Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie tänane külaline, kelleks on Erika Salumäe, on kohale jõudnud Erika Rõõm näha ja aitäh, et te tulla saite. Tere, tere kleebiks hea meelega siia jutuajamise algusesse, mõned tiitlid ka teile juurde kõige üllam. Võib-olla eesti rahva silmis, neist peaks olema olümpiavõitja oma, eks ma loodan, et see tiitel maksab tänasel päeval ka sama palju kui siis, kui Te aktiivselt tippspordis olite. Tiitel on ja see jääb tiikliks. Olümpiavõitja, oma olümpiavõitja jah, on tiitel, mis kannab sinu kogu elu. Ja muud asjad siia kõrvale me saame panna. Kui aktiivselt te olete seotud poliitikaga veel? Ma olen Tallinna linnavolikogu liige ja olen lastekaitsekomisjoni esimees, nii palju on seotud poliitikaga. Ma olen peatanud, et erakonna tegevuse ja nagu suuremas poliitikast ära, kuna meenu ikka pearoll on täna olla Eesti Koolispordi Liidu president. On see kõlav tiitel on selline administratiivne töö või mida see tähendab? Mis on presidendi roll, on siiski selle organisatsiooni heaolu ja selle organisatsiooni kõik edasine käik ja, ja selle organisatsiooni nagu ülesupitamine See tähendab kokkupuuteid eesti koolidega suhtlemist. Ja täpsemalt, mis on Eesti koolispordi Liit, Eesti koolispordi liit tegeleb siis sellega, et ta haldab kõiki Eestis olevaid koole, üldAruslike koole, neid on circa 600 ja meiega on liitunud tunud üle 400 kooli ja meie eesmärk on haarata Ta siis lapsi peale koolitunde vabast vaba aeg, nendel, mis on siis tegelema spordiga ehk tervislike eluviiside ja tervisliku liikumisega. Ja meie anname siis võimalusi neil osaleda erinevatel spordiüritustel festivalidel rahvusvahelistel üritustel. Ja Meie eesmärk ei ole, et lapsed nagu sõna sport, hirmutaks neid. Pean hüppama nüüd kõrgemale, kaugemale jooksma, sõitma kiiremini, ujumagi paremini või aja pealt kiiremini. Meie eesmärk on haarata Psy harrastama sporti, meie kalendris ei ole kõik sellised alad, nagu on ujumine, küll on olemas, on ka laskmine olemas, on kardisõit olemas, aga meil on ka näiteks tähelepanu start, kus lapsed kombineeritud võistlusena tulevad ja siin näiteks see aasta üle 2000 lapse üldse osales. Eelvoorudes ja finaalis oli üle 100 siis lapse eri maakonna koolidest. Et meie eesmärk on need lapsed, saaksid sportida läbi mängu läbi Fannamise. Et nad saavad aru, et tegelikult et liikumine on hea ja teine, mis on nagu põhimõte on see et nende mõiste spordis ei oleks nagu hirmu tekitada, mis on paljudeski võimlemistund, et oi jumal, et ei, sarnase normatiiv, seal on vaja mul nüüd see kaugushüppe ära teha ja et see, et seda lasknud lapsel oleks märkamatu, et järsku ongi spordi juures. Et meil on igasugused sellised üritused, kus kolm päeva näiteks Hiiumaal meri ja päike, mis on väga popp, on 13 kuni 16 aastale aasta aastaste koolinoortele, kus koguneb siis üle 300 eri maakonna lapse. Ja, ja seal nad saavad seiklusradadel võistelda ja keskkonnateadusliku teaduslikus saavad juurde, kus õpetaja tahaksin siis Hiiumaa loodust ja tundma. Ükspäev on üldse Hiiumaa koristuspäev, näiteks nad käivad metsas ja lihtsalt militaarobjektidel igal pool koristavad ja, ja tegelikult see on ka liikumine ja nad päev otsa seal metsas isa ja nad naudivad ja samas ütlevad, et aga ei saanudki aru, et me tegelikult tegime need metsad puhtaks, aga nad on koosnenud sõbrunevad koos spordi üks suuri eeliseid ongi ju see, et lapsed saavad väga kiiresti sõpradeks ja ja see on nagu meie organisatsioonis põhipõhi, nagu eesmärk, et tuua noori, tuua massi rohkem juurde. Sportlike eluviisidele. Noh, see helge kirjeldus kõlas niimoodi, nagu kõik läheks lepase reega, et hästi lihtne on tänapäeval võib-olla noh, vähemalt teoorias, mulle tundub, võiks asi hoopis keerulisem olla, sest kõikvõimalikke erinevaid väljakutseid laste jaoks on ju nii palju mida teha lisaks sportimisele või sportimise asemel kuidas reaalne elu läheb? No reaalne elu läheb sellega, et kui võtta kokkuvõtlikult, siis mina olen nüüd kolmandast toonud Eesti Koolispordi Liidu president ja selle aastaga on üle 1000 lapse tulnud meil juurde on liitunud väga palju koole. Järelikult, et võib öelda sport üha popimaks läheb ja, ja ka noorte seas, et me ikkagi tänavapildiski võime vaadata või kui metsa veerudes mööda sõita või parkides siis ikkagi sportivad rahvast on ja on ka noori. Ja meil ei ole ainult lapsed, me ka pakume just nimelt ka õpetajatele. Meil on kalendris kaks kolm väga suurt üritust, et võrkpall, korvpall, ka õpetajatele, kus registreerus üle 300 siis õpetaja näiteks see aasta viirusest ka kõik hakkab ju mädanema peast, kui kooli juhtkond ütleb, et ei, et mis ütlemine, et noh, meil on vaja seda või teist hoopis tõsisemalt võtta või et sport on nagu viimane, siis on ka koolis. Mina ütleksin nii, et tänase statistika järgi võib öelda kindlalt, et kool, kes annab võimalusi lastel ka liikumisharrastusega rohkem tegeleda, on kool edukam ka õppeedukusega. Te tahate öelda seda, et Eestimaa peal on veel koole, mille juhtkond ütleb, et sport ei ole tähtis, et sport on kolmanda, neljanda, viienda järgu teema on küll, on, ikka, on ikka, mis nende jaoks tähtsam on siis see, et matemaatikas kõigil oleks viie korra tabel oleks peas. Kindlasti iga aineõpetaja on huvitatud, et tema nagu aina oleks kõige parem ja, ja kui juht meeskond on noh, ütleme selle aine poole või, või vaatab selle peale, et et laps mingis istub ja, ja kindlasti õppeedukust näitab viite näol, aga tegelikult tõuseb seal pingist tulevikus välja ja astub ellu siis käed ja jalad ei oska midagi teha, et tegelikult on neid koole veel. Mis argument on, millega te nüüd koolijuhid ümber veenate, et sport on tähtis? Väga lihtne argument, kellel vähemalt on olemas omal lapsed ja, ja saavad aru, et et tegelikult haige on palju kallim ja raskem olla, kui olla terve, siis seesama on see, et kui laps ikkagi on liikuv, mis ongi antud inimesele sünnist peale liikumine, kui laps on liikuv, on tal ka õppimine parem. Siin ei olegi rohkem argumenti vaja näiteks kooli jaoks, kui kool seda mõistab, et üks lüli ketis on nõrk ehk siis ei saagi teine olla kõige edukam või parem siis tuleb seda lüli nagu hakata vaatama, parandama ehk beeta tervikuks teha terve füüsiliselt terve laps on kindlasti edukam õppimises, me ei räägi sellest spordist. Ta tegeleb kuus tundi, viis tundi päevas treeningutega, see on hoopis midagi muud. See on juba klubide tasandil, see on juba spordiliitude tasandil, meie osa on see just et see vaba aeg koolist väljuse, et selle vaba ajada, sisustab sportimisega liikumisharrastusega aga siis lihtsalt tänavale, tšillima või jõlkuma või, või samas kohe arvuti taha, et ta anna anda võimalus lapsele just seal kooli juures tegeleda sportimisega ja on ju väga palju lapsi, kui meil on näiteks siiski võtame, on meil ju klubide süsteem, mis on suht kallid ja just perele siis ja on ka teised lapsed, kes näiteks iialgi ei lähe klubisse, ta tunneb ennast halvasti, sest ütleme, klubid on kindlalt ju kindla alaga, kas on siis ujumine või on siis kergejõustik ja noh, ütleme selline paksukene, ta ei lähe iial sinna, aga ta tahab ka liikuda, ta tahab ka oma energia, selle päevase, mis ta koolis istunud on, välja elada, mis on loomulik ja miks siis ei või olla see tegevus siis kooli juures. Lihtsalt laps saab liikuda, saab osaleda sellistes erinevates võistlustel ja nii edasi, et see on see, mida meie nagu pakume. Praegu, kui me Euroopa liitu kuulame, siis noh, peaaegu iga nädal toob mingisuguseid statistilisi edetabeleid ja siis me arutame, et kus me asume võrdluses ma tea taanlastega või portugallaste, aga eks ma kujutan ette, et teil on üpris hea ülevaade ka muudest Euroopa riikidest ja samasugustest liikumistest kooli, spordist. Eesti lapsed on tublid. Ma arvan, et lapsed iseenesest on tublid näiteks Põhjamaade festival, mis oli viimane siis Eesti tegi puhta töö, eesti noored tegid puhta töö, nii et võib öelda, et on tublid, aga. Ma arvan, et siin on ikkagi rohkem selline suhtumise ja võimaluste andmine, et kui sa ikka annad rohkem võimalusi, küll see laps tuleb ja liigub ja teeb ja, ja ta tahab osaleda ja tahab osaleda huvitavates võistlustel ja ja mina ise olen tegelikult rahvusvahelise koolispordi Föderatsiooni juhatuse liige üldse, rahvusvahelise föderatsiooni on liitunud 70 maad, kui võrrelda nüüd neid maid kõik, kes me seal kokku käime ja siis ma ütleksin, et Eesti ei ole väga halval tasemel, aga noh, võrreldes näiteks Taaniga loomulikult Taani on meist ees ja aga noh, Soomega näiteks, ma ei, ma ei saaks öelda, et meie lapsed on kehvemad. Mille alusel üldse see võrdlus käib, et Taani lapsed on meist ees, mis see näitab, seda? Nende nende süsteem ja, ja ja see suhtumine ja, ja toetus riigipoolne on kindlasti parem kui meil. Et see ei ole mitte see võrdlus, et Eestis on, on rohkem paksemaid lapsiku Taanis. Ei, see ei ole, see ei ole päris päris selle järgi, nüüd ei saa võrrelda pakse. Taanis on ka muuseas, see on praegu üks number üks probleeme, millega nad tegelevad, hiljuti käisin seal ja tutvumas just selle kooli spordisüsteemi ja liikumisega aga seal on lihtsalt need väljundid ja, ja mis on nagu prioriteedid, siis see on üks prioriteet, ega riigi tasandil. Et ma arvan, et Eestis veel päris nii ei ole, tegeledes Eestis koolispordi liidu presidendina, siis selliseid suhtumisena erinevaid Raadio kahes stuudios on külaliseks Erika Salumäe. Kui sageli eerika teile esitatakse näiteks nendesamade laste poolt, kellega te kokku puutute küsimust, et kas teha tippsporti, et kas see on valik laste jaoks, kas nad iseenda jaoks püstitavad seda küsimust niimoodi, et kas see on raske teha? Küsivad nad teie käest. Kindlasti ma käin ju väga palju koolides lihtsalt ka andma, näiteks nagu koolitunni aega et esinemas ja, ja laste põhiküsimus on see, et kas on raske ja et kuidas sa oled, kuidas sa leiad aega selleks, et sellega tegeleda. Aga see on huvitav küsimus, sellepärast et, et noh, tippsport siiski ju saab alguse ikkagi juba nagu hiljem Ast vanusest, kui, kus mina käin, aga neid küsimusi on olnud ja ju siis tänane noor siiski ma ütleksin, on võib-olla varem küpsem ja juba varem nagu ütleb tuleviku peale. Et ega see tippsport on ju tegelikult selline kas öelda riskiga amet, tulevane, et väikene trauma ja, ja niisuguse amet amet läinud. Ma just mõtlen, et kui ilusat pildide oma aegasid, meenutades neile sellest maalite, sest väga vähestel õnnestub ju tegelikult see absoluutne läbimurre. Väga vähestel õnnestub saada olümpiavõitjaks. Et kas te pigem soovitate neil seda asja vältida või ütlete, et kui ikka väga tahta, siis saab kõike. Vältimisest ei saa siin nüüd juttu olla, et seda ma mingil juhul ei tee, aga ma ei olegi, ma ei saakski öelda, et ma lähen räägin koolis tippspordist. Ma räägin ikkagi spordist ja spordinagu vajadusest ja liikumisvajadusest. Harrastusest ma räägin rohkem. Lõppkokkuvõttes me loomulikult jõuame, sest modiitlide viivad selleni, et lapsed hakkavad küsima ka olümpiast ja ma räägin ka olümpialiikumisest, aga ma ei ole kunagi öelnud ühelegi, et hakake tegelema tippspordiga. Tippsport on juba inimese enda valiku küsimus, seal tegelikult amet. See on täpselt sama, et kas ma hakkan teatrilaval esinema, kas Musab näitleja, see on ka ju amet, eks ole, või kasvõi lillekasvataja. Et seda ma ei ole kunagi rõhutanud, et hakake tegelema tippspordiga. Aga seda ma olen küll öelnud. Eestis koolispordi liidu üks, ka üks osa on sellest, et tegelikult ju meie toodame, meie kasvatame ka tulevasi tippsportlasi ehk mida suurem mass sealt on võimalusi välja kasvada, ütleme kümnend 1000-st üks tuleb tulla olümpiapjedestaalile, see on nagu üks osa, et mida rohkem me suudame kaasata lapsi, on ka suurem võimalus meie nagu tegelikult suur spordile. Teis endas on huvi tippspordi ja näiteks olümpiamängude vastu säilinud pärast seda, kui te suurelt karussellile ära tulite. Ma ei saa öelda. Ma olen hirmus hirmus niukene fänna ja, ja, aga mul on, ma arvan, et see huvi on nii palju, kui on meie sportlasi esineb ja võistleb seal olümpiamängudel. Aga seda, et ma nüüd võtan ja istun hommikust õhtuni olümpiamängudel televiisori taga Ja loomulikult ei tee, sest teil on olümpiapilet olemas. Ei, mul ei ole seda olemas ja ma ei sõida sinna vaatama. Et ma käisin, käisin vaatamas peale oma olümpiaks, siis viima käisin vaatamas siis, kui kiku võitis, sest ma seda tahtsin väga näha. Et seal ma käisin taliolümpial ja, aga suveolümpial ma ei ole käinud vaatamas ja ma ei tea, aga seekord. Mingit kihku ka ei ole, et minna vaatama kas sedasama trekisõitu kuskile noh, et näeks ära, kuidas tänapäeval asi käib. Aga ma näen seda, sest ma hiljaaegu lõpetasin, olin kaheksa aastat rahvusvahelise trikki komisjoniga juhatuse liige ja kõik maailmameistrivõistlused ja karikad enam-vähem sai läbi sõidetud ja ega ta ei ole kaugemust. Hiljuti ma käisin ka Taanis, seal on ehitatud väga tore velodroom ja Estani meeskond, kes on loodud Ta olümpia näha neid olümpiavõitjaid Hiinas, siis nendega suhtlesin ja üldiselt ega ma trikist ei ole väga kaugel olnud, aga et ma nüüd et ma nüüd hirmsasti nüüd olümpiale kisun ja, ja minna selle melus. Ma ei saaks öelda, et et mind väga tõmbamine. Just tänu sellele, et üks meie telekanalitest hiljuti Manchesterist trekisõidu tiitlivõistluselt koju kätte tõi, siis ma sain ka üle pikkade aastate ikka põhjalikult jälgida, mismoodi need võistlused tänapäeval välja näevad. Aga noh, minu silm on tavaline tugitoolisportlase silm trekisõidukoha pealt. Kas ala on muutunud paarikümne aasta jooksul märgatavalt? See ala on kindlasti muutunud, esiteks trikid on muutunud treki ovaal on, et rahvusvahelise rahvusvahelise normatiivi järgi 250 meetrit ja puittrikid sisetrikid ehk seal taktika on juba teine. Millele see ala ongi muutunud, et kui minu ajal oli rohkem selline kassi-hiire ja taktikamäng ja toimisid, paigaldus, leiad sul plaasid ja et tegelikult ju võitja oli see, kes siis ikkagi taktikaliselt üle mängis siis täna on siiski ainult rohkem jõulise ja kiiruse peale, eks on muutunud ka rattad ja, ja, ja eks on muutunud muidugi kõige rohkem siin mängib rolli see velodroomi enda muutus, et ta siiski piss teise ovaaliga, kui näiteks on Tallinna oma, mis on 333,3 on ovaal, et see kõik nõudis erinevat taktikat ja nõudis taktikat, aga tänapäeval on siiski seda vähem. Miks on läinud niimoodi, et maailma eliiti naiste trekisprindis kuulub leedulanna, mitte eestlane? Aga kus on Eestis Trek ja, ja ma arvan, et Leedus on olnud Trek üks üks ka tõsiseltvõetava maid spordialasid Eestis seda ei ole, Eestis on rohkem maantee peale rõhku pandud. Aga. Oli see niimoodi juba teie ajal. Ja see oli juba meie ajale ka palju mina Eestis olin, siis ma ikkagi olin rohkem ära väljaspool Eestit. Ma mõtlen seda, et, et ka siis oli Leedu juba selline traditsioonidega Omaras oli ju siis sel ajal ju kind, autos oli üks, üks tugevamaid liidrid maailmas ja neil oli üldse meeskonnasõit, oli väga kõrgel tasemel. No võib-olla sprintereid niivõrd ei olnud, aga need on nagu temposõit on rohkem. On see väikeriigi jaoks paratamatu, et mõned alad vahepeal vaatad kaovadki plaanilt ära. Teie lahkumisega tippspordist sai sisuliselt otsaga Eesti vähemalt tipptasemel trekisõit tarvitses Allar Levandil ja ütleme, Ago Markvardt ka asjad pakkida kahevõistluses, siis mõned poisid jäid, aga mis tasemest me räägime, eks? No aga asi ongi ju tegelikult sellest võimalustes, et kui nendel ei olnud hüppemäge veel ei ole treki vastavad siis ega siis ja see kõik ju mujal sellega tegeleda on väga kallis, N Liidu ajal, need võimalused selles mõttes olid olemas ka tänapäeval seda ei ole. Tooge ja ehitage treki ja meil materjali nii-öelda oleks küllaga kindlasti. On teil kunagi isiklikult olnud kellegagi mingisugusel tasemel neid jutte, et noh, et ma ei tea, noh, riiklikul tasemel te olete seal Toompeal ju tegev olnud, et kättevõtmise asi või valikute küsimus nii-öelda, et see ei saa olla ju nii kallis projekt, et teised siin ümberringi suudavad ja meie ei suuda. Jah, oli mingi aeg küll aastaid tagasi, kui sellel teemal sai ja mul on isegi olemas kodus veel projekt, mis valmistati nagu see trikk, mis on Taanis. Et ma sain need kogu selle projektiga endale ja, ja sai mingiaeg sellega isegi tegeldud, aga, aga noh, see ongi mis on prioriteedid ja, ja paraku Trekkisi nähtud seda, kuigi minu arust Rec oleks kindlasti üks väga jäid spordiobjekte selles mõttes ega sinna ei mahuta ainult jalgratas sinna sisse saab teha erinevaid spordialasid ja teda saab kasutada ka kultuuri programmidena ja erinevate, nii nagu kogu maailmas seal tehakse. Et ta ei ole, ainult kui ta ei peaks olema, ainult kui spordihobi teda annaks teha nii mitmetelegi ürituste jaoks. Aga praegune Pirita velodroom, see on täiesti out, ta on, ta ei ole selles konditsioonis, et seal saaks teha korraliku trekitrenni. Sina jah, see on, ta on sellises konditsioonis, kus saaksid aabits see, et lastele õpetada trikki ABC, et, aga mitte enamat. Kui me tahame näha nagu tulevasi trekisõitjad, siis kindlasti mitte. Raadio kahes on külas Erika Salumäe, millal te, Eerika, viimati sõitsite, ma jalgrattaga küsi jalgrattaga kindlasti olete sõitnud siin viimasel ajal, aga trekirattaga 96. aastal pärast seda ei ole isegi proovinud? Ei. Nii siibrali. Tegelikult. Ma arvan, et ma ei ole ainus kes on noh, kümneid aastaid, no paarkümmend aastati tegeletakse tipptasandil selle spordiga, siis öeldakse, et vot ma olen kuulnud, et suusatajate, et ma ei pane suuski alla, ei pane ka mitmeid aastaid, täpselt nagu rääkisin siin ujujaga, ütles, et ma ei taha vett nähagi. Ma arvan, et minuga oli sama asi, et ma ei tahtnud ratast näha, et ega ma isegi ratta peale istunud päris mitu aastat, et mulle meeldis pigem metsas sörkida ja meeldib täna nii tänagi, et käin ujumas ja aga ratama siiski eelmine aasta siiski avastasin jälle enda jaoks. Aga tõesti suur paus oli, et see Sadula maitse oli nii korralikult õõs. No kas väga maitsev, aga üldse selline noh jah, rattamaitse oli suus küll. Aga nüüd teil on rohkem selline linna Cruiser või maastikuratas, kuidas seal nüüd meeldib sõita, maastik, ham ja kohe turnida liiva sees juurikate Lukerdada või lihtsalt rahulikult mööda neid mulsi teid sõita. Turnida ei, ei ma ikkagi, kui ma istungi Ratasega tegelikult Ta on minu hobi, on suvel rulluisutamine ja ma olen juba praegu 40 kilomeetrit ära läbinud, et Ratla ma võtan väga harva ratama, võtan lihtsalt kui mõnega kellegiga minna kuskil vännata ja sõita lihtsalt või puhtalt oma tütrega, et seal paar tiiru teda ära, aga, aga ei ratas on minu jaoks siiski lihtsalt liiklusvahet punktist punkti. Ta peab olemas olema, sest mõnikord läheb seda vaja. Nii kui te meenutate või, või näete unes oma tippsportlase karjääri hetki, siis mis võiks olla kõige positiivsem, mis võiks olla kõige negatiivsem moment, mis teil sellest pikast tippsportlase karjäärist meenub? No mis saab olla positiivne dif sportlasele, kui tema, see ongi see, ma nagu ütleme siis elutöö on olümpiavõit, kui sa oled selle maksimumi saanud, ega siis ütleme, öeldakse marsivõistlus ei ole. Et, et see on see posid aktiivne ja muidugi on. Eks ta eluks karastage, õpetab sind ikka väga paljus ja mina nimetan ikkagi seda rohkem positiivsuse poolt negatiivsust ma ei, ma ei oskagi öelda, võib-olla ma ei saa öelda, et see nüüd negatiivne on, aga, aga eks see, see no nooremaeg ja, ja sugune loovaeg, et oleks tahtnud nagu võib-olla rohkem saada pida, et mida ma teie juurde praegu tulin, tulin inglise keele koolis tunnist, et eks ma nüüd seda pean haarama järgi seda aega tõesti jääb väheseks, kuigi noh, mul õnnestus siiski õppida ja lõpetada Moskvas. Mul on Moskvas kõrgkoolis ja ka siiski ütleme, et õppimiseks jäi suht vähe aega. Ma arvan, et see on see külg, kus kus tuleb pärast järgi väga palju teha. Aga see on vist alatine ja kõige suurem dilemma üldse noorel, kes tegeleb spordiga väga tõsiselt, et kas nüüd mine trenni või minna kooli. Jah, see on, see on tegelikult küsimus, aga see on muidugi kuidas sa oskad ikkagi oma aega jaotada ja kuidas väga oluline on ka see, noh, minul vedas, minul vedas see, et mul oli väga hea treener, kes pani rõhku tegelikult sama palju, kui oli spordile ka õppimisele. Aga on ka teistsuguseid, et tema on spordiala, on niivõrd tähtis, et ülejäänud nagu ei huvita, et kui persoone, et aga ma arvan, et see on sihuke mööduv, sest praegu ikkagi ma vaatan, et noored ikkagi oskavad jaotada ka seda, et nad lähevad edasi piima ja, ja noh, ma võin näite tuua, Gerd Kanter, väga intelligentne ja tubli ja õpib ja, ja tegeleb ka kõrgel tasemel spordiga, nii et need võimalused on võib-olla neid võimalusi on praegu ka isegi rohkem, kui oli minu ajal. Milliste sõnade või mõtetega teie motiveerite end siis, kui sai vahepeal tahtmine otsa, mõtlen just seda perioodi, kui olümpiavõitja te veel ei olnud ja maailmameistritiitlid ka mitte, et, et kui selline lõputu treenimine, treenimine, treenimine ja kusagil ei olnud kirjas, et need tiitlid tulevad. Lihtne on oodata, kui need tiitlid tulevad, kui sa tead, et sul on perspektiivi ja sul on selleks väljunud ja, ja sul on võimalused ja sul on annet ka, et see on lihtne, siin ei olnud vaja, aga kõige hullem on see, kui sa oled selle saavutanud ja tahad seda korrata. Et see on nüüd raske tee, see on raske, et kuhu veel ja milleks veel? Ometi olete te kahekordsete olümpiavõitjate nimekirjas? Jah, ja see oligi väga raske periood, mingi aeg, kus ma pidin tegema siis otsuseid, et kas jätkata, et kas olen võimeline just mitte füüsiliselt füüsiliselt. Küll olin ma väga heal tasemel, aga just, et ütleme sellises psühholoogiliselt ja et ega liidrist väsitakse, toodetakse jälle uut liidrit ja uut verd peale, et tuleks keegi, kes selle ütleme siis Salumäe üks kord sealt ülevalt otsast välja vahetab, et ikka kaua olnud ja, ja huvitav on, eks ole. Ja olümpiavõitja Salumäe oli kindlasti ka ju sadadel teistel võistlejatel nii-öelda eesmärgiks ees, keda tuleb ületada. No vot ja, ja selle võrra oli jälle minul raskem, sest nendel oli just seesama, et nemad ei ole olnud, et nendel on see nagu stiimul lüüa, aga minul on see, et see hoidmise, sest ma pean hoidma seda tiitlit, et see on paraku väga raske. Atlantas ei puudu kummast poolest füüsilisest või vaimsest. Atlantas ei puudu tervisest tegelikult, et olin Saksamaal ja seal käisin arstide juures, tegelikult ega nad ei soovitanudki mul üldse osaleda, aga aga ma olin nii palju selle aja annad selleks ja, ja ka teatud lubadused vekslid olid välja antud, nii et Atlantas minu kuues koht minu enda jaoks oli väga suurile. Nii et puhtteoreetiliselt vaim oli valmis, et veel kord medalit vähemalt rünnata. Ja tegelikult, kui mõelda sellele, et noh, ravi lõppes, siis oleks vaja olnud veel üks kuu, siis oleks võinud rahulikult juba seal medali tasemel võistelda, aga need on, kõik oleksid spordis, oleksid, ei ole. Muuseas, ma tahtsin juba enne küsida, kui me räägime nendest, rääkisime nendest uutest tehnilistest lahendustest ja uutest väiksematest teise ovaaliga Trekidest. Kui nüüd vaatate neid treke neid rattaid, kuidas teil tunne on, kui te praegu saaks ratta selga istuda, oleks samamoodi noor, nagu siis te olite, kui te olümpiavõitjaks tulite. Tuleksite uuesti olümpiavõitjaks, kuidas tunne sees ütleb teile, et oleks oleks teil. Sisemine, jah, see hing ei ole kadunud kindlasti ma ei, kui mulle öeldakse, et kas sa oleksid noor ja alustaks, ütleme, et sa tead, et see tee on selline, on raske ja see kõik on, kas sa teeks, kindlasti teeks? Ma ei kahetse mitte midagi, ma tunnen rõõmu sellest, mu otsused on olnud õiged. Et selles mõttes ja ma ei kardaks seda tööd. See on raske, aga mulle meeldis. Need on julgustavad sõnad tänastele sportlastele, olgu nad siis kasvõi koolisportlased. Absoluutselt absoluutsed. Tugitoolispordis, ma olen pannud tähele, mõnikord näiteks jalgpalli vaatad, elad nii sisse, et sa teadet pall veereb sealt nüüd ta lööb endal jalg käib toolis, niimoodi. Trekisõitu vaatate, siis ei tule sellest samuti, viimane 100 meetrit. Järsku avastati? Su lihased on täiesti krampi ja siis ütled, et jumala eest, et no miks sa sellise vea teed, noh, meil on ju ikkagi taktikamängija ja väiksest veast, sa võid olla seal kiiruselt üle küll oled sa kaotaja. Et ma vaatasin ka Manchesteri sõite ja ja siis ma näen, et mulle tundub, et taktikaliselt on nõrgemaks asi pool läinud siis oli seda kavalust ja mäng oli rohkem, et ja neid vigu oli näha ikka väga palju. Sesteris. Muidugi on ka põlvkondade vahetus, mis räägib ka sellest, et tegelikult sprint on kogemuste ala ja see nõuab aastaid ikkagi. Räägime lõpetuseks Eerika mõne sõnaga poliitikast ka on teil hea meel, et te praegu olete külmutanud oma seisuse tipp-poliitikas, et kohalik tasand küll aga aga riigikogu ja, ja erakonnad. Kas ma saan aru, et hea meel on, ajad on sellised küllalt pingelised olnud viimase aasta jooksul, tundub et nüüd lähevad lihtsalt. Jõua ka igale poole ju ja ja lõppkokkuvõttes ei ole ju otsustajate juures ja mingis osas kindlasti ma poliitikas olen ja peangi olema sellepärast ka noortesport ja tervislikud eluviisid ja kõik see selle juurde kuuluvad küsimused on ka seotud teatud osas ka poliitiliste otsustega ja igasugused uued muudatused ja kui sa küsid, et kas mul hea meel on? Ma ei, ma ei oska rõõmustada ega kurvastada, see on, see on minu, minu praegune selline noh, olu, kus ma, kus ma ei saagi olla suures poliitikas, ma ei saa käia koolides Eesti koolispordi liidu presidendina ja siis lapsed küsivad selle asemel, et me räägime spordist, et me räägime olümpialiikumisest ja kõigest siis mõni nool ütleb, et miks sa selles parteis oled ja nii, et noh, ei ole nagu päris päris õige, ma ei pea seda õigeks. Ja, ja esiteks ja teiseks minu nagu põhimõtted on elus ikkagi olnud niimoodi, et kahte jänest ikkagi püüa, ei saa ühtegi kätte tegelikku ühe ja siis kindla asjaga ja ja, ja teaduse osas ma siiski Tallinna linnavolikogus olen omavalitsuste tasandil ikkagi tegelen ja Tallinna linnas mul on nii kaua olnud juba aastaid olnud volikogus ja minu jaoks on see piisav ja ma jõuakski rohke Aga lubab mul oletada, et see maailm, mida te seal kogesite, ei olnud nii kihvt või ma ei tea, kas tõstnud kibestumise, pakkus, aga, et sellest välja jalutada niimoodi, pea püsti ja sirge seljaga. Mõnel kodanikul see ei õnnestusin. Keda puksitakse vägisi välja, suurest poliitikast ei lähe. Te läksite vabatahtlikult? Ma ei saa öelda, et ma läksin ära, aga ma leidsin, et see aeg ja see koht ei ole antud momendil minu koht. D, ja miks ma peaksin minema seal küürus sellega ära, loomulikult saastad sirge seljaga ära, sest mul olid uued väljakutsed, ma nägin, tänane tegevus on minu hobi olnud, tegelikult ju on kogu aeg noortega tegelemine ja, ja niisugune osa missiooni täitmisest on, see on kattunud ka minu tööga, nii et mida saab veel paremat olla. Seda on rõõm kuulda, aitäh Erikas olema tulemast. Oli meeldiv kohtuda, me soovime ilusat algavat suve. Aitäh teile samuti.