Eduard Tamme elu on olnud ühe eesti ohvitseri saatus, vabariigi sõjakool teenistus ratsarügemendis 1940 eesti väeosade likvideerimine, punaarmee vorm, sõja sügis, taganemislahingud Venemaal, ületulek, lootus jõuda kodumaale, ent selle asemel sõjavangilaager Saksamaal. Novembris siis tuli korraldus, et kõik sõdurid, kes olid seal laagris, oli tööajateenijad, olid ja punaarmee koosseisus sõdurid, koosseis. Et need saadetakse nüüd Eestisse. See oli novembrikuu ja sealt Eberoodesse reasher, need läks vist üle üle 1000 või nii ligi ligi 1000 meest, kes siis said Eestisse. Aga Eesti ohvitseride kohta öeldi, et teeb praegu Eestis ei saa. Ootame ära, kui Leningrad langeb, et siis varsti seda on lõpp ja teid rakendakse tööle Ida-alale. Et hakata seal korda looma, need ei, ei lastud eestlastest. Me tahtsime, jõudsime kogu aeg, vedame rindel, mine, milleks meile tulime, tulime selleks üle, et tahame kommunismi vastu võidelda, mida aga ei tehtud sellest väljagi ja ja olime seal ja siis haigused tegid jälle oma töös seal väga palju inimesi langes välja ja siis meid saadeti sealt ära. Königsbergi Stablacki laver oli niimoodi, et olid juba Leost barakid, muidugi kerge Tehitavast tuul puhus läbi ja siis võiks ahi oli seal ruumis sees ja mahutas umbes nii 100 150 ohvitseri või selles ruumis. Seal oli nii maid, neljakordsed, narid, alumine nari, see oli kõige nooremate jaoks ja mida kõrgemale seda kõrgemas aukraadis majori polkovnik olid, need olid siis kõrgemad sellepärast seal oli soe. Tal olid siis tuul puhus läbi ja akna juurest oli praod ja ja siis see oli võrdlemisi külm talv, november, detsember juba detsembris, mil sinna jõudsime, siis oli võrdlemisi kõva külm, see oli 41. aasta vastu 40 teist. Kõik riided, need hävitati ära, mis anti meile mingisugused vanad prantsuse sõjala riideid, osavaid juba natuke verega koos ja anti meeles neid kasutada ja ja sissemagamise asemel niukene õhuke laastudes. Madrats oli seal ja ja siis andis tekk ka peale võtmiseks ja siis pidid olema nüüd seal, selles ruumis selle külmaga, aga niivõrd külm oli ja Ahik ühes küll see oli soe, aga siis seda okupeerisid need kõrgemad ohvitserid, et need nagu eesõiguste toidikakse vastu seda ahju sellega ja kuivalt täiesti selgroogu seal ja, aga nooremat peedis natuke kaugemal ja ja siis mina mõtlesin niimoodi, kui ma niimoodi jäänud siiani ilma tegevuseta, siis on varsti ka lõpp. Kas siis köhib, võtab ära või servast, kui ma seal magasin, õhtul siis tundsin, hakkas õigu hakkas värisema ja ja siis millega ma pesin, käterätik oli kõvaks külmalt seal akna juures ja nii et ma sain ainult umbes võib-olla pool tundi või kolmveerand tundi seal niimoodi olla tekivad siis tõusin üles, tegi ruttu võimlemist, seal jooksin, tegin sooja ja siis seal pesemise ruum oli, seal oli kõik jääs plaanid ja siis tuli küll vesi, siis ma hõõrusin selle külma veega keha üleni täitsa purjetas ja siis uuesti teki alla, niikaua kui sain jälle natuke tukastada, magada ja kakas külm, siis jälle tegin jälle niisugust treeningud ja mitu korda öö jooksul öö jooksul jah, mitu korda tuli teha seda. Ja siis toiduks oli niimoodi, et kaalika vesi, põhiliselt seal oli kokad, olid prantslased ja oli belglased, sealt poolakaid oli seal laagrisväelasi, seal ei olnud idaalade joondumist Lääne-Euroopa, need vangid ja eestlased olid siis kah väga niuksed, nälginud seal võrreldes teistega. Sellepärast et prantslastel, Jabeldastel, neil oli ju punase risti, sest meil oli leping ja siis need Punalist saatis pakkinud, vaat seda toitu üldse ei söönud. Ja need kokad, kes need olid, need pakkusid eestlastele, võtke seda kaalika vett nii palju kui ta püüda, kuni söe ja siis või võttis niimoodi katelok, mis ta oli poolteist, kaks liitsid, võttis sei ühe täi ära, siis läks teist korda välja, siis neil oli niimoodi, et kõhud paistetas üles, suur kõht ees, jalad peenikesed, kõik need naised ka tervisele halvasti. Aga siis minu jaoks jälle uurima, et kuidas saan nüüd tsoonist jälle välja, seal oli ka võimalus käia väljas tööl, seal tulid ka mõned saksa tunnimehed ja siis küsisid, et kes soovib põllutööle minna seal sel momendil oli saldo siin nüüd kartulivõtmist oli seal, see oli detsembrikuu aega maal oli ka tööjõupuudus ja väga palju jäi, ütleme, koristamata Ta talumehed käisid nende sõjaväelaste käest küsimas ja siis oligi võimalus, et et sai mõned korrad käia, palju ei saanud, aga mõned korrad sai detsembrikuu seas, mul jäi meelde üks kord just enne jõululaupäevast eelmine päev kus, no oli vaja korjata porgandist võrdlemisi suured porgandid porgandi välja oli, seal juba oli natuke juba tuld seda lund natuke maa oli ka peaaegu külmunud juba mõnes kohas. Ja siis talumees ütles, et täna viimane päev siin ja tera peale jõuluenam ei tule. Ja siis see jääb ütleva lume alla, et võtke kaasa nii palju, kui tahate. Siis mul oli, seljakott oli kaasas, see oli võrdlemisi suur, siis ladusin selle porgandit täis, hädavaevalt jõudsid kanda seljas, aga siis viisid ikkagi laagrisse. Kui see oli ka suur abi, et iga käest sai ikka paar porgandit siia, andsin veel sõpradele, kas ikka mitu päeva saime nendest porganditest jagu ja siis mõnikord sai kartulid ka ja kartul, et ega tegime niimoodi, et seal oli raudahi ja siis lõikasime kartulid viiludeks, siis panime vastu seda kuuma raudahjus läks nii soojaks, pehmeks ja siis sõime. Tegite friikartuleid? Kartul jah, võistlused. Too oli siis heatahtlik talgumisega, kuidas sakslane üldiselt suhtus sõjaga. Mingi igatahes nende kohta ei ole midagi halba ütelda, kellega seal kokkupuutumise siis need suhtusid võrdlemisi hästi, need ikka aitasid ja andsid ka teinekord omast käest ka lei pääl niux ei olnud, et kes vahiks vaenulikult Suht alad kodumaaga ühendust oli ja kodumaaga sain ühendust, siis kuinime sõdurit, kes novembris sõitsid kodumaale, said Eestisse, siis saatsin kirja oma kodustele, siis nemad said teada, et mina olen elus, muidu neil oli, olid enne andmed niimoodi, et mina olen saanud sõja alguses koolid, taganemine Venemaale. Et pomm lõhkes just seal lähedal, kus oli minu asukoht, et sain surma ja oli ka niisugune juus ja oli ka minunimeline, klappis, kõik, eesnimi oli sama perekonnanimi ja leitnandi aukraad oli samuti ja mina tundsin kah seda meest varem samanimeline ja minu vanemad arvasid, et see olen mina, aga see oli suur üllatus nendele, et said lõokest kirja, et Saksamaa ja siis hakkasin pakke saatma. Ja see oli just päästis ka väga palju ja siis tuli veel abiks Eesti Rahva ühisabi organiseeris ka sel ajal, kui me seal Stablacki laagris olime siis saatsid need ka seal villaseid esemeid saadžichalt kindaid-sokke ja ja toiduaineid ka, nii et see oli ka suur abi, need kuni märtsikuuni siis sai juba ennast kosutada, aga muidugi see oli vähe, sellepärast juba eelnevalt oli nii palju nälgitud ja organism oli juba niivõrd nõrk. Ja siis igasugused need haigused ja näljapaistetus olid haavad, paised olid juba niimoodi jalgade küljes ja nii et enam ei läinud saapad jalga, siis tuli kanda niuksed sussi või kalossi ja need, see oli selle tagajärg. No vabariigi aastapäev oli 42. aastal, votsist toodi kammele ja Eesti Rahva ühisabi tuli ka sinna oma esindajatega ja siis öeldi niimoodi, et et nüüd noorimad ohvitserid, kes alla 30 aasta vanad, need nüüd kavatsetakse esmajärjekorras Eestisse viie, et kõiki teisi saa. Teid tahetakse ette valmistada just sinna suunamiseks vallutatud aladele. Aga siis teised peavad veel ootama, Sebest transport ei võimalda nii palju korraga kõiki ära viia. Ja siis oligi niimoodi, et märtsi alguses tulid kaks bussi ta instituudi ja sinna jätte siis noorimat ohvitserist, kes olid alla 30, nende hulgas, meid toodi siis esmajärgus Eestisse. Meid saadeti sealt Valgast edasi Pärnu kaudu. Tallinna, Pärnus oli ka vastuvõtt veel selles Endlas, orkester mängis, rahvas juubeldas seal ümber, aga meie olime nagu sandikari, minul oli, ühes jalas oli kalossid, teises suss ja ja siis vana verine prantsuse sinel oli ümber ja need nägid välja kõik sedamoodi. Ja siis muidugi oli pidusse üheksa endast. Ja siis peale seda siis sõitsime edasi Tallinna. Taliast aeti meid kohe panna kursustele, aga siis me üldse niimoodi, et me olime, tahame nüüd puhata. Me oleme nüüd ära vaevatud, nälgivad söövadki puhkuse, siis lasti meid puhkusi, olimegi siis mitu nädalat kodus, kus keegi ja sai natuke kosuda. Ja siis silla võeti meid kokku täiesti ühed kursused, taheti rakendada nagu piiripolitseina need kontrollima, niuksed sadamates ja lennuvälja, ütlesite dokumentide kontrolli ja ja niimoodi see aeg läks ja, ja siis osa siis hiljem siis taheti saata SMSi ja sinna Saksamaale uuesti sõja sõjakooli, et see ettevalmistus ei ole veel tasemel, meil Eesti vabariik sai, et on vaja saksa sõjakooliharidust. Aga siis mina mõtlesin niimoodi, et et sinna ma küll ei lähe, kui ma lähen, siis ma lähen, ütleme, et Wehrmachti ma võin minna. See on midagi muud kui, kui ESS. Alguses ma hoidsin ikka kõrvale ja siis käisin ka arstide juures, et saada üldse vabaks. Öeldi niimoodi, et kui tahan vabaks saada, siis ma pean riikliku komisjoni minema. Et seal otsustatakse. Mina õppisin sel ajal juba Tartu Ülikoolis ka andsin paberid sisse, 43. aastal oli see. Ja siis paar kuud sain loengut. Ta oli ka käia geokultuuriteaduskonnas, aga mingisugust eksamid veel sooritada ei jõudnud, sellepärast ülikool pandi kinni, arstiteaduskonda ainult osaliselt töötas, aga siis mulle anti saatekiri Kloogale sõiduk, seal olid siis koondamise koht, kus siis Saksamaale sõjakooli sõitjaid saadi, teed edasi Saksamaale? No mina alguses mõtlesin niimoodi, et kui ma olen komisjoni poolt tunnistatud riivitaks, võib-olla ei saadeta. Ja siis öeldi niimoodi, et sõitku Tallinna. Seal on see komisjon koos, määrati päev kindlaks, et mina pean sinna komisjoni minema. Kui nemad tunnistavad mind mittekõlbulikuks, siis saad vabaks. Kui ma öösi sõidan, hommiku varakult jõuan Tallinna, siis ma veel mitu tundi kõnnin mööda Tanjad, enne kui lähen sinna komisjoni ette, siis ma olin nagu väsinud jões magamata Ta need siis vere vererõhk tõuseb ja siis võib-olla ka kasuks, sellest läksid siis sinna parajaks ajaks komisjoni komisjonid liikmed vaatasid, et jah, on küll 160 ringis, no normaalne oleks pidanud olema 120 südame kohta oli kassis arstitõend olemas, et minuga rikete tunnused on olemas ja sellepärast ma tegin kõvasti sporti, siis sel ajal ja süda oli nagu suurenenud ja seal komisjonis siis öeldi niimoodi. Jaa, rivisse ei kõlba. Aga tunnistame rivituks, rivitu koha peal ikka võib-olla vabaks lasta ei saa. Ja ikka anti see kiri, et pean ilmuma sinna Kloogal ja öeldi niimoodi, et Kloogal on ka veel komisjoni, et kui seal otsustavad, siis ei saadeta ära niimoodi. No mina kahtlesin selles, kas on nüüd komisjon seal või ei ole. Ja igaks juhuks sõitsin bluugale ja Kloogajaamast tuli mul seal. Ta on mees sealt Kloogas sellest kaasast, kus mehi koondati ja see ütles niimoodi, et mingisugust komisjoni seal ei ole, kes sinna lähevad, need võetakse kohe nimekirja ja saadetakse ära Saksamaale. Siis ma pöörasin kohe ringis jaamast, ei läinudki kohale ja tõeline Saksamaal juba käinud, juba jõua, olin käinud ja halvad mälestused olid sellest ja mõtlesin niimoodi, et need lähen nüüd tagasi Tallinna ja siis hakkasin jalaastuva Kloogajaamast hakkasin minema Rothi mööda ja Keilasse ja keelas, oli mu tuttav ka endile Ratsarügemendi leidnud Valner, oi läksin tema juurde. Päris, et olin tema juures ööd. Ja see oli just sel ajal vot peale seda üheksanda märtsi pommitamist Tallinnat pommitati üheksandana, märtsil ja, ja siis seal väga paljud Tallinna inimesed ka põgenesid varjule ja siis seal õhtul koos istudes seal söögilauas tuli veel üks kapten sinna katel randla. Ja tema oli see mees, kes mulle saatis saatekirja, et ma pean ilmuma Kloogale Saksamaale saatmiseks. Need vot see oli üllatus, kas verest välja ei löönud, tema teadis, et mina pidin Kloogale minema ja ma ütlesin jah, käisin arret sai veel paar päeva puhkust, enne kui sinna sõidame. Ja siis sellega see jutt käia ja järgmise päeva hommikul siis ma lasin sealt jalga ja ja Tallina. Ja Tallinnas kohtasin tuttav leitnant Taal. Tema oli formeeritava kolmanda piirikaitse rügemendi adjutant ja sel ajal just formeeriti piirikaitse rügemendis ja kolmandasse piirikaitserügementi oli vaja just seal õppekompaniiülemat oli vaja ja siis tema kutsus mind sinna selle koha peal, ma olen sellega nõus, sellepärast see oli ainuke võimalus, et pääseda Saksamaasõidust. Ja et mina olen siis nagu jooksiks, kui me sinna ei lähe, hoian kõrvale, aga kui ma olen juba seal rinde üksuses, siis sealt enam keegi mind taga ei otsi. Ja see oli Eesti üksus ja see oli Eesti üksust. See oli formeeritud Läänemaa, Pärnumaa ja Viljandimaameestest. Kolmanda piirikaitse rügement, rügemendi ülem, kolonel Kaerma, kuidas meeste relvastus, varustus ja riietus oli? No relvastus ja riietus anti neile oli Saksa Wehrmachti riietes ja tunnused olid kah niisamuti Wehrmachti omad, need ei olnud midagi ütelda, samasugune varas nagu saksa sõjaväelasena relvastust ja relvastus oli ka, vintpüssid olid ja kuulipildujad olid ja ja siis mina asusid siis oma kohale õppekompaniiülema Tudulinnas sinna siis koondati need mehed ja sealt tuli hakata nendele õppust tegema, nii et osa ju mehi, need olid küll võib-olla Eesti ajal oli nii, et sõjaväe ees läbi, teine tuli meelde tuletada kõiki ja siis kõiki neid relvi veel kasutada ja, ja õppust teha, nii et olime seal alguses seal, aga seda ei olnud kah, kui kaua aega? Siis tuli käsk, et tuleb asuda rindejoonele Narva jõe joonele ja siis põhja Peipsi rannikule lööd, lõik oli seal vast Narvast kui ranna pungerjani. Ja niimoodi siis peale seda õppekompanii tegevus lõppes mul ära ja siis määrati tankitõrje palju ülemaks. See oli juba teie eriala eriala, sellepärast oli ettevalmistus, oli seal. Eesti sõjaväes oli veel see, kui ma lahingkooli lõpetasin, siis oli seal lahing, tehnilised kursused, salvest tuttunesime selles suurtükiväe Rein metalliga sama suur tükk ja siis olin seal staabi koosseisus vast Narva lähistel ja need kolm rühma, mis minu käsutuses olid, need siis andsin pataljoniülemate käsutusse rindelõigus igalt pataljoni Loisiseks rühm tankitõrjesuurtükki ja niimoodi siis olin siis selle suve olin siis kogu aeg seal rindejoonel. Oli see rahulik rindeleid. No sel ajal jah, oli võrdlemisi teatud laskmise ikka oli seal suurtükid tulistasid ja siis miinipildujaid vahel, aga üldiselt nihukest lahingut ei olnud sel ajal, see oli suveperioodil, ainult üks moment oli seal Narva jões oli permis külasaar ja seal oli ka üks pataljon Chaga, see ei olnud mitte meie rindelõigus oli naabri naabriüksuses need seal olin niukene lahing, et venelane siis tungis sinna peale ja siis need said lüüa ja siis läheme vallutas selle Perviskla saarele, nii et see oli ainuke juhus, mis seal oli, aga no meie olime Gellari häireolukorras, siis olime asjad ikka seitse, meil oli veel seal õed, tanketid olid seal veel käsutuses, no rohkem nii Õloori otstarbeks ja siis nendega veel sõitsime seal ringi ja ja siis olime valmis vastu paluks kui hakkavad üle jää tungima. Ja siis suvi sai läbi, jah, tungis peale, lõuna poolt olid seal suurimad lahingud ja siis meel Narva rindel hakkas ka rohkem pealetungiv asjad grivasokanti, läksite lahinguid ja. Ja siis ükskord anti käsk, et peab hakkama taanduma, tagasi tõmbuma ja see oli juba siis sügise poole septembrikuu sees. Sakslast tõmbasid oma osa ennem ära, eestlast jäid viimaseks sinna välja. Piirikaitse rügemendi kargete üksused Ja ja pidid katma sakslaste taandumist. Meile anti siis kah käsk, alguses ei öeldud ka, kui kaugele noh, kõige patrioodina alguses ütleme Alajõe joonele pärast ikka jälle veel tahapoole ja niimoodi kaakasse marssimine tahapoole. Ja siis no mina sõitsin ikkagi oma ratsahobusega, mul oli ratsahobune kaks käskjalga oli, olin staabi juures, aga need suurt tükid ja meestega need olid pataljoniülemate käsutuses, nüüd ma otseselt lahinguga seoses ei olnud ja kui jõudsime sinna Avinurme khati, see oli öösse pimedas kuid siis hakkas hirmus lahing, siis olid need tankid musta poolt lõuna poolt juba olid sealt läbi murdnud Avinurme kandis tekkis ka nende piirikaitse rügement Iroidlike lahing. Ja siis seal löödi puruks, löödi laiali kõik, mingisugust vastupanu enam ei saanud osutada, siis oli niimoodi, et igaüks katsub päästa, mis päästa annab ja ja siis mina tegin siis niimoodi, et võtsin ühe käskjala kaasa ratsahobusega kahekesi, siis hakkasime siis sealt. Ja ratsahobuse seljas alguses ikka traavi ja vahepeal natuke sammu ja siis vahepeal tuli omal ka jalgsi õppida hobuse kõrval ja sõbrast hobune ei pea kavas, seal tuli arvestada 300 kilomeetrit ja kui kogu aeg ikka sadulasse, hobune ei pea vastu ja vahepeal pärast tuli teha niimoodi üks kilomeeter sadustele kilo kilomeeter jalgsi, niimoodi vaheldumisi siis ja ainult peatused tegi mõnes nihukeses heinaküüni juures, seal siis mõned tunnid lasime hobused süüa, seal ise võtsime einet, natuke puhkasime jälle edasi, niimoodi kogu aeg. Ja siis sõitsime läbi simulast, sõitsime läbi, seal oli näha mõned laibad, hoid seal tee peal oli näha, et oli venelane, pommitanud seda sakslaste voori, kes seal oli läinud ja ja mõned vankrid ja mõned kahurid olid kassal puruks pommitatud. Rakest sõitsime läbi ka välja. Oli ka näha, et oli seal pommitatud ja siis Paides, Türil need kohad, kõik sai läbi ratsutada ja, ja jäi niisugune mulje, et seal nagu mahajäetud Need linnad nagu Paide, Türi seal ühtegi inimest, finantsoli, hommiku vara, kui sealt läbi sõitsin, mitte ühtegi hinge inimest, põgene estrist pakkujaid oli oodata vene tankide tulekut sealt lõuna poolt, no me saime sealt läbi. Ja siis jõudsime lõpuks välja Tori kanti ja tori metsades, seal siis oli üks mingisugune sakslaste mahajäetud voor, oli sealsamas nende igasugust varustust sakslast ise hoida, ära põgeneda oma varustuses, seal olid maha jätnud, seal oli seal toiduaineid ja kutsuti marketender, Vaare. Seal viinad ja konjakid ja suitsu, mis neil olid seal siis marmelaadi šokolaadid olid seal laialipuistatud ja siis muu varustust oli kassalt tekke ja ja siis, kui me sinna jõudsime, siis ma andsin, hobused olid, jalad olid paistes ka. Andsin oma hobusetalumehele. Et võta koondadele, et katses hästi hooldada, et jalad ära paraneks, võid edasi kasutada ja seepärast ise ratsahobusega liikuda oli hädaohtlik seal ümberringi juba oli kuulda, et on juba haaranguid hakatud tegema venelaste poolt. Ja kas vormi kanda ei olnud ohtlik? Siis oli veel vorm ja siis oli küll, aga siis ei olnud veel midagi võtta. Ja siis oli niimoodi, et saine ühe jalga ta seal talumehe käest küll hobuse andsid vahetasite hobuse jalgade jalas ja siis liikusime jalgratastega, need käsk sai niisamuti nagu minagi ja kahekesi ikka liikusime jalgrattaks, siis tuli veel paar meest sinna juurde veel üks SS mees oli veel ja ka üks sõdur neljakesi olime siis liikusime edasi lääneva poole Pärnu poolt kandis oli kuulda seal nagu pommitamiste, seal, kus laevad olid seal merel, säält sinna ei ohtlik minna ja siis tüürisime ennast lääne poole ja mööda neid siia. Ja siis mul oli veel seal üks, üks teine käes, seal, kes mul oli aadress teada temani Läänemaalt pärit siis läksime tema juurest läbi, tema oli ka koju jõudnud, need oli kas siis kuidagi neid Avinurmest sat saanud mööda metsi, siis jõudis ka koju. Ja Läänemaal oli siis niimoodi, et olime ühes talus, seal oli. Eks käis ja sess. Seal oli kolm tütart ja nendel oli õmblusmasin. Me andsime oma tekid, mul oli kaks tekki pakiraami, palju mul sellel, kes seal oli kah kaks tekki, paki raekojal, andsime nende kätte, et õmmelgi meile nüüd riided, et me saame vormi ära panna ja seal oli viimane aeg ka need vormi kõrvale panna ja siis künni õmbles niuksed pluusi omale jätsi, täielik püksi ja siis oli veel nagu eraisikut. Ja siis no dokumente, mis meil oli, need tuli lihtsalt Äravita, sõjaväetunnistus. Mul oli vist autojuhi, tunnistas luba ja siis tuli ka lihtsalt ära peita, nii et enam ei oleks pistmist seal vormis pilt ja kõik nii edasi, need lisa sai ära ära peidetud ja, ja oma relva peitsin kaera, mis mul oli, püstol petsi kuhugi ära rästa vahele või oli isegi enam ei mäleta, kus kohta ja ja siis jalgratta andsin ka talurahvale, hea oli mõned päevad seal, aidsime lehte peksta veel ja, ja siis oli nüüd mõtte liikuda kodu poole ja see teine, see, kes seal, kui oli pärit Viljandist mõtlesime niimoodi, et nüüd liigume Viljandisse kuulama, kuidas seal olukord on. Ja tema jääb sinna Ko jões, mina lähen sealt pärast edasi oma kodukanti sinna, seal, kus ma pärit vaimastvere valda Tartumaale, Tartumaale ja hakkasime, nüüd saad mööda neid külavahe teid minema ja Deepal trehvasime ühe mehega kokku, kes liikus meie ees väga vaevaliselt. Vedas nagu jalga järele oli näha, et tal puus on haige. Jõudsime temale järele ja selgus seal tuttav mees, meie rügemendist teise pataljoni adjutant, leitnant Uibo oli ja tema on pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast. Tulema ja oli olnud Haapsalus, tal oli ülikond seljas, erariides ütles, et sai dokumendist sealt venna, kes sai riided ja ütles niimoodi, et Haapsalus tema oli tund pommitamise alla pommitas seal seal majas, kus ta oli, et sealt siis pommitamise tagajärjel üks mingisugune palgiots või tema kukkus puusa peale, siis sellepärast ta sai vigane sõber liikus nii väga aeglaselt ja ütles niimoodi, et, et tema liikus nii nagu õige mees keset seda suurt teed, kus oli suur liiklus, aga temale tuli vastu üks vangide kolonn, mis oli haarangutega sealt kinni võetud, seal need NKVD poolt, nii et sõjapõgenikud, need, need oli ka üks viis-kuuskümmend meest, kes tulid temale vastu seal tunnimehed pidasid teda kinni ja käskisid ka rivisse astuda. Tema ütles niimoodi, mul on dokumendid ja kõik nii edasi, et see ei loe midagi. Mehi vaja vist mõni põgenes ära vist selle arvu täis saada pandite tagasi sinna rivisse ja siis ta ütles niimoodi, et siis ta hädavaevu siis liikus selle kolonni sabas ja siis tehti häppad, peatus ühest kraavi kaldal seal võsa ääres ja siis tema selle peatamise aja sokutas ennast nii kuhugi põõsa varju ja ja siis, kui need hakkasid edasi minema, tema jäigi niimoodi maha ja siis tema sellega pääsesse elavda, seda teed mööda ei läinud, vaid, vaid liikus nüüd kah nüüd kõrvalisi teid mööda mööda metsasihti mööda, nii nagu meiegi. Me läksime temast mööda, ta andis meile oma aadressi, et kui sinnakanti jõuame, siis tulla tema poolega kus ta seal Tarvastu vallas elas ja märkisin üles, et küll me tuleme. Siis me liikusime kiiremini ja siis kiirustasime sinna Viljandi poole läbi nende suurte metsade, sealt Kõpu metsad ja mis seal kõik olid sealt läbi ja jõudsime Viljandi Nende surnuaiaääre. Ja nüüd mina jään sinna. Ja minu kaaslane, tema läks siis oma koju uurima seda olukorda, et kas Viljandis on kõik rahulik, kas võib välja minna? Käis ära, ütles, et jah, tema oli tal kodus ja ja õde ka ütles, aga venelaste sees on juba venelaste valitsus, on Nõukogude võim, täitevkomitee on ametis ja juba hakatakse siin, neid nooremaid mehi hakatakse nii mobiliseerima ja niimoodi need oli kahtlane värk. Siis hakkasin need arvestama, et mis ma nüüd teen, millisest dokumente mul ei ole. Olin nagu lind prii ja tuli hakata muretsema dokumenti ja oma aastakäiguga, kuulun ka mobilisatsiooni alla kuni 35 aastani. Vereni mobiliseeris sõjaväkke ja siis tuli niisugune mõte, et lähen leitnant Uibu poolegi seal Tarvastu vallas ja temal oli õde oli ametis Mustla täitevkomitees, tema kirjutas mulle välja vat sama, Saksa ajal oli personaalauks veis ja kirjutas sinna minu andmed, nimi ja kõik õige, aga sünniaasta sellise arvestusega, et ma olen vanem kui 35 aastane, et ma e kuuluks mobilisatsiooni alla. Selle ta tegi mulle ära seal täitevkomitee esimees, kes seal oli, ei saanud midagi aru, pais vee dokumendi Talldeete kirjutas alla lihtsalt pitsat peale ja siis mul oli nüüd see nagu see pass personaallausvees, Saksamaa sealist dokument. Ja siis nüüd sellega, siis hakkasin need Vääres oli leitnant Uibo vend oli kaluriks ja purjekaga riista mind üle Võrtsjärve Tartumaa poolsele küljele. Ja sealt ma kavatsesin alguses minna Tartu, et uurida, kuidas seal olukord on, kuid Deepa sain teada. Sissepääsud on kõik seal valve all ja kontrollitakse väga tihedalt ja siis loobusin sellest ja hakkasin astuma jalgsi kursi valda sinna Puurmani Pikknurme kanti seadma, teadsin elavat üks minu kaugelt sugulane nimega Mart kus ta on talu perenaine. Nüüd kui ma jõudsin kursi valla piiridesse, sain läbiumbuse rabast, tulin ühe küla serva, see pidi olema pikknurme küla, kus ühes talus pidi elama minu sugulane. Võtta ja juhuse läbi jõudsin just sinna talu juurde, kus tema elaski seal oli parajasti rehepeks, oli palju külarahvast ja ukse ees seisiski minu sugulane, tema tundis mind kohe ära ja samuti vea, tundsid teda ära. Ja siis oli üllatus muidugi suur, et kuidas ma nii hästi oskasin rabast otseksine talu juuri välja jõuda. Jäin siis nende poole kaheks nädalaks, aitasin lehed peksta, siis kartulid Ta ja siis hakkasin nõnda taotlema, nüüd omas seda dokumenti. Astuda ülikooli uuesti edasi õppima, sellepärast et ülikooli sõid paberit sees ja 44. aasta sügisel just hakati juba uusi tudengeid vastu võtma ja endised üliõpilased, kes seal nimekirjas, hoidid neid võetiga harvele. Aga enne tuli läbi käia üks kontrollkomisjon, kus uuriti, mis mees keegi on. Ja siis oli nüüd võrdlemisi raske ülesanne, et kõik need dokumendid, mis, mis seal ülikoolis sees, olid need need ka teha niimoodi ajakohaseks. Et seal ei tohtinud olla minu sõjakooli dokumendid. Ja selleks kõigepealt pidi minuse personaalaus Ves tegema selline, kus oleks õige sünnikuupäev ja seda ma sain siis selles Kursi vallavalitsuses, seal oli minul selle sugulase tütar oli seal ametis katsele, SS'is ajas asjad korda ja nii, et mul oli nüüd olemas õige dokument. Ainud oli vaja, vaata veel üliõpilaseks või sellest üliõpilasest olid mobilisatsioonist vabastatud. Noh, selle asja sain ka. Nii palju korda, tuli ainult siis veel ära käia kodus oma kodutalus tahtsin teada saada, kas isa-ema tervise juures ja kuidas seal olukord on, sel ajal, ja siis hiilisin lössi sinna kodutalu lähedale ja uurisin läbi hapned, kas võõraid kedagi toas ei ole. Nägin, et seal nisa oli selili voodis ja ema siis istus ja kodus sukka ja üks vanatädi oli Cavesel ahju ääres, see oli siis tukkuma jäänud. Need kedagi teisi võõraid näha ei olnud, siis oli, julges sisse astuda. Aasta oli sisse muidugi, üllatus oli suur, et olen elus ja terve. Ja siis ütlesin niimoodi, et nüüd olen siin üheöö ja ja päeva.