Te kuulate Raadio kahte, meie saate kõik puhuvad külaliseks on Ele Kõlar. Rõõm kohtuda, aitäh, et saite tulla aitäh kutsumast, nagu meie kuulajate tähele on pannud. Me täiesti sihilikult olemas päris hoolega kaardistanud Eesti popmuusikamaastikku, mis puudutab aastaid seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad ning Ele Kõlar, selles mõttes on ju vaata et lausa kohustuslik külaline. Mullen edasi nii-öelda seda sinu aega tippaega meenutades kirjeldusega veidi keeruline minna, sest ei olnud ise kohal, eks. Aga kui sa ise vaatad tagasi nendele tippaastatele, 70.-te lõpp ja 80.-te algus, siis kui te koos õde kajaga olite Eesti mõistes ma julgen öelda staarid, siis mis on esimene emotsioon, kas on see selline magus minevik, millele tänases elus mõte väga tihti ei lähe, kui siis, kui mõni foto või mõni lugu kusagil ette satub või võtad sa endale aega, et teinekord mõelda, kuidas asjad läksid, miks nii? Otseselt ma niimoodi lihtsalt istun ja võtan aega, nii küll ei ole, sest et praegune elutempo ise teate meie varakapitalistlikus Eestis pressib niimoodi peale, et et tõesti ma ei mõtle selle peale niimoodi sihilikult. Küll aga lihtsalt, et igapäevases elus ikkagi väga paljud inimesed mäletavad seda, mis me oleme teinud ja kui kuskilt mingi vihje tuleb, ma lihtsalt hakkan selle peale mõtlema. No see näitab lihtsalt, et ta on jätnud ikka väga paljudeks aastateks tagantjärele jälje inimeste hingedesse ja ta, ta on paratamatult minu kaaslane tänini välja, see ei ole ikkagi unustatud ja selles kontekstis mulle väga meeldib kui nii võib öelda, enda suhtumine üldsegi kambakkidesse. Mulle väga meeldib see, et ma olen otsustanud seda mitte teha, kuigi on paljud sõbrad seda soovinud. Et mulle just meeldib see, et asi jääbki inimeste mälestus, nii nagu ta oli. Sina kaja vaevalt et raha pärast muusikasse sattusite. Seda muidugi mitte. See on täiesti tõsi. Miks me sattusime? Teil ilmselt ei olnud muud võimalust, sest perekond, traditsioonid, see kõik taust oli juba selline, et te kõik kaasa arvatud teie vennad, paate. Mikk sattusid muusika juurde, see oli vist vältima. Tegelikult oligi see lihtsalt vist sattumine. Meie meie kajaga olime lihtsalt suunatud pioneerilaagrisse, nii nagu ikka lapsed tol ajal ja kui oligi vanemate külastuspäev, siis ju keegi peab ju esinema ja siis ühed kõlarid esinesid. Siis me saime aru, et me võime esineda kahekesi ja tekitada mingeid emotsioone rahvahulkades. Miks sa oled kõlarit, pidite selle, aga keegi peab esinema, lõputult ei saa luuletusi lugeda ja ta rahvatantsu tantsida, keegi võiks laulda ka külaride nimi, no siis ikka laulge, mida laulude muuseas laulsite Meil oli läti keelt hällilaul sest meil vanaema elas Lätis ja siis see oli eriti originaalne meil esitada läti keeles hällilaulu. See oli nii-öelda tollaaegne teie superhitt. Pioneerilaagris oled sa täna püüdnud oma häält kontrollida ja veendumusele jõuda, kui vormis see praegu on. Suures osas on ta samasugune, sest ma pole oma häält kunagi väga heaks pidanudki. Et ta ei ole muutunud kuskile poole, praegu koja häälekooli ma pole kunagi saanud kaja, küll käis häälekoolitundides ja mina ei ole kunagi käinud ja nii nagu ta mul oli, niisugune ta on praegu ka ei, ei ole väga suure ulatusega ja ilusti siis on endiselt hakkama teise hääle laulmisega, nii nagu vanasti sain, leian ta ise ülesse ja, ja see mulle meeldibki. Aga seda vist ei tule väga tihti ette. Muidugi mitte tütrega vahel kodus ikka laulame lihtsalt järele mingisuguseid muid hitte, et temale meeldib ka seda teist häält otsida, et see on see, mis mulle meeldib. Nii et tagasi minnes sinna ajalukku sinusse kajast oleks saanud samasugused tähed ka siis, kui teie ema ei oleks olnud see, kes ta oli, ehk ka omamoodi legendi, eks. Sees ma päris veendunud ei ole. Ma arvan, et mingil määral see perekonnanimi tol ajal ikkagi toetas meid küll, inimesed ootavad ikkagi rohkem nendelt, kes juba, eriti eriti sellel ajal, kes juba eeldatavasti võiksid midagi korda saata, siis proovime, kas nad saadavad Aga see ometi ei olnud ju tollal, kui te alustasite laulmist, teile ju mingisugune taak nii-öelda. Ei, mitte halvas mõttes laulma aega, eks ole nagu no ma arvan, pioneerilaagris pandi meid kindlasti sellepärast laulma, et me olime kõlarid. Ei oleks selle peale ise tulnud, ema küll väga palju organiseerisid. Meil kodus me tegime hästi palju kontserte peresiseselt, kus kõik pereliikmed said esineda näidendeid ja kontserte ja kuni selleni välja, et müüsime isegi pileteid sugulastele suvilas, kutsusime kokku suure konsiilium. Esinesime, Meil olid pikad näidendid ja väga huvitavaid asju sai tehtud. Need olid omal ajal isegi lindimaki peal meil kõik üles võetud, aga need enam ammu ei tööta. Et sealt hakkas, tegelikult paistab, et ikkagi ema ja isa tegelesid meil sellega hästi hoolega, et me et me sellest pisikust eemale ei jääks. Ma eeldan, et vaevalt ka nii-öelda lapsest täiskasvanuks saamisel siis mingit lava probleemi üldse tekisteid ikka koolitati maast madalast selles vaimus ja, ja siis ei olnud suure rahvaid taastumine ka ilmselt eriline probleemiks. No seda ma ju ei tea, mis siis oleks olnud, kui me poleks seda olnud enne? Seda ma ei oska seda võrrelda. Aga päriselus läks kõik sujuvalt. No me olime nii innustunud ja nii entusiastlikult trügisime sinna estraadile, et ma arvan, et et kõik see rambipalavik, mis sealjuures käisse tegi ainult asja huvitavamaks Ja estraadilavale trügimine käis, kuidas. Käis niimoodi, et me noh, alustasime tegelikult muusikakooli otsa muusikakoolibändi juures 72. aastal, kui Kaja oli astunud sinna kooli ja tal olid kohustuslikult vaja seal vist kevadel mingi aruandlus oli, pidi esitama midagi, mis ta on teinud vahepeal aasta jooksul, mis ta on suutnud ära teha. Tema lõi sisse ansambli vokaal-instrumentaalansambli ja siis kutsus ta minu sinna klahvpillimängijaks. Ja siis ma hakkasin teiste Alt juurde laulma ja kõik see tundus nii kütkestav ja huvitav ja kõik töötas, trummid olid olemas ja kitsad olid olemas ja, ja kõik said oma partidega, hakkame kõik külas ja Kaja tegi laule ja kuidagi loogilise jätkuna sa tahad teda ju suuremale rahvahulgale hakata näitama. Kas oli teil ka keegi sellele kogu selle pundi, ma mõtlen mingi iidol ees, kelle moodi või, või kellelaadsete tahtsid? Tolm ei, sellel ajal mitte täitsa kindlalt ei, sest ei olnud sellel ajal üldsegi veel mõttes kuskile, väga kõrgele ja kaugele me tegime lihtsalt südamiseni õudselt kihvt teha. No, ma mõtlen, noh, et näiteks te olete saanud hankinud mingeid plaate kuskilt läänest tuuste Bloff. Nii tahaks seda ja see hakkas hiljem siis, kui olid need mustade muusika nagu Franklinid ja sellised head head vanad solid hakkasid siia jõudma siis siis kui juba oli alust arvata, et sellega võiks ka hakata vägikaigast võidule vedama. Ma mäletan, et vahepeal isegi mõtlesime, et me võiks hakata roki laulma ka sellest küll midagi välja ei tulnud. Mis teie esimene tõeline suur hitt oli? Ma arvan, et see raadiomees vaatab mind silma, pilgutab see oli küll niimoodi trahvi, läks kohe rahvasse. See oli kaja lugu, et kaja hakkaski tegema kohe algusest peale, ise lugusid alguses jaganud üldse kopeerima muud. Alles hiljem, kui juba meile hakkas tunduma, et me oleme kui duett ja kui hakkas tekkima mujal maailmas selliseid kuulsaid toite nagu noh, apa ja Bacaraja siis oli juba hakata põhjust proovima, kas meiega sellega hakkama saame. Aga esimene nii-öelda suur rit sa ütlesid, see läks kohe, rahvas tähendab seda, et kõigepealt nii-öelda esinesite, eks ole, ja siis läks rahvas, sest et ega tollal ju plaadi tegemine või selle muusika kuidagi lindi peale saamine käib nii lihtsalt nagu tänasel päeval. Lihtsalt mitte, aga vaat kui me olime niimoodi tõesti trügisime siit raadiomajas siis uksest ja kuidas me esitasime neid endale režissööridele, kes võiksid meid aidata ja kogusime ja hind ma ei mäleta, kes siin oli parajasti juhtival kohal, kuidas me lihtsalt lendasime niimoodi peale ja me niimoodi müüsime oma idee maha, et kõik aitasid meid ja me saimegi selle lindistatud, mis me tahtsime, ajasime ise inimesed kokku, kes teeksid meile saatepartii, kes orkestreeriks tead ära, mis meie rohkem kajamad, isegi sõnu kaja üritas alguses teha, aga lõpuks me pöördusime ikka profimate poole ja lihtsalt see tohutu tohutu tegemise rõõm nakatas kõiki neid teisi, kes meid siin rõõmsalt disaitasid ja tõesti, neid oli hästi palju, kõik neid raadiomaja režissööre, kes olid nõus öötundidest meile leidma, siin vagu aegu stuudiotes, et neid asju üles Kellele sina jagaja tol ajal noh, kas just alt üles vaatasite, aga, aga kes teile Eesti tegijatest väga meeldisid kes teile korda läksid? Koostajad? Tegime me minu meelest peaaegu kõigiga nii orkestrite ansamblite, solistidega kõigiga, sest ei olnud minu meelest sellel ajal väga palju neid, kes laulaksid, saate partiisid ja kui me ei laulnud ise oma soololaule duetti, laule, siis me olime kindlasti kutsutud kellelegi saatepartiid laulma. Et me olime tõesti väga enamusega koos, küll seal olid võistluskontserdid ja tippmeloodiad ja igast asjad, kuhu meil oli alati oma laul ja lisaks me osadele insenerliku saate partiides kõikides teistes lauludes ka, nii et neid, meid oli hästi palju vaja tol ajal see oli hästi tore. Kuivõrd hõivatus oli hästi suur, siis ilmselt ei tekkinud isegi mõtet või küsimust, et alternatiivvalikute suhtes kas teha midagi muud, äkki kõik läks sujuvalt muusiku karjääri? Eriti kajal, mina töötasin niikuinii kogu aeg paralleelselt, põhitöö olime sellel ajal olemas, juba ka käsitöö oli hästi, mis mulle väga peale läksime, tema igal pool kaasas, tassisin, et mitte olla hõivatud kuskil ühe koha peal. Aga ma tegin teda kogu aeg paralleelselt. Mismoodi tol ajal rändlus välja nägi? Kirjad anonüümset telefonikõnet vahel vahel kui leitud aadresse, siis filharmoonia valvelauda jäeti kirju. Aga oli ka neid inimesi, kes, keda te juba ma tean, nägupidi, tundsite ära, et ah jälle see seltskond on tulnud või see inimene seisab lava ees. Ei olnud, see niimoodi ei olnud lausa niimoodi, et keegi nüüd kambakesi käiks, meil kontserdid kontserdile sellist asja küll ei olnud. Aga see, et te olite omal ajal suured kuulsused, tähendab seda, et näiteks saite ka, noh, ma ei tea, poes viinerit kindlasti, eks ole, apelsinitoitel laua peal olemas, banaani võisid vabalt süüa. Pigem ma mäletan seda, kui oli raske suhkru ja saiaga, siis seda me saime küll need ikkagi, et see on nagu väike ja nägu andis, oli küll, jah. Millal see teie karjäär duetti lauljana või, või siis, kui te koos õega laulsite muutus selliseks lõpuks saite juba välismaale sõita, mingid legendaarsed lood siin-seal. Ma olen, ma olen kuulnud, et kuidas Aafrikas paar kuud või, või seal mitu kuud rändasid ringi, esinesid. See on jälle ka niisugune nagu pikk sündmuste ahel, mis lõpuks sinnani lihtsalt jõudis, sest ei olnud ju ka meie riigis väga populaarne mäned seal justkui niisugune, nagu ta praegu on, välismaal on täiesti iseenesestmõistetav, et igal korralikul lauljale mänedžer. Aga tol ajal ju oli meil aiva seersant, kes, kes tegi seda selle aja kohta lihtsalt super hästi ja meil ei olnudki kedagi teist sinna kõrvale panna, kuna juhuslikud Me olime lihtsalt tuttavad ja kuna temal olid, Tal oli see sisse kodeeritud, oskab neid suhteid luua, tema lõineid suhteid igal pool küll kos kontserdis ja mask kontserdis ja lenn kontserdis ja no igal pool temal olid need suhted ja ta teadis, kuidas neid luua. Ja Jaak Joala ju kasutas teda selleks väga palju ka. No ja kuna Raivo kaudu sattusime siis ka meie sinna, et värvikamaks teha jaagu esinemisi, siis kõigepealt olime teretulnud Moskvas igasugustel ja veel üldse Venemaa kontserditel sealt siis igasugused festivalid ja eesti esindamised ja kultuuripäevad. Ja lõppude lõpuks tehtigi ettepanek, et Aafrikasse ka siis minna Liitu esindama, siis kuna programm oli nii värvikalt üles ehitatud ja võeti veel Moskvas tsirkuseartistid lisaks ja tuligi kihvt galakontsert. Ka ei olnud ju väga palju selliseid paare, kes tantsiks ja laulaks korraga laval. Selles mõttes oli huvitav, ma kujutan ette Kuidas üks selline kaala kontsert välja nägi, kuidas asi pihta hakkas ja millal siis teie kajaga peale tulite? See oli väga ilusti seotud, kõik need tsirkuseartistid olid täiesti super, see oli nii huvitav programm, et meil endal olid suud ammuli, mida inimesed teha oskavad. Kohalik rahvas oli täiesti sillas nii-öelda, aga see käis niimoodi järjepanu, et kõigepealt tuli konverents konverentsi, aga nüüd tulevad elevandid tulevad. Loomi seal ei olnud, seal olid akrobaadid rohkem Aafrikas elevante kaasa viia, eks ole. Meie valgusest tegime oma liikumisskeeme oma harjutusi, kõike, mis me need liikumiskavasid, tegime ise. Aga kui me juba kaugemale jõudsime areneda, siis me palusime Maitagult abi ja Mait Agu kaudu sattusime me jälle ju selles eestit suuresti esindava esindavasse peieri gruppi, see oli nagu jälle hoopis teine suund ja väga üllatus meile endale. Kui Mait Agu meid sinna kutsus, siis, siis ma ei kujutanud ette, et me võiksime hakata rahvamuusikat ka esitama. Aga ometigi ta oskas selle jälle niimoodi siduda. Et ta kasutas selle ära, et me oleme nagu teistpidi suutelised ka lavale esinema siis jälle põimis need asjad niimoodi kokku, et lõi midagi täiesti uut jälle, mida polnud enne olnud ja jälle tekkis üks uus grupp, mis võis hoopis teistsugustel festivalidel Eestit esindada ja ja meil oli jälle huvitav olla ja Raivo seersant oskas need asjad kaks asja nüüd jälle omavahel kokku panna ja niimoodi me läksime veel kolmandat moodi esindama. Eestit tõesti, oli Jaak Joala ansambel, olime rahvuslik osa ja oli meie poposa ja kõik asjad olid segunesid ja aga ikkagi nagu väga värvikaks ja huvitavaks. Kohvrid olid ainult hästi suured kostüüme oli palju. Tänasel popartisti elul on varjukülgede, eks alkohol ja narkootikumid ja paparatsod ja hullumeelsed peod pärast kontserti. Tollasel elul popkarjääril oli ka mingi varjukülg olemas, üldse. Ühtegi nendest ei mäleta küll, et oleks olnud selles kollektiivis, kus meie olime, ei ütleks küll mitte midagi niisugust. Polnud hilisõhtuseid, klubi esinemisi olid sellised normaalsel kellaajal kontserdid pärast mida koju. Vaikus. Ei keegi neid õisi kuskil olla, ütleksin, et võib-olla ma lihtsalt isiklikult olen neid ignoreerinud, et ma ei ole millegi sellisega kokku puutunud. Mäletan kunagi Andromeda ajal, see oli siis Tombi nimelise kultuuripalee juures ansambel, millega me esimesena liitusime pärast seda, kui Kaio ansambel oli juba midagi saavutanud atesteeritud, siis, siis Andromeeda kutsus meid endaga liituma. Ja siis me ühinesime ja siis meil oli üks laul, Ma mäletan, kui te kaabel KGB-s räägite, siis mulle meenub, et oli laul, mille nimi oli valge vesi, viiul. Mingisugune tsensuur keelas meil ära sõna valge ajas naerma küll aga tuli olla lihtsalt vesi viiuli leppida. Kui ma kuulen sõna atesteerima, siis mul tuleb ka muie suule. See, see kõlab tänapäeval väga-väga naljakalt. Kas tollal, mida sa kujutas endast, oli see lihtsalt nagu hingamine ja see oli eksam. Närvipinge oli sees, kui seda tegite. Teatud mõttes oli, aga mitte jälle halvas halvasti, ma ei mäleta, seda, oli võimalus ka mitte atesteeritud saada. Kindlasti või mida? Võib-olla võib-olla oli see võimalused, olid erinevad tasemed, et kas sa saad selle kategooria ansamblis või teise kategooria ansambliga siis vastavalt sellele on mingi punktitasu, mida sa võid küsida. Mida jälgiti see, millest laulate, et soeng oleks korras ja tantsusammud? Öelge, kui kaua seal ei tantsinud üldse, see oli, see oli puhtalt muusik ikka pool, see tants oli niisama atraktiivne sealjuures. Võib-olla need asjaomased isikud tegid seda ikka jumala tõsiselt, aga mulle tundub see kõik suur formaalsus niikuinii. Mingite tõsiste nägudega tegelased neid oli, siis ma ei tea, kolm või 13, kes. Ta laual umbes nii lauatagune seisab. Kogu repertuaar. Ei, seal oli vist nii, et oli vähe, repertuaarilehtesid teda, seal pidid siis olema õiged lood, sest ma tean, et seda võivad kuulata ka inimesed, kes minust palju rohkem teavad neid asju, et ma praegu tunnen, et see võis isegi nii olla, et seal olid teatud lood, mis pidid kohustuslikult seal repertuaaris olema, muidu sa lihtsalt ei läinud läbi. Sest kogu kultuuri tegemine pidi olema ju nõukogudepärane, eks ole, kommunistliku režiimi ülistama teil kavas. Kas te mäletate, et oleks pidanud esitama ka koos ka mingit laulu sellist noh, mis oleks olnud konkreetselt nagu nõukogudeteemaline, noh, ma ei tea, laul nõukogude aatomist, noh mis iganes, midagi sellist. Sa praegu mäletad, et kindlasti võtme pidime laulma, et noh, siis oleks meie kava nagu korras. Ma kuulsin seda laulu hiljuti kuskil, aga see oli mingi venekeelne lugu, mida me pidime essimaga laulma, pommid, view ja mingi selline ta pidi sellega mingile Zapati festivalile vist minema ja siis ma ütlesin, mida ta lindistama venekeelseid lugusid tuli aeg-ajalt ette. Kui me käisime Moskva festivalil Eestit esindama, siis me ikka pidime mingi venekeelse looga selgeks õppima Eesti kohta näiteks. Oli see lihtne teie jaoks vene keeles laulmine. Või ei valmista vene keelt? Ei oska, siis ma olen seal kasvanud, siis pole probleemi. Ja siis ilmselt ei öeldud ka, eks ole, et te laulate millegipärast kangesti suure eesti aktsendiga näiteks. Sellest ei olnud mingit probleemi, kui keegi aktsendiga laulis, see oli huvitav ja tuli läänelik fašistid, nagu me olime. Seda öeldi ikka, inimesed tulid, kuulasid kontserdi ära ja lõpuks niimoodi nagu kuskilt mujalt tuli, kes ei kuulanud, aga see kuskil kommenteerisid fašistid, aga ma olen võib-olla selline tüüp lihtsalt, kellele need asjad korda ei lähe, kellegi isiklikud emotsioonid, aga jälle Moskvaga seoses tuli mul selline tore asi ka meelde, kui me käisime seal. Ta oli selline saatesari nagu siire kroloog, kus esinesid siis ka üle Nõukogude Liidu liiduvabariikidest igasugused tuntused ja meid oli siis ka sinna paluti, et ma arvan, et see oli ka Raivo organiseeritud. Ta pakkus maid välja, nad olid meid kuulnud, pakkus meid välja ja meid kutsuti sinna saatesse esinema ja meil, et tegi selle jaoks kostüümid korralikud, täiesti agu pilt tol ajal siin oli tuntud kostüümikunstnik ja meil olid need kostüümid nagu kostüüm ikka, pükskostüüm pikk, aga selja pealt oli mõni konkreetselt oli kuni vööni niimodi lahti ülevalt, õlgadest, fööni oli tagant lahti. Ja selle eest me saime siis kasarjata, ei tahetud meid sellega aasta kaamera ette ja öeldi, et nõukogude kodanik on ikkagi harjunud esinejaid nägema riietatud. Kui palju oled sa pidanud vajalikuks või kui palju oli võimalik üldse karjääri tippaegset mälestust kodus alles hoida või koones? On olemas asju. Kuni selleni, kui Eesti entsüklopeedia palus mul need asjad üles kirjutada, siis ma arvasin, et mul ei ole neid kunagi vaja. Olid mul lihtsalt märkmikus, tavamärkmik sellel päeval käisin seda lindistama, sellel ajal sinna lindistama, sinna lindistama, sinna esinema. Vot need märkmikud olid mul alles ja siis olin sunnitud neid hakkama siis ritta panema neid asju, mis me sealt välja korjasin, sealt märkmikutes oli mitme kuu pikkune töö ja kohutavalt tüütu. Aga noh, mingis mõttes ma olen tänulik, et, et nüüd on ta vähemalt rivis ja nüüd võib need märkmikud tõesti ära visata, sest sealt nüüd vajalik välja korjatud. Ega mujal rohkem ei ole sellega asjaga tegeleda saanud aega, et see oli lihtsalt vältimatu ja ma sain aru, et et kui mina seda praegu ideesse jääbki tegemata. Kas karjääri lõpp-ele oli emotsionaalselt raske loomulikult lähedase inimese lahkumine iseenesest koos sellega karjääri lõppemine või langes see nagu tagaplaanile ja sa selle üle nagu pead ei vaevanud ja ei muretsenud, et tagaplaanile, millega varjendis. Lõppkokkuvõttes ei ole see nagu ei olnud, see sinu jaoks on tähtis karjäär või. Ei, seda ma ei saaks öelda, et tähtis ta lihtsalt tegelikult läks meil kõik väga ilusti ja praegu ma olen hästi rõõmus, et nii palju tuleb kihte, lauljaid, et ma tõesti naudinguga kuulan kõik need superstaariotsimisi. Uskumatu, missuguseid inimesi leitakse niimoodi üles, et see on tõesti väga tore ja ma ei tunne, et meid oleksin praegu vaja tingimata. Aga tol ajal Barakkuse kaja haigus oli nii paljude aastatepikkune ja ta läks nii iseenesestmõistetavalt lõpupoole, et tegelikult see oli kõik nii loomulik ja juba sel ajal ka varem peos leppida. No see, see ei olnud enam normaalne, mis motime lõpus esinesime, et see oli lihtsalt visaduse näitaja, eriti kaja. Lihtsalt ei tahtnud alla anda, põhimõtteliselt, aga no ega see ei olnud tõesti, see ei olnud see, mida rahvas vajab. See oli füüsiliselt voolus. Temale küll jah. Aga seda keegi aru ei saanud, oskasime seda küll nii ajada seda asja, et keegi midagi aru ei saanud. Aga tema kuidagi oli tal vaja seda nagu sinu ees õigustada ka või, või kuidas te omavahel tol hetkel need asjad klaarisid, et kas me ikka peame veel minema lavale. Tegime lihtsalt musta huumorit, mõlemad lihtsalt naersime üle kogu aeg võitlesime vastu ja lasime sõrad vastu ja tegime näo, nagu poleks midagi. Kogu teie karjääri jooksul selles toas oli siis kaja nii-öelda domineeriv pool, kui sa niimoodi praegu tagasi vaatad, võib öelda, et tema oli see, kes laule hakkas kirjutama, kes bändi sind kutsusin ja nii edasi. Et pärast tema lahkumist ei ole sulga tekkinud mõtet, näiteks, et ise sooloartistina jätkata, ma mõtlen ka tollal siis. Sellel hetkel kohe päris kindlasti mitte ja ja nagu ma juba enne ütlesin, et ma ei ole oma häält kunagi koolitanud et mul ei ole ka kunagi meeldinudki üksi laulda, mulle just meeldib see teise hääle leidmine, see häälte kokkukõla ja liikumine laval, et ma ei ole päris kindel, kas ma üldse soolosoololauljana väljalegi väljagi veaksin, et see oli just ansambli laul, mis mulle huvi pakkus. Koostöövariante vendade Paap Kõlar ja Mikk Targo ei tekkinud ka. Mikk oli üldse hästi kriitiline kogu aeg meie suhtes, et kui tema juba kirjutas laule seal marjule ja, ja teistele kõvadele tegijatele, siis kui meie vahel julgesime piiksatada, et äkki siis meile ka mõni lauluke kukuks, siis õppige enne laulma, siis hakkan kirjutama. Nii et ega Mikuga meeldinud nalja. Aga sind kunagi, keegi on proovinud sooloartistina kaasa, oled sa ise proovinud? Mul on olnud niimoodi, et ma lihtsalt ise proovin ennast, laulan näiteks mõne salmi mõnestki laulus ma laulsin mõne salmi üksinda, ei paku mulle sellist pinget, kui just see, kui midagi kõlab hästi kokku ja, ja kuskil ei ole mingeid käär, et see oli, see oli super ja just liikumisega koos. Tekitada trenni ka kuidagi hästi palju seda. Ise mõtlesime välja liikumisi tutvuse poolest, tol ajal saime ööseks omale prooviruumid ööseks, päeval on ju igal poolringid töötavad sees, aga siis saime loa. Trumpi kultuuripalees, harjutasime suures peeglisaalis. Panime maki mängima ja kostüümid õmblesime alguses iseendale selga ja, või seal oli ka üks vahva kostüüm oli, meil lihtsalt olid ilusad värvid, valge, sinine ja punane ja siis oli tore sinna teha, viis neurkja tähekesi peale aplitseerida ja siis keegi ikka leidis lõpuks, et meile on Ameerika lipust riided seljas, et jälle ei tohi panna. Kui hulluks esinemiste ja treenimiste graafik teil tegelikult läks, et kas tuli ka moment, et enam ööl ja päeval vahet ei ole? Lindistamisel olidki enamasti öösiti, proovid olid öösiti, aga sellises vanuses võid olla küll väga palju magamata, midagi ei juhtu. Vaatan praegugi noori, et ega see ju kedagi ta võib otse tööle minna, hommikul midagi juhtub. Et siis oli samamoodi, et öösel tegid sa Ka päriselt kuskil kolm neli koju said, siis aitas küll. Ja siis hommikul taadule minna argi. Mina käisin, ma, see oli mul ka nii, et ma sain teda, ei pidanud istuma kuskil kontoris ja haigutama seal laua ja siis ma sain ikka oma aega ise planeerida. Kõik oli hästi tore ja kõik soosisid, et ma saaksin asja teha, et ei sunnitud kuskile tulema, hommikul vara kohe. Küll aga tahtsin ma lapse lasteaeda viia, et ma saaksin oma asju jälle edasi teha, et selleks tuli ikkagi midagi korra üles tõusta ja elu elasime nagu kõik teised, pole midagi. Tulen saarelt, see on tänu A rühmale nüüd saanud uue põlvkonna jaoks ka hästi tuttavaks, lauluks, mida see, kuidas see lugu teile ette sattus omal ajal ja kui suur see lugu oli siis toonases kontekstis. Meile satest Aafrikast, kui seesama suur galakontsert oli Aafrikas, siis kohalik kitarrist tuli lihtsalt meiega suhtlema peale kontsert ja tuli tahtis ka mängida meiega koos ja kui me seal proovi tegime, siis võtsime ta kampa ja tema õpetas meile oma lugu ja käsime temal mõnda partiid mängis meie radar lasi siis oma omale mõnda partiitne juurde mängida ja võtsid siis ka sellest loost. No see on ju alati väga teretulnud, kui sa kuskile riiki lähed, et sa selle kohaliku muusikaga võtad ka repertuaari ja see oli nagu väga hea leid, et ta ise tuli ja pakkus selle ja see võeti siis ilusti kohe repertuaari pärast proovi, said nad siis koos seda võid mängida. Ja nii ta meile jäi ka, ega me seda siis ripakile jätnud, siis tegime kuidas edasi ja tegime sõnad, lasime juurde teha redalia. Reet Linna ja see oli suur hitt, oli seal suurimipil minu küsimus, kui me sealt Aafrikast tulime, siis me käik oli hitt ja siis kui sa oled ikka mingeid laul või ainult järele, siis oleks ikka kole küll olnud. See oli siis Arg kingituse umbes nii. Räägime lõpetuseks natukene tänasest päevast ka. Esimene küsimus, mis mul keele peal siin sügeleb juba mõnda aega. Paap, sinu vend on Eestis praegusel hetkel, noh ekstreemspordiguru pehmelt öeldes. Erno, sinu poeg on Eesti tipp-purjelaudurit, ise oled proovinud ekstreemsporti? Kõiki neid asju ikka tahaks korra ära proovida, aga ma ei ole sinna külge päriselt kinni jäänud, et nad on kõik toredad, tõesti ja tohutult hea eneseteostamise tunne ja jääb siis seepärast igasugust katsetust. Surfiparadiisis võiks veeta terve suve. Võiks muidugi ka surfilaagrisse Mingegi, mina olen seal käinud nii, aga, aga okei. Aga külge päriselt ei ole jäänud. No ma olen proovinud, aga kõige kauem, mis ma olen olnud merel järjest oli kuus tundi ja ma olin ikka täiesti surnud pärast. Päriselt ka? Ma ei tea, kas peab mingi vaist olema sellest tuulest aru saada, aga tore on mere poole sõita, katsu tagasi tulla. Võitlus on nii raske, füüsiliselt. Meie külaliseks oli Ele kõlar, aitäh ele, et tulid, oli siiralt hea meel saada natukene nendest aegadest teada ja ma loodan, et kevad läheb ilusti edasi. Lähed aitäh.