Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Itaalia keskosa raputanud tugevas maavärinas on hukkunud üle 90 inimese, 50000 on peavarjuta. Piirkonnas kestavad järeltõuked. Õiguskantsleri tänastest vastustest kohaliku omavalitsuse autonoomia kohta leidsid toetust oma seisukohtadele nii opositsioon kui ka koalitsioon. Valitsus tahab neljapäeval otsustama, kas külmutada teise pensionisamba sissemaksed. Sotsiaaldemokraadid on vastu, kui see kahjustab inimest. Isamaa ja Res Publica liit ootab läbirääkimisi ja analüüsi. Reformierakond leiab, et pensionisamba külmutamine ei meeldi kellelegi, kuid see on eelarve päästmiseks kõige valutum variant. Pensioni taotleja Nad ei pea enam ise rahvusarhiivi vajalikke dokumente otsima minema, sest pensioniamet ajab selle nende eest korda. Maal on käes viies aastaaeg, mistõttu paljud kohalikud teed on muutunud tavalise autoga läbimatuks. Soomaa elanikud on suurveega harjunud. Muret teevad teid lõhkuvad maasturijuhid. Tallinnas kastellaanimajas avati näitus Kunst ühendab maid ja rahvaid, kus on väljas väga erinevate kunstnike tööd mitmest riigist. Rahvusvahelise valuutafondi IMF-i hinnangul võiksid raskustes ja Kesk-Euroopa riigid võtta euro kasutusele enne, kui nad vormiliselt rahaliitu astuvad. Ja ilmast. Mul on Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul ja sooja on kuus kuni 11 kraadi. Alustame Itaaliast, kus toimus tugev ohvritega maavärin, räägib Ille toode. Abruzza maakonna pealinna Aquila kohal avaneb helikopterilt masendav pilt. 70000 elanikuga linna keskaegne süda on peaaegu täiesti hävinud. Jäänud hoonetel on aknad kildudeks, tänavaid katab uuringute tagajärjel õhku paiskunud paks tolm ja kivirusud. Aquila ümbruses on aga rängalt kannatada saanud veel 26 mägiküla. Siseministeerium on ametlikult hukkunute arvuks öelnud 92, kannatanuid on erinevatel andmetel ligi 1500 vaata. Peavarjuta on jäänud aga umbes 50000 inimest. Abruzza maakonda. Eesti ärge öösel kell neli 32 tabanud Richteri skaala järgi 6,3 magnituudini. Maavärin kestis 20 sekundit, epitsenter oli Roomast vaid 50 kilomeetri kaugusel. Kuid õrnu võnkeid tunti isegi Napolis. Päästetööd käivad kohal on tsiviilkaitse, punane risttuletõrjesõjavägi ja korrakaitse üksused. Aquila linnas muutub olukord aga tund tunniltramaatilisemaks, sest rusud seal võib olla veel tuhandeid inimesi. Kaevamisi viivad läbivaid professionaalsed päästetöötajad ja seda peaaegu paljaste kätega, vältimaks, et hoonete ülemised korrused alla ei variseks. Abi on pakkunud ka paljude välisriikide valitsused. Itaalia siseminister Roberto Maroni kinnitab, et esialgu pole piirkonda võimalik rohkem päästemeeskondi saata. Juba on puhkenud aga ka poleemika. Tuumafüüsika instituudi uurijad Jean Paolo Juliana kinnitab, et paari viimase nädala jooksul tulid Aquila ja selle lähedal asuva Apenniinide kõrgema punkti krants Asso piirkonnast väga ohtlikud signaalid ja tänane öine maavärin oli ette ennustatav. Meie käsutuses olevad aparaadid näitasid Aquila piirkonnas maapõues niisugust gaaside eraldumist, mis esineb ainult kuus kuni 24 tundi enne tugevat maavärinat, väidab tuumafüüsik Juliana ja kinnitab, et nad hoiatasid ka Itaalia võime Itaalias ja, ja Vulcani bioloogia Instituudi president Enzo Poski on aga veendunud, et toimunut polnud võimalik ette ennustada. Prevolviljoni hoolda sisemine konkurents, maavärinaid ei saa ette ennustada, alati on keegi, kes väidab, hiljem vastupidi. Ka antud juhul näitasid ennustused, et maavärin võib toimuda hoopis mujal, mitte Aquila linnas. Seega oleks inimesed niikuinii valest kohast evakueeritud, kinnitab Itaalia tuntud seismo loog Ensapowski. Kuid maa väriseb Kesk-Itaalias Abrutse maakonnas ikka edasi. Iga kahe kolme minuti järel tatakse eri kohtades väiksemaid tõukeid. Seismioloogide kinnitusel pole kuhugi kadunud ka tugevamate järeltõugete oht. Ülle Toode, Itaalia. Praegu ei ole ei Itaalia tsiviilkaitse välissuhete osakonnal ja Eesti välisministeeriumilt teavet selle kohta. Eestlased oleksid maavärina piirkonnas kannatada saanud Averina piirkonnas. Akvilas elab välisministeeriumile teadaolevatel andmetel kaks Eesti kodanikku. Eesti saatkond Roomas on nendega ühendust võtnud. Välisministeerium püüab ühendust saada ka teiste võimalike piirkonnas viibivate eestlastega. Jätkamegi Eestist Riigikogus pidi õiguskantsler Indrek Teder vastama arupärimistele. Talt küsiti hinnangut kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumiste kohta, vahendab Uku Toom. Alguseks võib meelde tuletada, et kui mõni nädal tagasi käis Riigikogus debatt soolise võrdõiguslikkuse seotuses Tallinna kohalike valimistega esitas Keskerakond kümneid ja kümneid arupärimisi. Tol hetkel omas nende esitamine küll hoopis muud eesmärki. Tänaseks on jõudnud kätte vastamiste voor ning tänagi oli neid päevakorras 56, osa võeti küll tagasi, jäi 42 aga nimelt esimene, millele vastust oodati, puudutas just nimelt todasama vaidlust ja kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumise küsimust keskvõimu poolt. Arupärijad küsisid, kas ei rikuta nii Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat kui meie põhiseadust. Õiguskantsler Indrek Tederi vastusest võisid oma õigust välja lugeda mõlemad pooled. Olen seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise õigusega seonduva see on nii valimiste põhimõtete kui ka valimiste korralduse põhimõtete üle otsustamine ei ole kohaliku elu küsimuse lahendamine. Kohaliku omavalitsuse demokraatlik ja ühtne legiptimeerimine kogu riigi lõikes on riigielu küsimus. Küll on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 57 osavalla ja linnaosa likvideerimisega ja piiride muutmise keeluga sekkutud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse otsustada ise oma sisemise organisatsiooni üle. Kohaliku omavalitsuse autonoomiat on riivatud, nagu kuulsite, samal ajal saab erinevalt tõlgendada, kui palju peab seaduste muutmisel kohalike omavalitsustega nõu pidama. Arupärijaid esindanud Evelin Sepp tegijaga vaidluse sisu kohta lühikese resümee. Vaidluse taanduski seljale, kuidas peatada Lasnamägi Tallinas, kuidas säilitada olukorda, kus juhtumisi nii-öelda jutumärkides põlistallinlastel väga väikestes linnaosades on proportsionaalselt suur esindatus Tallinna linnavolikogus ja kuidas see poliitilisi suvepidi jookseb väga selgelt ühtsete erakondade kasuks ja teise kahjuks. Ja, ja siit tegelikult jõuamegi küsimusele, et mida me siis nagu kaitseme, et kas nii-öelda horisontaalselt või vertikaalselt kohaliku omavalitsuse juhtimist võim ikkagi püüame säilitada siis teatud poliitilisi eeliseid ühele või teisele poliitilisele jõule ja teeme seda kõike nii-öelda loetud kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Reformierakondlane Väino Linde süüdistas seepeale Evelyn Seppa sisuliselt rahvusliku vaenu õhutamises pidades küll lisaks eelmisele seisukohale silmas ka ühte samateemalist küsimust. Haridus lõppes, seda muidugi üksnes tänaseks, pooled jäid oma seisukohtade juurde. Nord Streami poolt koostatud raport on küll mahukas, kuid ei ole kaugeltki ammendav, tõdesid riigikogu keskkonnakomisjon ja väliskomisjon tänasel ühisistungil, kus Nord Streami gaasijuhtme ehitamisega seotud keskkonnamõjud komisjonid leidsid, et analüüs on paljude teemade suhtes kas pealiskaudne või jätab olulised keskkonnamõjud üldse arvestamata. Siiani puudub ka ligipääs Venemaa andmetele selle kohta, mida lõhkekehade ja muude ohtlike jäätmete osas Soome lahes Venemaa majandusvööndis leida võib. Keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi hinnangul peaks Eesti omapoolse analüüsi koostamisel suhtlema ennekõike Soomega. Majandusvööndisse trass jääb. Neljapäeval peaks valitsus otsustama, kas külmutada ajutiselt teine pensionisammas või mitte. Mall Mälberg küsis koalitsioonierakondade fraktsioonide seisukohta. Sotsiaaldemokraatlik erakond on kindlalt teise pensionisamba külmutamise vastu, kui selle läbi inimesed kaotavad, kinnitas fraktsiooni juht Eiki Nestor. Kui me leiame selliseid lahendusi, mille alusel nendel inimestel kaotust ei põhjustaks, siis me oleme neid valmis arutama, kui me neid neljapäeval ei leia, siis me seal no kokkuhoiu kohta valitsussektori tasakaalu suhtes ei näe. Küsimus on selles, et on vaja leida täiendavaid võimalusi valitsussektori tasakaaluks selles mõttes, et neil oleks suuremat kindlust. Ja siin on, ma arvan, kõigil kolmel fraktsioonil, kes valitsusliidus on vaja kõvasti tööd teha, et kui kõigepealt kokku leppida see summa suurus, mis on enam-vähem kokku lepitud, et see peaks olema vähemalt esialgu üks, kolm miljardit krooni ja siis ka ettepanekuid vaadata. Ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon arutas täna hommikul teise pensionisamba küsimust. Erakonna peasekretär Margus Tsahkna ütles, et IRL-il on kindlad tingimused, mis tuleb enne selgeks rääkida. Peab olema väga selgelt seaduses fikseeritud, kui see külmutamine toimub, sissemaksete külmutamine siia, mis ajaks see täpselt on ja teiseks me ootame siis ka sotsiaalministeerium ja rahandusministeeriumi poolt tõsist analüüsi, et juhul kui valitsus otsustab sissemaksed külmutada, et mis see endaga juriidiliselt kaasa toob, alates sellest, et kas inimestel tekib nii-öelda nõudeõigus nende maksete suhteid, mis on senimaani tehtud kuivõrd see tegelikult kogu seda pensionisüsteemi muudab ja kuidas see mõjub selle pensioni nuusata väärsele. Meil on vaja siia kõrvale aga tegelikku pilti, mis puudutab riigieelarve reaalset seisu, kui suur on see miinus, kui suur on tegelikult kärpevajadus, et me suudaksime püsida selles miinus kolmekümneprotsendilised Maastrichti kriteeriumid ja hoida suunda euro peale? Ma loodan, et neljapäevaks on see, et kõik vastased, kõik koos lepitud, kui me saame kabinetis, siis teha juba põhimõttelise otsuse. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi rõhutas, et ega teise pensionisamba külmutamine kellelegi ei meeldi, aga see tuleb ilmselt eelarve päästmiseks ära teha. Kõigist ideedest, mis eelarve leevendamiseks on välja pakutud, on see ilmselt kõige valutum, sest see annab päris olulise kokkuhoiu ja kui meil on tõesti suur eesmärk eelarve päästa ja vastata Maastrichti kriteeriumitele, siis teine sammas on tegelikult valutu. Need veel sõnumeid välismaalt ülevaate teeb khatikäpp. Kriisi sattunud Euroopa Liidu liikmesriigid ida- ja Kesk-Euroopas peaksid tõhustama ettevalmistusi eurole üleminekuks. Samas võiks eurotsoon rahaliidu vastuvõtureegleid lõdvendada, leiab Rahvusvaheline Valuutafond IMF. Ajalehe Financial Timesi väitel toetab IMF-lahendust, mille kohaselt raskustes ida- ja Kesk-Euroopa riigid võiksid euro kasutusele võtta enne, kui nad vormiliselt rahaliitu astuvad. Ajaleht kirjutab, et IMFi hinnangul on kriitilises seisus riigid, kus enamik siselaenudest on välisvaluutades, teiste hulgas ka Eesti. Laest koostatud IMFi salajane uuring tõdeb, et ehkki kee 20 eelmise nädala kohtumine lõppes edukalt, ei aidanud lahendada Euroopa probleeme. Neist riikidest on seni IMF-ilt laenu taotlenud Läti, Ungari ja Rumeenia. Türgis visiidil viibiv USA president Obama õhutas Türgit kiirendama Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike reformide elluviimist. Tema sõnul on Türgi teinud edusamme sõnavabaduse ja vähemusrahvuste, nagu näiteks kurdide õiguste suurendamiseks. Obama hinnangul oleks Türgi sillaks moslemi ja läänemaailma vahel. Venemaa peaminister Vladimir Putin hoiatas riigiduumas peetud aruande, et käesolev aasta kujuneb majanduslikus mõttes raskeks. Putin ütles, et tänu 90 miljardi dollari suurusele abipaketile ja mitmetele rakendatud meetmetele selle on suudetud halvim ära hoida kuid edaspidi on oluline säilitada võtmetööstused ja toetada sisenõudlust. Putini sõnul on tänavune riigieelarve arengu eelarve ja kõik sotsiaalprogrammid jäävad muutmata. Uuesti Eestist pensioni taotlevate isikute asjaajamine muutub lihtsamaks. Inimene ei pea enam vajalikke dokumente ise rahvusarhiivist küsimas käima, vaid piisab elukohajärgse pensioniameti külastamisest. Kai Vare uuris lähemalt. Rahvusarhiiv ja sotsiaalkindlustusamet sõlmisid kokkuleppe, mille järgi arhiiviandmed inimese tööelu kohta saab pensioniamet kätte e teatisena. Riigiarhivaar Priit Pirsko sõnul vähendab see pensioni taotleja jalavaeva. Osa pensionitaotlejatest avastab pensioniametisse pöördudes, et ajan lisaks sellele, mida ta ise teab teha veel mingisuguseid täpsustusi kaugemates andmetes, näiteks inimene ei mäleta täpselt, kui kaua ta kuskil on töötanud või, või juhul, kui tegemist on mingisuguse erilise tööga, mis eeldab teistsugust arvestust. Priit Pirsko sõnul pöördub nende poole tööelu puudutavate andmete saamiseks igal aastal umbes 4000 inimest ja mitte alati ei ole andmeid leida lihtne. Umbes viiel protsendil juhtudest aga jäävadki dokumendid leidmata. Peamiselt on meil tegemist just nõukogude perioodist pärit tööjuhtumitega, enamik kõnealustest andmetest on meil olemas, nüüd aastate jooksul kokku kogutud, aga see töö ometigi ei ole kuigi lihtne, sest et tihti tuleb just nimelt palgaarvestuse kindlakstegemiseks arhivaaridele läbi käia kümneid ja kümneid erinevaid arhiivitoimikuid, nii et see ei ole päris niiviisi, et poole tunniga saab teatis vormistatud. Priit Pirsko soovitab inimestel ka ise oma tööga seotud dokumendid korralikult alles hoida, sest ajaloost on teada ajavahemikke, kus asutused ja ettevõtted sellega väga vaeva ei näinud. See on keeruline ülemineku aeg, 80.-te lõpp ja 90.-te alguses on üldse laiemalt arhiivi tähenduses kõige lünklikumad hästi palju selliseid varaseid toiminguid aeti operatiivselt kas telefonitsi või, või siis kuidagi napimalt seda kõike kirja panna, see on teisest küljest ka periood, kus rahvusarhiiv ise palju hoolikamalt kogub nii-öelda tagantjärgi informatsiooni. Küll ma kutsuksin üles iga inimest ise oma tööalaseid dokumente ka ka ise alles hoidma, sest et tööleping reeglina ikkagi sõlmitakse kahes eksemplaris, üks üks eksemplar jääb inimesele endale, nii et kui, kui sellised tööalast elukäiku kajastavad dokumendid inimesele endale ilusti alles on, siis on ka väiksem risk, et ütleme, see teine pool või see teine eksemplar ei ole säilinud, kas siis asutuses või arhiivis. Soomaal on käes viies aastaaeg, mistõttu on paljud kohalikud teed muutunud tavalise autoga läbimatuks. Soomaa elanikud on suurveega harjunud, muret teevad maasturijuhid, kes teid lõhuvad. Soomaal käis Toomas šalda. Kui mullu oli Soomaa suurrajal pea igal aastaajal, siis tänavu jõudis viies aastaaeg kätte õigel ajal koos eas olemisega isegi pole kõige kõrgem. Suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemale, mis on rekordaastatest meetri jagu vähem. Ehkki Karuskose turismitalu omanik Aivar Ruukeli pääseb praegu oma valdustesse kõige paremini kanuuga, ei näe ta nurisemiseks põhjust. Sellepärast 105. aastaaeg ongi, et, et siin ei ole uputus nagu ju otseselt mingi katastroofi maikuuga nagu võib-olla kuskil mujal, et siin on nagu looduse tavaline rütm. Oma külastajatele on see üks selline atraktsioon teed muidugi see vesi kõvast uvad, minule nägime, et kannab ju peenema kruusa ära ja et parem ongi seda kõike sellest asjast aimu saada, niimoodi, et võtad kalu ja lähed sellele alale, et või soovitage, peaksin džiipidega rallima mööda neid teid praegu. Kohalike seas on nii neid, kes unistavad zoom asfalteerimisest kui neid, kes seda mõeldamatuks peavad. Kuusekära talu peremees Indrek Hein arvab erinevalt näiteks oma pojast, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma masina rammu niigi veest rikutud teedel imetlemas käivad. On olnud autojuht, et ta tormab nagu marupeni sinna vette oma autoga, arvestamata seda, kui palju ta viib sellega äärel kruusa ja kive tee pealt, mis seal uuesti vaja jälle tagasi tuua, et see tee korda saada kellegi autosid tõesti on selle paariga. Lääne teedekeskuse direktor Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Sooma teedesse oodata, aga päris ilma hooleta Netcaya. Kruusateede remondiga me oleme sealpool kandis tegutsenud ja Jõesuust riisa poole, meil on lähiaastatel kavas mingi poolteist, kaks kilomeeterite ikkagi tolmunud katteehitus. See ei ole teehoiukava objekt, aga oleme valmis seda tegema ja kruusateede remont tähendab seda, et veetakse veole veel kruusa, kaevatakse kraave igale poole, selliseid töid me seal lähiaastatel oleme teinud viimased aastad ja kavatseme ka edasi teha. Küsimuseks jääb, mil määral Soomaa teid üldse mõistlik uuendada. Soomalt viib läbi Viljandi ja Pärnu vaheline lühim ühenduste ja kui liikluskoormus oluliselt kasvaks, kannataks loodus ja Soomaa eripära. Tallinnas kastellaanimaja galeriis avati näitus kunst ühendab maid ja rahvaid, kus on kunstnike öid maailma eripaikadest. Esindatud on erinevad põlvkonnad. Maalistiilide tehnikad. Kai Vare käis vaatamas. Näitus kunst ühendab maid ja rahvaid on kokku pandud Austria konsuli Harald Ulbricht'i eestvõttel liini galerii j temma poolt. Harald Ulbricht'i sõnul ühendab neid kunstnikke praegu see, et nende teoseid saab näha just Eestis. See on esimene näitus, kus on esindatud aasia kunstnikud Aasia sellepärast, et galerii omanik on pärit Filipiinidelt ja näitusel osaleb ka Hiina kunstnik Macaust. JAMA galerii omanik tšekimoor sbergi ütles, et esindab nii tuntud kui noori tundmatuid kunstnike nii abstraktseid kui kujundliku pildikeelega loojaid. Ega see näitus on koostatud samal põhimõttel. Peavad olema väga erinevad. Ühel näitusel kohtuvad eri maadi eri stiilid, nii et kunst ühendab tõesti Maidi rahvaid, ütles Mowersper. Kärt kastellaanimaja galerii kuraatori Piret Meose sõnul võib ehk siiski leida näitusel olevatest teostest midagi ühendavat. Kui nüüd seda näitust lähemalt vaadata, siis on võimalik leida selline ühine naiselik joon nendes piltides, et on see siis naise kujutis või on see siis naiselik kujutamisviis näiteks see kunstnik, kunstnikunimega, kanal, modeetma, töid, riisipaberile, tööd ise kujutavad reaalse maailma ja unistuste ühtimist ja ka andnud tegevus on olnud väga edukas kogu maailmas ja nagu ta mulle ennist ütles, tal on õnnestunud ära müüa kõik oma tööd edasi lähevad itaallased, et Itaaliast ongi siin näitusel tegelikult kõige suurem ja kõige kõige parem esindus. Meil oli väga tore kunstnik Ukrainast ja tema maali futuristliku stiilis naisakte Artur praginski ja need on väga väljapeetud ja väga hästi maalitud naised. Viimane saal on siis väga hea esitus sürrealismi poole ta USAst ja ma usun, et siis on võimalik Ühel leida midagi teda just inspireerib, kas klassikalise poole pealt ekspressiivsemat poole pealt? Tegemist on tõesti äärmiselt eriilmeliste teostega, mida üldiselt või kokkuvõtvalt kirjeldada, suisa võimatu. Kõik saavad aga kastellaanimaja galeriis ise ära käia. Näitus on lahti aprilli lõpuni. Eeloleval ööl võib Kirde-Eestis veidi vihma sadada, pole välistatud ka lörts. Puhub läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 11 kraadi, taadi tuulele avatud rannikul kuni viis k kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni. Kurb.