Eelmistes teatrilugudes kuu aega tagasi jõudsime ühtviisi oma meenutuste teedel juba aastal 1954, aga tegelikult unustasime me nii mõndagi välja juba ka eelnevatest aastatest 53 52. Nii et tänases kohtumises Me nagu põrkama tagasi, kui edasi läheme ja J Ojamäe siin ikka Kirill Raudsepa kodus. Valter Luts on ka mikrofoni läheduses ja nii me siis hakkame vaatama, mis olid need ooperid ja balletid mis 50.-te aastate algupoole Estonia teatris lavale tulid. No mina võtaksin momendil kinni sellest Kirilli sõnast. Don Juan, sellest ma unustasin ära eelmine kord. Et see oli Georg Otsa hiigelroll ta üldse nagu Sagrillitiselt, vot räägiksid sa, eks ole, tema oli Mozarti laulja, Don Haani, lavastas Alexander interviiner. Ja peab ütlema siin küll ausalt, et see oli üks tema parimaid saavutasid raviaat kõrval. Ta oskas seal väga-väga toredasti luua ansambli mida võib-olla igas ooperis ei õnnestunud teha. Ja muidugi hiilgas selles lavastuses Georg Ots. See oli, Ma ma, mina küll ütleksin, see oli üks tema hiilgenumbreid. Muidugi ei saa mainimata jätta Leporellolt Ott Raukas, nende kahe Georg Otsa Raukase roll seal sobis nii, nad sobisid nii ühte, et need olid nagu nagu, nagu loodud kokku üks tähendab teener. Ja teinekord on formaal. Seal meenub mulle üks üks niukene naljalugu ka. Nimelt selle ooperi juures väga palju teksti parandasid Georg Ots ja Jää Raukas, mõlemad. Mulle jäi eluks ajaks meelde vetsitatiiv esimesest vaatusest. Nende kahelaev Raukas, kes, kelle Systapis? Donhan, rumal küsimus, lollpea. Otse Mozart on niisugune, et küsimus, et kumb, kummale meeldis. Ja viimane lavastus ka kuni väga kaugele ette. Kui kaugele ette minna, siis võttis ta ju et ise ise lavastada veel veel mõne aja tagant, kui need eelmised lavastused olid repertuaarist väljas. Kas kunagi oli jutuks ka temaga, miks just talle Mozart erilist mõju avaldas? Keegi klassikainterpreteerin tundus, et talle istus väga-väga. Nii, ütleme, kui võtta nii ooperilaulja baritoni seisukohast Taali rohkem Mozarti laulja kui ütleme ta ise külga tahtis kangesti ka väldid ja, ja lauliski hiljem värdid jaa jaa, niukseid raskemaid teoseid, aga tema hääl sobis rohkem mossed jaoks. See kergus, see mänglevus, see sisu edasiandmine. Kes tollel ajal olid temale niisugused väärilised naispartnerid? Ja Mozarti orkester orkestri kohta oli. Päris soodne vaatamata sellele, et ennem mõningate nõrkade kohtade suhtes oli ka kriitikat siis Mozarti suhtes. Me saavutasime päris hea taseme. Ei meeles on, kui me käisime Don Juaniga Kiievis Ainult Don Juaniga, vaid see oli hiljem, sellest räägime hiljem üldse. Siis ukrainlased, kes vaatasid seda etendust mis neid kõige rohkem imestama panid, siis oli see, kuidas teie ooperisolistid laulavad, nii et nad üldse absoluutselt dirigenti juhata. See oli nendele täiesti üllatus, meie omad muud ei tee, kui sisseastumist on vaja kindlasti vaadata dirigenti. Aga meie lavastuses olid solistid, võisid laulda seljaga. Ja astusid õigel ajal sisse ja laulsid. Kes viiekümnendatel aastatel olid orkestrisse paremat mängijat, kes oli kontsertmeister ja kes oli pillirühmade kontsertmeistrit, kes nagu äratasid dirigendi tähelepanu? Kes, kui mina esimest korda pulti läksin ja ütlesin, et kes ees, et vabandage, ma ei ole ennem oopereid juhatanud. Ja loodan teie abi palju suitses võidki, täiesti kindel olla. Me kõik aitame sind. Ja aitasid ka ja aitasid ka, seal oli veel, Rudolf Milli oli, eks ole, oligi vist teine teine kontsertmeister ja siis oli Jakobi ja niisugused toredad inimesed, kõik seal. Tere, milliperekond oli mingi perekond? Perekonnaliikmetest ju üks tütardest Jon televisioonis ju praegu öelda, et see on tema tütar ja teine tütar töötab Estonia orkestris millega on ka minul üks mälestus. Milli oli üks suur kalamees ja, ja tänu muidugi orkestri lippidel nagu Rudolf millija, Arnold plees ja nii edasi tegid minust ka kalamehe. Me käisime igal vabal päeval see teatribussiga galal, kus kohal krõbi igal igal pool, kus aga juhtus peamiselt muidugi selle penijõel. Järsku ehmatas ära, kuidas ma matusekõnes hakkan rääkima, kuidas me käisime kalad ja, ja veel niisukest. Mis Billy Arnold Lees mängis trompetit ja kes seal puupille näiteks mängisid tol ajal? Me nimetasime teda hiljem, eks vana peaski tol korral ta ei olnud veel vana pääskeid, lihtsalt kaunis nimekas mängija. Siis võtame Focutistid, Ernesaks, saanber, Torombonist. Jäid need üks hüpet Harnali seal järves kus tema sooritas hüppeid, seltsitornist otse järve. Kes teil löökpilli mängisid? Tahtsime vana, paks ja lühikene, Laikre ja Reintam olid. Mainimata ei saa jätta sotsialistid leevalt. Lehter. Laine lehter, laine lõister, Martin leevalt. No kõiki ei jõua ära lugeda. Aga kas ikka, kui aastad on juba mööda läinud ja kui inimene juhtub vastu tulema, siis ikka tunnete 11 ära? Seda nüüd küll, aga paljud neist on ju manalasse vajunud, suurem osa, suurem osa. Nonii see aeg läheb ja aeg teeb oma töö. Aga meil jäi möödunud saatis meenutamata ka terve rida kõiksugu huvitavaid ballett, näiteks. See oli 52. hooaeg, oli noorus, flaki, noorus. Benster lavastas selle, ta läks päris keskpäraselt, siis oli loola. Seda Raimonova lavastas, huvitav, mitu balleti toodi väljasse, her saade, Raimonova pähklipureja, Raimonova neli balleti ja, ja sel hooajal siis ka, millest me ei rääkinud, oli sarnane, üks väikel, Alexandre operett tuli sinu kõrval mille Paul Mägi viis nagu eesti oludesse sellest elust. Me käisime sellega väga palju ringreisil. Estonia käis meid, oodati igale poole üle Eesti. Kuulame toiti Lehari operetist lõbus lesk Silvia Urb ja Georg Ots. Ei. Ma ei arva. Jätkame nüüd aastast 54, mis lavastused olid Estonia teatri mängukavas? Ma loeksin pajade, pajatasid Ruslannud milla saparoosungtoonavdaga siis Luikede järv, karneval, ebapeid ja operettidest oli Schuberti vaiksed anud mu laulud, see oli üks huvitav lavastus Paul Mägil. Ja siis oli mingisugune montaaž operett, kas sa mäletad, oli esimene kevad oli sarnanev mägi tegi seal montaaž, ooperit niisugune, see oli mitmest muusikast kokku pandud seal. Ja siis jõudsime juba sinna järgmisse aastasse, kus oli siis käsikäes. Mind huvitaks siiski, mis vaikselt anuvad, mu laulud oli. Selle nimelt vaikselt. Autor, või, või esimene osa ja helilooja ja siin peab ütlema, et ei õnnestunud. Ei õnnestunud. Minu arvates, kuidas sina, aga no ma tean nii palju rahvast täis vaatamas seda ja vaat tol ajal oli nagu jõulude aeg pidi Estonia teater mängima, aga publik, rahvas ei tulnud vaatama. Aga mäletan, ükskord oli jõulu. Laupäeval me mängisime seda vaikselt, anumad laulud seal oli. Peek oli teinud dekoratsioonid sinna ja siis viimases vaatus, kus Shindler tuleb ja ütleb, et Beethoven on surnud ja Subertele, et tema jätkab seda elu ja tegemistesse on seal kusagil Viinis seal õue peal ilus dekoratsioon oli Isiseks lumi sadama, nii nagu piltpostkaart, jõulukaart Ta oli ja huvitav, rahvas tuli teatrisse just nagu jõuluseda. Kirikusse seal tõesti kiriklik oli tõesti see. Aga nii, et ta ta midagi hiilgavalt endaga ta läks päris nii. Noh, korduv seal seda Schubert, et Otto Otto mängis väga ilusasti, seal oli aasta vihanti, laine Juhanson Hugo Malmsten mängisid seal kaasa, keda mitte hiilgavalt ei läinud, aga talis ilus muusika, seda küll süda probleemil probleemis oli mitte üksi meie Estonia teatris vaid heliloojate loodud teostes ka mujal maailmas. Ei millegipärast ei, ei läinud nii nagu vajaliku. Kas need heliloojad olid ise nii verd juba? Eks ole oma nimega kuulsad. Et seda kuulsust ei olnud võimalik edasi anda lava lavastuses. 1955, mida see aasta tõi? Nonii käsikäes Gustav Ernesaks. Ird, lavastaja, väga huvitav oli, seal oleme mitmete rääkinud meie saadetes juba eelnevalt, Vallo Järvi oli dirigent Kirill. Ja seal olid siis Aaro Pärn, Tõlkisid nagu kaheksa dubleerida teeninduse osa ja siis oli selliste megi Lund. Rungi tegid kolmekesi, tegid ühte osa, mäletad, Kodanipork, kurb. Urb ja Johanson tegid Kaljo ja Georg Ots oli ka siis kui peaosatäitjatest seal. Aga no üldiselt see Irdi tulek meile emistmisel mainisime ära merevaigu, eks ole. Siis oli Carmen kass Me armeest rääkisime seal viiner lavastas Karmenil Raudsep, dirigeeris Renter tegid dekoratsioonid, seal olid Irina Kask, Karmen, Silvia Urb ja Viivika vasar. Kurjer eesma kuusik, otsaselavastus viineril ei õnnestunud. Ei õnnestunud ballettidest oli bahti, sai purskav, seda lavastas Bels Leningradist vist oli see ballettmeister, kes seda teisena ja Puur joasoo teri muid Mõttus, Põder, hulla, liia vinkvad, tegid seal nagu kaasa ja siis tuli, samal aastal tulid liidi austeritiina. Kirill Raudsepp oli dirigent. Ja siis oli lavastaja, oli Fenster Kirill. Ja sellest peaks siiski mainima selle balleti Tiinast. Videost oli. Kui üldiselt selle muusikaline külg Emotsionaalselt. Õnnestunud Lideostile. Kuid kuna tema siiski suurem osa elust oli elanud Venemaal oli tema vene komponistide mõju all. Ja väga tihti need motiivid võttis või omamoodi neid interpreteerides. Igatahes siit on mul meeles, kui ma esimese orkestri proovi tegin selle Balzetiga Tiinaga siis millegipärast mõne aja pärast ma vaatan Teen proovi edasi, natukese aja pärast jälle orkestri tõuseb püsti ja tervitab. Mis teil viga on? Aga need on nii tuttavad motiivid. Seal oli Prokofferid, seal oli Šost, Šostakovitši ja nii edasi, nii edasi. Vaimukad pillimehed ja huumorimeelsed. Ja tema võttis selle klaveri oma kätte. Ma ei tea, kui kaua see oli kuu või poolteist, mis ta võis olla ta käest tuli sellega koos tagasi, tegi oma ettepanekud. Muusikaga Lydia hostel, vot temal oleks need, kus ning tema tahaks nii teda lavastada ja nii edasi Austrias nõustus ja väga palju asju selle mõjutusel muidugi kirjutas ümber ja tegi uuesti. Mis oli üks problemaatiline küsimus, oli Tiina enda küsimus. Vot meilgi Kitzbergi kirgi olid Hiinast oma ettekujutus, eks ole. Aga aust nägi seda neile oma pilgu läbi. Ja temale oli Tiina niisugune õrn. Seal ei olnud midagi parata, nii nii ta autor nägi seda. Ja vaatamata nendele puudustele ja libreto ska viidud täiendustele, seal võitus nagu proloog rahva ja nii edasi, mis tol ajal nii-öelda pidi sisse viima. Seda ei oleks vaja olnud. Vaatamata sellele siiski Tiina. Tehtud ahtrisse tegi, austalise tegi ja, ja siis oli uuendat variant tuli dekaadiks ehk 156. aastal. Ja ma mäletan, rahvas võttis siiski päriselus nagu kerile seda vastu. Helmi puur, vot tema isiksus juba mõjus sealt Hiinast. Ja teine oli täpselt samuti Helmi kõrvale joasu Eike joasoo, nad olid mõlemad sarnased tagasi need noh jumala armust antud Kunscenemineusharnikat tantsijat. Nemad tegid siis Tiinat, vanemad ja Maritegi Põderinge, ractioneevits jõllulla kolmetiselt, marid tuleb meelde. Ja siis Margus oli silla. Ja siis oli üks Leningradi ei tulnud, Morell oli, mäletan ja see oli väga toredad, need olid ja toredat tantsida, rahvas võttis seda vastu. Aga benster tegi üldiselt ikka nii, arvestades lavastus oli hea, lavastus oli väga ilusasti tehtud iga, nii nagu meie arvustus ja kõike käivitasid Fester tunne isegi nagu kerilised, rohkem kui helilooja Eesti olusid. Eile sakslaseid ootus mulle näppu, mõtlesin, et vaatan, mis ka uudist on. Pereema seal arvas, et ma lehene, pan peksis keelt ja asjast teada saime. Siis läks alles maru hästi minna, tallivitsad pandi soola, ootas spetsu pukk. Aga igaühele omana. Kallis Vardina ei lase tulnud. Või. No siis oli operetist Rummu Jüri tuli meil sellesse Rummu Jüri tuli selle Rummu Jüri oli siis oli oli jälle omamoodi, see oli siis Normet Arro, eks ole, ja libretistil olid siis lumetnering, siis tekkis isegi ajale suur mürin ja kärin ette lugu, lumet. Mering on kusagil võtnud selle selle vanast Rummu Jürist, mis kunagi oli mängitud. See no ikka ikka see käis, palju nad võtsid ja sisse vaibus, lõpuks ära nõgesest lavastama hakkab, Mering tahtis ikka kangesti ise lavastada. No seal oli küsimus, oli, siis ma tean siis viiner ikka. Et mina pidin alguses tegema, siis ei, teete kahekesi. Ja meil oli väga huvitav oli, tükk oli hästi pikalt kirjutades jumala õigsust, neli tundi oli, siis oli nii, et kui Meringud ei olnud proovis siis me kõik Hugo Malmsten, Georg Ots ja me võtsime käärid kätte, kopeerid sisse, kopeerid sisse ja siis, kui Mering tuli järgmine kord, jumal jumal, tulite nüüd jälle kopöörid, siis nad tema suure ligikäelise kirjutanud ja muudkui tõmbasime maha maha. Me saime tükiga siis lõpuks kolme tunni peale. Aga ta rahvale läks siiski päris toredasti. Georg olnud seda huvitav Rummu Jüri. Noh, tema üldse näitleja isiksus ja see oli väga huvitav siis peekoni dekoratsioonid sealt teinud. Ja siis Raide tuli, tegi Georg Otsale siis Publeeris seal Rumoiorid, kul Noraide seal VA vihandi ja siis Lepaja Jürgojam, Erring ja meie kaljuvahaga tegime siis värgid ja ja mõisa saksa tegi Vello Viisimaa ja üldse see tükk läks päris toredasti, samal ajal tuli ka välja meil lõbus lesk. No vot, ma ütleksin, et see lõbust lesk oli mägi väga ilus, tehtud. Seal oli väga ilusasti tehtud ja seal oli jälle Kodanipork. See on mu Jüri, oli rahvale tuttor kui, kui üldse teema selle selle tõttu selle tõttu ka tema lavastus võitis ja rahvas külastas teda tublisti. Aga kui teie nüüd tegijatena tagasi mõtlete, siis kuidas see kahe mehe kirjutatud üks tükk välja näeb, kumb mees ikka peamine on või kuidas see kaheks jaotamine on? Edgar Arro, Leo Normet. Ei, ei saanudki aru. Kokku kuigi käekirjad olid muidugi erinevad, aga eks mõlemad valisid ka niukse. Palav oli, numbri või soolo või dueti, mis, mis temale omane on ja ja see ei seganud. Kuigi kuigi võis, võiks ütelda, eks ole. Nii muusikaline rosolje ei, seda ei olnud. Ei, ma seda ei mõelnudki, aga kui proovid olid, kui palju heliloojad ise nagu kaasas olid selle tegemisega ja, ja nad olid ju tüübilt niivõrd erinevad. Minu meelest. Ja nad käisid, aga mina mäletan, ma tegin algusest peale, mõtlesin, ma tegin näitejuhi tööd ja ise tegin osa, tegin, et ei normetega Arro ei seganud, suurt vahele. Ei seganud vahele, mõni, võib-olla helilooja tuleb rohkem või tulitest hakkab, aga nad väga hea soovilikult. Vaatasid ja. Ja midagi, et oleks isegi, ma ei mäleta seda ümber teinud midagi. Et selle töö käigus see läks väga toreda menuga, mängisime hästi palju, hästi palju mängisime seda. Puudu siis metsaharjas. Hundikarjaõit peitis varjaskuri metsavaim. Aeg on sõita, jutt taeva Kaarselgib ootamas pikk on meid ees. Päikene väljadel helgib ruumi, sädeleb almisel. On see. Palju tahtmist? Hädadega. Ja siis oli meil samal aastal kullaketrajad, vat oli kullaketrajad, seda tegi siis päri ja Kirill Raudsepp kullaketrajad, eks ole. Kullaketrajad kohta peab ütlema seda. Kui nüüd võrrelda teda kalevipojaga, siis peamine probleem oli selles. Me ju rääkisime sellest, et Kalevipoeg näiteks Moskva laval ja Moskvas ei võitnud selle tõttu, et ta oli rohkem koreograafiline poeem kui ballett. Päriviis nii-öelda balleti keelsetud varrastele ja see selle tõttu, näiteks kui me natuke võtame kullaketrajaid, oli see ballett, mida viisime Moskvasse dekaadi puhul ja seal juba need kaks balleti tähendab kullaketrajad ja Tiina olid juba vene publiku poolt päris hästi vastu. Sest see oli juba varvastel ballett, nad olid harjunud sellega. Kuigi ma ütlen, et meil see me olimegi, ütlesime, et nad ei olnud näinud sarnast. Kui nüüd, aastaid hiljem, võib-olla kümmekond aastat hiljem oleks läinud Moskvas, siis oleks võtnud selle Tohvelmani Kalevipoja väga hästi vastu, natuke harjunud sellega. Kuidas muusikaliselt oli, kui võrrelda neid esimesi nii-öelda uue eesti ajaballett Kalevipoeg seal ja kullaketrajaid Tiina ja. Muusikaliselt Tiidan kohta ma mainisin, et siiski vaatamata sellele, et seal palju mõjutusi oli siiski võrdlemisi emotsionaalselt kirjutatud Vastavalt kohust iseloomule kullaketrajad kohta, see on kapi põlet. Niisugusel kõrgusel ei seisnud, kui võtame näiteks Kalevipoeg, mis eesti rahvale väga omane aga kullaketrajad oli tehtud Kreutzwaldi muinasjutu järgi. Omamoodi oli see ka selle tõttu, et ta Eesti teos oli, oli ta meie Eesti publiku poolt oli väga hästi vastu võetud ja kuna ta oli lavastatud, see on nii-öelda varvast rastele, siis oli ta ka Moskva publikule vastuvõetav. Ja sel aastal tuli siis veel tasulengid. Mägi tegi raudsepaga järjenteriga, tegid tasuleegid, see oli 31. juulil oli mõtline kuum aeg ja siis me läksime puhkusele. Seal oli Sisvat Arvo Pärniad, Tordik laulsid seal tas oleks, mul on veel seal kuusik Tales Maasik külvanud Lehte Mark Taraspivi Ani olid seal padrik, lepa huvitav koosseis, Paul Mägi lavastused, sõnad olid dirigent seal selle tüki juures. Ja siis oli samal aastal oli veel linnukaupleja selleri linnukaupleja, selleks meil suure menuga. Seal oli kaks Aadamat oli siisoto ja Enno eesmaa aasta vihandi, nagu hakkas siis tõusma juba esile seal linna kauplejas. Ja Ester Lepa, need olid kahekesi seal ballettidest. Siis läks Medvedjev seitsmendasse, eks ole. Tasuleekide juurde tagasi tulles meenub üks niisugune episood. Kuna Valter Luts nimetas juba Neeme osas Vanemusest Ani see lavastus sai üldse tehtud selle Monsco dekaadi jaoks. Spetsiaalselt lavastas Paul Mägi. Ja seal oli niisugune probleem, minul oli, kuna selgus proovide jooksul niisugune asi, et tüvi nagu ta üldse võiks Püvi kohta ütelda, et no ta, tal oli materjal. Häälematerjal oli tõesti maailmatasemel, ma võib öelda julgelt, kohe maailmatasemel kuid häälematerjali ja laulmise on vajalik rütmikindlus ja, ja ühesõnaga eksimused ei ole lubatud. Siis tuli mul nii kahjuks teha nihukest asja vaatamata sellele, et kui niukse oma häälega oleks võitnud sealt tublisti tuli vahetada täna ümber Vanemuise Ani peale. Asso seesama hooaeg oligi meil Nikita versiinist, me rääkisime selleks ainult väga mõned üksikud korrad oli 56. aastal kaks golf, kohutab suur dekoratsioon, vedur tuli lavale, lasi auru. Raukas tegi seal suurt peaosa ja, ja mängisime kaks korda, mängisime seda. Missugune raha lendas, oi-oi kui palju see maksis, lint ei, tühi maja. Kelle opersialigi kapolevski, jah ja viiner lavastas ja ei see lavastus kavisti õnnestunud. Näed, ta ei läinud üldse tühi majalik. Nüüd on ka meil üks oligi seal kolmas, esimene etendus, anti, ma ei tea, miks see orderit ei partei aktivistide kokkutulek või midagi, oli mul meeles seal sees assistent seal ka. Ja siis seal kokkutulekule, siis need toodi saali siis oli, tol korral oli siis eri puhvetid, olid nii. Me käisime kaasas, sai odavamalt ja väga väärtuslikku, igasugu kala, marjade, võileivad ja kõik kokku. Ja kui esimene vaatus lõppes, siis oli vaheaeg ja teine vaatus algas peale, siis oli juba pool saali. Ja kui kolmas vaatus algas peale, siis oli üks väike käputäis olid, kus me siis nii-ütelda parteiaktiiv oli seal. Need olid järele järeldavat, kell teab sedavõrd korda. Ja huvitaval kombel siis ei olnud piiratud, nüüd aktus nii-öelda tolleaegselt partei aktused ja aktus kestis nii kaua, et me saime selle etendusega alustada. Kuid ma ei mäleta, kas oli kell 10 või midagi selle kella ümbruses ja kuna ta oli väga pid koopelt, siis lõppes ta kella kolme kommiku. Aga kuidas need ooperid ikka tulid ala ägitades, siin nõia lavastati ja, ja teie tegelesite oma tööga ja kusagilt tulid rahad. Aga oli ka teie teada, et tõepoolest, et kas kusagilt tulise käskiv suunamine, no kust tulevad sellised ooperid suure teatri repertuaari? Ei, no see oli suunamine ja kõik oli määratud etud. Tulid Gustav Ernesaks ja kapja kirjutasid teoseid ja see sai nii-öelda sinna on määranud. No aga siis juba olid näpud põhjas meie oma teostega, siis pidime tegema. Nojah, aga kes siis kuulusid sinna ühingusse? Käskijad Me, no kust tulid need? Repertuaari kinnitas skulptuuriministeerium ja Keskkomitee ja keskkomiteega koos. Kuna Estonial ikenega juhtivteater siis ideoloogiline suunamine oli ka keskkomiteest see suunaja keskkomitee suunasse, isegi kultuuriministeerium, eks ole. Ja kuni repertuaari kinnitas Kultuuriministeeriumi kolleegiumi. Nii et me olime paratamatu sees, ma mäletan, niisuguseid momente teeb, mida tol ajal väga imestasin, väga palju küsimusi, mis keerlesid ümber teatrid läksime ju kultuuriministri juurde tolla Ansberg. Ja huvitaval kombel tema iialgi ei otsustanud mitte momendil, et vot te peate nii nii tegema. Ja hiljem ma sain aru, milles küsimus. Ta pidi ennem käima keskumit dissama küsimusega ja siis sealt see jah, kooskõlas sealtpoolt juhendati, siis ta järgmine kord ütles. Vot nii, tee peate nii tegevust. Ja mis siis oli 56. aasta üks olulisimaid? 14.-st detsembrist kuni 23. detsembrini toimus Moskvas kirjanduse kunsti dekaad suure teatri filiaalis mängisime kolme ooperit, Boriss Kodonoff käsikäes tasuleegid. Ballettidest läks, nagu me enne rääkisime, Kirillov ütles. Kullaketrajad ja Tiina. Ja lõppkontsert oli suures teatris kell. Ja sellel kunsti hea kirjanduse dekaadil muidugi. Seal oli mul üks niisugune juhus. Tasuleegid toimus etendus, Elsa Maasik mängis pearolli ja korraga esimeses vaatuses suure hävitusega, nähes rõdul. Ehmatas ära ja eksi Somaalias, kuid kes ometi on väga korralik lauljad. Eksi Somaaliasse jättis mitmed taktid vahed. Ja minul jäi ainult mõtelda, kuidas seda likvideerida ja ainuke võimalus likvideerida oli niimoodi et partituuris, kus tema oli oma laulmisega laval oli muidugi partituuris on numbrid edasi, ma ütlesin numbri, ma ei mäleta, mis number, kas see oli siis 247 või midagi sarnast tasakesi otsinud, kes veel 247 ja kopraid momentaalselt, orkester võttis oma koha uuesti üles. Kuskohas, seesama siin. Ja siis oli üks huvitav asi, et selle eksituse tagajärjel mul ei ole niisugust tunnet olnud, et terve lavakoor, orkester, solistid on minuga des vot mõlemis käes. Nii kindlalt, et seal ei olnud mitte mingisugust probleemi, ei tekkinud jätkuvat nüüd, kas keegi lineb astme või eksi või midagi, läks tal nyyd korrektsed kuni lõpuni ja vot niisugune tunne, et terve see kollektiiv on sinu. Tuli läbi Asso lõpukontserdiga oli ka veel niisugune asi, et seal oli kirjutatud spetsiaalselt, ma ei mäleta hernes enese kral endal jah. Lõpukoor. Meeskoor ja Estonia koor ja ühendatud koor ja niukene suur kantaat oli juhatada. Ja mina tegin ettepaneku, et seda kontserdi võiks lõppu juhatada autoris Ernesaks. Aga vastavas proovis tol kontserdil või selle selle kontserdi hommikul. Proovisk kujutage ette, Gustav Ernesaks ei saanud orkestri koos lavaga kokku, nii-öelda ei saanud kokku. Ja mina istusin just sest tema selja taga saadis ja kus ta palused kusagil juhata ise selle ära. Tulimuld, see tähendab lõppu ära jaotada. Nii, nüüd lõpuks kontsert lõppes, ära, lõppes aja kõikaksid minki ära võtma ja näitajad ja. Ja tunne, et väga suure hävitusega minagi võrrelt Ühte kyll kasvalisustu solistid kokku saada, poliitbüroo tahab koos viibida. Ovaalses saalis, nõndanimetatud ovaalses saalis. Tahab koosid. Kas sa saad veel kedagi kätte?