Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, kaheksandast aprillist, stuudios on Vallo kelmsaar. Esimeses kvartalis halvenes Eesti majanduse üldine olukord veelgi, tulevikuootused aga mõnevõrra paranesid. Lähembu lasta siiski pööret majandusse veel ei too ja Eesti ekspordiolukord halveneb, arvavad eksperdid. Registris kooritud töötuse määr oli märtsis 8,4 protsenti ehk endiselt on töötuse tase madal. Tallinnas ja Harjumaal on just neis piirkondades töö kaotanute hulk kiirelt kasvamas. Eesti põllumajandustootjate keskliidu volikogu arutas võimalusi põllumeeste pankrotilaine vältimiseks. Minister Helir-Valdor Seeder tõstis esile vajaduse muuta maaelu arengukava. Tallinna linnavalitsus alustab investoriga läbirääkimisi linnahalli ja selle lähiala arendamiseks. Konverentsi- ja meelelahutuskeskuseks. Linnahalli välisilme ja kontserdisaal tuleb säilitada praegusel kujul, sest seda nõuab muinsuskaitse. Rahvusraamatukogus avati ülevaatenäitus Läti poliitilisest karikaturist. Ehkki suures osas on arengud olnud Eestiga punased, õnnestus Lätis taaselustada rahvuslik huumoriajakiri. Moldova pealinnas FISi nõus jätkuvad rahutused. Linna keskväljakule kogunenud tuhanded inimesed nõuavad valimistulemuste ümbervaatamist. Moldova võimud sulgesid tänabi Rumeeniaga ning süüdistasid Rumeeniat rahutustele esitamises. Bukaresti lükkas süüdistused tagasi Itaaliasse. Maavärina ohvrite arv on kasvanud 260-ni reede on kuulutatud üleriigiliseks leinapäevaks. Maavärina järeltõugete arv on hakanud vähenema ja ilmast, Eestis eeloleval ööl on ilm sajuta ning õhutemperatuur miinus kolm kuni pluss neli kraadi. Homme hommikul hakkab saartel sadama sadu, levib ka mandrile soojana, päeval aga seitse kuni 14 kraadi. Käesoleva aasta esimeses kvartalis halvenes majanduse üldine olukord veelgi, tulevikuootused aga mõnevõrra paranesid. Nii selgub Eesti konjunktuuriinstituudi esimese kvartali majandusülevaatest. Marta Grauberg teeb kokkuvõtte. Majandusekspertide hinnangul lähema poole aasta pööret majandusse veel ei too. Edu on võimalik saavutada üksikutes sektorites. Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri leev kuuma sõnul ei saa alahinnata Eesti majanduse käekäigu sõltuvust partnerriikidest. Meie partnerriikide majandusprognoosid selle ja järgmise aasta suhtes on kõik negatiivsed väike rõõmustav sõnum on, et majanduskliimaindeks on märtsis natuke kõrgem oli detsembris ja selle tõttu, et ekspertide klubi ootused lähema kuue suhteliselt muutunud mõnevõrra optimistlikumaks. Suurem osa ekspertidest usub, et eksport on kuue kuu pärast kehvemas seisus. Praegu põhiline probleem on ebapiisav nõudlus, mis on suurim mure ka Eesti sees. Samas ei oska Eesti ettevõtjad end veel piisavalt hästi müüa. Üks mure on, et ettevõtete vaheline koostöö ei suju ja kasutamata on ka riigi pakutud võimalused. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Üks väga hea meede on EAS-is on võimalik ju praegu ettevõtjal võtta endale arendustöötajad müügitöötajad, kus riik maksab osadele töötaja palgast kinni ja eesmärk on see, et tuua endale ettevõttesse väga kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ka välismaalt. Vaadates praeguste ettevõtjate müügipotentsiaali, siis väga selgelt jääb meil puudu Eesti ettevõtjatel müügioskustest, eksporditurgudel puht professionaalsuse sidemetest koostöövõimest välismaal sageli kultuuri tundmisest. Veerand majandusekspertidest leiab, et Eesti majandus on kriisiolukorras toiminud rahuldavalt. Samas on üldine hinnang, et valitsuse majanduse abipakettide maht on pigem ebapiisav. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Lauri Tammiste ütles, et kavas on rakendada mahukat meedet Welcome to Estonia. Eesmärk on edendada eksporti ja meelitada välisinvesteeringuid. Mitmed pisemad meetmed aga juba toimivad. Näiteks välisinvesteeringute toomiseks panna kokku Selged sektori spetsiifilisemad müügiargumendid, alustatud sektor spetsiifilisi turunduskampaaniaid, konkreed, et mitte lihtsalt rääkida, et Eesti on tore majanduskeskkond, meil on maksud sellised ja Valka, et millega võib võita tähelepanust. Aga peale seda, kui saadakse tähelepanu, püsib ikkagi ettevõtjaga, sektorspetsiifilist, tuhanded, midagi, kas teil inimesi on ja nii edasi. Töökohtade koondamine on ettevõtete jaoks veel paar aastat esimene raha, kokkuhoidmise koht usub leev kuum. Tööpuudust kahandab see, et juurde luuakse uusi kohti, aga ka see, et järjele jõudnud ettevõtted võtavad töötajaid tagasi. See on eesmärk. Need kaks protsessi võivad veel päästa ja seega oleks küll suur tööjõu liikumine, kuid tööpuuduse näitaja iseenesest võiks lang. Tööturuamet avaldas täna andmed töötuse määra kasvust märtsikuus, töötuse tase on tõusnud 8,4 protsendini. Tõru kai retse Tõnu Karjatse küsitles tööturuameti peadirektorit Tiina Ormisson. Töötajate arv on taas tõusnud, võrreldes veebruariga oli töötuid 18,5 protsenti rohkem. Eelmise aasta märtsiga võrreldes kasvas aga töötute arv isegi 220 protsenti. Märtsikuu jooksul otsis tööturuameti kaudu tööd 58000 inimese, neist rakendus 1528. Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson rõhutas, et lisaks tööturuametile vahendavad pakkumisega eraportaalid ja vaadata tuleks ajalehtede kuulutusi. Sealjuures tuleb aga arvestada sellega, et töökohtade vahendamise eest raha küsida ei tohi. Muidu on tegemist ebaseadusliku tegevusega. Vaatamata töökohtade kahanemisele võib leida siiski mitmesuguseid pakkumisi, kinnitab Ormisson. Kuna töökohti on tõesti oluliselt vähemaks jäänud, kui tööotsijaid, siis ka inimeste ootused on langenud, et võetakse vastu, siis võib-olla selliseid noh, ütleme palgapakkumisi, aga selliseid töökohti võib-olla mis, mis nagu paar aastat tagasi olid täiesti tühjad, et noh, et, et keegi ei soovinud nagu nendel rakenduda, et praegu väga palju räägitakse, et ei ole isegi näiteks koristajate töökohti või noh, mida iganes, et pigem võib-olla probleemseid, selles, et mingis piirkonnas ajatakse mingit spetsiifilist töötajat ja selles piirkonnas noh, ütleme siis vastava kvalifikatsiooniga inimene puudub, et noh, selliseid võib nagu selliseid näiteid olla. Aga üldiselt võib ikkagi öelda seda, et tulenevalt tööturu olukorrast kõik vabad töökohad üsna ruttu täituvad. Nagu siin ka tööturuameti pressiteates seisab, et kõige kõrgeim registreeritud töötus oli Võrumaal ja Ida-Virumaal ning Valgamaal Põlvamaal. Et see tähendab ka seda, et seal on kõige raskem tööd leida. Praegu. Jah, need registreeritud töötus näitab tõesti seda, aga muidugi noh, kui me vaatame, et näiteks Tallinnat, Harju maakonda, kus siis registreeritud töötuse määr on olnud pidevalt väga madal ja isegi praegusel momendil on, on madal, siis absoluutnumbrites on just selline Tallinna-Harjumaa töötute arv on hästi kiiresti kasvanud, igal pool on praegu töö otsimine raskendatud, aga, aga teisest küljest jälle julgen öelda seda, et et võimalusi on ja, ja need inimesed, kes ikkagi väga soovivad ja annavad endast parima, et töö leida, need rakenduvad. Põltsamaal oli täna koos Eesti põllumajandustootjate keskliidu volikogu, arutati võimalusi pankrotilaine vältimiseks põllumajandustootjate hulgas. Minister Helir-Valdor Seeder tõstis esile maaelu arengukava muutmise vajaduse. Jaan Lukas küsis ministrilt, mida sa annaks? Vajadus maaelu arengukava muutmiseks tuleneb eelkõige sellest, et põllumeestel on ääretult keeruline saada pankadest laenu ja piimahind piimatootjatel on langenud tunduvalt madalamale kui siin aasta-poolteist tagasi planeeriti oma erinevates ärikavades ja investeeringute tegemisel ja praegu oleks igati mõistlik nihutada seda tähtaega kaks aastat, mis on põllumajandustootjatele antud oma investeeringu tegemiseks veidi pikemale perioodile, anda võimalust kas siis oma investeering teha veidi hiljem või pikema aja jooksul ja selleks me peame siis muutma maaelu arengukava läbi rääkima Euroopa komisjoniga, saama sealt nõusoleku, et praeguse kahe aasta asemel näiteks oleks see periood siis kolm või isegi neli aastat. Aga seda, kui pikaks ta tegelikult konkreetsete projektide puhul kujuneb, saaks juba siis hiljem siseriiklikult otsustada. Põllumehed peavadki kõige kriitilisemalt praegu üks piimanduse olukorda. Jah, piimasektoris on praegu kõige keerulisemad ajad ja põllumajandusministeeriumil on välja töötatud abipakett, mis sisaldab täiendavate garantiide andmist ja täiendavat likviidsuslaenu ja kevadkülvi laenu. Loodetavasti saab lähipäevadel heaks kiidetud valitsuse poolt ka Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi kuue miljardi kroonine abipakett ettevõtjatele mis laieneb ka toidutööstusele, see tähendab piimatöötlejatele ja see oleks suur kergendus ja lahendus ka piimatootjatele, kui piimatöötlejad saavad endale väljundi eksportturgudele. Ja kolmandaks, mulle tundub, et juba Euroopa piimaturgu on hakanud stabiliseerima Euroopa komisjoni poolt vastu võetud meetmed, need on siis eksporttoetused, eraladustamine, sekkumiskokkuost ja loodetavasti piima hind enam ei lange, vaid pigem siiski tulevikus hakkab ka uuesti jälle tõusma. Lääne-Virumaa vinni valla põllumajandusettevõtja 600 pealise piimakari omanik Indrek Klammer. Milliseid võtteid minister Seederi kõne teis tekitas? No igal juhul oli kuulda, et kõik, mis puudutab toetustega seonduvat, et tehakse kõik et võimalikult kiiresti jooks tootjateni ja peaks see Euroopa liidu teiste liikmesmaadega koostööd, et ikkagi piima hind ükskord stabiliseerub, saavutaks normaalse tasemeni. Tänastest välisuudistest annab ülevaate Indrek Kiisler. Moldova pealinnaski Shinyõus jätkuvad rahutused. Linna keskväljakule kogunes õhtul tuhandeid inimesi, kes nõuavad valimistulemuste ümbervaatamist kommunistide võimult minema ajamist. Moldova president Vladimir koroonil lubas aga karmilt karistada valitsuse vastaste meeleavalduste organiseerijaid. Üks Moldova opositsiooni juhte, teatas näed, keskvalimiskomisjon on keeldunud üle lugemast Parlamendi valimistel antud hääli. Moldova president süüdistas seotuses riigis puhkenud protestidega naaberriiki Rumeeniat ja teatas Rumeenia suursaadiku riigist välja. Rumeenia tolliametnike teatel on Moldova võimud sulgenud Rumeenia kodanikele riigipiiri üle piiri lastakse vaid nyyd Rumeenia kodanikke, kes elavad Moldova piiriäärsetes linnades. Rumeenia välisministeeriumi teatel on süüdistuste näol tegemist aga provokatsiooniga. Hommikul võttis Moldova rooli politsei enda kontrolli alla meeleavaldajate käes olnud parlamendihoone ja presidendi residentsi. Politsei on vahistanud ligi 200 meeleavaldajat. Tema välisministeerium tegi täna avalduse, milles süüdistas Moldova opositsiooni riigi suveräänsuse õõnestamises ja soovis ühineda Rumeeniaga Italia ametnikel. Hotel toimuvad maavärina ohvrite riiklikud matused sellel reedel, mis on kuulutatud Itaalias riiklikuks leinapäevaks. Maavärina ohvrite arv on tõusnud 260-ni ligidalt, seda inimest on aga kriitilises seisus haiglas. Vähemalt 20000 inimest on kaotanud kodu. Päästjad jätkavad võimalike ellujäänute otsinguid, kuid päästetöid segavad maavärina järeltõuked. Eile õhtul tabas näiteks Itaalia keskuse taas 5,6 magnituudini. Järeltõuge tagajärjel varises Aakila linnas kokku kaks korterelamut ja üks inimene sai surma. Viimaste prognooside järgi hakkavad järeltõuked siiski vaibuma hukkunute ja see on vähemalt 16 last. Tsiviilkaitse on püstitanud 31 telklinnakut ja 24 välikööki ning koduta jäänud inimestele annab abi 14 liikuvat meditsiiniüksust, teatas peaminister Silvio Berlusconi. Berlusconi lisas, et tal on kavas esitada seaduseelnõu katastroofipaiga. Rüüstamise kohta tehakse tema sõnul väga ranget karistust nõudvat kuritegu. Juba kinni võetud mitu inimest, kes on üritanud Aakile hüljatud kortereid röövida. Taas on päevakorda tõusnud Tallinna linnahalli renoveerimine, täna otsustas Tallinna linnavalitsus alustada selleks läbirääkimisi USA firmaga. Indrek Kiisler jätkab. Lagunema kippuv linnahalliga on mitmed linnavalitsused üritanud midagi ette võtta. Seda on üritatud müüa, kuid investoritel on olnud pigem huvi magusa mereäärse kinnistu kui tänapäeva nõuetele mittevastava suurehitise vastu. Praegune linnavalitsus on leidnud uue kosilasi 2007. aastal USA-s asutatud ettevõte Tallinn Entertainment LLC näol, mis plaanib linnahall renoveerida enam kui miljardikroonise investeeringu abil. Linnapea Edgar Savisaar. Söandaksin seda nimetada suurimaks investeeringuks Eestis viimastel aastatel ja selle tulemusena peaks siis Linnahallist saama messi konverentsi, meelelahutus ja vaba aja keskus. 2011.-ks aastaks peaks objekt olema põhiosas renoveeritud. Tallinn ja USA firma on välja töötanud kaks hoonestusõiguse eest tasumisel varianti. Esimese variandi kohaselt saab linn tehingu toimumise ajal kuni 40 miljonit krooni, Nonii ja hoonestusõiguse perioodil 99 aasta jooksul igal aastal kuni 10 miljonit krooni. Teise variandi kohaselt looksid osapooled aga ühisettevõte ja Tallinna hakkaks saama hoonestusõiguse tasu ning tulu tallinentardeimenti majandustegevusest abiline Taavi Aas kinnitas, et linnahalli renoveerimisel lähtutakse muinsuskaitse rangetest piirangutest. Linnahall kui selline peab säilima, mis on põhilised piirangud, on selle linnahalli välimus. Teiseks suur saal peab olema rekonstrueeritud sellisel kujul, nagu ta praegu on ja kolmandaks fuajee ehk siis see osa, mis on siis suurest saalist merevaated. Tallinn Entertainment ei taga on filantroop ja kosmeetikaärimees Roland Lauder. Tegemist on siis kunagise Ameerika Ühendriikide kaitseministri asetäitjaga, on olnud ta ka Ühendriikide suursaadik Austrias ja kandideerinud New Yorgi linnapeaks. Tegemist on väga tuntud isikuga ja teada on ka see, et tema finantsvõimekus on päris suur. Nii et loodame, et selle taha seekord asi ei jää, et on kriis ja, ja rahadal lõppenud, pigem on see, et kas me kõikides tingimustes lõplikult suudame kokku leppida. Tartu kunstnik Markus Kasemaa võitis Soome Tampere linna peatänavale paigaldatava ajutise kunstiteose konkursi. Tartu sõpruslinnas on tuua igal aastal linna kesksele jalakäijate tänavale uus kunstiteos. Seni on oma ideid saanud esitada ainult soome kunstnikud. Sõpruslinnad otu kunstnikke kutsuti osalema esimest korda. Kokku esitati võistlusele 33 projekti. Markus Kasemaa idee järgi paigaldatakse olemasoleva mustast graniidist aluse ümber inimkõrgused lame skulptuurid kunstniku arvutimaalide seeriast figuurid. Läti president Zatlersi avas aga täna Tallinnas rahvusraamatukogus ülevaatenäituse Läti poliitilise karikatuuri arenguloost. Tõnu Karjatse käis vaatamas. Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis üles pandud väljapanek, romantiline läbilõige Läti poliitilise pilapildi arenguloost Läti vabariigi algusaastatest tänapäevani. Ehkki pannud on suhteliselt väikesed enamust neist tuleb uurida kükitades, annab see siiski aimu, kuidas ja mida lõunanaabrid on pillanud. Nagu meilgi, võtavad karikad turistid ette poliitikute ja muude võimurite isekuse rumaluse rajal, sõidetakse üle lihtrahvast ning raisatakse rahvuslikku. Läti kultuuriatašee Eestis Gundars Collins nendib, et poliitiline pila on ühelt poolt hea relv võimukandjat rumaluse vastu. Teisalt teeb see ka poliitikas toimuva inimlikumaks ja aitab võimumänge paremini mõista. Latis karikatuur oli suur kultuur juba kui me võtame esimesed ajalehtedest ja vaatame, kuidas joonistanud niisugused populaarsed kunstnikud ja siin on tegelikult tõsisaotaja Läti ajalugu karikatuuridest ja võimalik näha, aga kuidas praegu me naerame meie poliitikud üle ja võib-olla mul on natuke kahju, kui ei ole viimased päevades näiteks karikatuur tehtud. Kui võrrelda veel Ladita Eestit, siis meil jäi karikatuuriaegne piker jäi varjusurma, aga läti vaste takjas on seest praegu elus. Tantsis nagu läti keeles me räägime, oli ka surnud ja siis tema nagu uuesti sündis. Ja praegu see läheb väga hästi ja meil on ka siin on raamatuid, kus võimalik näha ka näiteks rohkem. Miks pole meil aga õnnestunud oma huumoriajakirja pikel elustada? Kultuuriminister Laine Jänese arvamus. No see on hea küsimus, ausalt öeldes ei oska vastata. Me ei kodaniku ega ministrina, sest ma arvan, et noh, ainult oletada, et tihtilugu on ju asi inimese või isiksuse taga, kes teatud ideed või, või projekti veab, võib-olla meil siis hetkel ikkagi puudub see karismaatiline isik, kes suudab selle asja käima lükata taas. Sest ega karikad turistidest neil puudus ometigi väljetonide kirjutajates. Aga need teemad kanaliseeruvad kuidagi teisiti. Kas läbi erinevate etenduste, mida me tegelikult näeme läbi raamatute, võib olla päris palju ka niisuguseid seeriaid lehtedes lihtsalt naljapiltide seeriaid, nii et ma arvan, et see on niisugune organiseerimise küsimus, pigem. Eeloleval ööl on mandril vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, saartel pilvkate tiheneb ja merelt lähenevad vihmapilved. Kagutuul tugevneb viie kuni 12, rannikul kuni 15 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks, saarte rannikul kuni pluss neli kraadi. Homme hommikupoolikul püsib Ida-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, Lääne-Eestis pilvkate tiheneb ja saartel sajab vihma. Päeva peale suureneb saju tõenäosus ka mandri lääneosas. Kagutuul viis kuni 12, rannikul kuni 15 meetrit sekundis, õhtul alates saartest tuul nõrgeneb. Sooja on aga homme seitse kuni 12 ja Lõuna-Eestis kohati kuni 14 kraadi. Te kuulsite habemeajamis kandis järjekorra numbrit 17510 kuulmiseni.