Oleme teatrilukkudega jõudnud 1984.-sse aastasse. Peamise teabe Estonia teatri uuslavastustest saate Jüri kruusilt, kuidas stuudios on ka kaks külalist. Estonia teatri solistid Leili Tammel ja Ivo Kuusk. Kõigepealt teeksime juttu Eino Tambergi ooperist lend, mille esietendus toimus küll eelmise aasta eelviimasel päeval, kuid peamine mänguaeg jäi siiski 1984.-sse aastasse. Ooperile tas libreto Arvo Walton Pavel siinovi jutustuse barjäär ainetel. Dirigendid olid Peeter Lilje ja Vello Pähn lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaakunstnik, Mari-Liis küla. Peaosades olid tüdruku osas Leili Tammel ja Marika Eensalu. Tüdruk balletis lemme Järvisaima. Kraanik, Larissa sind, Soova helilooja Ivo Kuusk ja Tarmo Sild, helilooja balletis jaanis grantsis ja Jevgeni Gireijev arsti osas Teo Maiste ja Ervin kärbet. Heleri Tammel tundub, et eile oli tüdruku roll Tambergi ooperis lend üks olulisemaid osi kõne all oleval hooajal. Jah, mingil mu mingil moel kindlasti. Sest alati uus tükk, mis kirjutatakse? See on, see on nii raske kui kerge, sest esiteks, sul ei ole mingeid eeskujusid, mingeid traditsioone, sa pead selle osa nagu ise lahendama. Aga teiselt poolt on ta kerge, et sa oled vaba kõikidest. Piiridest ja piirangutest ja, ja eelarvamustest ja kõigest muust. Lennu puhul ma mäletan ainult seda, ma lugesin läbi kõigepealt Basheenovi barjääri. Ja see lend on õnneks kirjutatud üsna noh, niipalju kui ooperis annab seda siis süžeed kasutada või tähendab üsna üsna selle lähedane ja ja väga lähedaseks on jäänud inimese armastuse tunde suuruse võim. Ja see võim minus ja võim seda kellelegi teisele edasi anda, selle kaudu nagu kedagi suuremaks paremaks üllamaks teha. Ja Mai Murdmaa lahendas selle k balletilikult ja see oli ka minu meelest päris päris õigesti tehtud, sest kohati lendamise variandid balletiga koos teha ja see oli, see oli tal täitsa andekalt välja mõeldud ja mulle see ooper väga meeldis mulle ta mulle meeldis teda teha. Sest et mulle meeldib kõik, mis on nii pööraselt inimlik. Ja milles on pühid püüd vähemalt suuruse, armastuse, ohvrimeelsuse ja kõigi selle poole. Ja muusika oli küllaltki küllaltki köitev, nagu Tambergile alati on, et ta ei ole eriti muidugi, kuna Tambergile on eriline soon, armastus teemade järgi üldsemates armastuslaulud on ta kõik väga hästi kirjutanud. Ja amores superteos minu meelest Doratooriumine meie muusikas siis tema laulutsüklid, ö, laulud, mida ma olen laulnud, kõik armastusteemalised ja lend oli ka praktiliselt armastas Syranoon ka armastus, nii et Tambergi niisugune armastusejanu see väljend väljendunud talus, mil viisil ja ma mina leian küll, et aga õnnestunult. Koostöö Mai Murdmaaga ei piirdunud, see oli ainult tegelikult lennuga. Palju aastaid hiljem järgnes sellele singi karje ja vaikus ja mul on niisugune tunne, et see koostöö oli sulle väga lähedane. Maiga on selles mõttes tore töötada, no esiteks, mina ei ole ju mingi jah see surma sinilaud, see oli meil see oli põhiliselt, ta oli ikkagi vokaali peale, ega ma seal viini väga ju balletti teha ei saanud, aga need üksikud liikumised, mis ta seal balleti seas kasutas, need olid küllaltki õigustatud ja selles mõttes oli head Maiei rõhunud mingisuguse erilise. Noh, ta ei andnud mulle mingisugust konkreetset, siis ma siis ma oleksin vist krampi läinud, ta lihtsalt ütles, et vot nüüd liigud ja, ja, ja kujutad ette, seda kõike sedasi keskele, ta ei andnud mulle malli, sest see oleks mind, ma räägin selleks mind trumpi pandud, et ma tegin seda nagu ise ainult kuhu ma lähen ja selle tunde järgi rohkem tunde järgi see mulle väga meeldis. Mai ka koostöös oli. Ka üks mõned aastad varem välja tulnud osas oli Veljo Tormise Eesti ballaadides ema osa. Ja tuleb välja, tõesti, ma hakkan meenutama. Haige tuleb välja nii palju koos teinud. Noh, see oli minu meelest ka üks Mai Murdmaa jälle üks väga õnnestunud, väga õnnestunud lugu. Ja, ja ma ei ole tegelikult ma ei mäletagi, et ma ei oleks nii rasket paraku nii rasket osa laulnud, nagu on see ema ema osa sest ta nii pagana staatiline, seal ei saa mitte midagi teha, tol ajal olin ma küllalt veel suurtes soovides ikka midagi noh, midagi teha laval. Et see võttis mult üsna palju jõudu, see, mitte midagi tegemine maha võtta, lihtsalt olla ja laulda nagu ma laulan, see ja see vähenesi diapasoon, see mingi Tertsi või kõndi ulatuse diapasoon, kui sa, kui sa 125 takti laulad järjest, see ruineerib nii ära pärast iga kord on võhmale, surmamaik oli iga kord suus, kui ma selle ühe epilogi lõpetasin, et kas siis järgmiseks hinge tõmbasin meeletult raske teos, uskumatult raske. Just, just mulle laulmise mõttes. Kõigepealt hooaeg algas balletiõhtuga Me repertuaari jõudis Manuel defalia ballett Armo nõidus tegelikult pealkirjaga suur võlur armastus mille lavastas Mai Murdmaa bioosedes esildisi Dianalaid Neeme Järvi, Janis garantsis, Alexander Aziz. Teiseks balletiks oli heitar villalobosem muusikale valminud meditatsioon kuhu kuulusid prelüüd Brasiilia pahianast number üks ja aaria Brasiilia pahianast number viis. Ka selle tüki koreograafiks oli Mai Murdmaa ning osades esinesid Tamara Puurava, Katrin Kivimägi ning-Jaanis garantsis. Eriti põnev oli kolmas number selles õhtus. Nimelt fragment balletist fakti kus oli kasutusel vanaindia muusika. See on väga tuntud etendus maailmas väga armastatud etendus maailmas ja pakub nii lavastajale läheb kui kogu teatrile väga palju põnevat. Selle etenduse koreograafia on pärilt Mauriis, Pesharilt ning käesoleva etenduse rambivalgusesse Azariblizetski solistidena osalesid Kaie Kõrb, sõimakraanik laristasin Soova, Janis garantsis ja paljud-paljud, teised. Ning viimane lõhtus. Olidusse ärabeeerryo muusikale loodud monoballett naine mille lavastas samuti Mai Murdmaa ning naise osas esinesid. Teiste ning hiljem ka saimakraanik. Kahtlemata ka see ballett oli väga põnev. Ta andis solistile võimaluse näidata maksimaalset kogu oma loomereljeefi ja loome võimalusi selle lühikese balletijooksul. Ka ooperilooming oli sel aastal esindatud nii mitmegi väga huvitava ja meie solistide kui publikule küllatki kandva teosega. Nimelt jõudis kaheksandal märtsil mängukavva Richard Wagneri ooper Lendav Hollandlane mida dirigeeris Eri Klass ja lavastajaks oli Detlef ronge Schwerin'i linnateatrist. Samuti oli sealt pärit ka kunstnik Lutsk reise. Ja mis tähendab Wagner meediaatri laval kui palju võimalusi ta andis tol hetkel meie lauljatele ja avas nende kunsti uusi tahke ning võimalusi. Seda näitas selle etenduse populaarsus. Miks oli minu meelest mitte ainult nii lavastuslikult ka kui ka orkestri poolt niivõrd hästi välja töötatud, et andis täieliku, ühtse orgaanilise terviku muidugi eriliseks ürituseks, nagu me juba saate algul rääkisin oli kahtlemata Wagneri ooperi Lendav Hollandlane kabavatmine. Lavastaja Detlef ronge. Schweriinist oli tõesti väga huvitav, väga omapärane kunstnik, kes suutis nagu mingi endise tervikuga tuua lavale lavale selle teose põhijooned. Ta seadis kõik, mis on stseenid väga, täpselt ja väga arusaadavalt, eriti ooperi lõpus seen mis oli küllaltki lõpustseenid ja kooristseenid, mis oli küllaltki vastutava tähtsusega terves ooperis ja isegi kui lavast oli läinud ja oli möödunud juba mitmed-mitmed kuud ja meile oper tuli taas uuesti lavale, siis need olid niivõrd selged, et inimesed teadsid, mida teevad. Ma mäletan sama paraparalleel võib-olla ka näiteks Bokovski avanssina puhul kus kõik see, mida ta oli sättinud lavale, see oli niivõrd loogiline, selge, et inimesed inimestel jäi. Ja ei olnud mitte mingit probleemi selle taastamisega. Muidugi laulda vaagnerit nende lauljate poolt, isegi kes olid laulnud kogu aeg Verdi suur ooperit, kus suur oopereid, kus oli palju raskeid kulminatsiooni, kõrget esituuri, isegi nendele lauljatel oli kahte kahtlemata kohtumine Wagneri ooperite ka ja lendab. Hollandusega küllaltki nõudlik ülesanne. Kuid ma võin öelda, et see raudvägi, mis esindas Estonia Pärit tol ajal tuli siiski küllaltki uhkelt sellega toime. Ja kogu see kunstiline kvaliteet, mida andis orkester, mida lava lõi. See nagu moodustas tõelise Ühtse orgaanilise kunstilise terviku muidugi eesotsas Estonia teatrid olid kaks väga tugevat hollandlasest. Mati Palmi. Esinemine sama linnas hollandlase osas oli teinud talle nime juba Soomes. Giid kuusiku esinemine Oldlases oli juba palju-palju aastaid tagasi toonud kiik kuusikule kui silmapaistva Wagneri interpreedi nimi. Mõlemat lauljat lahendasid seda küllaltki vasturääkivat rolli. Oma mõte oma kunstimalli järgi. Tegelikult lavastaja kujutas hollandlasest tegelikult rohkem inimese kui sümbolina ja nii. Tulid ka mõlema. Laulja poolt esitatud kujundid väga inimlikena. Ja kui me nüüd kuulen tagantjärgi raadiolinkidelt Tiit Kuusiku ja Mati Palmi esinemisi siis ma võin öelda, et see on tõesti suur meisterlikkus selles sellepärast et Wagner ja üldse hollandlase partii Hollandis aaria. See on ikka erakordselt raske ja nõuab lauljat kogu tema kunstipagasi, näitleja meisterlikku pagasit, teatraalsust ja midagi veel veel enamat, et tulla sellega nii toime, et inimestel jääb saalis. Kinni ma mäletan, kui Tiit Kuusik alustas hollandlase etendusel teises vaatuses duetis Entaga. Buda alustas metsale. Siis see hing, mis kandus saali, see oli lausa ängistav. Mäletan, ühel sellisel etendusel. Tuli eriklass lavale ja pidas publikule kõne, kus ta ütles, et publik, kas te saate aru, kus te viibite Te viibite sellise meistri nagu Tiit Kuusik etenduse hinnata ja mäletage seda. Ja rääkige sellest oma tulevastele põlvedele. Ning see oli tõesti haruldane nähtus. Ka meie sentaat Mare Jõgeva ja Helvi Raamat olid igati tasemel. Võib öelda, et Helvi raamatule oli see kahtlemata. Üheks suureks suurepäraseks saavutuseks, kus laulja hääl kõlas vabalt kogu testituuris ja ma võin öelda, et minu minu meelest on see kahtlemata Helvi raamatu rollide graafikeseks kõige õnnestunum. Roll üldse, mida Elvi on teinud. Sest laulda siiski sellist partiid, eriti teist vaatust, dueti lõppu, nii niisuguse üleolek, aga no see oli ainult imetlusväärne. Ka Mare Jõgeva pälvis oma kauni kantileeni muusikaalsusega. Sellist meeldivat tunnet, mis jättis suurt imetlust. Ja üldse kogu koor ja orkester moodustas täielikult ühtse, meeldiva lavalise ja muusikalise kujundi ning ma võin öelda, et see oli tõesti sellisel tasemel tehtud teos mida oleks võinud julgelt näidata ka väljaspool meie vabariik. Nagu meil on viimasel ajal saanud tavaks, nii on ka täna meil stuudios külaline nimelt Ivo Kuusk, keda enamik ooperisõpru ja teatrikülastajaid tunnevad arvukatest kõige eri palgelisemastest osadest nii ooperites kui ka operettides. Ivo Kuusk, keda võib austuseda pidada Estonia teatri üheks viimaste aastakümnete kõige silmapaistvamaks Tenuriks, enne kui me hakkame Ivo Kuusega vestlema? Ma tahaks nii enda poolt kui ka arvatavasti kõigi raadiokuulajate poolt õnnitleda Ivo Kuuske teatriühingu preemia üle. See on vääriline tunnustus Meie kauaaegsele solistile kogu tema ande külluse ja kunsti terviklikkuse eest kõigi nende rollide eest, mida ta on Estonia teatris Vanemuises loonud eriti aga nimiosa eest Seppe Verdi ooperis Othello mida peetakse õigusega tenoripartiide kuningaks. Me oleme oma juttudega aastast 1984 ja läheme ka oma meenutustega sinna aastasse. Teil oli sel aastal mitmeid huvitavaid osi, mida te enda jaoks peate olulisemaks. Kas sellel ajal olid kavas mul? Kui ma loen arvuliselt ära, 13 lugu. Kihlus kloostris, poriscodonov, rügemendi tütar, Travjaata, Luisa Miller, lutsiiade lammermur, Eesti ballaadid, Carmen, müüdud mõrsjalend, mod, Maatri kannike maskiball ja lendav hollandlane Erik. Nii, ja kokku, mina laulsin siis neid asju niimoodi 72 korda, pluss kaks korda Carmenit Riias näiteks võib tuua niisugust asja, kihlust on mängitud, olen laulnud 11 korda. Carmenit olen 11 korda pluss kaks korda Riias. Siis veel enam oli Luisa Millerit oli kaheksa korda ja Teisjoni kõige vähem olen laulnud Eino Tambergi lendu kaks korda ja kaks korda, siis läksid ballaadi ballaadid läksid tol ajal nagu rohkem esindusetendus Ena, kui oli midagi kuskil väärist näidata, mulle tundus, et nad päris lausa repertuaaris ei olnud, soojendati jälle üles ja siis viidi nagu Moskvasse kaasa ja ja niimoodi. Uutest ooperites tulid 84. aastal välja lendav hollandlane tekite kaasa lutsija Dylammer, moor. Ja see, see oli itaaliakeelne, eks ole seal itaalia keelt. Varem on ta juba olnud nii nagu karminegi mitu-mitu korda. Uuestisündi elas läbi. Mida te ütleksite oma suhetest maakleriga? Vanneriga see oli esimene, see oli esimene kokkupuude temaga, mis ma ütlen, pusisin käte-jalgadega vastu, nii nagu Hendrik Rumgi. Jääme ikka sellest Hoyermanni või tüürime ameti peale, seal aga ei ole. Kuridirigent Eri Klas võttis ikka ükskord kabinetti mind ja ütles, et sa pead, ongi kõik. Siis tuli teha, palju ma ei teinud, teda. Ta üldse ei ka väga palju ei läinud algul tegi siin päris alguses tegi Joonas tänavitsus, kes oli, kellel partiiuli selge ja tuli siin passis, näitab ära, kas me selle õppimisega mina isiklikult jäin hiljaks, sest mul oli nii nagu lennugagi oli, nii et esietendust ma vist ei teinud lennus. Sest ma olin sellel ajal Venemaal kontsertreisil. Ja seal ma tantsisite õppisin, aga no see on ikka niisugune põlve otsas tehtud. Ma olen siin põgusalt küsida järgmist kuiva alusta siis alustasime tegelikult lüürilise tenorina, mäletan neid hetki, kui laval sündis tematamiino mis oli minu meelest üks väga huvitav näide sellest, kuidas yldse Mozartit tuleks laulda. Nüüd mõni aeg tagasi, Ivo laulis Verdi ooperis hotello nimiosa. Nüüd on kaks täielikku äärmust. Kui ma tegelikult teen paralleeli, siis Leedu nimekas laulja Virgindlus Noreika samuti alustas lüürise tenoriga ning praktiliselt lõpetas ka Verdi hotelloga. Vahepeal vahepeale mahuvad terve rida kõige eri palgemisemaid partiisid. Nii tehnilisi, nii kaasaegseid, nii Vergi kaasa kiskuvaid ooperit täis Tretasid ja kantileeni. Ja lõpuks siis vaagnale vahepeal veel. Ma tahaksin omakorda küsida, mis on kõigi alus, mis võimaldab lauljal esineda järjekindlalt edasi kasvades niivõrd eripalgelistes teostes, kaotamata oma vormi ja oma häält. Noh, ega siin nii kah ütelda ei saa, nüüd kaotamata vormi, tähendab see Jüri peab silmas kindlasti seda niisugust vormi kaotada lausa sellega lõpeks. Aga eks neid tõuse ja langusi tule mitmesuguseid ja tuleb ju kohanduda. Nagu me siin Eestimaal oleme kõik olnud lauljad, nagu öeldakse, kõigesööjad, me ei ole ju spetsialiseerunud, kui oleksid spets, oleksime spetsialiseerunud. Ju siis oleks ka tase kõrgem. Aga meil me oleme olukorras olnud, kus me oleme pidanud tegema. Aga nüüd, mis puutub sellesse Vaarnerisse ja mis on Jüri küsib, mis seal selle alus või nii alus on ikka võib-olla see nagu mujalgi ka vundament. Ja peale selle veel see, et, et lauljaamet on elukutse ja kui seda tahad pidada. Ja see sulle meeldib, siis sa pead tööd tegema. Ja nüüd siin ei tohi segada segi ajada lauljakarjääriga elukutselisi lauljaid on väga palju väga tublisid lauljaid, häid töömehi, nagu öeldakse, kuid nende seast on siis need õnnelikud ja eriti andekad ja need, kes siis teevad lauljannaga karjääri. Nii et mina pean ennast õnnelikuks inimeseks, seda ma olen saanud teha tööd, mis mulle on meeldinud. Ja mille järgi ma olen ka saanud ennast vormida. Kui nüüd silmas pidada seda viimast ponnistust ma ei peakski seda nii nii oluliseks etapiks, aga ma pean, kõige olulisem, olulisemaks etapiks pean. Don Carlost. See oli nagu, kui ta siin teatris välja tuli, noh, siin on juba objektiivsed põhjused, oli mul jalaoperatsioon ja ma arvasin, et noodega ikka ega edasi ei jätka vist, aga suvel kuidagi lõise kihulane niimoodi pähe, et, et ma lihtsalt õppisin ta ära ja sügisel hakkasin harjutama ja tuli välja küll. Ja nüüd, kui hotellipakkumine tehti, siis ausalt öeldes tõesti aasta aega, siis oli mul ta eesti keeles oli ka täiesti selge siis mis ma ei mõtle, nii et selgeks saab teda paari nädalaga ka. Aga ma räägin seda, seda selgust, mida mina enda jaoks oluliseks pean. Ma sain hingata, selles muusikas sain ennast väljendada, kuid siis tuli ootamatult peale, aasta möödudes tulid see sai selgeks, et itaalia keeles läheb, siis läks veel pool aastat aega, kui ma sain seda, nii et ma ei ole praktiliselt tõesti nii sügavalt ei ole ühtegi asja sisse harjutanud. Ma päris ma natuke võib-olla muutsin oma hääleasendit ja võib-olla hingamise tuge ja natuke natuke. Kuidas seda ütelda. Natuke kasutasin vägivalda enda suhtes loomulikult sellega paralleelselt sellise asjaga paralleelselt loomulikult mingit lüürilist asja ei ole võimalik teha. Aga noh, praegusel juhul on ikka kogemusi nii palju küll, et noh, kui seal ikka paari-kolmepäevane vahe ja natukene teistmoodi teha, vahele või harjutada, siis saab ennast häälestada ümber ka teisele. Itaalia keel peaks teil küll vist päris suus olemas, sest ma tean, et selle salaabielu tõlke olete ka teie teinud. Ma olen küll, aga ei, see ei olnud, see läks itaalia, saksa ja vene keele peale kokku. Nii et see ei ole sugugi suus ja selle koha pealt ongi mul üks niisugune täiesti eriarvamus, ma ei ole selle vastu, et originaalis ei tohi lugusid teha, tuleb, võib teha. Aga naiivselt ei maksa loota eriti noortel lauljatel, et sellega kaasneb nüüd mingisugune hääle kvaliteedi eriline tõus ja paranemine. Kui ikka emakeeles laulda ei oska, ega ta itaalia keeles ka ei oska. Ja peale selle veel on üks niisugune asi, see, mis on keelemuusikas, on küllaltki raskelt raskelt omandatav asi, see on ainult väga eriti andekate inimestele kuulub see võimalus seda kiiresti haarata. Mõtleme minevikus, näiteks Georg Ots, kellel oli tõesti lausa keele muusikaga mängis kaasamiteta, laulis võõras keeles. Aga nüüd niisugustes dramaatilises ekstreemses olukorras olevate tegelaste nagu seal hotello või midagi taolist. Need seda neid tundeid väljendada nüüd võõras keeles. See peab olema ikka emakeeles niivõrd selge, sest ükskõik, ma võin päris mürki võtta selle peale ükskõik kes meie lauljatest ka valdaks, täiesti puhtalt itaalia keelt. Ma olen surmkindel, ta mõtleb laval eesti keeles. Sest kui on tegemist selliste ooperit, aga mis on tõesti, ma ei mõtle halvas mõttes banaalselt aga lihtsa sisuga, mida kõik juba teavad juba Ravjaatad ja mingisugused muud asjad. Palun väga, tulgu itaalia keeles, siis ta ei ole ainult melomaanidele, aga kui tuleb mingisugune raske teos, mida ei tunta. Ta näiteks oli ka niisugune lugu. Seesama Luisa Miller. Luisa Miller on niivõrd intrigeeriv ja niivõrd põneva teksti ja sisuga, et vaevalt küll, et ta oleks niisugust vastukaja leidnud, ütleme itaalia keeles, kui me oleks teinud itaalia keeles Ivo sinu kui kunstniku mitmekülgsust annab lihtsalt imestada. Võib öelda, et olles suurepärane laulja Estonias ning varem Vanemuises on Ivo tuntud kui hea laulupedagoog ning samas on Ivo käe läbi jõudnud rambivalgusesse terve rida huvitavaid lavateoseid mida Ivo on lahendanud vastavalt oma maitsele ja koge enda poolt kogetud tõekspidamistele. Nüüd, kus Ivo Kuusk on esinenud Estonia laval, Giorgi Anssimovi Pokrovski ning paljude teiste silmapaistvate meistrite lavastustes ma tahaksin kuuselt küsida, mida peab laulja kõige tähtsamaks etenduse väljatulekul, mida laulja peab heaks lavastajaks. See, kes mitte ei oma nägemust, vaid eelkõige oma teadmisi ja kogemust. Ja oskab antud materjalist maksimumi välja pigistada, mitte nii, et ta unistused ja ihad käivad kuskil abstraktsetes sfäärides jäävad seda ei ole, toda ei ole ikka Meistri väärtuse määrab ära see, mis ta antud momendil antud materjaliga teha suudab. Seda ja nüüd pealt selle niimoodi, et no Pokrovski minu jaoks lausa korrifvee, sest see oli, see oli kuidas ütelda, nii nagu ta ütles seda, et vot need vene bojaaride muusikud, et need peavad küüslaugu järgi haisema kaugele kohe. Nii kui see meeskoor, no ütleme ikka ooperisõnastiku järgiga iga lavalise liikumise koha pealt absoluutselt äpud. Kui nad ikka taadikesed sinna lavale tulid, vatsakese ees ja uhkelt niimoodi pardi moodi kõndisid, olid nad mõjusad küll. Ja ta oskas, ta oskas seda selgeks teha, samuti ei oska seda teha kõige nende regaaliate ja selle atribuutika, mis Venemaal väga suurt tähtsust omavad. Pean silmas neid ikoone ja kõiki neid, selliseid asju. Nende tähtsuse olulisuse oskas selgeks teha, nii et nad muutusid päris ikka meile, eestlastele täiesti arusaadavaks, vastuvõetavaks. Ja muidugi see hingus ja seesamasugune tõsine harras suhtumine meeletult suurde kultuuripärandisse, mis Venemaal on eriti need Mushowski ooperid, avanssina. Vapustav asi oli, see oli vapustavalt, see oli meil ikkagi kõigile kooliks ja kusjuures tema tema pursked ja hetkeliselt kurjusehood, need olid ainult seal seal puulat vallandusid, kui ta tõesti nägi, et tegemist oli kas ükskõiksuse või lihtsalt lollusega. Mida sa, kui pedagoog sooviks oma õpilastele Raadiokuulajad ka mina oma soovidega koormu ma seda ütlen oma õpilastele isiklikult mis anda neile soovin aga tuleviku ütleksin niimoodi, et nüüd meie muutunud ühiskonnas kiiresti muutuvas ühiskonnas, nagu me ajalehekeelega võime ka rääkida, väljendada ennast on praegu võib-olla natuke mõned asjad. Oluliselt muutunud noortel on võimalus ennast igal pool harida, maailm on lahti, võib näha, kuulda ja selle järgi endale malli seada, kuid selle läbi on tekkinud ka üks oht, on see, et et sellest kodusest värgist ei peeta lugu arvatagi ja see on ka paha selles mõttes, et väga sageli ka inimestele, kes, kes määravad siin kohapeal. Meie enda saatust väga sageli neile imponeerib see Meidin lipik. See on juba, see on probleem, mis on olnud juba aktuaalne küllalt kaua aega, kaua aega juba sellest ajast peale, kui Nõukogude Liidust esimesed lauljad vahetuse korras Milano La skaalas õppima läksid siis nad olid enne õppinud, kas muusikakoolis ja Moskva Leningradi konservatooriumis. Neil oli üks 10 11 12 aastane õpinguperiood, selja taga tuli tagasi, noh, oli seal, kas kolm kuud kuus kuud, küsiti tema õpetaja nimesselise parra kindlasti, aga mitte see, kes teda oli harinud. Niisugune Eblakus, aga noh, see on, see käib ajaga kaasas ja küll oleks tore, kui noortel inimestel oleks siis nii palju kodanikujulgust, et ta ütleb, ma olen ise ennast välja harinud. Ma olen sealt võtnud kogemusi, seal käinud kuulamas, seal käinud kuulamas sealseid kogemusi. Töötan ma niimoodi. Aga nüüd on nagu, nagu see kuulus pedagoogi nimi aitaks tal paremini läbi lüüa see, seda ma pean vääraks. Aasta teisel poolel nimelt 30. novembril jõudis mängukavva Edison Denissi ballett pihtimus. Tegelikult see on loodud Alfred, mis romaani sajandi lapse pihtimus järgi. Etenduse lavastas Tiit Härm, dirigendiks Paul Mägi jaa kunstnikuteks Boriss Mirgers ning Bioter Pasternak. See oli nagu Tiit Härmi esimesi suuri lavastusi Estonia laval. Tiitärmise tantsis oktaavi osas samuti kabel Juri kiimov. Ning näitas selle etenduse jooksul oma loome ning kunsti terviklikkuse erilist kandvust. Huvitavad olid ka Kaie Kõrbi Brigit. Samuti laristasin Soova pringid ning oktarina esines Rubina Noor tartust, samuti Tatjana Voronina. Aga küll on kirjutanud selle etenduse kohta järgmist. Et teha oli pihtimust arvatavasti väga raske ja põhisüüdlasena näen sind libreto autorit Aleksandr Demiidowit. Ta on osanud must romaani sajandi lapse pihtimus ainetel kokku panna nii primitiivse süsiikkuse ja illustratiivsusega sentimentaalsevõitu padu pihtimuse et karakteritel puudub isegi vihje psühholoogilisele arengule. Ka puudub etenduselt tegevuslik areng. Ähmane ja igavavõitu on tunnete ja meeleolu, kes väär, mis nii määrav ja spetsiifiline antud balletietenduse puhul. Nii saigi Edison Denissovi värvikas ja meloodiline muusika pistimuste põhiväärtuseks. Muusikas on sümfoonilised, arendad Dust nüanssi, rikkaid duette ja monolooge. Teravat kontrasti. Sust balleti üksikute piltide vahel? Suure osa on lavastaja andnud inimtunnetele lootus, kurbus, uhkus, armukadedus, südametunnistus omapärasele koorile, kes elab kaasa kangelase meeleoludele ja saatusele. Koor esineb tervikuna ja on tahtlikult ilma jäetud individuaalsetest ise loomustustest ilmselt kartuses panna teda põhiliiniga konkureerima. See võte, mida ballettmeister Tiit Härm arendas läbi etenduse harvaesineva järjekindlusega jättis etenduse ilma tantsulise vaate mängulisusest ja pidi ilmselt vaataja tähelepanu keskenduma peakangelase läbielamistele. Kahjuks ei jõudnud etendus ka tantsulist psühholoogilise draama tasapinnale. Hulk peategelase Monali loogentu ette stseene märgivad oktaavi arenevat draamat ainult punktiiriga nüansirikas meeleolu muutustele tundlikult reageeriv areng, kui joon kipub pidevalt takerduma katkema, korduma. Nii tuligi kokkuvõttes ballettmeister härmil maksta kümnist Libretist Demiidovi kergekäelisele suhtumisele balletietenduse režisse. 30. aprillil. Etendus Estonia etendusena draamateatri ruumides Grigori Friidi mono-ooper, Vancocki kirjad. Ning samas ka veel Manuel defalia lühiooper meister Pedro nukumäng, dirigendiks oli Vello Pähn ning lavastajaks tolleaegse Kitise diplomand Neeme kuningas. Kunstnikuks, jaakpaus ning Vancocki kirjades osales nimiosas Ants Miilberg ning meister Pedro. Nukumängus lõid huvitavaid rolle Mait Roobas, Tiit Tralla, Voldemar Kuslap, Tarmo Sild ja paljud-paljud teised. Ma leian, et mono ooperit on väga perspektiivsed. Sellepärast seal on vähe tegelasi ja nad annavad sellele inimesele täieliku võimaldu võimaluse avada oma kunstireljeefi kogu suuruse kogu tema mõttemaailma selle teosega, mida ta esitab. Ma mäletan isegi mõni aeg tagasi et või tähendab etendus Estonia laval. Ooper kapellmeister, mis oli samuti praktiliselt mono-ooper. Ja ka seal suutis inimene, suutis artist laulja luua väikese aja jooksul väga huvitava kunstniku loomekujundi. Ja see ooper läks publikule väga hästi. Samuti Hans Miilberg näitas pannkoogikirjades ennast kui mõtleva sisuliselt edasiviiva ja vokaalselt igati kujundliku artistina. Ning teiseks lühiooperis oli Manuel de palja lühiooper meister Pedro nukumäng samuti Neeme Kuninga lavastuses. Ka seober jättis väga põneva ja väga huvitava mulje, sellepärast et, et need rolli täitjad suutsid just luua vot selle kujundi, mida kogu selle teose reljeefsus nõuab nõuab artistidelt. Ja see oli jõukohane kõigile nendele lauljatele, kes seal osalised nii Roobasele, Trallale, Kuslap, pile sillale ja saali jõudis, väga meeldib ja väga põnev. Ja väga huvitav teos. Ja kui me räägime üldse konservatooriumi konservatooriumi lauluklassi etendustest, siis minu meelest iga nisugune etendus on väga teretulnud mikspärast. Sellepärast et laulja kõikesemalt saades muusikalise hariduse saades laululise kindluse konservatooriumis peab kindlasti omama ka lavalist kindlust, tulles teatrisse. Muidugi, seal inimene areneb edasi, kuid siiski, kui sellele eelneb mingisugune omaette TÖÖ konservatooriumi raamis siis see on talle nagu eelnevaks etapiks tulla tööle, teatrisse. Sest ka seal toimub ju rollide üks pulki läbiarutamine, üks pulki läbi lahendamine. Ja kui inimesed tahavad teha ja kui nad arvestavad lavastajat ja lavastaja arvestab neid, siis sünnib väga meeldiv koostöö ja nii oli ka näiteks sima roosa salaabielu puhul. Ma mäletan, me käisime seal ooperiga väljas mitmeti vabariigi erinevates linnades ja kõige rohkem selle ooperi puhul mulle jäi meelde, oli see loomisrõõm. Seale ei olnud mingisugust omavahelisi niisugusi, konkurentsi, tundeid, iga inimene püüdis anda oma maksimumi, nii palju, kui tal oli seda võimalus. Võib-olla mõnes kohas tee midagi puudu. Aga see ooper elas nagu oma mingisuguseid mingit elavat lavaelu ja kogu see elu kandus publikule ja võib-olla sellepärast seal oligi niisugune väga meeldiv õhkkond nii laval kui ka saalis. Väga põnev oli aasta viimane etendus ooperis nimelt Estonia võttis kavasse taas initsiatiivi ooperi Luczia Dylammermour mida dirigeeris Eri Klass. Lavastajaks oli Aarne Mikk, kunstnikuks Eldon Renter. Peasedes laulsid Rikot Tiit Kuusik, Väino Puura, Tarmo Sild Lutschiat Margarita Voites ning Anu Kaal ja ET Kardot Hendrik Krumm, Ivo Kuusk ning jaanis pruugis Lätist. Rutšeedi lammermolleks. Meie laval 60. aastate algul. Selles osalesid ka Hendrik Krumm, Ivo Kuusk, Anu Kaal, Margarita Voites, Tiit Kuusik. Seekord läks ta Paul Mägi lavastuses. Nüüd võidi ooper uuesti mängukavva ja seekord Aarnemiku lavastuses itaalia keeles. Ja kui ma võin öelda, et Paul mäe lavastuses oli kõik niivõrd loogiline, niivõrd selge lavastaja tundis põhjalikult tonitseti muusiku muusika, kõige varjatumaid omapärasid ja kogu Itaalia laulukooli põhimõtet ning lahendas selle ooperi selliselt, et Belkanto muusika kõlas vabalt loogiliselt ja oli arusaadav. 84. aasta lavastuses. Aarne Mikk püüdis leida Rudziieti lammermoonile omamoodi lava tähenduse lava kujundi. Ja minu meelest see ei tulnud siiski ooperile kasuks, sest et ta vahetas seal ära stseenid ooperi lõpu, tõi ooperi algusse, tahtis nagu näidata ooperit läbi, et Kardo pilgu operakas tegelenud pea need Kardo aariaga. Tähendab, see kõik rikkus ära tegelikult selle reljeefi, mida tonitseti kunagi oma loomingus oli mõelnud. Ja senine ümbertõstmine ümbertõstmised tulitsel ooperile rohkem kahjuks kui kasuks. Ja ei loonud absoluutselt sellist tervikut, mis oleks tõelise Belkanto huvilisele ja lauluarmastajatele olnud loogiline ja arusaadav. Muidugi, kui me räägime üldse lutseedilammermourist, siis tonitseti looming on kahtlemata Giuseppe Verdi kõrval ka tänapäeval üks mängitavaim ja samuti Lutšiaadi, lammermontan Basquale ja mitmed-mitmed, teised tonitseti ooperit. Sellepärast, et nad eelkõige annavad väga häid võimalusi lauljatele. Kui lauljad omavad sellist vokaalkooli, tähendab üks asi on versi laulukoor, teine asi on tonisseti Beliini Rossini laulukool, mis omakorda jagunevad veel erinevateks nüanssideks kuid laulda tonitsetit, see on igale lauljale oodatud. Ja ma võin öelda, et meie teatrilaval need lauljat, kes tol hetkel esindasid seda ooperit pakkusid tõelisi kunstilisi elamusi eelkõige Margarita Voites. Ma mäletan, kui me käisime selle ooperiga Rootsis ja kui Margarita laulis Ruthi aariat, milline Obatsioon tuli saalist? Rootsi ooper? See on ju väga kuulus ooper, seal on esinenud niivõrd paljud tuntud lauljad eesotsas Birgit Nilsson iga. Ja nüüd selline aplaus Margareeta muitusele. Ka Anu Kaal pälvis oma esinemistega alati erilise tunnustuse. See oli ka Anule üks suurepäraseks rolliks, sellepärast et seal kõrvuti vokaaliga avanes ka täielikult kunstniku loominguline sisemus. Ta on nagu, nagu, nagu lahkas ära kogu kunstniku tõelise pale nii vokaalse kui ka näitlejameisterlikkuse. Ning mida see roll pakkust, roll, mida pakkus. Et Kardo roll näiteks Hendrik Krumm-ile ja Ivo Kuusele veen Ricololl, giid kuusikule? Kahtlemata need on sellised etendused, mis võib kuldtähisena jääda. Estonia vokaalkunstiajalukku. Paul Mägi, kui tegi mulle ettepaneku seda esimest siia variandis seal, et kardad laulda, siis ma olin tol hetkel olin tartus lamises tööl ja et mul kergendada seda õppimist ja kõike selgeks teha, mida ta silmas peab üldse selle ooperi puhul, mis on nagu see selgroog või läbiv liin siis tal oli tehtud nagu muusikateadlase töö või mingisugune kokkuvõte sellest asjast, see pealkiri on saatuses ekstet. Selle pealkirja all need on õige palju, palju lehti ja seal ta siis nagu puudutab kõike seda. Ja nüüd teine, teine niisugune nagu kurioosne juhtum, mis siis oli nüüd, et see Edgartuaaria seal hilisemas lavastuses, mis ta tegi, Aarnemik tõsteti siit sinna ja tänna ja otsiti nagu uut fluidumi asjas. See on tegelikult see ei olnudki nagu seda ei saagi nagu Arne Mikule süüks panna. Sest teada on muusikaajaloost, et kui primadonna oli pirtsakas siis lõppes lutsi aariaga tavaliselt ooper. Et Kardo kaks aariat lõpus jäeti välja, kui primadonna seda ikka ei soovinud, seda oli väga paljudes kohtades seal nagu erinevad variandid, ma nüüd ei ole päris kindel, kas prantsus sõlmistatuid Prantsusmaal juhtus selliseid asju. Nii et see Tenurikele lihtsalt oli nagu karakut. Ja jäigi laulmata. Aariad jäid laulmata, laulis jah, oma dueti ära ja ansamblid ära. Ja veel seal üks suur suur duetti oli selle vennaga liikuva. Ja see oli ka sageli Kobüürial. Aga nüüd jah, nii, kaks aariad üksteise järgi. See tegi asja küllaltki krõbedaks raskeks. Aga head mälestused selles ooperis, küll see nii nii kaunis muusika. Ega seal see siia elab läbi, ega kui võtta ausalt, siis et Kardo osa tenori osan, trafaretne Ena poiss armastaja natuke vahutab, puhastab ka ja peab hästi kõrgeid noote laulma. Siis alati just jõhnest, eriti seal lõpupoole, niimoodi aga, aga naispeaosalisena kaunis roll.