma asju viima, ühtegi ööd telgis maganud autos loba igaks juhuks vaatsena. Parem. Kas oli 15. aprill, kui ma sain Pawesca vabariikliku arstliku komisjonile Lasnamäel? Käisin seal ära, minul niuke tunne, et umbes kuu aega vähemalt veel, eksju, aeg-ajalt nad siin hüvasti jätta või mingisuguseid istumisi korraldada. Ja siis järgmine päev tuli juba kutse, et 18. mineke igal poolteist päeva aega organiseeri lõige lahkumisi pisaraid ikka pruudid ootama jätta ja nii edasi. Ja 18 läksin siis Lasnamäele hommikul alusena uuele tänavale, siis läksin sealt edasi bussiga Lasnamäele. Lasnamäe olime kaks päeva öö, olime ära. Ja järgmine õhtu ma mäletan autodori, järgistaksime Tondile sedasama seda. Ja siis ma sain koju isegi Tondil oli kuskil kolm-neli-viis päeva veest umbes mingisugune kasahhi seersandi, siis need kaasa rinne mingit tööd tegema. Infotöö ära ja siis vaba aega, siis käisime siit läbi ja kõhu täis süüa. Muidu ema jälle valas pisaraid. Poeg sõjaväkke, siis mööda mitte midagi. Ja lahmib, räägita ja kõik, et kas mingisugune Saksamaa, Poola võidad, varajased minejad aprilli kuuseks, esimene sats üldse, et raudselt kuhugi, noh, mitte NSV Liitu ka. Saksamaale Poola või Rumeenia, kuus, kus on, osad on. Ja siis lennujaamas alles selgus, et laskendi lennukile, eks ju. Siis mõtlesin, et hea küll, et läbi käidud, kui Saksamaale minna, lohutasin ennast igat moodi, endise nägime teda niimoodi, et seal oli punt oli nüüd juba igatahes tüüp. Ja siis küsisin, et mis vennad, te olete, nemad lähevad Tartusse, teenime, me tulime siia juurde Usbeki maale, siis. Tahtsime vahetada omavahel, siis pandi rongi peale thermeesist väisad Kuletaskendiste. Põrdosest Termeesi thermeesist aasid, hakati valima, eks kangema tantsud valiti välja luuratakse. Siis me teame ka kuidagi silma neile Starsky vöönd siis veel. Valiti välja sotsikuks. Ja siis vot siis tuli ja küsimus on kas afgaani son keegi surma saanud mingi õde või vend või sugulastest või keegi on olnud siis oli ja selge teada puha, kuhu minek. Noh, enne seda ainult kahtlused ja kõhklused. Ja siis kolm kuud olime siis karantiinis, kolm kuud ma koju kirjutanud, mina lähen ikkagi Saksamaale. Kodus ammu juba teate. Mind veel teati, kuhu minek on tegelikult püüdlikud varre. Heinad muidugi nii kasu ei olnud, selles. Muuseas oli seal niuksed tüüpe me säärase noh tead, vanemad on ka sellised Mägilased, eriti lehte ei loe midagi teada, ei saa Alujat milleski seda. Sellised, kes kirjutas teeni Mongooliasse ja jäätegi uskuma teenuseid maksast ära, ta Mongoolias tuli koju ja ütles, et no et siis võib-olla siis avaldas tõelnuxe, tegelikult oli ja nad lihtsalt vanemad närvjueeriks liiga palju või päritterneesi on seal karantiinis. Vitsikuid viidi sinna. Shera paadiõppekeskus, mägine, sihuke vastik. Saame lendasime kolm kuud ringi ja. Lennuki peale sõitsime, maandusime, vaatasin, afgaani lipp lehvib ja vene lipu kõrvale. Korras sillad põletatud tagasi või pole? Kuni viimase hetkeni ma mõtlesin, et issand jumal, pole võimalik, mina seal on vähenenud, mis kurat ta hulluse, kes ma olen mingi võitlejale. Kõik lage kuskil kaugel-kaugel oli siis mingisugune niuke seal jonka siis nagu rohetas või sineta seal kaugele läks taamal. See oli ka esimene, mis ma mäletan ja siis muidugi turbaiga, vennad mustade. Ma mõtlesin. Vaenlased kinni püüda, noh need kohalikud Nagu telgid üles pandud, meie jaoks magasime telkides, sõime seda putru leiba mingisuguste. Ja tuli öö kätte. Muidugi telgis kohta ei olnud, mõtlesin oma madalasse ja keerasin enda motellid, olen maha, noh nagu paljud teisedki ja siis keset ööd olles mingi meeletu ragin selline kõik taevased punaseks, ma mõtlesin, et jess, Marie lännu kogu see elu pandi täispauk aine Meile kuskilt see lõngast. Kaevusin kuhugi sinna madratsi alla pealt kinni, tõmbas selle seljakotiga pähe endale vaatsed ümber kõik ta samamoodi nagu mina pärast tuli välja, et noh, et meie omad andsid nagu hoiatuslaske sinna pärast mar täitsa ära sõjaväeosas laotati laiali meid seal Peter 90.-te algul oleksid toredad vennad koose. Ja see esimene silmapilk kohe sõbralikud atsess näitasid, meile võiks olla, et vot õige kamraadid, nii ongi. Ohvrist puhkamisaega oli kõik need noored ära jaotatud juba oma väeosadesse laiali. Ma Bodrasede leenidesse nõus, eesti keeles on liikides ähvases. Nii kaua ei rahu, ja siis hakkas pihta üks suur lendamine. Ollakse siis kõik koos, lendasime, algul me olime kõik, hoidsime kokku seal seitsmekesi olime nooreda. Pärast hakkas juba nemad igavesed Seitsmest noorest olid veel neli, olid siis nagu musta ta muidugi täielik musta omavalitsuses, absoluutne Nemad olid seal noh muidugi kohale noored mustad olid seal kange tantsud hoobilt valmis. Siis lõbusa emade jalad seina peale. Me neljakesi lendasime siis seal teada kõik seal kaltsud ja lappida. Ubarca lõik, koristamine on sinu asi. Söökla toimkonnas, seal nõud, kõik on sinu teha, vaata ise, kuidas hakkama saada. Siis nahk ei saa eriti vedur lõppenud, see Sabernad kolakat kaja. Mul õnneks oli niimoodi, et kogemata minu platood, aga mul oli siis jah, karantiini, sorri, märkmik olemas, kuuma Sirgasin vahetevahel sisse siis läitis ülesse siis kohe pintsli või pliiatsipoiss, et hakkab mul joonistama siin, ütles, et seal kerkis, siis oli meil Sancama sooda. See panin kohe Captiorgase, kui teised õppustel lendasid, õppustatakse. Sest mina istusin Captiorkasid, ostsin talle plokk noote joonistada, vanaemasid ja vanaisasid sinna siis tobe siukseid, pildikese lollakaid. Selle poolest oli mu esialgu täitsa magus elu natukene magusam kui teistele. Aga see oli ka esimene aasta kuni uued noor peal, tuli ta siis kohe kardinaalseid elu muutus kohe kardinaalselt kohe nii kui meile. Tegelikult, ega see Bekaa, see tähendab mitte midagi. Ta brikaas ikka lendasid niikaua, kuni tulid nooreda, kui nad jõuavad, uued tüübid meile. Öeldi juba, noh, vanakesed olid vanakesed seal juba meile, et davai, näidake, mida oskate. Tuletage meelde, kuidas täitsin, kasvatati ja. Ja noh, ega see korda rikka niuke jätad. Kuidas sul mingisugust Fingaale silmal ei olnud mingisugust nihukest silmanähtavat? Seal ribid väljas, kas niisugust asja ei olnud, siis? Võis rääkida nii palju, kui tahad, on ju? Andi kolakad oma viga, et ise oled loll ujujad, ära jookseb. Häire tähendab, autojuhid magasid autos, kõik see häire tähendas niimoodi. Jalavägi juba jooksis kohale ja siis koputasid ja siis käima ja mingi rivi ja siis hakkasime sõitma, kohe sõidad, sõidad ise ka ei tea, kuhu võiks olla. Komandör sõidab ees muidugi. Luure oli juba eelnevalt ära käinud, luurelood. Nemad juba teadsid. Siis piiratakse vaikset küla andada. Siis ootad kuskil viinamarjaistanduses puhkad natuke tunni, kaks, võib-olla siis, kui valgeks läks hakati rahvast seal väljakutsena, jalavägi juba läks, eks ole, küla kammin mina alati autos, kuulipildur ka. Eks me siis seal halvasime. Üldiselt oli niimoodi, et kui ikkagi nakkis kätte noh midagi teha, et tuleb lasta, noh, meile öeldi kohe ära, tuleb need nahad, kes välja jooksevad, külast ütleb lasta mitte püüda, kuidas püüate natukene, ega siis autot, et nad on nagu meie jaoks, aga selliseid juhuseid muidugi meil ei olnud. Et keegi oleks meile peale jooksnud. Saime küllaltki rahulikud sõnal. No niimoodi ikka ei läinud kunagi, et nüüd kedagi saadust kinni, sellepärast et see oli ette teada need reidid, ilmasete mindud niisama küla kammima. Kui oli kuskil külasse keegi ilmunud, saadi kuidagi teada, siis saadi ta kätte ka enam-vähem, nii oligi nendel oma saatkond oli ka kaasas või oma võimuesindajad ja nendel oli mingi nimekiri seal olemas. Nimed, must nimekiri, kus kirjas kodanikud üldiselt, kellel ei olnud tere süüd Too tollele ikkagi võimalus üleüldse hakata. Noh, ütleme seal afgaani poolel piss kätte, kui oled nõus, kui noh, aga kui süüdigadega midagi ikka ei tehtud. Midagi tehtud, aga nahkhiire, seal veresüüd oli üldiselt jah. Et ikka lasti maha ka alguses nalja pärast ma kuulsin küll, et nad ikka veel nagu pakutakse seal võimalusi. Aga ei. Visatakse välja helikopteri velskri, võib-olla kuidas kunagi, mõnikord viis kilomeetrit kaugemal, mõnikord 10 siis seal on nagu öösiti käib, päeval magad öösiti grupi komandöri juhil üks ohvitser olid kohale, valitsus kohalasinud sinna ja siis igaüks kindlustab ennast, jaotatakse mehed laiali, kindlustatakse tee, äärekrimineeritakse, teevee tehakse. Siis valitses, oodatakse seal kas kaks või kolme päeva. Kui midagi ei tule, siis lahkutakse tibud, seal sellised helikopterid jälle. Ärge tagasi tavaliselt väga palju tuleb, neid autosid siis ei hakka muidugi eineid puutuma. Sest meil käis 20 inimest väljas anud Kavlynimises gruppida. Ja kui seal 10 autot tuleb, siis oma elu on kallis kõigile käski Putindena paar-kolm kuni viis, viis, kuus autot, need, nad käivad pikemate vahemaadega. Kuidas saadakse, kuidas kunagi. Helistame neid nii kaua, kuni nad seisavad seisma, jäävad enam keegi vastu tulistena samal kohal nagu läheb lahti, nii teatas kohe pataljonis pataljonist abinõu, või kas lennuvägi tuleb sisse või siis hommikuks jõuab, tulevad kohe. Prometheus, fantöörid kal Peterit kohale, Snapi omagna nagu Roodest, kõik tulevad appi seal. Krabi vajadust. Aga kui ei olekski kenasti? Ist tulevad hommikul helikopterid järgi, korjatakse relvad kokku ja mine tagasi pataljonid. Enamalt jaolt langevaid, kes saamisse paneb punuma ja ei, kui ise lähedal näed, noh, et on seal. Hingab veel. Nagu midagi räägib, ega seda ei hoolitseja, ta elab Veyranduslikestuse maa kohelist, palun. Selle tuludesse kaasa. Kõik viiakse, Ta oli elaja, laskemoon, võetakse kaasa, laskemoona kõik ei võeta, sest kui palju laskemoon on, kuidas kunagi mõnikord võetakse, mõnikord ei võeta. Sest palju laskemoonast, lihtsalt noh, ei ole sellega midagi teha, naguniiviisi põletatakse pataljonis, Luhatakse pataljonis ära. Kohapeal lihtsalt lahatakse, pannakse põlema, laetakse ära kohapeal masinad ja meil oli kui natuke terved olidel ja kui oli võimalused jalatranspordiseltsist transpordipataljoni toodinud. Aga kui nad natuke mõni ratas alter oli, plastilist pandi põlema avama, paremad asjad muidugi koratiivikerlaselt. Üheksandani jäi riidides sõdimas lubati käida nende riietega, mis, nagu omalajal mugavam, paned botased jalga või dressid selga, see jääb nagu tähtis panna, kerge lihtsalt oleks ja omal mõnus liikuda. Soojad magamiskotid, seal ööd on suhteliselt remondiga. Niuksed magamiskotid õele niuksed, Pakistani omad, kerged ja soojad Eestias ainukesed väikseks bambus kokku rullida ja parast ja kergeaastastest Kolulisel külva aastast. Muu laskemoona, fiksu, sööki ja jooki. Noh, jooksul põll sellel ohvrades keik keskazeni konservi koju maha niimoodi ära. Et nii palju kui veel võimalik püüda kinni karavamise vedanud relvast energia sellist sellist tüüttimisel püdi lasti maha ega keegi tea algul, et kas seal on veel olnud, ei ole elutoast üldjuhul töösti riiu, lihtsalt ei kommuneni tundele, komanaline tundjat, kes öösel liigub, pimedaks läheb pimedas liigub, see on juba kõik, mis liigub lastav novelli maanteedega samamoodi sealt saal paadist Kabuli läks tee seal nagu postid on nagu teede äärtes, niimoodi. Siis postide valik on olnud seal niimoodi nagu mõnikord niimoodi jääb, nagu pimedaks on läinud ikka niimoodi üks automaatseks kord sõitis seal vanade tuledega. Ei sakati nagu esimest korda lassi, keri, kui raskekuulipildujast seal ette niimoodi kuulil mööda asfaldit niimodi rikkussetist lendasid näha oli koheselt lähedalt aga masin kinni pidanud ja siis muidugi lasti lihtsalt pandi põlema. Tavaliselt nad ju nägema, kas tal on veel ju ei ole, aga pimedas sai tea näha pimesi kõike lastele. Esimese Afganistani loo lõpuks tahaks aga lugeda ühe katkendi artiklist mida alles hiljuti lugesin ajakirjast, aga nukk. Kuuendas roodus teenisid kolm lahutamatult sõpra. Ükskord, kui nad olid tugevalt kangemat ribanud, tekkis neil tahtmine saada hašiši ja uinast. Mindi lähedal asuvasse kihlaki. Teel tuli vastu neile vanamees, aga nemad auru all, nagu nad olid. Ühesõnaga, lõid vanamehel automaadiga pähe, nii et isegi sisikonna lendas. Seda nad tõsi küll, algul ei märganud. Tassisid vanamehe põõsastesse ja läksid edasi. Jõudsidki flaki ja sisenesid majja. Seal oli naine, nad hakkasid teda vägistama, temaga pistis karjuma. Kisa peale jooksis kohale naise õde. Poistel ei jäänud muud üle, kui need naised surnuks torgata. Siseneti järgmisse majja, seal olid lapsed. Sõdurid avasid automaadist nende pihta tule, kõik pandi magama, ainult ühel õnnestus peitu pugeda. Kohtus aga poisid seletasid, et purjus peaga ei pannud poisikest tähele, sellepärast ellu jäigi. Peale seda mindi tukaani, võeti sealt kotitäis hašiši ja oinas ning tuldi väeossa tagasi. Raja osas avastati, et automaadil ei ole sihikut. Mindi tagasi. Löödi lõplikult surnuks vanamees, et ta ei kussaks Eletiga põõsastest siik ning tuldi uuesti vajusson. Toimus kohus kohtus eneseõigustuseks, aga üks poistest ütles. Kui ma operatsioonil olles teie käsul 20 inimest päevas teise ilma saatsin, ütlesite tubli sõjaväelise ettevalmistuse eesrindlane. Autahvlile lubasite panna, aga kui tuli tahtmine süüa ja kaifi saada. Ning kui oina järele läksime, tapsin ju samasuguseid inimesi. Olgugi, et olin tookord täis ja tegin seda ilma teie käsuta. Vaat nüüd tahate minule kohut mõista? Sõduri uudishimust peetakse autosid enam, Saltal kinnisvõtad mingi kasti viinamari tagant maha mõne arbuusi ja et selle peale nagu tulli kaebumaga Võigeldaks röövimine, naabrana sõjavad aitasid hoida ja tahad ikka midagi paremat, eks ole. Pulm on lähedasele kaskiks mõistvalt asju täis on, siis mõtled küll, et mis ükskastikadele pahandasid? Haned neile tegi puha. Nii kaevati iga inimene nagu ei kaeba seal põlisrahvas üldse niuke. Koonrid ja kardavad ka, ega nad ei julgenud ka, seal olid igal juhul minna. Igaüks filiaal võetakse vastu, ütlevad, kuulatakse ära kaebus, sest ütleme, et ega seal ei hoolita neist. Tegelikult väljas oled, ega keegi ei hooli, kas sa oled rahulik või oled sa mitte rahulik? Üks sa oled ikka üks sama selline. Musta musta ikel läheb laskmine laskmiseks, jagame, koheldakse ühtemoodi enam-vähem kõik. Nad on vanad sõbrad, kui sel aastal nendele juurde automaat. Vahepeal ta on alati sõber ära ümber keeradega tsisterni sisaldust, midagi talle pakkuda on ja andaat salati, Kuišeikus, radika, käed pikalt väljas, kanna mulle paksus kingitus taipakses vene keelt oskavad seal juba niimoodigi küsida midagi, et sigaret või või mingit konserv võileiba või noh, nagu seal nagu kõik rääkisid vene keelt puhtalt absoluutselt seal nagu ameeriklaste heidetud linnatalisel seal elavaid lapsi teha, vanematele rääkisid vene keelt puhtalt nemati, mõlemast. Võistkonnast rahuldus nendega vene keeles räägid. Mis arvamusel te olete sellest kohalikust elanikkonnast süngeeldava arenejad all, niuksem, seal praktiliselt vahet ei olnud, seal 40 vastane inimene, seal loetakse nagu kõrgemaks ei loe, eks ole, aga või lapsega tegemist seal kolmeteist-aastasega mõistuse poolest on nad kõik ühesugused, üks jutujärg ikka on igasuguseid, muidugi mõningase näiteks kuskil õppimas käin, nähtavasti seal on nagu ülikut targemad, aga tavaline inimene 16, tavaline inimene on näiteks talvel mõne. Ma arvan niimoodi, et meil seal, et nagu karjakasvatajad olid tema eluasemeaasta läbi üks niisugune nahk nagu jurta üles pandud, elab seal ise, lähed talvel, sul on küll tema kõnnib paljajalu, ringid on üleni näost üleni must. Jällegi ta elab ainult. Milles ta elab, seda ei tea keegi. Tal on oma kari lambaid seal kaablid nendest vist elabki eluaeg teinud. Ja kas ta on seal? 20 kas ta on viiekümneaastane, sellest aru küll ei saa. Mõni kasutab ville, aga noh, ville kasvatab kah, siin-seal on ka meie juures oli see päris võimatu enam seal ei olnud midagi kaltse, seal on nii kuiv minagi kassid. Meie poolikal rohkem rohelist, seal kasutati riisi ja maisi ja niisuguseid asju. Aga Grahaste käest surunud äriga niimoodi ikka Sollakelt midagi ostes keri oma raha eest osta ja siis pärast kuskil natuke maad eemal selles otsas rahast mahvli praktiliselt võisid maha müüa kõik, mis Välgijad tolmu enam ei tahetud vanaraud ja kõik, mis vähegi käe-jala ulatuses lauad, vanad kastid, tükid, reinu, praktiliselt kõik läks, mis vähegi kõlbas, kuhugi neile kõlbas laudel eriti hinnas nagu mingid laud kastides, eks ussid, hinnase kõik, sest seal ei olnud puitmaterjali absoluutselt. Aga meil on linn lähedal, noh, linnarahvas ja ma arvasin midagi erinevaid seal linnas näha kõik uuemast autost, kuni nii viimase kirjuseni võib näha kõiki absoluutselt. Ma ise olin ka puulises, kord käisin siis oli, seal oli 1000 üheksasajakordne maja on kõrval samas savist ehitatud maja mingi savitonni ehitatud kõrval üheksakordne maja, mingi uusimad autod sõidavad seal linna veel teine, mingi vaene kerjus kuskil nurgas istub, ei saa aru põhimõtteliselt selliste inimeste olekust Tõnni äärmusest äärmusesse elavad töödujad isegi puuadraga äärega ees ja puuader tagajärg ja siis mingi jaapani malgatus mängib muru sisse kõrval, nüüd mul neid tee ääres kohanimedel. Mida siis selle vahetuskaubast nende käest võiks saada kohalikku raha. Ja siis, mis all oli levinud, oli Charles narkootikumid? Narkootikumid? Siis teame, noh, niimoodi ta on kunagi ja muud midagist, muud neid ei huvitanud, lihtsalt põhimõtteliselt kohalik raha ja narkootikumid, mis nende käest polnud muud rohkem midagi, eriti tahte. Midagi neli on pakkuda, niuksed sulid käia, kui neilt nendeks mingit kaup kauba vastu vahetada ja siis nad alati petsid vähegi võimalik sisekirjeldava poolniood mäega, isegi Alekna ise ka ei tahtnud neile anda, petsid neid, egas nemad kaotasid, nähtavasti pole sellest juba õppust, selleks ajaks, kui meie vahel käisime, olid väga päris välja õpetatud, kellel oleks uusi vaja tavalist, seda äriasjandust seal päris hästi. Nii et igav ütlesin, et võtma, toon sulle homme seda, saame mulle täna seda. Temased annab käsid, pane käe peale, siis mina annan sulle käe peale. Ega enne ei anna midagi narkootikum midagi, käis asi niimoodi back kommida või panusele tüki narkootikumi vastu. No siin moodi suvaliselt, kuidas kunagi. Ma mäletan, et see kondentspiima paklismis maksis seal 250 500 sertifikaati või copycat, nagu siis selle võisid nagu müüa ära 50 afgaani eest. No selle Surti olnud minagi võimalik osta nii väiksed koplid seal mingi numbri kokku omale, siis seal ohvitseride oli võimalik linnas käia. Siis andsid mõnel ohvitseril ka siis ütles, too mulle seda või midagi, niimoodi. Niukse ohvissegi läbi saad või autojuhid käisid tihti linnas seal niimoodi sest neil on võimalik osta sealt kedagi koju kaasa võtta. Templisse minna siis nagu laast siia kottigi ei tule midagi lassi kaasavat, kodustele nenud. Siia toodi, meile käidi järel, toodi mida sa sööd seal ja makaronid vees läbi, keedetakse siis vesi välja vallatud ja makaronid kohale toodetud Testa tainaks kutsusime, ta oli hullem tainas, mis meie tegime seda leiva niimoodi, et ma ei tea, mis tegeleb läbi kurnama kõike, mis ta tegema pole hirmu, kirjand. Tead, lusikaga võtate, on noh nagu täpselt nagu tainast ei putru või ma ei tea. Aga ta oli nii vastik, ilma soolata, ilma millegita, tead ilma kui liha sonkad oli sisse pandud, siis oli pidupäeva, muidu enamus oli ilmaja, alguses sõime seda, aga pärast vaatasime siis meil tuli uus ülemus. Mees vaatas ka, ega sellele ohvitseride sõdurite söök oli eraldi, eks ju. Ohvitserid oli kolmekäiguline söökarati. Ja see ka sellele ei meeldinud tema ukrainlane riskimees kolidelt lõbus veest. Naps kuulub söögi juurde, kuulus talle ja siis ise tegime, ise tegi süüa, lõppestide koos tegime. Kes midagi sai, laostele muretses midagi, tead kes seal värsket kapsast ja tegid suppi. Ta ei tea. Põhiliselt jah, ise tehtud näiteks poest ostetud vorsti või sell ja midagi taolist. Oi, roodi seal hirmus, väga hirmus, kohe seal tulid ülesanded, eks ju, ja. Ja siis noh, noor oli kagus uraalil, vesi läks keema ja kakkusin oli peaaegu kaks korda maha, kõrvetas näo täiesti ära, täielikult jõudsid siis rood on meil õhtul hilja sedasama, kuid teeksid ja karistuseks korgi maha. Kakkuse pandi öösel autod valvama, kõik teised läksid magama. Suhkrusee läheb kõik samakakse. Seal sihukest nakkel võimalik jätsid, et kellel läheb, kelle lähedal suhu ei suust asjad käest ära võeti, seda ei olnud. Ja niimoodi süüa jalt see siuksed asjad, ülejäänud nagu ikka Brasva käima, seal käib imekähkusõitjad. Seal nädal aega, Brascawalmise. Kaevatakse maa sisse. Suhkur, vesi, pärm, kõike, hop, paradid, olemastajat, luurekäibes laetakse läbides. Kuskil kõrbes või kuskil, kuidas salasee sellega vahele jäid, siis oli läbi ja kurbus ja, aga kui sa kuplid, kuhu sa satud, siis omad need, tead, seal tegid siukse triki sinuga. Öösel esitajad disti val, lugesid Taavi ülemusele ette näiteks või jooksid või üürid prügimäel ja tegid tööd seal kuumusistumisi üldse vaikselt, nii et istuda seda ei olnud. Mõningatega ideaalne mõningatega ei saanud läbi lihtsalt seal ohvitserist tegelikult kuidas tema suhtes sõduritesse? Soodi komandörilt mitmega sina peal täis täitsa rahulikult temaga jutule hakata, kõike teha roodukomandöriga või sina peal olla. Mõnega ei saanud üldse rääkida, ei olnud mõtet lihtsalt, sest ta oli nii uhke upsakas ja seal ta oli ennast täis Tallinna, mõtlesin, et ta oli korraarmastaja, ühesõnaga mõõdetel nimetatud, sel nimetati selliseid korra armastasid tema kordanu kõiglate, lauan siukest. Bell pataljoni üks pataljon, komandör vahetus täpselt siis kui minul oli aasta teinud seal Poolast nagu jäi. Ja siis esimene õpseks ennem oli, see oli väga niuke arusaaja, käis koos meiega lahingutes ja kõik niimoodi sai üht ja sama toitu ja kõik niimoodi. Aga samas, kui see teine sina siis tuli, see tuli liidust mingi maja rolli, nime ma ei mäleta, aga see oli lihtsalt fantast, mis siis nagu kõik Pomentit pea peal läks, kõik, järsku tuleb mingi triivi niuke drill kuli koha sisse, mida ennem arvatagi ohvitseril auandmine niimoodi nihukest asjasallu, kus apsust dial teoreetiliselt kättpidi või niisama jeldava kavandad kätt kõrva juurde või midagi on üks, see on samamoodi lahingutes käime temana kuids osanud niux, suurematest operatsioonidesse siis hoidule avati oma Köök kaasas ja oma telk ja oma voodi, voodipesu kõik niimoodi täiesti. Kes seal ennem oleme palunud, on see nagu täiesti võõrastele, ta ei võta seda kunagi omaks ja tema suhtumine kõik selles ohvitseridest ja sõduritest hoopis midagi muud teda lihtsalt ei peetud lõpuni jooks. Meil oli samasugune tuli ja minu lasteni sellidele meil samasugune pataljoni komandör. Tema arust olid noh, et esinev nagu pataljon, longer, ta hoidis sõdureid, tema jaoks olid kõik iga sõdur tähtis. Austas sõdureid siis teisele ka sõjas kõvasti käändva. Ava teine mees tuli taliliidust kavatse tund tahad teadetalleraalidel, et meil on kaks Orniti, vanapaar Haadetas kõik mu normi sisse liigi edasi. Teda see ei huvita, see, et noh, et need ohc, mis on 30-st mehest kaks on, et see on nii väike kaotusele. Ongi edasi. Samas lõpuks, kui abi sinna kohale jõudis, oli ainult 10 meestel elus. Pärast kriis on samad, kõik need sealt tulid tavalise siis oli, otsiti taga needsamad sõdurid ja pataljoni ohvitserid otsisid taga seda pataljoni komandöri, et mõni alaste tõesti seal maha lasknud koha peal kohe fenomeni küsimuseta. Aga ta oli kadunud kaks päeva, ei, mitte kuskilt lülitatud. Ohvitserid üldse niisugune, nagu see muidugi väljaõppimine või midagi nihukest, noh ei olnud nagu kompetentsed oma asjapealse Toguriskeerisid oma sõdurite eludega väga palju neid täitsa samune, kaitse tuli, paluti kuskilt peal kahuri lihtsalt need, ehk siis anti lihtsalt ohvitserid tantsijate kogemata oma koordinaadid või kuidagi oli, lihtsalt võtsin tuli enda peale oma selle oma selle koha peal, kus sa just ise asusid, et oma koordinaat isegi osata arvutada, kaardi peal. Floodus sattus näiteks üks kahuri mürsk täpselt näiteks sinna sideme niuke, noh, seal niukse nagu kolmandik kuni neli inimest niukse varends näiteks täpselt sinna kõrvale, sest ei jää mitte kedagi ellu. Entson ohvitseride viga täis sinna jälle nagu sõdur üldse kuidagi puute asjasse üldse kahuriteraapiale kutsumise käbi oli proovimise teel rohkem. Pannakse esimene pauk ära, öeldakse Vot Valvina praawasminna leiva. Ja siis, nagu need proovimise teel tulevad järgi esimesena nagu netuma või, või need siis pärast tulevad, nagu kindlam on tal lihtsalt tema voi seal täpselt sama praktiliselt.