Ja olemegi aastast 1963 Estonia teatris. Saame kõigepealt teada, millised uuslavastused tulid mängukavasse ja siis räägime asjadest lähemalt. Teatri küllaltki meeldiv ja võimekas koosseis võimaldas juhtkonnal pöörduda repertuaari küllaltki nimekate teoste poole. Nii jõudis 63. aastal mängugava Verdi ooper Othello. Paul mäe ja Elton renteri ühistööna dirigeeris Neeme Järvi samuti Vallo Järvi. Seejärel jõudis kavasse Padar, EKi ooper, Vahva sõdur, šveik Udo Väljaotsa lavastuses ning mõni aeg hiljem pise Karmen samuti Udo Väljaotsa lavastuses dirigeeris Neeme Järvi. Seejärel võttis teater taas repertuaari Puccini ooperi Madame Butterfly, Udo väljaotsa Leida Klausi, Lembit roosa ning Killeri Raudsepa ühistööna. Seejärel tuli repertuaari Putšiini ooper tütarlaps kuldsest läänest, mida lavastas Paul Mägi ning dirigendiks oli Vallo Järvi. Ballett võttis kavasse mitu jõe vaatusliku teos. Nendeks oli Jüri Salutänav, Tambergi poiss ja liblikas ning kohakaubamaja mille lavastateks oli vastavalt Mai Murdmaa ja Uudo Väljaots. Dirigent oli Kirill Raudsepp. Samal hooajal jõudis mänguga samuti Rahmaninovi sümfoonilised tantsud generaalavalavastuses lugu sõdurist Enn suvelavastuses ballett-sümfoonia Mai Murdmaa lavastuses, mida dirigeeris Vallo Järvi. Nii ma räägin operettidest. Kolme operetti tuli sel hooajal. Kõigepealt oli jumalik komöödia, mille Nõmmik lavastas dirigendile, raudne loojad oli loojad, mängis seal Alfred Mering, Eevale Ülle hulla ja Aadamale Unowark. See on väga huvitav lavastus ja publikult väga hästi selle vastu. Siis tuli Ronbergi kõrvelaul Georg Otsa lavastuses Hugo Malmsten oli näitejuht ja osades olid siis karask ja Georg Ots panovia. Sammelselg. Siis hooaja minu arvates kõige suurem operett oli minu imekaunis leedi, mida tuli lavastama Voldemar Panso. Ja seal oli siis dirigendiks orussar. Ja kõige toredam oli see, et peaosas oli Linda Rummo draamateatrist. Teda dubleerib Silvia Urb ja Endel Pärn. Need olid põhilised, kes selle tüki juures olid. Nii oleme tuttavaks saanud teatriga aastal 1963 ja loomulikult olid kavas kõik need teosed, mis eelmistel aastatel juurde olid tulnud. Meie tänases saates on juurde tulnud Voldemar Kuslap sellel hetkel veel aastal 1963. Sa vaatasid Estonia teatrit veidikene eemalt. Missuguse pilguga sa vaatasid, kas minu veetlev leedi tõmbas sind teatri poole? Esmamulje oli muidugi seotud Verdi maskiballiga, mida ma 63. aastal, kui ma astusin konservatooriumi õppima ja asusin Tallinnasse elama, siis see oli minu esimene teatrielamus Estonia teatrist. Võib tõesti öelda, et see oli. Kus hiilgasid võrdselt sellised lauljad nagu ainukülvanud? Ma isiklikult pean seda ainukülvandi üheks enam õnnest tulumaks rolliks nii vokaalselt kui ka mänguliselt kusjuures kunstnik oli väga arvestanud tema figuuriga oli väga õnnestunud kostüümi talle teinud aruka. Nii et summa summarum, see oli täiesti ainukülvandi, võib-olla üks elu tipprolle. Väga toredasti mõjus nooruke Hendrik Krumm, Gustav Kolmandana kohati silmi kinni pannes meenutas ta jussi Perlingut kliku nihukest hääletämbrit ja see oli üllatav, et noor laulja sellise raske tenori partiiga sai sellise mängleva kerguse hakkama ja jättis väga sümpaatse mulje. Muidugi ots ja kuusik olid tuntud oma headuses, ehkki võib öelda, et meie vokaalselt mõjus kuusik enam arvestatavalt, aga otsamäng oli jälle väga filigraanne ja nüansirikas, nii et üldkokkuvõttes oli see väga suur muusikaline elamus. Ma täpsustaksin siinjuures veel aastal 1963, mida sa ise tegid, kus õppisid? 63 Ma tulin konservatooriumi õppima ja siis Estoniasse, tulin ma tööle 64.-st aastast esimene aasta kooris ja 65.-st aastast siis solistina õppisin Anul Ženni, Simoni klassis aga lõpetasin Viktor Gurjevi klassis. Ja teatrikoori toreke oli läbi, konkursi? Ei. Tähendab vist mingisugune konkurss hiljem korraldati, aga Uno Järvela tegi ettepaneku. Ja nii ma siis tulin. Ta on esimene töö, milles olin haaratud, oli monumentaalooperi Aida ettevalmistus ja sellega on ka seotud väga suured elamused, aga aidaa tuleb vist hiljem ja tuleb hiljem. Ja no Iida koorid on Iida koorid, aga. Tolle aja keskmine Estonia teatri koor võrreldes praeguse koori keskmise suurusega, missugused numbrid siin? Mängus on, no ma ei oska arvuliselt öelda, ma arvan, et ilmselt oli koori koosseis pisem kui siin vahepealsetel aastatel. Aga näiteks ütleme kui nüüd iirlastel rääkiv ette minevalt, siis seal oli rakendatud ka abikoor pluss praktiliselt oli kaasa haaratud kogu teatri kollektiiv, piltlikult öeldes keldrist pööningule, massistseenides olid seal töökoda, inimesed. Lavatöölised. Ma mäletan ligemale 80 aastane sadulsepp sinkel, kes põdes Parkinsoni tõbe ja tal oli peas niisugune pikk silindri taoline müts, tal pea nii värises meka, alati vedasime kihla, et kas nüüd kukub maha või ei, aga ta oli muidugi fantastiline isiksus. Muide ta oli olnud kusagil kahekümnendatel aastatel Eesti jooksjaid. Ja see oli ime, kui ma vahepeal vaatasin, kui tal oli seal suur kušett seljas ja ta läks neljandale korrusele nagu orav samas poole nooremad ja poolewatsakamad inimesed hingeldasid iga trepiastme juures. Nii need mälestused tulevad, Kirill Raudsepp, kuidas nüüd on dirigendi ja lavastaja ja, ja kunstniku kooslus olnud ikka niisugune igipõline teema, see kolmnurk. Aga aastal 63 patarlai tuli välja jah. Seekord udu väljas lavastuses. Ma olin juba Patterson, oli mu esimene ooper, mis ma üldse dirigeerisid. Siis lavastas. Tol korral lavastas Jüri Roossaar. Ja see oli vist juba, ma ei tea. Kolmas lavastus oli nii, et minul ei olnud uudiseks, ainult et lavastaja ei teinud. Siin lavastuse osas võib olla mainin, et selles ooperilavastuse juures esimest korda elus esimest korda Udo Väljaotsaga tekkis meil konflikt. Ja milles esimene vaatus pataljonis asi lõppeb duetiga pater slaia piketud ja koosnevad laudas, duetti ja duetti. Lõpuks lahkuvad sealt lavalt. Kõrge. Lava taga, aga kuna see pidi see too on mis, mis nad laulavad, see pidi kuskilt väga kaugusest kostma, nagu nad oleks lahkunud sellest ruumist ja kuskil teel teel kuskil väljaspool ruumi. Ja me saavutasime selle efekti sellega, et me viisime isegi mõlemad lauljad koridori koridori uks oli lahti ja vot siis kostis nagu oleksid kuskilt väga suurest kaugusest. Udo Väljaots aga tahtis teistmoodi lavastada. Mõtlesite kaasaegsemalt, lavastab. Kui too ette ära lõppes. Ja samas ruumis oli väike trepp üles rõdudel, kus oli voodipidi võtma pattern ja viima mööda treppi üles süles ja paneme sinna voodis. Ma ütlesin, tead, välja, ütles, et see on kõik väga kena, et sa tahad niimoodi nyyd kaasaegsemalt näidata seda dueti lõppu. Aga siiski autoril on seal just laulda kõrgetooja, see peab kuskil kaugused, nad läksid minema just kaugus. Ja vot sellest tekkis siis nii-öelda esimene konfliks haigaltsa. Loominguline loominguline õhkkond. Aga kesse osatäitjatest on jäänud dirigendile hinge? See oli tema hiilgeroll ja see jättis väga sügava mulje. Ta mängis seda väga toredasti ja eriti pataljoni ooperis lõppenud nii traagiliselt ja seal lapselapsega. Päris nuttis kohe saalis. Seal lavastuses selles lavastuses oli Paula Padrik ja Viktor Gurjev Elsa kaali, Martin Taras, Elsa Maasik. Samas lamas mõlemad ja arvan niisugune juhus, kus ka Läti ooperiteater leidis võimaluse pater flais tähistada. Pater Fliga tähistada Elsa maasiku viiekümnendat juubelit seal ikka harvaesinev juhus. Mitte ainult meie ei hinnanud tema hiilgerolli, vaid ka lätlased. Valter Luts kui teil laseksin valida sellest võimalikest esietenduste variantidest kõige meeldivama, mis on teile tänasekski millegi poolest hinge jäänud, siis millisest etendusest teie tahaksite rääkida? No ma ütleksin, hotello ooperitest see minule, Paul Mägi lavastus väga meeldis ja ta võeti rahva poolt väga hästi vastu. Seal oli nagu raudsepaga emist, eelmine kord me rääkisime siin, püüa karask, hotellod, kuulsigi ots, Jaago, külland. Siis oli meil sarnane kordet, etenduse valve oli, käisid näitejuhid, assistendid ja koormeistrid seal valves. Ja väga tihti oli räägildikat, orkester matab ikka laulja ära ja ei tule ikka saali. Aga mäletan, ma olin ükskord palves, istusin rõdu all viimases reas ja mängisid sellel etendusel laulsid siis kuusik ja Püvi. Ja ma ütleksin siis ja pärast ma lillegi ütles, et kui need mõlemad kaks sarnast vägevat meest oma orkestrit lahti tõmbasid, siis oli saal oli täis häält. Selgelt on ainult nii palju vahepeal tegelikult kui sa istusid rõdu all, siis oli Estonias ja on vist praegugi üks parimaid kohti, kus kohas istuda, kui sa tahad. Lavalt kostab siin õige, see on kõige parem koht, on kõike publik, kes tahab ilusasti kuulata ja siis läheb rõdu taha saali lõpupoole seal on kõige parema akustilise kõige palun kuulata. Mulle isiklikult kujunes suursündmuseks kuusiku ja karaski väljatulek. Nähtavasti jäid algsest esietendusest noh, mitmesugustel asjaoludel kõrvale ja vot see Ettekanne oli vapustav, ma ei ole kuulnud, et meie põhjamaiselt karges Estonias, kus publik on nii reserveeritud ja emotsioonidega väga kokkuhoidlik. Nii palju kordi ei ole ma kuulnud rahvast Trumpi braavo hüüdmas, nii palju kordi ei ole lava eesriie kinni lahti käinud, kui tookord, see oli tõeline vokaalne, suur sündmus ja pidupäev. Mainimata ei saa jätta Neeme Järvik sellepärast et hotelloga ta töötas orkestri nii tugevasti läbi, et seal ei olnud tõesti mitte midagi kinni hakata. Kuigi ka tema sai nii nagu minagi omal ajal sai ka kriitika osaliseks tekkis lauljate katmisi. Aga no Neeme Järvi ka rääkides selle üle, kas ma ei saa, ma ei saa, kui on, kui on forte Fortissimine, siis peab kõlama orkester, niimoodi ükskõik siis juttu. Tihti räägitakse, et jah, et lauljad ei ole kuulda, lauljad ei ole kuulda, saali süüdistatakse orkestri, süüdistas dirigenti, kuid kas alati on just nimelt need süüdi, kas alati on süüdi teatri halb akustika? Avenetis ütelda näiteks niisuke lauljana Veera neelus? Ta laulis, Davis lauda, laulja lava ees Dhabis laulda, keskeldamis lauldakse ükskõik kuskohast, kõik, kostis lavale kõikustid, lavale pikkusi saali ja samasuguseid lauljaid on ju palju olemas veel. On ka lauljat, kes tulevad otse trumpi suurte häältega ja hääl ei ületa lampi. See on kahtlemata, oleneb kõik just nimelt laulukoolist, eks ole, kuidas on, hääl on seatud. Nii ta kahjuks on. Kui me nüüd pöördume tagasi selle 63. aasta poole siis ma võin öelda, et omalt poolt, et minu jaoks oli kahtlemata hotello etendus, see etendus, mis tähistas nagu tolle aja diaatri taseme tipp, tipp tipptaset, sest et sellisena, nagu oli hotello Estonia laval, see oli tase, millega me oleks võinud julgelt minna, ükstaskõik, kuhu. Sest, et senised lauljad, selline lavastus, selline dirigenditöö, sellised dekoratsioonid, see oli nagu kokkuvõttes üks orgaaniline tervik, kus üks ala täiendas teist. Ja kokkuvõttes oli muidugi publiku vaimustatud vastuvõtt ja õigustatud vaimustatud vastuvõtt, sest inimeste aplodeerisite tasemele, mis olid Eesti vastas sellele tasemele kuskil ligilähedaselt, mida tahtis juba omaette, nähtavasti õppe, Verdi kunagi. Kaljukarask Giuseppe Verdi ooperis Othello. Miks sa mind nii? Vaat mul osa on ülim ootus. On elus? Riski ess jääks kylla. Ma võin öelda, et nimetatud dello etendused tõid samuti küllaltki palju esile meie tolle aja vokaale kunsti paremikku. Mõtlen kasvõi näiteks peaosatäitjat, millised lauljad meil oli, meil oli Püvi ja meil oli karask mõlemad suurepärased lauljad, lauljaid, keda paljudes teatrites ei ole ja keda väga paljud teatrid just nimelt tahaksid oma solistideks saada. Need olid tipptasemega lauljat. Voldemar Kuslap rääkis kalju kalaski hotellost. Kui me räägime karaskist ja tema loomingust, siis nii nagu Aino külvandil oli loometöö tipptasemeks oli kahtlemata Amelia maskiballist, siis kaljukaraski tipptase oli kahtlemata otello mikspärast. Sellepärast me kõik ju teame seda, mida kujutab endast ette otello. See on väga komplitseeritud roll. Lisaks vokaaltehnilisele meisterlikkusele peab olema ka veel näitlejameisterlikkus ning koos luua täielik orgaaniline mõjuv tervik. See on suurtase sellise värvinguga, nii nagu karask laulis näiteks esimese vaatuse duetti ainukülvandiga, samuti kolmanda vaatuse duetti ainukülvandiga aariat, surma. No teate, see on tase, millest isegi praegu mõeldes, millele praegu mõeldes tekivad omaette nihukesed värinad peale. Aga mõelgem samas, kuidas tegi etendust Tiit Kuusik, Georg Ots, Aino külvanud Liidia Panova. Nii et kokkuvõttes oli see üks hästi ilus teatriõhtu. Ja nüüd, mida mäletate ballettidest operettidest? Ma ütleksin balletist kohe, see puudutas ka mind doktoraybolit see tuli järjekordselt meile lavale ja siis seda nagu soojendasid üles David suur ja kivisalu. Aga ta ei olnud enam see, mis ta oli enne. See näitas, et puudus lavastaja näitud suunitleja. Ja lavastaja oli ju polis Leningradist ja Bentsleri lavastus seal ma tegin kaasa, selles ka lapsed tulid, diaatriseda, läks, aga ta ei olnud enam see, mis ta ennem oli. Lisaksin juurde, mis Jüri Kruus ütles sellele kalju karaskotellost. Et see oli kaljuga raskel üks tipposa. Ja seal tuli kahtlematult kaljule see kasuks. Et ta oli lõpetanud näitlejana tugeva teatrikooli ja sellest sai ta kõik selle, mis talle endale kogunud, vaat hotelluga välja tuua. Tegelikult ju kaljukaraski peale juhtis tähelepanu minule Felix Moor. Felix Moor ütles, et kuule, tead, muskus õpib draama nii-öelda osas üks kaljukaraskit, aga tal on kohutavalt ilu sääs. Ma juhin su tähelepanu sellele, et kutsuda välja ja proovige teda. Nüüd tagasi tulles selle doktori laibaliit ei ole, ma tahaksin seda ütelda. Vot see oli polisse, see oli niisugune lavastus, mis oleks võinud püsida kuni tänapäevani. Sest iga aastaga tuleb juurde lapsi ja ainuke asi, et kulusid ära, kostüümid ja dekoratsioonid. Lavastus, mis, millest nüüd jutt oli viimane, see ei ole nii nii osavalt tehtud nagu Porsche insenerid ja vot kui Boris Fenstele lavastust oleks nii-öelda saanud säilitada, siis oleks võinud ka tänapäev mängida. Täissaalidele on teatrit maailmas, kus järjest aastastest aastates uued koosseisud vahelduvad ja uued lauljad tulevad juurde, aga lavastus säilib ja vot see lavastus oleks pidanud säilima Seppenstele lavastust. Kuidas hakkas elama minu veetlev leedi? Noh, see oli muidugi väga julge samm, võtan lavale kaks tolleaegset maailma tippmuusikali, minu veetlev leedi ja Berkhani, kuidas story? Minu veetlev leedi muidugi see maailmakuulus Frederiku muusikal, see pakub nii suuri võimalusi, nii suuri nõudmisi ja tõesti banzolulise väga meisterlik lavastus, kus väga paljud nüüd juba paraku manalamehed Hugo Malmsten, Linda selliste mängi, Harri vasar, neid väga toredaid rolle juba eelnimetatud Linda Rummo, Silva Urbi ja Endel Pärna rollide kõrval. Aga siis muidugi vestlejaid digilugu ja see tuli vist 64 ja see oli muidugi konservatooriumi lavakunstikateedri ja mõningates taanlaste ühistööna. Nii et siin kohe nihukest päris konkreetset lavastajat ei oskagi nimetada. No põhiliselt vist oli Vello Rummo. Helmi Tohvelmani on mingil määral ka tantsude osas aitas vist ka Endrik Kerge. Aga summa summarum, see oli väga värvikirev, väga võimas, väga huvitav lavastus ja muidugi seoses sellega, et paljud konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilased olid lõpetamas, siis see lagunes ära, aga väga huvitavaid osatäitmise oli sellistelt inimestelt nagu Marje Metsur. No muidugi siin komeedina tõusis esile Helgi Sallo oma kordumatus andes kes võrdselt meisterlikult valdab sõna teksti laulu väga harv esinev juhus ja esimese looga tulla kohe niisuguse eduga välja. Väga toredaid tulemusi saavutas Marje Metsur, nooruke Kalju Komissarov, Tõnu Tamm ja mitmed-mitmed, teised. ESTO lastest oli seal siis kaasa arvatud. Harri, vasar, Endel Pärn, Waldomeetria mitmed-mitmed, teised mul oli seal muide ka esietendus maalin hääl, lava alt pidin laulma harjumatu saralaulule Marja kajane Marja, Marja, Marja. Endel Pärn, professor higintsina la muusikalis minu veetlev leedi. Kuulus inglise foneetik professor Henry Higgins veab kihla ja hoopleb epateeg tänava rentslist leitud line just laida tuulittlist kuue kuuga. Hertsoginna. Professor Higgins poolt sunnib lõpuks Ellaisat tema majast lahkuma. Seda mitte mõistes ja enesekui egoistlik mõtteid õigustades pajatab Hi. Ja mis ma nüüd teen? Mulle toodi hommikul kohvi asemel teed. Ma ei leia midagi üles, ma ei tea, mis ma täna teha lubanud. Ma ei saa sellest aru. Tema vastu näidati üles kõikvõimalikud tähelepanu. Ta ütles seda ise, mis küll võistleb. Põhjusalla Hedda võrratul pallil käitus ta miskit edasi, mis ta ära vedas, ma üldse näitas ta. Soengut kandval naisel noodi peal mõistluste heidan, loodab meeste peas. Kodrutavad pudrutavad, unistavad, unustavad, viljelevad, tegelevad, igal mehel olnuks, teevad peale. Miks ei ole naised rohkem meeste moodi ja miks ei ole naised rohkem meeste moodi? Miks pole? Naine loodud, kui meelde möödunu üllad, ideed, mees sulle lubab siis seda ka teemehele kindel olla, kõikjal. Miks jumala, Eeva, teisiti leib? Eks ta viijal mõista ei või. Seda arusaamatum, see mulle näib, et igale või. Miks pole näidet meloodika mehedana õrna jutt tunnetab? Nendel piss demaguid Kõrbsusele Dimin iial roosadele modemin sunnib. Kas pole naine loodud nii? 10-st mehest üks, mõnikord kajad, sekveneeri, põlvet, jõite tuhane, üks vaatab veidi võõras. Pilliroosõprus on mees. Joon kah täitsa, tal vab, kõigil tuleb veidi patud, kui ulu mul sünnipäev. Töötad raamat, kui on sõpradega meeldinud. Pole naine loodud, nii. Nüüd läheme natuke tagasi veel ooperipoole, et kui me rääkisime hotellast ja hotell, oli esimene suurim selle hooaja tippsaavutus. Kuid see hooaeg oli üldse väga rikkalik. Vaadakem järgmine etendus, pise ooper Carmen Udo väljaotsa lavastuses. Mida see tähistas? Tegelikult tänu karmile jõudsid rambivalgusesse Hendrik Krumm, Urve Tauts, Maarja Haamer, Hillar Dora, kõik äsjased konservatooriumi lõpetajad. Ja see oligi nende nagu öelda, diplomitöö. Ja etendus, dirigeeris Neeme Järvi. Ning võib öelda, et viibides esietendusel ega mulje palju kehvem ei olnud kui pärast Othellot. Sest esiteks oli näha kohe terve rida huvitavaid ja arvestatavaid jõudusid. Kindlasti vot neid tänu kellele teater hakkas oma repertuaari kujundama tulevikus. Ja Carmen oli ju tegelikult Urve Tauts üheks parimaks rolliks üldse. Kui siia lisada veel Eboni ja veel mõned teised teised juurde. Ja üldiselt see oli väga huvitav etendus. Täna siin on see meeles muidugi selle hooajast kindlasti tuua veel Puccini ooper tütarlaps kuldsest läänest mis oli samal ajal esimeseks selle tüki ettekandeks pärast sõda meie teatris. Kuid samal ajal ta oli küllaltki huvitav ja küllaltki niisugune tegevusrohke ja andis tööd väga paljudele teatriinimestele, seal laulsid peaosades Tiina Jaakson, Aino külvanud Georg Stahlis hiilgas seal nii vokaalselt kui ka näitlejameisterlikkus, samuti Kalju karask tiks Johnsonina ja paljud-paljud teised, nii et see oli samuti väga huvitav etendus, mis näitas teatri taset igati. Garmini juurde tulles, et mul on Garmini suhtes eri arv üldse. Mul on väga palju tunde endal juhatada karmid ja väga palju näha ooperit Carmen. Kuid ma pean ausalt ütlema, Pääle Els Vaarman niit. Vaevalt leidus niisugust Carmenit, keda tol korral tõi välja ei nooli. Ja Heino huuli töötas karminiga ka niimoodi, et ta öösiti ärkas üles, äratas oma naise üles, ütles, et nüüd hakkan Carmenit lavastama, laineks hulluks läinud, ei vot, niiden toon siin siin, ma tahan režiit teha. Nii et see oli juba uulil nii-öelda üks huvitav töö. Hiljem. On palju Karmen isi käinud siit läbi meie teatrilavalt ja ma pean ütlema, et niisugust Garmin nagu ma hiljem, aga nad ei, ei näinud ega kuulnud. Laval tuli ükskord Moskunemirooviš Tantženko teatrist, ma olen kahjuks nime ära unustanud. Üks Karmen, kes nii-öelda näitas ennast nii heast küljest, ma mõtlesin oi-oi, üle hulga aja on üks karm vend kes tõesti-tõesti on Karmen, seepärast see loll nõuab. No ma ei tea, mida ta, ta nõuab, kõike, kõiki näitlemist, rääkimata Kahalist, rääkimata seda tema tema isiksuse edasiandmist ja sõnaga Karmen on Karmel. Ja samal õhtul tuli. Siis ma olin nii pettunud, kas tõesti ta nii proovis, oskas ära petta. Aga laval oli ta nagu üks labane naine tasa meelitas laval ja ta tegi kõiksugu niukseid tempusi, mis absoluutselt ei kõlba, tähendab, aga samal ajal tähendab mind see kõik üllatab ja mikspärast, sellepärast et me võime teada just nimelt seda, et Nemiroobist Tantženko, Karmen see oli peensusteni lavale vastus, kus olid kõik absoluutselt niivõrd paika pandud, selle lavale oli tehtud ruudustik, eks ole. Kuus näitleja tohtis minna, kust ta ei tohtinud minna, eks ole, tähendab, iga samm, iga liigutus, kõik oli paika pandud, tähendab, ma elu jooksul ei usu seda, et oma koduteatris või see Carmen niimoodi olla ja niimoodi laulda niimoodi. Aga nähtavasti ta tuli siia ja mõtles niimoodi, et naet et juuet, väikene eesti perifeeria, eks ole, et küll ma siis näitan, eks, eks ma siis proovin. Vot sellised proovimised mõjuvad küllaltki halvasti ja mul on see etendus teenist tõesti täitsa meeles. Ja, ja ma jagan, täitsa raudseb arvamus selles suhtes. Aga mida ma võin öelda näiteks kuskil aastaid hiljem tuli Estoniasse laulma Kiievi lauljatar Valentina rekkamatakse. No vot nii, Meelis Carmeni, ma pole tõesti näinud, see oli tõesti nagu, ütleme, luust ja lihast karme. Ta laulis, andin, ta oli nähtavasti ma sain aru, et palestiina rekka oli kunagi õppinud isegi nagu tantsimist ja tänu sellele ta valdas hästi keha plastikat ja ja ma ei tea, kus mina siis olin. Oi, see oli mediaan. Ja kõigele oli ääretult kaunis kaunis naine, sihvakas nagu sihvakas just, ja ma olin hiljuti Hispaanias ja ma vaatan, seal müüakse niisugused toredad hispaanlanna kujusid rahvarõivastes ja kui ma vaatasin seda kuju, mul tuli täpselt meeldib just nimelt Palestiina rekordarv ja seepärast ma ütlen, temas oli karmis kõik need komponendid olemas, mis pidid nagu vastama sellele rollile. Aga huvitav, ma ütlen, kuidas igaühele või teisele lauljale sobib midagit nii nagu temale sobisid just nimelt Karmen ja mõni aeg hiljem ma nägin temaga samuti Moskvas nägin amineerist, see oli igatahes super hästi. Seepärast ta mõjus. No niivõrd paindlikuna ja no ta oli niivõrd rollis. Räägime sellest, kuidas ta laulis. Ja siis möödus kuskil kümmekond aastat. Ja siis ma kohtusin taas. Jälle Moskvas ja ma vaatasin, et kuidas on aeg just nimelt selle lauljatari kahjuks töödanud seal ma nägin teda ebalina Togarlases kõntsemad jumal, vokaalvorm ei olnud see. Ja samuti panen Tiina rekka oli läinud paljud tüsedamaks, nii et, et see, plastiline sa selle kõik ära kadunud. Ja kuigi ma ütlen, see oli muidu ühest momendist mulle nagu kerge pettumus, aga vaat siiski ta ei suuda mitte mingil juhul varjutada seda enamust, mida omal ajal jättis ta karminile mulle. Karminiga on mul elus veel üks juhus, millest ma ei tahaks mitte mööda minna. Pääle sõda, kui Moskva kunstide valitsuse juhataja käis sind vaatamas meie etendusi. Ma ei mäleta, kas modelligee pater, soid või midagi muud. Igatahes millegipärast imponeerisin ja ta võimaldas mulle kolm kuud Moskva suurde teatrisse jälgida etendusi ja Moskva konservatooriumis jälgida dirigeerimise, kus seepärast, et ma ei olnud ju dirigent, mind võeti nii kraest kinni ja pandi pulti dirigendiks. Ja esimene etendus, mida ma Moskvas siis tol korral, kui ma sõitsin tall, sõda oli Karmen suurest ja. Vaat see oli ka midagi niisugust, nagu ma siin teise Carmeni kohta ütlesid seda laulis ja mängis ta võõrduma. Ja tema tegi täpselt samuti sülitas ja mis ta kõik tegigi? Hull hulle tükke laval. Ja kui etenduse ära lõppes, siis ma mõtlesin, et ma sõidan järgmine päev tagasi oma kodumaale. Siis ma olin nii pettunud selle Moskva suure teatri Carmegist. No see oli juba vana lavastus ja üldse halvasti tehtud. Aga kuna järgmine päev oli loome Julia Ulannavaga siis oli see, nagu ma läksin, teise maailma sattunud. Ja tänu sellele balletile ma jäin ikka veel kolmeks kuuks Moskvasse ja kui me räägime üldse selle hooaja etendustest, siis me võime rääkida ka nendest arvukatest külalistest, keda tänu nende etendustele võisime oma teatrilaval näha, kui üks laulja isegi haigeks, samas kutsuti kohe külaline, helistati kas või kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele ja laulja tuli kohale. Aga muidugi nagu öelda, kutsutud külalistest võiks kindlasti nimetada sellist lauljat nagu Mieko takid, laavat. Madan pater, slaina Jaapanini lauljatar, kui näiteks kolmekümnendatel aastatel ma mäletan, kõik meie kaunid vanad daamid mäletavad, kuidas esines Estonia laval Teickokiva see on ka nagu, nagu mingisugune oma ettelegend siis nüüd me nägime nagu selles rollis nagu jälle taas originaali just nimelt, et sellist, nagu me kujutame endale ette sellises rollis mehhiko tankid saavad. See oli suurepärane lauljatar ja ta nagu oskas liikuda niivõrd jaapanipäraselt, et tõesti pärast seda etendust oli mingisuguseid omapärane mulje, nagu see oleks isegi nagu viibinud Jaapanis. Jüri, kas sa mäletad, üks pataljon läks meil viies keeles? Saates oli Leedust Leedusse teadusliku ja Leningradi Otsloveeri eesti keeles selliseid etendusi, kes lauldakse lõpmatult paljude erinevate keeltes ja publikab kõik seda vastuetendusel olnud väga palju. Aga ma võin öelda, et kui see on seotud kõik suure meisterlikkuse-ga, saad aru, siis ta on nagu siis ta nagu õigustatud. Kuigi ma ütlen, muidugi, peaks olema üks tervik. Itaalia ooperit peaks olema itaalia keeles, vene ooperid vene keeles, eesti oopereid eesti keeles ja nii edasi ja nii edasi. No aga mis teha, kui mõnikord on teater olukorra ees, et lauljat ei ole, siis kutsutakse külaline selle küsimuse juures ma olen rääkinud, aga vot ja praegu on KDE tendents, kõik peab sündima originaalkeeles. Fiktsioon on meie mõningatel lauljatel väga, ei saa aru, mida nad tulevaselt tähendab, ta tahab saada ooperis teksti, mitte ainult vokaali. Tähendab see külaliste jutt? Ma tahtsin öelda, et peale siis Takidzava Estonia teatrisse tuli esinema ka veel selline laulja nagu Tamara Milovskina samuti karmides me kohtusime väga head tenorit Ivan Timofei Donhose osas, samuti sinovi Baby ja Nelid, Kanšenkond hotellos ning poeemist. Leningradi maaliteatrist tuli meil väga tihti laulma senine laulja nagu Volkovi nimeline tenor. See oli omapärane laulja algul, kui ta tuli teatrisse, jäi niisugune mulje, et proovides noh, et niisugune tavaline hääl tuli lavale, no siis esiteks seal väga kandis ja tal oli niisugune omapärane niisugune jõud ja dramaatiline kõlapind, nii et väga kena mulje. Igatahes sellest etendusest minule muidugi kahtlemata selle hooaja üheks kõige toredamat, eks operetilavastuseks oli kindlasti veetlev leedi. Ja kõigepealt tänu muidugi Endel Pärnale, sellepärast et nii nagu Endel Pärn suutis teha seda rolli ta endale tihti ütleb enda kohta, et temal on ainult kolm nooti olemas. Nojah, olgu kolm nooti, aga mida ta nende kolme noodiga tegi? Mõtleme niimoodi, ta laulis ju kõik need operetis ära tegelikult kus peab laulma. Aga ta suutis luua selle kuju, niimoodi suutis aktsenteerida lahti mõtestada oma hääle liikumise selliselt, et meil oli kogu aeg tunne, et nende kolme noodiga laulab kogu partii ära viia läbi sellisena. Veetlevad nyyd etendust pärast, kui me nägime filmis Rex aresoni siis mulje jäi niisugune, et ega palju vahet ei olegi, sest pärnategemine oli suurepärane ja koos Linda Rummo ja Silvia Urbiga kaks erinevat näitlejannat oli Silvia Urb ja Linda Rummo Rummot suurepärane draamanäitleja. Kui palju ta laule oskas? Seda me ei tea ja kas üldse õppinud seda on, aga ta ju laulis, tähendab, usutava teada, laulis usutavalt, ta laulis niimoodi, et me saime kõik aru sellest, mis ta tegi. Ja samal ajal Silvia Urb, ta oli laulja ju. Ja ka tema andis just nimelt püüdis selle rolli lahti mõtestada näitlejameisterlikkus nii küpselt, et teate, kui me vaatasime Rumo etendust, kui me vaatasime Urbi etendust. Me saime mõlemalt koosseisult, saime omaette nagu elamuse, aga muidugi kõike seda kandis siiski minu meelest Endel Pärn ja lisaks väike saalis näiteks niisugune kuju nagu Alfred Mering, tuulitanud. Ja toredad Hiiumaa, Jüri ütlen sulle oli siis Endel Pärn siis Linda Rummo ja Hugo Malmsten ja muidugi kindlasti Hugo Malmsten jäi siin Endel Pärna kõrvale ikka kohe väga tuntuks ja tore oli vaadata ja tegelikult eks ole, Hugo Malmsten omal ajal on ju esinenud ju tuntud operaalides samuti operetirollides peaosades, eks ole. Ja muidugi nüüd kogu see tema näitlejameisterlikkus ja kogu tema see vokaalne küpsus, see võimaldas ta luuavad niisukesi toredaid rolle, nagu ta tegi ka leidmiseks. Ja muidugi ma näiteks võin öelda veel kõrbelauluetendus. Kõrbalu etendus oli otsa lavastuses. Ja muidugi Georg Ots oli selles rollis väga tore. Ta on paljudele inimestele meelde jäänud ibal, võib-olla oma koosesinemisest meta Kodanipork ikka omal ajal. Kuid ma võin öelda, seal etenduses oli peale otsa oli samuti karask, laulis väga hästi ja ja see partii oli ju karaskile väga raske, sest ta pidi laulma seda just nimelt baritoni helistikus ilmatransponeerimata, mis samal ajal näitas siiski kalaski hääle suuri potentsiaali ja võimalust, eks ole. Et laulda senise senistikuteraalse kõlaga ja ta oligi paritonaalse kõlaga tänna. Ja muidugi selles operetis mulle kindlasti tegelastest ei lähe, meeldivat senine veike veike rollikene nagu Edgar Härmsan ilma kelleta poleks seda tükki saanud võib-olla isegi mängida, sellepärast et see raske laul, mida ta laulis teise vaatuse lõpus kus oli üks too teise järgi seda meil on lihtsalt ükski laula võimeline nädala laulma sellisena. Ja see oli muidugi vaat niisugune väikene moment. Pagulüütiku lavastuses laulis sedasama partiid Enn Eesmaa. Lisaks nendele tegelastele oli seal väga võluv Liidia, Panova ja Elisa, meil seal võib öelda, et see oli ju niisugune ajastu, kus ühest küljest oli põlvkondade vahetus Kerda mure ja Elsa Maasik ja mitmed-mitmed, teised meta Kodanipork näiteks tegid juba oma viimaseid lavaloleku hetked või olid juba lahkunud. Kulud laval samas aga ega asi kunagi paigale ja nii tuli juba lotellos väga juhtivale kohale Liidia Panova, kes hakkas tulevikus laulma ka veel terve rida huvitavaid operetirolle. Nagu kõrge laul, hiiniveri eriti. Ja samuti netitseebistamises samuti Sammelisel ja algas oma, ütleme näitlejatööd. Just samuti kõrbelaulus. Kõrvelaul oli sellest, et otsale armastus, aga väga suure töö selle juures tegi ära Hugo Malmsten. Hugo Malmsten oli nii nagu parem käsi, Georg Otsale. Otsise mängis kaasa, Hugo Malmsten mängis ka kaasa, kindral Tyra good. Meil kaheksa koos mängisime. Aga mis puutub näiti juhi töösse, seal Malmsten oli teinud kodanikuhariduse omal ajal ja nüüd tegi ta väga palju seda Sammelseljale. Sammelselg tegi väga ilusas. Ja saadet jääb lõpetama toit Grünbergi operetist kõrbelaul. Koos laulavad Lidia Panova ja Kaljukarask. Teie teenistuses. Kas on teil selge, et üks kiljatus minu poolt hävitaks puna värju? Ei või ühe hingetõmbega kutsuda romantika ja teisega seda jälle ära saata. Kas tahate tulla minu? Ja siis ma tõotan teile. Ma teid vägisi kinni ei peaõite, jääte ise minu juurde. Te olete väga kindel, Ma olen kindel kõrbevõrgus. Vaat siin. Ei soovinud ma laevas ja.