Aasta 1985. See oli väga põnev, väga huvitav aasta mis erines täielikult sellest, mis toimus varem ilmunud eelmistel aastatel. Nimelt kõrvuti Estonia teatri realavastustega valmistus diaater mitmeks esinemiseks päevaga, mis nõudsid omakorda suurt vastutust. Aga kõigepealt alustage aastast 1985. Esimene etendus jõudis lavale 21. märtsil ja selleks olide liivi ballett Koppelia. Öelda, et kopeedia on kahtlemata üks kõige huvitavam ja toredam noorte ballett kui võrrelda näiteks selliste teostega nagu Tšaikovski pähklipureja ning eraldi asjad, ettevaatusning kahtlemata, vot just nimelt selline ballett on see, mis kutsub inimesi teatrisaali. Estonia ajaloos võib eelda, et b4 on etendunud juba nii mitmel mitmel korral. Kõigepealt 1000 922. aastal tõi etenduse lavale kuulus baleriin Victoria Krieger, kes samuti esines Faninda osas. Järel 1967 jõudis taas OP-ile Estonia teatri lavale, seekord Mai Murdmaa lavastuses ning paljude teatrikülastajatel meeles Aime Leisi, Swanni Hilda, samuti Tiiu Randviiru esinemine, Juta Lehiste väga Carojekteerne osatäitmine nukuna. Jüri Lass frantsina ja paljud-paljud-paljud teised. 1000 973. aastal avanes taas Estonia trump kopeedia etenduseks. Seekord lavastas balletti Moskva koreograaf Herman Šeškin. Ning nüüd, 1985 ja kopeile jõudis lavale N suvelavastuses. Tegelikult oli koreograafiakooli ja Estonia teatri meeldiv koostöö, kus kõrvuti koreograafiakooli õpilastega esinesid ka Estonia teatri tuntud tantsija. Gobelia on üldse minu meelest selline etendus, kus kogu teose ja balletiõnnestumine oleneb ballettmeistri silmaringist ja tema maitsest. Ja kahtlemata see on publikule väga meeldiv, kui eelkõige sellepärast, et seal on kõik see, mis köidab noori vaatajaid. Seal on põnevust, seal on särtsu, seal on kaunist muusikat. Seal on sellised hetked, kus inimene hoiab hinge kinni, aga kogu see lugu oleneb just nimelt eelkõige lavastajast ja võib öelda, et Enn Suve ning Eldon renteri koostöö oli väga viljakas. Enn Suve on korduvalt teinud etendusi koos Eldon renteriga ja nähtavasti mõlemad kunstnikud tunnetavad teineteist väga hästi. Paralleelselt kopeediaga kogu ooperitrupp töötas pingsalt Stockholmi Castroli ettevalmistuseks, mis toimus 25.-st kuni 30. märtsini ja Estonia teater viis Rootsi linna sellised suurepärast etendused nagu Verdi Attila, Luisa käri tormis, eesti ballaade, samuti Mushowski Boris kodunofi ning tonitseti ooperi Lucia lammermoon. Ma võin öelda omalt poolt seda, et kahtlemata see oli väga põnev kast, loll, väga oodatud, kas troll ja Estonia rahvale weeks? No üheks suuremaks, kas Daniel sündis ja minu meelest peale sõda, sest Soomes oldi käidud, kuid Rootsis kogu teatriga esineda, see oli suureks vastutuseks ja nähtavasti teater pani kogu oma jõu, et esineda sellist sellises diaatris, kus on laulnud Birgit Nilsson, Nikolai ketta ja paljud teised maailmakuulus, et et anda seal kogu oma parima. Ühest küljest oli see, mida teater püüdis, teisest küljest oli see, kuidas töötasid need organid, kes kogu aeg vaatasid, keda lasta ja keda mitte lasta ja see tegi teatritöö küllaltki komplitseeritud, sest et isegi vahetult ennem sõitma too polnud teada, kas üks või teine inimene üldse saab sõita või ei saa. Kõik see nagu tegi mingisuguse erilise pingesõitu. Ja ma mäletan, kui me sõitsime laevaga, jõudsime kohale. Inimestele anti esimene linna külastamise võimalus ja öeldi, et te võite tulla tagasi kella 10-ks, aga ma mäletan, et inimesed läksid, tulid üsna-üsna varsti tagasi, sellepärast et siiski kogu see pinge, mis eelnes sellele see kuidagi natukene ruineeriv kogu seda tunnetust, kui inimesed läksid tutvuma esimest korda, Stockholmiga, aga nüüd kastrollidest. Ma võin öelda, et Estonia teatrietendused tabasid täielikult 10-sse. Mida kõige rohkem ette tuua. Kahtlemata Attila läks suurepäraselt tänu Tiit kuusikule, Hendrik ruumile, samuti Luisa Milleri etendus. Tormise Eesti ballaadid pälvisid nii publiku kui ka muusikakriitika elava huvi ja väga keskendatud tähelepanu sest teoses oli ju täielikult eesti temaatiline ja sellepärast pakkus väga suurt huvi, eriti kiideki Mai Murdmaailmselt õnnestumist. Võib öelda, et minu meelest selle kogu, kas trulli üheks kõige eredamaks etenduseks oli kahtlemata Donizzeki ooper lutsiaadilammermus ja eelkõige tänu meie suurepärasele ooperiprimadonna Margarita Voites. Kas tänu Rootsi ooperi väga heale akustikale või millelegi muule oli margariin Ta võite see hääl etenduses lausa harukordne. Nii nagu publik võttis seda etendust vastu. Selline aplaus, mis tuli pärast hullumeelsus aariat. No seda annab mäletada, seda mäletada nii meie kui ka mäletavad paljud paljud inimesed, kes viibisid selle Rootsi etendused. Ja muidugi kahtlemata Ta Mozovski ooper Boriss kodumaale. Ma mäletan, meil toimusid valgus, proovival tehniline proov, kõik ära, listerenko pidi tulema. Me ootasime, ootasime, ootasime ja lõpuks Nester enko siis vahetult enne etendust jõudis kohale. Aga vaatamata sellele on ju niivõrd suur kunstnik ja niivõrd palju esinenud. See vahetu sõitja vahetu saabumine kahjuks ei häirinud etenduse taset ning NAGU lutše, tila, marmori ja paljusid teisi võtiga poriscudunovi väga hästi vastu. Ja kahtlemata võib öelda, et see oli minu meelest Aarnemiku ja Valeri leeventali. Kas tõesti igati õnnestunud koostöö, kus mõlemad kunstnikud väga tabasid, teine teisi mõtteid jagasid neid ja koos loodi terviklik teos, millele ükski inimene ei suutnud midagi ette heita. Kui arvestades näiteks seda, mis toimub suure teatri laval, kus on kõik kogu lavastus on väga pompöösne siis see poriscoderoobi algvariant, Miss Estonia teatri laval oli kohandatud ju meie väikse lavale. Nii nägi seda kunstnik Niinegi, selle lavastaja ja kõik detailid. Kõik need ürgsed vene vene hetked, mis kunstnik nägi, kajastus etenduses ja kahtlemata leidis publiku vastukaja. Samas tuli ka Estonia teatri balletitrupp märtsikuu lõpul Rootsi ning esines söödetalyes, kus näidati Vivaldi aastaaegu, Peeerryo balletinaine ning Prokofjevi balleti kadunud poeg. Ka need balletid leidsid head vastukaja ning kokkuvõttes võib öelda, et Estonia teatri, kas troll oli igati meeldiv nii publikule kui ka meie endale, sellepärast et ta nagu avardas meie kindlustunnet näitas nagu meie võime rikkust. Eriti sellepärast, et tegemist oli ju niivõrd maailmakuulsa teatriga kui Stockholmi Kuninglik ooper pärast õnnestunud, kas trolli Rootsis oli Estonia teatris ees hoopis teistsugune töö? Nagu näha, oli sel aastal küllaltki palju erinevaid tähtpäevi, nii seisis ka Estonia teatri ühe tähtpäeva tähistamine nimelt vabariigi aastapäeva ning samuti võidu aastapäeva sündmuste fikseerimine ooperilaval. Selleks, et kõik oleks ideederohke. Selleks otsustati võtta kavasse Eugen Kapi ooper vabaduse laulik mis on olnud nii mitmel korral Estoniat Reval kuid mis siiski köidab kogu oma loomuses eelkõige just nimelt 50.-te aastate stalinliku ideederohkust. Ja kahtlemata selliste sellise ooperi kavvavõtmine 80.-te aastate keskel kõrvuti Attilaga kõrvuti Luisa Milleriga ja paljude-paljude teiste ooperitega samuti Barbara. See oli mitte ainult naiivne, vaid see oli isegi minu meelest publiku suhtes tänamatu, kuigi oli juba ette teada, et Vabaduse laulik elab üle vaevalt kaks, kolm etendust. Aga kuna diaatrile esitati see nõue, siis lavastaja Aarne Mikk ning dirigent Eri Klas otsustasin teha vähegi võimalikuks ja vaadatavaks selle teose, selle teose vaatamise. Nii tehti selles tükis paljukud, pööre toodi, võeti tähendab just nimelt sellised numbrid, mis olid enam-vähem populaarsed ja tehti nad nagu ühtseks natuke üle tunnikestvaks tervikuks. Nii-öelda seda, et, et vabaduslaulik oli isegi selline ooper, mida diaatril soovitati võtta kaasa Rootsi. Aga teater venitas sihilikult ja sellega, et ei jõua valmis ning tänu sellele rootsi publik pääses vabaduse laulikust. MMSi vabaduse laulikud puudutab, siis ma olen palju laulnud kapi neid romansi ja ilmselt talle meeldis, ma ei tea küll ennast kiita minu hääl ja ta ütles, et, et ma ema leian selles ooperis ka teile osad mina mõtlen, et huvitav, huvitav, kust ta ja ja tuligi niimoodi välja, et ta oli kirjutanud Ühe ema parki, seda oli vist 16 17 akti, aga väga ilus ja väga armas oli siis mu poeg oli väike, võtsin selle ühte last, oli ka õigemini kahte last ja siis võtsin oma poja sinna kõrvale ja niukene, hale hale tekst oli ja igal juhul laps hakkas küll nutma mul. Aga noh, see oli ilus ja inimestel läks nagu südamesse ja, ja muidugi, aga mis nendesse teistesse osatäitjatest puudub. No oli ikka punnitamist küll ja siis me läksime sellega Moskvasse ka veel. Olid meie Castrol ja muidugi kuna meil see lugu käis ühe vaheajaga ja, ja siis aga lootsin, et võib-olla muskus ehk ei tule publikut sellele ooperile või lähevad peale esimest vaatust minema siis oli see hirm, et ärme teemegi vaheaega. Muidugi läkski lugu ilma vähe aega ja siis need Moskvasse muidugi need Sa ütlesid, saad seal nõndanimetatud ja need olid siis väga nõrgunud ja et miks, et meie plaan jääb jälle täitmata. Kui rahvas seisab kohvikusse minna ja sellest oli niimoodi palju pahandust, vaata ära, mida seal tegime. Vastuvõtt oli niimoodi mind nagu oodata võis. Ants tegelikult see on roll, mida omal ajal laulis Tiit Kuusik. Nii et kuidas sina lähenesid sellisele osale nagu nagu raja raju osa. Tõepoolest ta oli omal ajal nagu tiit kuusikule kirjutatud ja mõeldud ja ja partii iseenesest kõikledaariat suured aariad. Oma meloodil lisusest ütleme, Kloodiast võetuna olid väga-väga-väga ilusad ja väga-väga laulvad. Aga kuna kuusikule kirjutatud, siis ka väga dramaatilised, väga dramaatiliselt. Aga aga proovide käigus sai kõik selleks tehtud partii omandada ja ja, ja ma ütlen, näitleja seisukohast võetuna, et et mulle meeldis see roll. Ma arvan, et, et igaüks vaatamata sellele, mis süžee või mis olukord antud ooperis või operetis või muusikalis ikka näitleja teeb kõik selleks, et rollis teha roll. Fankoki kirjades oli teel hoopis teistlaadne töö. Jah, see oli hirmus raske. Ma tean, ma õppisin seda rolli, mis kaks aastat ja ma pole sellist Atonaalsust muusikas rohkem nagu kohanud kõik muu, mis hiljem tuli, see oli nagu lapsemäng selle selle muusika kõrval. Ja juhtus isegi niimoodi, et minu meelest, kas see lugu jäi vist üheks aastaks seisma, sest ma mäletan, et kontsertmeister sellel tükil, et laul ja ükskord mingi päev oli, saime kokku, hakkasime proovi tegema. Ja me mõlemad tundsime. Me läksime vaikides lahku, sest me ei suutnud enam, me ei suutnud enam seda tööd teha, sest see oli, see oli. No ühesõnaga, mingi mingi piir oli ületatud ja seadmeid enam edasi ei saanud ja tükk jäi seisma, sest me olime ennast nii ammendanud ja ja, ja, ja tekkis selline tupik ja see õppimine jäi meil seisma üks kass pooleks aastaks ja siis tulime kokku ja tegime ta lõpuni. Ja saatjaks oli selline kammerorkester. Ja no noh, lugu üleüldiselt ju kõigile tuntud ja teada Ja sellepärast olla üksinda nüüd laval terve tund aega. Ja läbi elada selle Valgoogi elu. See oli, see oli väga raskeks pähkliks ja väga raskeks katsumuseks mulle ka, aga ma olen selline. Mul on selline natuur endale ka, et et ükskõik, mis roll ka ei ole, on ta suur või väike või negatiivne, positiivne, mul tekib lihtsalt sportlik huvi, kuidas ma saan sellega hakkama. Ja ma ütlen ausalt, et mulle see roll väga meeldis. Ja tema sai üheks minu nagu lemmik rollideks kohe ja, ja kuigi see vokaalpartii Lasen praegu niimoodi mõttes silmadest läbi, see oli, see oli tegeleda niuke absurdi, seal tuli. No rääkimata sellest, et ei saanud seda, seda muusikat, ma pidin ise laulma, mulje, orkestrist, mitte mingit kasu ainult segas mind, ma ei saanud kusagilt, ei mingit noodi, mingisugust helistiku mitte midagi kätte ei saanud. Et paned silmad kinni, nüüd tuleb. Peab tulema. Ja tööd sai kõvasti tehtud ja. Maadlemist oli küll ja küll aga, aga kokkuvõttes. Lavastaja poolt oli ka väga huvitavalt nagu lahendatud, et pannkoogil oligi selline nagu muusa, kes teda inspireeris ja, ja see nii nii aitas ja aitas mind kui näitlejat, siis muu seal ei olnud mitte midagi teha. Aga ma teda tunnetasin ja mul oli kogu aeg selline tunne, et polnud temaga kontakt, et ma saan sealt mitte mitte ainult näitlejana inspiratsiooni, vaid kui lauljana ma sain julgust, mul on. Tegin endale selgeks, et mul on, kellele toetada ja, ja selles mõttes, et ükskõik kui raske see pan kokka nüüd tagantjärele vaadatuna ka ei olnud, aga mulle meeldis see roll. Ei, mulle meeldis. Situatsioon, ma ei ütle, et muusika mulle meeldis seda rolli teha. Ja, ja see jääb, see jääb kindlasti minu üheks selliseks meelisrolliks fancockiga lähestikku tuli välja kabaree. Need vist olid küll nagu öö ja päev tegemise mõttes. No seda küll jah. Tegelikult minul oli esimene tutvus kabareefilmiga ja see oli kusagil 79 Me käisime. Tol ajal oli võimalus käia igasugustel kevadetel, ütleme seal Praha kevadel või Varssavi sügisel, me käisime just Varssavi sügisel. Ja, ja kuna aega oli, siis seal Varssavi ühes kino teadesse film jooksis. Nii et me käisime seda filmi seal vaatamas. Ja see oli muidugi meie jaoks selline šokk. Et kohe vaata lülitasinast. Ma ei tahtnud midagi näha, kellelegagi, rääkida ta kuidagi, ta, nii ta nii mõjus ja ta oli. Väga hästi, no juba näitlejad, kes seal mängisid minellija ja teised, et et see töö oli ikka nii võimas, et ta lihtsalt nagu ma ütlen, et ta muserdab sind ära. Ja kes võis arvata, et läheb mööda kusagil viis-kuus aastat et tuleb see tükk nagu Estoniasse ja, ja siis on mu seal selles tükis üks väga-väga ilus roll. Nojah, vaat nii juhtuski, et siis 84 tulise kabaree meie lavale. Ja selle lavastas Hendrik kerge, kuigi kuigi on ka teada see fakt, et et eelnevalt, kui sellist sellist muusikali lavastada on vaja luba taotleda. Ja tol ajal käis ju kõik läbi. Moskva ja meie tolleaegne kirjandusala juhataja Vilma Palma käis isiklikult Moskvas seda kabaree lubasel taotlemas. Ja tänu sellele, et me olime kuidagi heas kirjas just muusikalilavastuste poolest ja meil olid niuksed head traditsioonid. Sest eelnevalt oli ju veel ka lavastaja mees La Manchast otsaga ja see case Kaium Moskvas. Meil olid tõotused, tõotused ja, ja väga palju teisi muusikale ja tänu nendele väga headele traditsioonidele siis luba tuli ka Moskvas päris päris ruttu ja läkski tööks lahti ja, ja labast, oli Ago-Endrik Kerge. Dirigendid olid seal Endel Nõgene, hiljem liitus ka veel Jüri Albertein. Kunstniku, kas oli Tartu Vanemuises? Georg Sander? Ja see tükk see muusikal, ta tekitab ka väga suurt furoori, hea küll, et see luba oli nagu saadud aga keegi ei teadnud, mis, mis, mis see lugu, mis see story endast kujutab, kuidas näeb kunstnik seda visuaalset, tervet näitemängu? Ja see oli, see oli kõigile suur küsimärk. Ja aga läks niimoodi tööks lahti ja ja siis, kui me selle muusikali saime juba enam-vähem. Sinna staadiumi, et hakkasid lavaproovid vaat siis juhtus midagi sellist, mida keegi ette ei näinud. Et kui, kui ikka rullusid lahti suurte haakristidega, suured kangad üle terve lava kui saalist vaadatuna. Meil oli kaasa haaratud ka lava mitte ainult lavaga lavatagune dekoratsiooni ait. Ja kui sealt seal muusikale lõpus ilmutas ennast ka Kolmanda riigijuht Siis see oli suur šokk kõikidele keegi osanud reageerida, kas nutta või naerda. Ja proovide käigus hea küll, jäi kõik enam-vähem niimoodi. Aga kui toimus esietendus. Ja siis oli, oli, oli kuulda ka selliseid. Järelkajasid selle esietendusel, et, et väga kõrged riigimehed isegi pärast esimest Saalist, sest et et Estonia teater ja põhjuseks oli see, et Estonia teater propageerib fašismi Ja aga näitlejad, me ise, see oli hoopis meie vastupidine nagu töö ja, ja et me vastu pidime, võitis Me tahtsime igaüks, igaüks, nii nagu ta roll lubas, just, aga noh nagu iga asjaga. Eks näeb täpselt nii nagu tema näha tahab, naa, eks ole. Ja aga need ütleks väga suure menuga, see oli aasta 84 ja kui nüüd rääkida tuleb, siis ütleme, poliitiline olukord läheb meil nagu läbida 85 86, läheb nagu kergemaks, et tuleb see sula. Selle tükiga oli vastupidi. Selle tükiga oli lõpuks niimoodi teda pidevalt vabandati, et ärakeelamise ka, et seda ei saa näidata Meika propageerime fašismi ja, ja see, see ei, ei käi kokku praeguse poliitilise eluga. Aga lõpp on 85 86, ma mäletan, et siis juba oli käsk, et kadus sealt aidast. Kus ennast hirmutas, kolmanda riigijuht, see võeti maha ja siis kõik need suured, uhked punased kangad haakristidega ja need siis värviti pruunikaks. Ühesõnaga tehti selliste selliste näitemängu selles, selles selles tükis veel ütleme poliitilist näitemängu. Ja seal ühesõnaga värviti veel midagi ja kõik need käe käesidemed ka seal saksa sõduritel ja et, et see pidi olema siis palju parem ja see pidi olema siis nagu nagu kindel moment selles, et, et me nii kangesti Ei propageeris ta fašismi, laval aga osatäitjatele pakkusse suurt mängulusti, mis saali kandus ja see oli tõesti sorry, suurt bukett, kohe väga häid osa täitmisi ja. Ja. Kuna Ago-Endrik Kerge on ka endine tantsija, siis ka korreograafilise töö tegi ta ise, niiet ta pakkus ka balletile väga toredate taga efektset liikumist. Ja, aga mis puudutab sind Need jäävadki teatri ajalukku siin sellised, sellised. Karl siis Jüri Krjukov. Hiljem lisandus veel härra Sultsile Väino Aren, Voldemar Kuslap. Ja, ja siis muidugi sälli osatäitjad. Kõik kolm Helgi Sallo, Katrin karisma, Vaike Kiik, kõik väga omanäolised kõik andekad inimesed. Ja siis conference rollis oli, oli Arvo laid. Rostislav Gurjev, hiljem ta Tõnu Kilgas. Ja siis väga toreda rolli tegi, kaabel oli selline tegelane Ernst. Teda kehastas seal Rein taidleja, Neeme Heink. Ühesõnaga see andis, andis. Tollasele operetitrupile. Väga tõsise, väga raske ja väga-väga huvitava. Seoses kaba reega meelde üks seik, muidu see siin see jutt on tõepoolest natuke liiga tõsine, et et tahaks ka ühe sellise nüüd paista, võidab, võite paista sellise koomilise seiga, aga tookord oli minu jaoks täielik tragöödia. See puudutab selle stseeni. Läks lahti teine vaatus ja tulevad siis Clif ja Sally tulevad lavale. Ja mul partrali tookord oli Helgi Sallo. Me tuleme lavale ja mul peab olema kaasas üks kiri, mida ma pean andma siis selline, et, et see oli sulle tuli Inglismaalt kiri. Niimoodi lääme väga uhkelt, siis läheme lavale ja äkki ma tunnetan. Mul kirja ei ole. Ma ei mäleta, kas mul peast üleüldsegi käiski, mingi mõte läbi vist ei käinud, sest ma olin nii-nii endast väljas sisemiselt. Ja lähme läheme ja ma tunnetan, et see dialoog läheneb ja ma ei oska, ma ei oska ja ma, mida ma nüüd ette võtan. Ja istume maha. Ja ma mõtlesin, mõtlesin niimoodi ise ka, et kui ma nüüd hästi pobisen võib-olla niimoodi omaette, et et võib-olla võib-olla siis äkki päästab mind. Ja, ja istume maha ja ja, ja siis ma ütlengi selline, et selli sule tuli Inglismaalt kiri. Ja siis helgilist sai aru, et midagi on lahti. Ja, ja küsib, et siis ma pöörasin pea ära SOSi põrandale, et seal kus seal, sest ma pean selle kirja talle üle andma, mul kirja ju ei ole. Ma tulemus, selg läheb märjaks, mul pilt silmade eest ära, et mis nüüd saab, mis nüüd saab. Ja, ja tänu tõesti, et ma unustada seda seika iialgi ja just Helgi sellist reageeringut ja olukorra sellest situatsioonist väljatulekut ta küsib, kus sealse kiri on. Ma ütlen jälle, et siis ta sai aru, et mul kirja ei ole. Aa seal esikus ahhaa tõusis püsti ja läksin esikusse, kuigi tüki seisukohast polnud isikuga mitte mingit pistmist. Polnudki ja ta läks sinna inspitsient puldi juurde, haaras sealt ühe paberitüki ja tõmbas selle kirja tema selle puruks, ütles ah, see kiri meid üldse ei huvita ja tuli tagasi lihtsalt maha. SEE läks edasi. Nii et ma saaks südames siiamaale, ma tahaks. See on mul meeles ja madala helgeid ikka tänada, et ta nii minu jaoks üliraskest olukorrast aitas mind, sealt aitas sellest nagu välja tulla. Üldse oli see aasta väga külalisrohke meie Estonia trile. Pärast Rootsit, kui ballett esines. Rootsis sõitis suvel balletitrupp Bulgaariasse rahvusvahelisele balletifestivalile kus esinemised nii Sofias kui ka varnas ballettidega aastajad, Prometheus kadunud poeg, samuti erinevusi balletiga Romeo ja Julia ning puni pade kaatriga läks tõeliselt väga heal tasemel ning samuti ajakirjandus reageeris väga elavalt sellele. Tulles tagasi suvepuhkuselt, valmistus ooperi ooperitrupp uueks toredaks esietenduseks. Nimelt seoses Georg Friedrich Händeli 300. sünniaastapäevaga otsustati võtta kavasse ooper Alsina. See oli tegelikult selline teos, mis polnud etendunud ei Eestis ega kogu tolleaegses Nõukogude liidus, nii et see oli samaaegselt täitsa esietendus. Üldse esitada Händeli ooperiloomingut ja üldse barokkajastu loomingut. See on igale muusikakollektiivile oma The tasandiks. Tähendab selle helilooja. Hülgitsemised on väga mitmekülgsed ja erinevad ja isegi tasandid sellele lähenemiseks on erinevad. Võib öelda, et Paul Mägi valmistus Alsiina väljatoomiseks väga hoogsalt. Väga uuris nii stiili, kuulis erinevaid ette etteetendusi, kuulis erinevaid heliülesvõtteid ja selle peale hakkas tööle meie teatri kollektiiviga. Võib öelda, et kahtlemata Endel esitus on hoopis erinev, kui on Verdi nii stiili poolest nii lähenemise poolest ning nõuab ka lauljatelt hoopis erinevaid lähenemisi. Ooperikeskseks kujuks oli Alsina, mida meie lavastuses kehastas meie primadonna Margarita Voites. Mar Morgana osas nägime Anu Kaalu Rutšerana Lely Tammeli ja Tarmo silda Brade maantee osas, Marika Eensalu leelo talvikut ning oronte osas. Rostislav Gurjevi ning Anscolot. Ma võin öelda, et see etendus oli küllaltki väljapeetud küllaltki stiilne. Näis, et ta läheb publikule, eks ta läks ka. Kuid esimene asi, mis siis kandis tunda, oli meie lauljate tehniliste võimaluste piir. Kuna see ooper on väga tehniline, siis nii mõneski kohas oli tunda, et need võimalused, mida see ooper nõuab siiski on natukene kõrged, võrreldes selle tasemega, mida meie lauljad suutsid anda. Eriti see minu meelest puudutas just nimelt tenori partiid, mida esitasid Kollo ja korjev, kus siiski tehniline pagas ja kogunesid, tuurne liikumine jättis siiski vajaka seda sellest tasemest, mida omal ajal nägi Endel. Kui me räägime Margarita Voites esinemist Alsiinana siis alles hiljuti esines Voites tohutu eduga siia Dylammer Morris. Ta oli kogu aeg repertuaaris sellistes ooperites nagu Travjaata ja varem Rigolettot ja paljud-paljud teised, kuid mulje jääb siiski isegi niisugune tunne, et Alsina partii oli siiski margarita võitjasele madal ja laulja tundis ennast selles partiis mitte hästi. Ninged, kui ma loen mõningaid kriitikat, kus öeldakse, et hoitese hääl no natukene kõlaliselt jättis võib-olla soovida, siis just see on minu meelest eelkõige sellepärast, et, et see partii oli natukene lauljale siiski ebasobiv. 21. detsembril toimus Estonia teatris väga huvitav ooperietendus. Esietendus Verdi populaarne ooper Maskiball mida paljud meie teatrikülastajad mälestavad Paul mäe Eldon renteri ning Hendrik Rummi esinemistest paarkümmend aastat tagasi. Kahtlemata oli Paul mäe Eldur renteri loometöö niivõrd ere kus publikuni jõudis esimest korda noor Hendrik Krumm. Me tutvusime ja saime aru, mida tähendab selline Estonia tipplaulja. Mäletame ainukülvandit Georg Otsa Tiit kuusikut. Nüüd aastakümneid hiljem jõudis taas mängu kaubamaskiball, seekord Hendrik Rummi lavastuses. Ma mäletan, kuidas Hendrik valmistus selleks etenduseks kogu oma aastatepikkused, kogemused, kogemused, nendest kast rollidest, kus Hendrik viibis, kus ta laulis seda ooperit, kogemused paljudest lavastustest, kõik nagu koondusid kokku ühtseks tervikuks ja Hendrik püüdis anda kogu oma parima etendus jõuaks välja sellisena, nagu tema tema kujutas ette. Kui ma nüüd tagasi mõtlen sellele etendusele, siis ma hakkan arusaama korduvalt, kuivõrd tähtis on kunstniku ja lavastaja koosmõtlemine, see, mis omal ajal tegi nii edukaks Paul Mäe ning Heldur renteri koostöö Mai Murdmaa koostöö paljude tema poolt valitud kunstnikutega. Seekord oli maskiballi kunstnikuks Riina Vanhanen. Ja Riina Vanhanen on ju tuntud kunstnik. Kuid mulje jääb. Siiski on niisugune tunne, et et kuigi etendus oli avar, laval oli palju ruumi ja lauljatele nähtavasti küllaltki niisugune hea situatsioon toodud. Siiski see etendus ja kogu kujundus oli minu meelest siiski natukene kaugel sellest taotlusest, mida Hendrik mõtles. Ta meenutas pigem draamateatri lavastust kui kui just kujundust kui kujundust, sellisele heliloojale nagu Verdi ja eriti näiteks minu meelest mõjusse just teises vaatuses, kus väga naiivsena mõjus need mõjusid need pilved, midagi eriti PS lamava tööliste poolt, mis liikusid seal taga ja mis andsid selle kogu selle niivõrd romantilises Tseenile kuidagi mingisuguse niukse, hästi naiivse ja kuidagi teistsuguse mulje, nagu Ilze Verdi looming oleks seda nõudnud. Ja Hendrik tunnetas seda juba esimesest hetkest peale, niipea kui need dekoratsioonid jõudsid lavale. Ma mäletan, ta kibestus, ta helistas mulle ja teatas, et jüriöö tule vaata seda, et Tal on niisugune tunne, et miski on möödas. No ma läksin ka oma silmaga natukene vaatasin ja ja mul oli kohe niisugune mulje jah, et et, et kujund on kahtlemata. Samas, aga mitte ooperietenduse jaoks. Kahtlemata maski palun niverdi loomingus kui ka üldse ooperiteatrit veel üks esireas olev teos oli ka meil Estonia laval. Seda enam, et dirigeerisid suurepärased dirigendid ja lauljad. Lauljatest oli samuti kasutatud Estonia teatri tippmeistrid eesotsas Hendrik Rummi Ivo Kuuse, Mare Jõgeva ja Elvi raamatuga. Kui mai murdmale mingisugune lavakujundus ei meeldi siis ta alati ütleb seda välja. Ja kui on vaja, siis ta blokeerib isegi enne esietendust välja terved suured detailid, peaasi et lavale jõuaks lõuaga. Mida, mida tema mõtled? Aga Hendrik kahtlemata tegi oma esimest ju suurt lavastust ning ta uskus kunstniku ja kahtlemata siin jäigi miski asi puudu. Jah, ma lisaksin ka, kuna ma laulsin selles loos ameelijat muljega Se kunstnikud ei meeldinud seal eriti võllamäepildis. See on psühholoogiliselt väga tihe ja väga raske. Ühest küljest on hea, kui laval sind miski juhieldami miski ei takista, annab palju mänguvõimalusi, aga seda kõike muidugi ette kujutama ja kui lava on ikka liiga tühi iga palja filosoofiaga ju seda lava ei täida ka. Ja siis oli seal need keri keri keerlevad taustad või kerivad see taust seminud üldse häiris siis oli seal veel mingisugune nagu lagunenud, ma tean öelda. Üks putka oli püsti, mida see endast kujutas, ma ei ole siiamaani aru saanud. Ja Hendikutsega hirmsasti häiris. Aga noh, tema kui noh, lavastaja lavastajana Kaiu algaja ta nagu ei julgenud öelda ka ja, ja nii see jäigi, siis oli kabinetipilt ka mingi hale väike, ei, kirjutas lauakeni sinna pandud, mul on väga selgesti meeles eelmine lavastus väga kõik oli, ma olin siis veel noor ja, ja ma isegi käinud konservatooriumis tänuga, mulje on jäänud väga, väga, väga ilus kujundus, väga ilusad kostüümid. No ma ütleks meie kostüümide kohta ka, ega peaosalistel nad eriti õnnestunud ei olnud. Natuke kooli omad olid huvitavamad isegi aga peaosatäitjatele ja muidugi, mis ta kõik oli mõelnud, Endrik, et nagu Ulrika selle saatanliku naise või selle ennustaja kleit nagu kasvaks koos põrandariidega üles niimoodi, et kui ta tõuseb üles, siis koos nagu tõuseb see see põranda riiega muidugi seda oli väga raske teostada ja sellest ei oleks nagunii midagi välja. Kui koor on seal peal, kust see riie siis enam seal tõuseb. Ja, ja nii et ses mõttes kujundusega oli küll probleeme. Aga ses mõttes olid jälle osatäitjad toredad, sai jälle Tiit kuusikuga koos laulda. Väga palju tegi Ahti Männik. Vähemalt kihkuusikuga tegime proove ja tegime proovi ja ta pidi välja tulema sellega, aga ilmselt ta tunnetas, et võib-olla siiski ta ei tule välja. Keegi Ahti Männik tegi seda väga palju, tegi Helvi Raamat, laulis Amiilijad ja hiljem tuli välja. Ivo Kuuse lauluklassis, Tiiu Reinov väga ilusa, sümpaatse häälega ja väga kena lavam lava välimusega neiu. Aga kahjuks nüüd on ta juba pikka aega Kanadas, nii et tema lavaaeg oli väga lühike meie lavalaudadel. Henrik lavastajana oli väga huvitav, kuigi ta tegi esimees tööta väga. Ta kartis, et kuidas me suhtume sellesse. Aga esimene asi, mis ta selgeks tädi oli, näitlejate omavahelised suhted tähendab osatäitjate suhted. Et ei oleks seal mingist ümber nurga ja, ja kaksipidi mõtlemist, vaid suhete paikapanemine on see, millest algab alles lugu. Kõik intriigid, kes mille pärast, kes kellega läbi sai hästi keski, kellel olid intriigid, kõik need omavahelised suhted. Ja mul on väga hea meel, et alguses oli väga õige ja väga häid sõnu tahaks öelda Peeter Lille'i kohta. Meil oli ime, ime tabasid etendusi järgmine päev. Peeter ütles, et eile juhtus sündisime. Mul on nii hea meel, väga palju häid etendusi, saiust Peetriga tehtud. Ilusa vokaaliga Tõnu kaks suurepärast aariat Ja üldse see osa on väga südamelähedane, see naiselik hingeline, armastav, armastava naise tunne. Mis ma saan aru, et ma petan, mees, nad on armastuse ja selle tunde vastu ei saa midagi. Viimase Saarias, õigemini seal kaks aariat, eks esimene surma olin küll Mägildis ja teine on siis lõpus, kus ta palub Saata ta mine valmis surma minema. Ja muusika on. Muusikat eriti just seoses kooridega. Muidu. Lauljatel kantoga, kui tulevad kooris, siis on võrdlemisi tehnilised. Nii et ses mõttes, ega ta ei ole kerge osa, tähendab temas on parasjagu dramatismi, lüürikat ja kõike. Ühesõnaga on täiesti niisugune arvestatav suur partii, milleks peab ikka korralikult ette valmistama eriti võllamäe, teiseks, pildiks koguma jõudu. Ja et seda läbi viia, seepärast see on väga pikk stseen. Algul üks, siis pärast tuleb kuningas, siis pärast on koor ja nii et, et see on ikka terve vaatus üksi laval olla, pidada seda nagu üleval. Aga see on huvitav, sellega saab väga hästi ennast maksma panna ja jaotada oma energiat ja, ja oma jõudu. Ja üldse mulle tähendab, nüüd ma lähen natuke teise teise ooperi peale Kadrinas Mailos see osa pakub tohutult näitlejameisterlikkuse väga palju. Seal on väga palju dramatismi, lüürikat, kõike seda ja mänguvõimalusi väga palju plussis, vokaalne, tehniline täiuslikkus sinna kõrvale. See osa mulle see just sellepärast meeldib, et ta on dramaatiline, sündmustik on võtta nagu, nagu draamalavastus koos muusikaga. Selles mõttes on ta väga huvitav sinna hulka ka võib-olla just nimelt tõrja Straussi Salome ja seal on ka. Ja sõnum ei tuli ju hulga varem. Ja ka väga huvitav. Straussi helikeel on ikka niisugune, et alguses ema kohkusin ära, kui ma seda hakkasin laulma, see meloodia kirib, kerib, kerib, kirik kerib ja kuhugi lahene. No mis asi see on ja siis tuleb üks lõpp maguskord nädalas. Ja siis me hakkasime otsima neid koodi, kontsertmeister oli Jaanus, julges keegi esimest suurt tööd kontsertmeistrina ja siis me lihtsalt otsisime, kus see laheneb. Ja siis selle lahenduse kaudu hakkasime tagasi minema, et millest see lahendus on põhjustatud, nii et hakkasime nagu tagantpoolt ettepoole minema, sest see oli hirmus põnev, teeme lihtsalt mõlemad, avastasime Straussi rohkem, mina selle juurde tagasi tahaks minna, seepärast üldse Straussi juurde, ta on ikka väga raske. Mare Jõgeva on üks nendest Estonia teatriimedest kelle esinemine 70.-te aastate algusel tõi publikule tõelist sensatsiooni. Nimiosa sellises vastutusrikas partiis nagu Verdi ooperis Aida kujunes tõeliseks trumbiks mitte ainult sellel etendusel, vaid üldse kogu noore artisti esimeses loomingu etapis. Ja kui hakata näiteks võtma Mare Jõgeva kogu loomingut, siis kahtlemata see oli mingisugune mingi mingi otsene järg meie selliste lauljate nagu Elsa maasiku ja Aino külvandi loomepärandile. Ja Mare Jõgeva oli kahtlemata üks nendest primadonna test kes auga hoidis meie Estonia teatri, Verdi ja Putšiini esitusmaneeri sellisel tasemel, mis pälvis väga kõrget tähelepanu. Alustada aidast, see on ikka ränkraske ja ühele konservatooriumi tudengile ikka üle jõu küll. Takkajärgi, kuna sellest on juba juba üle 20 aasta möödas, kui oleme Savonlinnas, siis ma käisin seda ooperit vaatamas ja siis tsent taevake. Kas ma tõesti olen selle ära laulnud? Mulle tundus pärast kuulates nii hirm raske, kas ma tõesti on elanud, kas ma olen laulnud arvestataval tasemel? Et ei oleks häbi jooma, siis ikka olin, aga vat noorus on see üks tore asi, inimene läheb, ta läheb mütsiga lööma, teinekord kiidab ka noorusele on oma võlu ja julgus ja pealehakkamine ja, ja muidugi enesekriitilise joone puudumine. Lihtsalt ma lähen, ma pean saama, ma teen ja ma teengi hiljem aastate pikku, muidugi enese kinnine joon süveneb, süveneb, hakkad kahtlema endas ja oma võimetes. Aga mis puutub nendesse rollidesse? Ma olen laulnud rohkem Verliku Potšeed. Millegipärast oli aeg, kui ma tulin, teades oli just Toskate, enam ei ole kavas, need, ta oli äsja olnud kavas, patarlai oli äsja on kavas ja neid ei hakatud minema pärast nagu enam võtma. Ja sellepärast mul oli, oligi Potšinist siis. Kõigepealt õde on seelika maanteel, mis, mida praegu mängitakse edukalt teatris ja järgmine oli pahin. Nonii, südantsoojendavad osad ja kuidagi mulje istuks putšini helikeel ja see ilus meloodiline joonis mulle mulle meeldib kõik ilus, mulle meeldivad ilusad inimesed kõik ilus-ilus, raamat ja, ja, ja ilus muusika. Nii nagu Neeme Järvi ütleb, Let's megi Music. Ja, ja selles mõttes mul oli väga suur rõõm ka temaga koos töötada. Jooda ikka nägi minus midagi, kas talle võib-olla ta talle väga meeldis, Elizabeth Schwarzkopf tema hääl ja see, kuidas ta laulis ja, ja ta mulle pakkus väga paljus Fascubi repertuaari laulda. Põhiliselt me laulsime seda Moskvas siis Ukrainas üldse mittegi Tallinnas vist ainult paaril korral. Nii et seda me laulsime väljaspool Eestit. Ja temal oli sees ka au mind nagu viie väljapool Eestit. Ja just dirigent on see, kes siin nagu maailma tutvustab. Ja nii et ma tänan teda. Ma tänan Airi klassi, tänu kellele on ka väga palju niisugust esimest korda väljaminekuid ja üldse repertuaari. Näiteks Neeme Järvi soosis kooslust testriga, see aitab tohutult ooperikunstile kaasa ja, ja muudab ka ooperis laulmise palju kergemaks. Kui sa viledega kammermuusikat. Kas need olid ju ka suurepärased soolo osad suurvormides ja seda ma mõtlen ka, et sellega ma nagu alustasin juba tudengipõlves. Ja see on nagu kõige alus seni nagu baas Bachi passioonid, moodsat Kreeka, nüüd hiljem juba Beethoveni missa Solemmis dirigeemid, veti, Reekviem ja paljud teised Pramsi missad ja kõik, kõik on, oo jaa. See on nii ilus muusika, see on, see annab hingele väga paljud. Minu meelest on Mare Jõgeva kunstis alus eelkõige tema sisemine musikaalsus. Kogu see laulja pagas. Kogudes pagas allub eelkõige just nimelt selle sisemus on kaasas. Ja kõik see Mida laulja tahab öelda, see väljendub tema kunstis läbi vokaali ja tänu sellele on see ülev, tänu sellele see köidab, tänu sellele on see ebamaine. Kui ma tuletan meelde tema esinemist Edeanželikana putšini samanemises ooperis nimelises ooperis, siis see oli midagi sellist, mida annab mäletada. Ja nüüd, kui on olemas heliplaat, kus Mare Jõgeva esitab selle teose finaali siis seda kuuldes ainult imestada võib, kuidas inimene suudab niivõrd musikaalselt esineda ja luua niivõrd niivõrd tee truu pildi. Aga muidu ei saagi ju lauljaks, kui sa ei ole musikaalne pallini. Ja muusika peab sinust läbi käima ja, ja kui ta hakkab sinusse helisema tahes-tahtmata ka kuulaja võtab selle kohe vastu. Nii et siin ei ole midagi imestada. Juuda nii peaks olema. See aasta oli väga tähelepanu vääriv veel selle poolest, et Anu Kaal esines sajandat korda Violetta osas Giuseppe Verdi ooperis Travjaata kahtlemata oma vees kõige silmapaistvama Spartis, mida tänapäevalgi nii paljud mäletavad ja meenutavad samuti Kaie Kõrbi-il oli seal aastal väga tähelepanu vääriv sündmus. Nimelt võitis Kaie Moskvas viiendal rahvusvahelisel balletikonkursil kolmanda preemia ning esines lõppkontserdil katkendiga balletist Antonius ja Kleopatra. Ning kahtlemata see oli eesti balletikultuurile väga tähelepanu vääriv sündmus. Ning eriklass. See aasta viseeri klassi Stockholmi Kuningliku ooperi peadirigendiks ning tema esimene etendus toimus just nimelt Verdi ooperiga maskiball kus peaosas esines maailma silmapaistev tenor Nicolai. Ja üldse, kui me räägime näiteks meie inimeste, kas trollidest eraldi siis kuivõrd palju esinesid enamik meie tolle aja tippsoliste välisriikides kõigepealt Eri Klas, Peeter Lilje, Paul Mägi, Mati Palm, Krumm, Anu Kaal, Margarita Voites ja paljud-paljud-paljud-paljud, teised erinevate kavadega soolokontsertidega nii Moskvas kui ka Leningradis kui Venemaa paljudes linnades kui sotsmaade kui sotsmaades, kui ka isegi kapmaades ja Ida-kontserdiga tõid nad nagu au ja kuulsust õigustatult au ja kuulsus, mees toona teatrina nõiamuusiku turnee.