Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esimese appelia olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Tallinnas algas ehitusmess praegu on hea aeg ehitamiseks, sügisel võib ehitusmaterjalide valikuvõimalus olla juba oluliselt väiksem, arvab materjalide tootja liidu juht Enno Rebane. See prognoosib Eesti majanduslanguseks 12 protsenti, kuna ka maailma majandusele ennustatakse viimasel ajal suuremat langust kui seni. Tänaseks muutu tänasest muutuvad soodsamaks mitmete ravimite hinnad. Ministeeriumi sõnum on see, et ravimit ostes ja välja kirjutades tuleks lähtuda toimeainest, mitte ravimi nimetusest. USA president Barack Obama tema ärgitas G20 riikide tippkohtumisel Londonis riike jätma kõrvale erimeelsused ülemaailmse majanduskriisi lahendamise üle. Lisaks teatasid USA ja Venemaa presidendid läbirääkimiste alustamisest uue tuumarelvastuse piiramise leppest. Iisraeli uus valitsus ei pea täitma eelmise valitsusega vabadusi Palestiina riigi loomiseks, teatas Iisraeli äärmus. Rahvuslik välisminister. Emori uuringu andmetel juhivad vaesuse edetabelit endiselt Reformi ja Keskerakond, mõlemat toetab üle 30 protsendi valijatest. Kodanikualgatuse minu kodanikku algatus minu eesti on leidnud 400 inimest, kes hakkavad esimesel mail mõttetalguid juhtima. Täna algas ka talguliste registreerimine. Eesti keelde on jõudnud Eesti ajaloos väga oluline kroonika Christian Kelphi Liivimaa ajaloo järg. See on üks paremaid teoseid loos, milles käsitletakse Pealtnägija pilguga Põhjasõja sündmusi. Ilm püsib peamiselt sajuta, öösel on kuni viis kraadi külma, homme päeval kolm kuni kaheksa kraadi sooja. Nüüd kõigest pikemalt ja esmalt sellest, et täna algas ehitusmess, kus arvatakse, et ehitamiseks on praegu hea aeg ehitusmaterjalide valikuvõimalus võib-olla juba sügisel oluliselt väiksem, aga Vallo kelmsaar jätkab. Oma tooteid, kaupu ja teenuseid pakub seekordsel ehitusmessil ligi 250 firmat seitsmest riigist. Seda on veidi vähem, kui oli eelmisel aastal endale vajaliku leiavad spetsialistid ja muidu ehitushuvilised, aga sellegipoolest messi raames toimuvad seminarid keskenduvad eeskätt tulevikule. Aastal müüsid Eesti ehitusmaterjalide tootjad oma tooteid 8,8 miljardi ja eksportasid 3,2 miljardi krooni eest. Eksport kasvas üle 20 protsendi, kuid paraku meeldiv rääkida sellest, mis juhtus koduturul, tõdes messi avamisele Eesti ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. Tema hinnangul on praegu ehitamiseks just õige ja soodne aeg. Ilmselt on ka neid inimesi, kes arvavad, et ootame veel aga julgen arvata, et on võimalik, et sügisel oleks nende inimeste jaoks valikuvõimalused juba oluliselt kesisemad. Kust kohast tooteid saada? Ka majandusminister Juhan Parts rõhutas, et aeg on julgustada Eesti inimesi oma elamistingimusi parandama, kuid ehitusettevõtjad peaksid rohkem vaatama ka välisturgudele. Nii ei ehita materjali, ettevõtetel on võimalusi lihtsamate turgudel, aga kindlasti, miks mitte ka keerulisematel ja kõrgemat kvaliteeti nõudvate. Nüüd, valitsuse poole pealt on räägitud palju sellest, et riik peab ja tegema olulisi avalikke investeeringuid, andma tööd, oma ehitanud. Riik teebki seda. Kui me vaatame vita ainult riigieelarvet sinna juurde ka need võimalused, mis on Euroopa Liidu vahenditega, siis lähiaastatel tuleb meil investeerida ühel või teisel moel ehitusse. Haridus 30 miljardit. Eraldi eesmärgina märkis minister veel energiasäästu, mille parandamine samuti ehitajatele ja materjalitootjatele tööd annaks. Materjalitootjate liidu juhi Enno Rebase sõnul ei ole tootjate arv viimase aastaga küll oluliselt vähenenud, kuid töötajaid võib praegu olla kolmandiku või isegi poole võrra vähem. Ja uusi tootjaid pole lisandunud. Uute juurdetulek oleks siis seotud mingisuguse päris uue asjaga, on küll uusi tehnoloogiaid, eelkõige just seesama energia pool kindlasti akende näiteks osatähtsus väga suur, aga need nõuaksid ka uut konstruktsiooni, eks ole, ja ehk rääkida edasiarendamisest, aga paraku jah, kui päris uuest materjalist, siis ma võib-olla kipun võlgu. Ma küll üks positiivne uudis on, et näiteks informatsioon minuni jõudes siin nüüd ühe väikse firma kohta, kes tegeleb juba Eestis tuletõkkekardinatega pehmete kangastega, mis eraldavad omavahel ära neid tsoone hoonetes, kus tuli ei või edasi kanduda. See mind kõvasti rõõmustab, et me impordi seda asja enam, eks ole, vaid me teeme ise asja valmis. Mida arvavad aga ehitusmaterjalide müüjad, kauplusteketi Espak ostu- ja müügijuht Tanel Laas? Kõik märgid näitavad, et läheb paremuse poole päevaga. Julgete prognoosida, et millal on juba hea, pakun välja siin raske küll, aga juuni, juuli on see ajutine, et suveperioodil ei pruugi olla erainimesed, hakkavad nüüd rohkem ehitamisega tegelema. Tartus arutati täna põllumajanduse hetkeolukorra üle ja vaadati tagasi, millised on olnud Eesti põllumajanduse esimesed viis aastat Euroopa liitu, kuuludes sellest jätkapi retero. Põllumeeste olukord on hetkel vilets, teravilja, rapsi ja piimaturu langus on sundinud neid toodangut müüma alla omahinna. Kõige kehvemas olukorras on hetkel väiksemad piimatootjad. Põllumeeste keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra hinnangul võivad paljud neist sügiseks oma tegevuse lõpetada. Piimahinnad on langenud ligi kaks krooni ja praegu piimatootjad selle hinnaga, mis nad piima müüvad, see ei kata enam nende tootmiskulusid. Me prognoosime vähemalt neljandik piimatootjaid kindlasti, kui mitte rohkem sügiseks lõpetavad ja need on just nimelt väiketootjad. Lisaks piimandusele tekitab muret ka saabunud kevad, jätkab põllumeeste keskliidu nõukogu esimees Kalev Kreegipuu. Kuidas minna põllule, millega osta kütust, millega osta väetisi, sest et põllumeeste bilansis on viimastel kuudel jäänud nii kehvaks, et pangad ei võta enam jutule kuni selleni välja, et ikka aeg-ajalt viimastel päevadel tuleb uudised osade põllumeeste arved on juba noh, nii-öelda arestitud ja kinni pandud. Põllumehed loodavad siinkohal turgude paranemisele ja riigipoolsele abile. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme Olev Kreeni sõnul on põllumajandustoodete kaubandusbilanss langenud järjest enam imporditakse Eestisse sisse toiduaineid, mida saaks ka kohapeal tööjõudu rakendades toota, jätkab Olav Kreen. Tänases situatsioonis, kus tööpuudus järjest suureneb, oleks riigile odavam maksta põllumajandusele natuke peale selleks, et need inimesed saaksid teha tööd ja ennast ära elatada, kui et neile peaks maksma sotsiaaltoetusi. Nii et selles osas on kindlasti oluline poliitiliste valikute küsimus. Millised aga on siis olnud põllumeeste jaoks need viis aastat Euroopa liidus? Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra. Loomulikult on Euroopa liit meile kasu toonud, kuid kui rääkida toetustest, siis toetuste tasemed uutes riikides on ikkagi kuni kuus korda madalamad kui vanades riikides ja ei ole meile avanenud ka tegelikult Euroopa Liidu turg, kuhu me saaksime oma toitumi. Esimene lugu oli pigem positiivne, teine pigem negatiivne, läheme jälle parema poole peale, tänasest muutusid soodsamaks mitmed ravimid. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tegemist on kord kvartalis toimuvate muutustega ravimite piirhindades. Põhjuseks see, et paljudel ravimitel patendid lõpevad ja samas on turule tulnud ravimeid, mille toimeained on senistega võrreldes samad. Nii vaadataksegi hinnad kord kolme kuu jooksul üle ja seda kogu Euroopa liidus. Millised on siis soodusravimite valdkonnad seekord räägib sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel. Olulisemad muudatused sel kvartalil on toimunud kasvajate ravis südame-veresoonkonna ka neuroloog loogias kasutatavate ravimite osas. Kuna mitmetel palju kasvatatud taimeainetel on turule tulnud uusi geneerilisi odavamaid ravimeid ja piirhinnad on seetõttu odavamaks muutunud. Nüüd seoses piirhindade odavnemisega, on saanud võimalikuks ka ühe uue innovaatilise kasvaja ravimisoodustuse laiendamine täna kaasaegse ravita patsientidele. Põhiliseks sõnumiks ravimit ostma minnes on see, et alati tuleb küsida ka odavamad, kuid sama toimeainega ravimit. Dagmar Rüütel. Noh, et ega konkreetse turusituatsioon on iga igal päeval ei suuda kursis olla, ei arstidega patsiendi ta seda oluline arstidele ikka jälle südamele panna, et ravimeid kirjutatakse välja toimeainepõhiselt, siis on apteegis igal hetkel võimalik patsiendile kohe odavamad turul saadaolevat ravimit pakkuda. Ravimiostjatele ikka jälle soovitame apteegis odavamate ravimite järgi küsida. Dagmar Rüütli kinnitusel tuleb palju muudatusi ette just südame-veresoonkonnaravimites, kuna see on lai valdkond ja uusi ravimeid toodetakse palju. No nüüd jälle pigem halb uudis pangandusgrupp. SEB prognoosib Eesti selle aasta majanduslanguseks 12 protsenti, kasvutempo peaks kahanema 0,7 protsendi tasemele. Majandusanalüütiku Ruta meieri sõnul on maailma majanduse väljavaated viimastel kuudel varasemast veelgi süngemaks muutunud, mis toob ka Eestis ilmselt kaasa oodatust sügavama majanduslanguse. Ta märkis, et sisenõudluse kokkutõmbumine on olnud väga kiire ja majanduslangust süvendab ka valitsuse kuludega kärpimine. Lätile prognoosib SEB sarnaselt Eestiga 12 protsendist langust Leedule üheksa protsenti. Nüüd aga välisuudised khatikäpp. USA president Barack Obama ärgitas G20 tippkohtumise eelriike jätma kõrvale erimeelsused ülemaailmse majanduskriisi lahendamise üle. Obama rõhutas, et kõigil riikidel lasub kohustus reageerida toimuvale kiiresti ja kõik peavad majanduse ergutamisi panustama vastavalt oma võimalustele. Obama sõnul ollakse maailmas harjutud sellega, et USAl on hiiglaslik tarbimisturg ning just USA veab suures osas kogu maailma majanduskasvu. Kuid kui nüüd tuleb uus tõus, siis ei saa selle mootoriks olla USA üksinda, vaid sellesse peavad panustama ka teised riigid. Pariis ja Berliin on aga seisukohal, et majanduse ergutamise paketid ei tohiks juhtida tähelepanu kõrvale, vajadusel kehtestada rahandussektori üle suuremat kontrolli. Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnul ei ole Prantsusmaa ja Saksamaa nõus tegema tippkohtumisel valesid kompromisse. USA president kohtus tippkohtumise eel ka Venemaa presidendi Dmitri Medvedjeviga. Presidendi teatasid ühisavalduses, et alustavad läbirääkimisi uue tuumarelvastuse piiramise leppe üle, mis vähendaks tuumalõhkepeade arvu. Esimesed tulemused lubasid riigipead teatavaks teha juulikuus, kui Obama saabub visiidile Moskvasse. Iisraeli uus välisminister äärmus, rahvuslik Avigdor Lieberman ütles, et Iisraeli ei pea täitma lubadusi Palestiina riigi loomiseks, mis anti USA saanoopolises toimunud rahukonverentsil. Sama meelt on kogu Iisraeli uus valitsus. Palestiinlased reageerisid libermanni avaldusele oluliselt. Palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi sõnul võib see avaldus halvendada Lähis-Ida julgeolekuolukorda. Ühtlasi avaldas ta lootust, et USA vastandub Iisraeli välisministri seisukohale. Iisraeli president Shimon peres kinnitas täna riigi värskele peaministrile Benjamin Netanyahu, et enamik maailma riike toetab Palestiina riigi loomist. Moldova separatistliku piirkonnas Transnistrias plahvatas maal naftajuhe. Ukraina riigiettevõtte Naftogaz teatas, et plahvatus puudutab ainult ühte kolmest juhtmest, mis viivad Venemaa gaasi Balkanile. Seega seiskunud transiit Balkanile täielikult vaid üksnes vähenes 40 protsendi võrra. Nafta Haasi hinnangul suudetakse juba pärastlõunaks taastada gaasitarned kuni 90 protsendi ulatuses. Plahvatuses kannatada saanud naftajuhtme täielikuks taastamiseks kulub aga ligi viis päeva. Kodanikualgatus minu eesti on leidnud 400 inimest, kes hakkavad esimesel mail mõttetalguid juhtima. Täna Tallinnas peetud inspiratsioonikonverents andis kinnitust, et sarnased väärtushinnangud on paljudel ja nad on valmis ühiselt tegutsema, et midagi paremaks teha. Nii ütles Vallo, kelmsaar. Algatuse eestvedaja Rainer Nõlvak. Sedasama korraga saime kinnitust ka ookeani tagant, et just säärastele väärtustele püüavad ka ameeriklased oma ühiskonda praegu üles ehitada. Üks teema, millest konverentsil räägiti, oli pealkirjastatud külamemmed, otsustavad riigieelarvet ja sellest rääkis professor Marju Lauristin. Kus on siis see tase, kus peaks külarahvas kuulama ja kus? Professor Lauristini põhiline sõnum oli selles, et võib-olla oleks nüüd paras aeg öelda, et, et enam ei, pole nagu meie ja nemad ühiskonnas kõikvõimalike huvipoolte vahel, et olemegi meie ja meie kõik kodanikena saame asju muuta ja ühekorraga me peaks aitama nii poliitikuid kui ka ametnike sellest nagu ta ütleb, niuksed raud rivist välja tulla ja kodanikena asja vaadata, et siis võiks tulla see otsustamine, meil peaesineja üks asi, mis ka konverentsi kerkis üles teemana oli see hirm, see inimlik hirm, mis on ka poliitikutel oma positsiooni jätkamises, ametnikel võib-olla töökoha kaotamise. Et püüaksime neid hirme lahendada koostöös, et inimestel oleks lihtsam siis sellest raudadest välja tulla. Ma arvan, suurem hirm on just selle, et meil on kuhjunud aastakümnetega erinevad nägemused tabuteemad ühiskonnas ja just nende komplekt on kokkuvõttes tekitanud niisuguse usaldamatuse, võiks öelda isegi päris totaalse usaldamatuse rõhk on nagu see ei ole siin nagu päeva või kahega võimalik seda murda, vaid seda tulebki nagu otsast pihta hakata ja ma arvan, et selline nii-öelda otsast alustamise õhkkond oli meil konverentsil kindlasti olemas. Tegelikult oli see alles ettevalmistusmõttetalgute päevale esimesele maile ja täna algas registreerimine. Esimesed said juba ka seal konverentsil kirja ja eks neid siin jõudumööda tuleb, et tänase päeva, aga hea uudis oli see, et just tänaseks sai meil kirjaga 400. talgujuht ja, ja see oli just see number, mida me lootsime kokku saada. Talgukohti elasime vähemasti 400 ametnikku, mõttekoda, siis talgujuht ja meil nüüdseks olemas ja selle üle on ainult hea meel. Kas talgukohtade arv võib ka veel kasvada? Ega me usume küll, et ta kasvab ja kasvab kahtepidi, et neid ametlikke kohti teeme ka võib-olla natukene juurde, aga peaasjalikult ta kasvab niisuguste mitteametlike talgukohtade näol, mida saab siis praktiliselt igas Eestimaa nurgas ise teha, selleks on juhised olemas internetis ja, ja me anname selle kohta nõu ka raamatukogudest saab selle kohta, tead. Märtsis olid jätkuvalt kõige populaarsemad parteid Reformierakond ja Keskerakond, nii selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, hääletaks Reformierakonna poolt 33 ja Keskerakonna poolt 31 protsenti elanikest. Tuletame meelde, et möödunud kuul oli see umbes vastupidi. Kolmandale kohale on tõusnud sotsid 13-st endise toetusega neljandale langenud IRL 11 protsendise toetusega. Rohelised kogusid seekord kaheksa ja rahvaliit kolm protsenti toetust. Kultuuriteemadel jätkame ajaloo muuseumis, esitleti Eesti keelde jõudnud Kroonikat Liivimaa ajaloojärgijad. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Aasta alguses tugevalt libedaga mis pidevalt peaaegu kogu talve nõnda ikka muud midagi üle, mida suur näljahäda. Seal oli nii hästi linnades küla koguni tänavatele maani. Välja kannatate ala kivi oleks võinud. Nõnda kõlab lõik 1695. aastal ilmunud Christian Kelphi raamatust Liivimaa ajaloo järg, mis nüüd ka eesti keeles saadaval. Panka kroonika tõlkija, ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus ütles, et Järva-Jaani hiljem Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Christian Kelphi raamatut võib lugeda mitut viisi. Ühest küljest kui tõsiteaduslikku ürikut ja teisalt ka meelelahutuslikku aja kirjeldust sest kuidas muidu saaksime teada, kuidas me esivanemad Rootsi ajal ja Põhjasõja aastatel elasid. Tal on kahte moodi teksti, võiks öelda, üks on niisugune ajalootekste ajaloolase tekst ütlemises, kes kirjutab ümber dokumente ja niisuguseid asju ja siis teine on pealtnägija, kes kirjeldab, mis ta siis nägi, mismoodi asjad käisid, mis ta kuulis, eks ole, mis julmus tüki kuskil keegi tegi ja see on muidugi eriti värvikas ja selles mõttes on ju see kelgi kroonika järg või kelgi Liivimaa ajaloo järg on tegelikult ju kõige parem jutustav allikas meil Põhjasõja kohta üldse. Mahukas raamat sisaldab ka kommentaare, mis avavad tollal tegutsenud isikute tausta ja selgitavad muudki toonases elus olulist. Seega on Liivimaa ajaloo järg asendamatu. Teejuht minevikku. Ehkki kroonika pandi kirja seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul, jäi ta ligi kaheksaaastase ajaks unustusse kuni raamatukoguhoidja Johannes lossi, kus ta 1875. aastal avaldas. Palju on veel neid meie minevikku puudutavaid ajaloo rikuid, mis eesti keeles ilmumist ootavad. Ivar Leimus. Seda on väga raske öelda, sellepärast et need niisuguseid kroonikaid on ju tegelikult Eesti ajaloo kohta märksa rohkem, kui me teame, me teame, eks ole, kolme Me teame Henriku trussavit ja kelk, eks ole, aga juba Russe ajal kirjutas kroonikaid, noh iga teine mees selleks, aga võib-olla kõige esimene asi, mis meil tõesti vaja loojuseks, Russovi kroonika. Ossa v kroonika korralikku uut tõlget ja väljaannet? Teadmiseks, et täna maeti Liiva kalmistule viimastena aastatel üheks Nõukogude perioodi sümboliks kujunenud Arnold Meri viimane elus olnud eestlasest Nõukogude Liidu kangelane vene saatkonna poolt pärjaga saadik Nikolai Uspenski. Ja ilm on meil öösel vähese pilvisusega ja sajuta, mõnel pool võib tekkida udu, puhus puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, õhutemperatuur on nullist miinus viie kraadini. Homme on muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss kolmest pluss kaheksa kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.