Eduard Tamm Eesti vabariigi sõjakooli lõpetanud ohvitser oli septembris 1944 võtnud seljast saksa sõjaväe vormi jõudnud varjulisi kõrvalteid kaudu isa koju, Tartumaal. Oligi niimoodi vahetasin jälle riided ja mis seal olid ja ja siis sõin ja võtsin toidumoona kaasa ja siis hakkasin jälle edasi rändama jalgsi. Ega siis muud liiklusvahendit sel ajal ei olnud, rongid ka ei käinud Tartu poole. Ja Kuismaa sõitsin rakke poe, seal oli ka mul üks suur läinud selle juurest läbi ja kiltist ja mitmel pool ja siis Kiltsist, vot sealt siis ma hakkasin edasi juba liikuma. Tartu kolija jälle jalgsi laiuselt läbisallu tuttavad kohad kõik ja, ja siis jõudsin Emajõe äärde, linna läksid sisse juba kõrvalteid mööda, mitte neid maanteed mööda, kus oli valve, vaid Emajõe luhta mööda ja sealt siis läksin onu juures, kus ma enne elasin, onu oli seal ja siis hakkasin siis seda Ülikooli asja ajama. Õnnestus teil ja see õnnestus, komisjonis sai läbi. Sellepärast et väga palju andis mulle Lootust. Kehakultuuriteaduskonna dekaan oli Fred Kudu. Teda ma tundsin sellest ajast, kui ma ratsarügemendis andsin ratsasõidud Tunde kehalise kasvatuse instituudi üliõpilaste oli sel ajal õppis kudu, õppis seal ja siis tema mind sellest ajast tundis, et maanteerattasõitu õpetanud ja siis võttis mind ka vastu, tõid võitjad teaduskonda, vastteaduskonda võeti vastu ja otsekohe teisele kursusele. Nelja aasta kursus oli muidu, aga siis tegin need eksamid ära. Praktilised ka, tegin ära tegelikult õppimise aeg ja mul 44. aasta sügisest kuni 46. aastani. Kas te jõudsite ülikooli ära lõpetada ja siis lõpetasin 46. aastal, siis selle nelja aasta kursuse lõpetasin ära kuudeid tööle suunatud ja mind jäeti ülikooli uurija kehakultuuri teaduskonda vanemõpetajana jäid siis sinna sama teaduskonna juures kaadrite puudus oli pealesõja ja siis oli vajalik meid lõpetajaid oli selles lennus ainult 10 inimest ja siis oli vajalik ülikooli ka jätta veel osapeod. Kauaks teid rahule jääd ja millal teie minevikku vastu hakati huvi tundma, noh ja igatahes need kaks aastat, mis ma seal olin, õppejõuna mingisugust nihukest huvi ei tundnud, et need tegin aktiivselt sealt tööd tunde ja ja tegelesin spordiga, käisin võistlustel mitmel pool just eriti suusavõistlustel, igatahes minul ennukest erilist mõtet ei olnud, kartust, et ma midagi nihukest oleks teinud, mis oleks inimkonna vastane ja siis töötas ja nii edasi. Aga siis tuli niukene moment, et kus peale selle, kui ma olin käinud Moskvas olin teaduslikul komandeeringuid, paar kuud oli, siis käisin ka veel. Peale seda olin alpinistile laagrist Aasias ja siis olin veel Riias Geo kultuuri instituudi juubel oli, siis ma olin seal Tartu Ülikooliesise esindajana ja kui ma sealt ära tulin, siis tekkis niukene kahtlused oli, oli nagu järelpärimine mulle, õmmed andsid mõista, et minu kohta on, on niimoodi küsitud, et mis mees on, et et väga palju liigub ringi pühaketi nagu uurima. Ja siis oligi niukene moment. Et 11. aprillil 46 aastat tagasi kolin ülikooli võimlas, kus toimusid Eesti vabariigi meistrivõistlused tõstmises. Mina jälgisin seda võistlust ta rõdu peal. Ja korraga tõid kaks meest minu juure ja kohe küsisid Washi dokumenti, nüüd esitage oma dokumendid ja te näitasite muidugi dokumente. Näitasin dokumendid ja siis käisid, et tulge kaasa ja viidi mind otsekohe Riia mäele, seal all keldris oli julgeolekukeskus rahvasuus hall maja, hall maja ja siis pandi alguses ühte niukse poksi kutsuti seal üks meeter, igati pidi niukene tsementeeritud põrand, aga seal oli aed, üks taburet ja üks kruus veega pandi sinna sisse, istusid seal nii, et see oli õhtu, jäädi nii, et pidid seal istuma järgmise öö läbi, siis järgmine päev järgmisel ööl, siis alles kutsuti välja ülekuulamisel. Need, see oli ettevalmistus siis uurimiseks. Selle väike küpsetamine, jah, nii et esialgu juba anti aega mõelda, ütleme üle 24 tunni tuli siis istuja seal vee peal, siis tehti uks lahti, siis tehtivust lahti ja kutsuti välja ja uurija juurde. Ja siis esitati süüdistused ja midagi ei salga, et see, mis ma olin, see oli teada, olin Eesti sõjaga. Nagu tegelikult oli vaid ette, lahingu käigus sain haavata ja siis jäin sakslaste kätte vangi ja siis hakati nõogest pinnima, et kes minuga koos olid veel ja kes koosnevad, praegu taheti uurida, et rohkem ütleme inimesi, et ma räägiks sisse, tehti mõõduga, et nõestagi nööma niuke ei nimetad. Keda oleks võinud, need ei saanud mitte midagi minu käest. Ja siis kestis uurimine peaaegu neli kuud ikka ühes välja, päevas kambrisse, aga siis pandi juba teisikambrisse, kus olid teised vangid enam sinna üksiku rongi ei pandud ja sealt tulid juba mõned tuttavad, näiteks leitnant Raimla, minu kursusekaaslane sõjakoolis oli ka juba seal ja ja siis paljud oma kaitsemehi oli seal veel niimoodi. Ja lihtsaid mehi seal oli ka, kes kellelegi võib-olla ei olnudki midagi, süüdi oli näiteks autojuht. Paidest sõitis veomasinaga Tallina Deepal, see oli saksa okupatsiooni ajal, pidas Saksa sandarmeerial teda kinni, tal oli kaks vene sõjavangi kaasas, ütles, et võta peale viiveid Tallina autojuht muidugi viis Tallinna laskis seal politseijaoskonna juurest maha ja sellega oli kõik ja süüks pandi talled. Transporteerisid Saksa okupatsiooni ajal vene sõjavangi ja sai ka 25 pluss viis aastat. Nii et siin ei lugenud midagi, mis sul oli, kõik said 25 pluss viis mis keeles ülekuulamistoimetajatel toimetati vene keeles, need võiks Vene. Polkovnik oli grusiin loovutavastega tugev mees, nii et see oli siis kui meil on üldse põhiline üle kuulajal, vahepeal oli teisi kaane, aga aga põhiliselt oli sisse. Ja neli kuud, neli kuud oli ja kogu aeg ja ka Riia mäel ka seal ja öösel. Ja siis 26. juulil. Siis oli kohus Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunal. See siis mõistis igalühel ehk kes on Puhtaks käisid 25 pluss viis aastat vabadusekaotust kogu vara konfiskeerimise, ka sama mõõduga kõigile kõigile ja ühtemoodi selle peale öeldi niimoodi, et surmanuhtlust on need asendatud selle 85 pluss viiega. Kus tribunali istung peeti Tartus, Tartus, jah, aga siis peale seda istungit siis veidi vanglasse. See oli seal Lutsu tänaval vist oli seal vangimaja? Jah, Jaani kiriku juures ja Treffneri gümnaasiumis. See lõi tuju nulli, see okei, no see oli teada, mõrvata juba kõigile juba kuulsime niimoodi, et niimoodi, aga ta mõjus niimoodi, et muidugi Bay naerma kõigepealt, et 85 ja igalühel Evele, et mis see tähendab, et, et selle seda aega nagunii ei jõua ära istuda ja mul oli plaan, igatahes mõte oli niimoodi, et seda aed oma nagunii ära higista, et tuleb, mis tuleb, aga ja kui võimalust on katsunud põgeneda ja, ja katsun oma tervist nii palju aidaku, kui võimalik on, ja sellepärast siis juba seal Tartu vanglas siis kui IGA PÄEV 20-ks minutiks viidi hoovi peale jalutama, siis ma sel ajal kogu aeg jooksid, et treenida, sellepärast ma olin harjunud enne seda ikka sporti tegema, siis harjutama ja kui ma seda ei tee, siis organism kängu piad nõrgaks, siis see aeg kogu aeg just andsin kehale koormust, teised jalutasid aegamööda hädavaevalt niimoodi, aga mina kogu aeg jooksid. Ja siis muidugi aitaks ka võib-olla natuke kaasa. Ja seal olime siis kuni novembrikuuni komisjon Tartust, no siis esimest korda siis lubati ka koduste pake tuua, kohtuotsus oli ära, siis sai juba kodust toitu süüa, muidu enne seda vangla toidukad töölite siis tööjõud-Venemaale jahtija Jon, nagu seemned plaanimajanduse ette nägi, et nii palju peab vabariik kandma tööjõudu ja siis nende hulgas. Ja niimoodi siis novembris saadeti Tallinna. Nii et Tartu vanglas siis läks rivikorras, koerad ümberringi püssimehed ja käsklus oli niimoodi samm paremale, samm vasakule, laseme hoiatas vaatamata siis raudteejaama vagunisse ja sealt siis edasi Tallinna, Tallinnasse Patarei vanglasse Patarei vanglas, Paide, siis juuksekambris, saluliselt paksud müürid, kõike seal oli täis tuubitud. Mehi oli täis, nii et hädavaevalt mahtus sinna ära kambris. Seal ma hakkasin meestele õpetama. Ise õppisin ja õpetasin teisi, mida juba sõjakooli sõjakoolis sai õpitud. Tegime seal koos ja, ja siis need valvurid, kes seal läbi kuukse, seal vaatasid, et et mida ma seal teen ja nägid, et liha, seal organiseerin Niukest asja ja võtsid mind välja ja panid karterisse just jõuludeks, seda enne enne jõululaupäeva pandi suve leiva peale. Näed karteris istu siis jõulud seal kuni uus aasta ka veel kaasa arvatud. Ja siis jaanuari alguses oli juba 1949 saadeti kaubarongiga Ta Siberi poole, läks siis sõiduks ja meid, eestlasi oli selles vagunis oli koos 16 meest ja teisi rahvusi oli ka siis nii palju, aga vagun oli puupüsti täissõit läks niimoodi, et mõned peatused jaamadesse väga lühikesed, aga pikem peatus. Kümnepäevane peadus oli Leningradis. Ja nendes peatustes, kus oli 10 päeva, see oli selleks, et moodustada uus seltskond, niuke etapp, kus mujalt vangid ka koondati, sinna juure segati ära, nii et juba nende kriminaalkurjategijatega seal poliitvangid olid siis segamini ja siis oli juba. Ta oli natuke juba keerulisem, seal tuli nendega tegemist teha, on, jäävad ju, püüdsid otsekohe, mis kellelgi on siis ära võtta ja kui palju kokku jäi eestlasi kokku lõpuks jäi, jäi 10, kui see suurem vahejuhtum oli Sverlovskisse, seal juhtus niimoodi, et sellesse perre sõlkas Sonskile läbikäigu vangla, kus siis koondati järgmiseks etapiks luua mehed ja sealt siis meie kambrisse lasti kolm nihukest blatnoid kutsuti, kes siis ükshaaval käisid meeste juures ära poliitvangide juures ja nõudsid, mis need parimad on seal riided ja toiduained, kõik oma käsi ja oli seal nihukest kolm meest, üks oli kasahh, tugev mees, üle 100 kilo raske siis olid, tšetšeene oli nishi musta vurrudega must mees ja üks venelane, see oli noorem mees, paras röövlijõuk, Leokile jook ja neil oli oma töö vaadates ka seal noorebes, hoidis seda koti suurt kotti, oli vist nii magamiskott või nii suurijaid, kartulikotist oli vähe, seal niukene suur koti hoidis seda lahti ja siis teised siis ähvardasid ja siis nõudsid oma parimat asjad kõik sinna kotti laduda ja niimoodi anti seal ükshaaval, ma vaatasin lätlased, seal andsid ära ükshaaval leedulased ja siis mõned teised ka väljaga. Mütsil eestlaste, meie küll juust nalja kaasa ei tee, kui hakkab meekest võtma, siis anname jälle, need mäletavad. Ja siis õde ütlesin niimoodi, et kelle käest esimest korda ja suled nõuna midagi ähvardas, siis andku kohe peale ja ja tähistad siia, siis oligi niukene juhuseks, Paide poiss oli, ta suitsetas piipu, natuke tubakat ja ja siis nemad läksid nüüd selle juurde ja see kasahh küsis seal kohe, anna mulle ka tubakat ja ma ütlesin, et virutada lööks tähisse padi tähe lõuga ja ja siis. Ja siis see kargas kohe Talloiske nuga varuks. Desnoa ja mina sain tänasest taas sellest käest kinniväelasi kohe selle selja taha, kelle need võtavad, taevas seadis jälle Taali käsi Iraagis ja siis teised mehed kargasid kah Appitsile teisele mehele ka veel, seal oli pikali maas, siis andsid jalgadega need. Oi, kohe häda häda vaadata. Allasime nurka ja siis hakkas niukene tarnija, siis valvurid nägid ka ja ja niukene asi toime, tegid ukse lahti ja siis nägid, et toimub ja tõmbasid need kolm meest mastist välja. Kas nad said korralikult Kersaid ikka nii korraga me enam neid enam ei näinud ja arvatavasti kas viidi haiglasse kuhugi nad viisid igatahes katsiale ris valvurid ühte siis selle oma oma kätele. Eks neil oli arvatavasti võib-olla valvuritega ka kokku. Kas seal igal pool ja vähemalt ei asjad, Need on alles, need jäid alles ja seekord. Ja edaspidi ei olnud enam niuksed juhtuda. Nii et sõitsime rahulikult ja ikka läks ida poole rohkem Sverlovskisse edasi, seal Novosibirskis läbi ja ja Krasnojarskisse nii edasi, edasi. Taišeti laagrisse, seon ris põhja pool, Baikali laagrite rajoon, Taišeti ümbrus. Esimene pool oli sellest Siberi maast, oli seal raudtee ehitus, hiljem tuliselist pommi, käid seda raudteed, ehitasid meie, kas siis osaliselt. Selles setis oli see laagrite peavalitsus, aga mets aeti veel sellest edasi, seal ikka ikka kilomeetrid. Kaunis palju, võib-olla 50 60 kilomeetrit edasi, seal oli mõni kilomeeter edasi jälle. Ja igas laagris oli umbes 1000 vangi ümbert, see oli suurlaagrit rajoon, laagrite rajoon jaanis, seal oli seal väga tihti laagrid. Ja siis jõudsime üheksa niukse asukohta, seal oli hoid barakid ja seal olid enne meid olidjaapanlased hoid laagris Jaapani sõjavangid, Jaapanis, sõjavangid, ja siis öeldi niimoodi, et jaapani ära saetud näitlejaid toodi nende asemele. Ja siis algaski see. See oli märtsikuu sees, kui sinna jõudsime, kevade hakkas juba sulama. Ja siis barakid, muidu olid külmad, paljad Priit, mitte midagi meil ei olnud, meil riided omal olid, see oli. Ja siis kui heitsid pikali, siis midagi seal pea alla panna, ega peal ei olnud midagi, mitte kõik riided, mis Wray võimsaid Fufaikad, antimine, vatipüksid ja asfalteeritud niukene, purslak oli jope ja siis peale panid siis midagi ei olnud peale kõrvad pea alla panna ja saapad pani või peale alla. Aga siis hakkas külm ka, kui saapad ära võtsid. Tööle minekuga oli niimoodi, et 10 aasta mehi oli seal osalised, need käisid metsateel. Aga neid need 25 aasta mehi neid metsa tööle ei lastud, Need kangeldada, kahtlane ja siis oli niimoodi, neile pidi raskemad tööd ka andma mullatööd. Vaata seda liiva ja ja siis raudtee rööpa tša sättida kraave ja igasugust muud niisugust mullatööd teha. Ja siis, kui vangid veidi välja, siis otsiti läbi ka, kas midagi ei ole kaasas kahtlast või niimoodi ja kui tagasi tõid, jälle otsiti üle ja kui viidi sinna objektile saalses pandi Niukest neli tikku pandi püsti. Ja see oli siis tsoon, kust ei tohi üle astuda ja selle sees siis tegite seal niukene ala seal siis tegid mullatööd, tuli kärutada seda mulda ja liiva. Ja siis tõesti vahepeal paus, öeldi, et võite istuda, natuke, puhata seal 10 minutit või niimoodi suitsutund ja siis peale seda siis jälle hakkas töö peale ja niimoodi iga päev oli selline raske füüsilise töö ja siis, kui oli mõni niukene kahtlane mees või, või kes siis oli, ei meeldinud nende valvuritele või nii, ma olin nüüd või erilise tähelepanu all ja, ja siis nemad joojatest niimoodi, kui üks sambaid aastast selle üle joone kohe ilma hoiatamata lasevad. Ja oligi üks niukene juhused. Meil oli piiritsoon seal raudtee rööbas oli ekspir ja siis teisel pool olid siis need vaiad oli niimoodi täiesti niukene. Paus ja üks mees istus selle raudtee peale ja see oli niukene niukene vallu niuke meessega lasi selle kintsust läbiskubisoli tee paraatärevas. Niuksed mehed olid seal, need muidugi reageeriti fašistidega, et need tuleb hävitada ja Need, kes valvurid olid, need olid juba niimoodi meelestatud vene mehed ja need olid seal, asiaadid olid seal väga paljud ja kes aega teenisid, võib-olla seal Need olid niimoodi oma ettevalmistav hoiatatud. Ja mina mõtlesin, et 25 aastat küll ei pea vastavaid seal tööd teha ja siis terveks jääda. Ja kavatsesin ikkagi kasutavad igat võimalust, et sealt kuidagi ikkagi põgeneda saaks. Suve jooksul oli meil laagris kaks nihukest juhust, kus Küütiga põgeneda. Esimehe juhus oli 10 aasta mehel, kes käis metsatööl ja ükskord avastati, et ta enam töölt tagasi ei tulnud. Valvurid lugesid üle üks mees puudu, nii et tema oli kavatsenud siis metsast jalga lasta. Kuid varsti saadi kätte mõne tunni pärast. Ja kui oli õhtul loendus, kui seal laagri vangid kõik olid üles rivistatud, siis toodid teda sinna riivi ette, oli koerte poed kistud aluspükste väel, kõik oli verine, nii et oli näha, et laastud meelega koeral kiskuda need tuikus jalgade peal. Ja peale seda viidi ta siis meie hulgas sealt ära pandi isolaatorisse ja, ja kuu pärast seda enam ei näinud. See oli üks juhus ja teine juhus oli meie oma briga. Seal, kus me mullatööd tegime, seal oli vaja Molda kärutada ja seal oli üks Moskva arst Vinogradov. Tema siis kavatses selli moel sealt põgeneda. Et kuidas seda Molda kärutas, sealt seda tuli teha seal ühte kraavi mööda ja seal oli kõrge tohi kasvanud ja tema jättis selle kärus sinnapaika ka ja roomas mööda seda kraavi rohtude varjus sellest tsoonist välja. Ja kui oli see üle luge, iga tunni järgi võeti jälle mehed paigale. Läti üle kasuka tund iga tunni järel jah, loeti üle, kas on alles või on ja siis avastati, et üks mees on puudu, otsekohe jälle alarmeeriti, meid ka enam tööle jäetud, viidi kohe laagrisse. Hakati siis taga ajama, koerad kohe aukusid seal ja püssid paugutasid ja siis õhtuks ka saadi kätte. Oli kah samuti lastud koerte poolt niimoodi istuda ja siis oli ka verine ja, ja temaga oli sama lugu, et see tähendab pärast ei läinud, need olid suve jooksul kaks juhust. Nii et see oli nagu teiste hirmutamiseks ja hoiatuseks, et kui keegi kavatseb põgeneda, siis läbi ei lähe. See muidugi panin natuke mõtlema, aga ega sellepärast veel ma ei tahtnud kavatsusest loobuda. Ja kavatsus tuli täide viia seal ju seal, kui on vähegi võimalust muidugi riskida tuli, kuid ikkagi mõte oli, et saab, mis saab, kas jääd elama või sure ära, teist võimalust ei ole. Ja siis oligi niisugune võimalus, juba sügise poole oli juba septembrikuu. Ükskord oli seal läheduses mingi soone avarii, kus vagun läks rööbastelt välja. Ja seda vagunit saadeti üles upitama ühte teist brigaadi, kes oli niukse töökal, kus tuli liikuda mööda raud teed ja labidatega liiva puistata või loopida sinna liiplite vahele seoviskele liikuv brigaad ja seal olid ainult 10 aasta mäed. Aga need 10 aasta mehed saadeti sinna avariipaika ja meie brigaad. Siis oli seal lõunavaheaeg, kui toodi meile süüa. Seal oli soolane kala, kalasupp keedetud ja siis sõime seda. Kalavalvurid said kah sedasama kala. Peale seda asusime kohe jälle tööle. Nimele tekkis janu, kui ka valvuritel oli ka jalu, et soolane kalas asjad otsa. Ja nüüd kui me asusime selle raudtee liinikale tööle, siis mul oli kokku lepitud kahe mehega. Üks oli ukrainlane ja teine oli Valgevene valgevenelane, üks majandusteaduse ülikooli õppejõud ja Teine oli Ukraina ratsaväeleitnant. Nendega oli mul vahepeal kokkulepe olemas, et kui võimalus on, siis katsume, nemad olid sellega nõus, aga muidu teisi kedagi võid usalda, mina olen üks ainuke eestlane sellises brigaadis. Ja brigaad oli kolmekümneliikmeline ja selles brigaadis 22 rahvust. Ja mina ainuke eestlane. Ja üldse laagris oli 42 rahvast. Nii et oli niukene kirju seltskond, ainult neegreid ei olnud leheksidki täita. Aga isegi üks üks tšehhi kindral oli seal isegi Tšehhoslovakkias ja oli seal isegi Ameerika. Eks lendur oli, ta oli sealt Hiina päritoluga. Soovitan asja ja siis oli ka, Ta on need, oli seal rootslasi, inglasi ja siis muidugi need leedu rahvast, kõiki Euroopa rahvusülika, inglasi ka ise ja oli, eks rootslane üksikuid kuidagi eksikombel sattunud laevadega või niimoodi, aga hoiti ka seal kinni ja igast rahastal. Mina mõtlesin niimoodi, et ei valinud juba nagunii ette valmistatud selleks, seepärast ma sain kodus pakki jama, varusin jahu umbes 600 grammi selle Fufayga voodri vahele ja see umbes 500 grammi suhkrut ka voodri vahele peidetud niimoodi, et kui katsudes tiivad. Ja see oli igaks juhuks. Ja siis muidugi tikud oli ka niuksed asjad peidetud ära, kuhu tuletikke peita saab. Mul oli see mütsi all voodi, voodi vahel ja niimoodi säält tikud mütsi voodri vahel voodri vahele püksi kotikud metekarbiga niimoodi, et väävlit ja kõik, need jäid terveks. Ja siis oli niimoodi ettevahelises olemas ja nüüd, kui me asusime tööle selle raudteele, siis ütlesin nendele kahele kaasas, et me liigume kõigi ees. Liigume nagu liigume edasi töötades ja teised brigaadi liikmed ka seal kahe-kolmekaupa, nii et meie järel, nii et see oli niukene ahelik, niukene pikalt niimoodi seal mööda raudteed laiali ja siis üks tonni Messaaessis teisele poole sinna ja see, kes meie ees oli, seal läks kattelukiga vett tooma, jooma ja see oli lihtsalt juhus, et, et meie eest läks valvur ära. Ja nüüd ma ütlesin meestele nüüd on paras, viskasime labidad ja panime jooksu mööda seda raudteeliini seal umbes 50 kuuskümmeetrid Eestigi raudteekäänaku käänaku tagant. Ja nüüd see valvur nägi küll see teine, aga kaugemal kaugemal avaramalt nägi, aga tema otsekohe tuld avada ei saanud sealt teised mehed olid meie vahel vangid, teised vangid ja, ja siis, kui meie jooksime, siis tema jooksis seda mäekallakut mööda ülesse haavasse alles siis tulekul, meie olime juba seal käänu taga, seal hakkas juba võsa, et kuulsime küll, kui koolid vingusid ja me jooksime niimoodi laiali, igaüks ise khati mitte päris kõrvuti koos, et tabamine oleks väiksem, oli tal vintpüssiautomaat pädevale automaatselt klassi ja ja siis kadusime niimoodi metsa sisse. Eesmärk oli mul niimoodi, et seal oli vahemaa, ma arvestasin umbes 300 kilomeetrit selle magistrant, raudtee, mis läheb lõuna poolpaiku ka lihtsalt Irkutskis läbi ess ladivastokide oli plaan jõuda välja selle raudteeni, nii et vahepeal nagu ürgmetsseal mingisugust elamuid ei ole. Kaartidel Nad arvatavasti kaarti ei olnud käepärast, aga seda ma seal juba eelnevad. Varem ma sain seda uurida. Asuga Baikali järve ümbrus ja ja kõik niimoodi. Sööja laagrite rajoon, seal laager laagriga, jah, laagrid, hoidke aga laagri toidu vassida piki seda raudteed. Aga siis vahepeal on niukene ürgmets asustamata ala. Selle peale läksin välja niimoodi, et sealt sealt on võimalik. Aga kui kavatsed sealt seda raudtee lähedal, liinibson laager laagri küljes kinni seal teie jaoks. Kui kaugele läinud te võtsite suuna läbi metsasuuna lõunasse, sealt kohe läbi metsa. Alguses siis, kui see hakkas hirmus paugutamine ja ja koera haukumine, siis sel ajal kui see avastati, siis otsekohe pandi ümberlaagrid ka kõik seisma ja kõik need valvemeeskonnad, kõik rakendati kohe meie tagaajamisi otsimise. Valgevenelasega said metsas kokku, aga see, kolmas mees, see ukrainlane, tema kaldus nii palju suunast kõrvale, et temaga ei kohtunud. Ja hiljem sain teada, et tema siis põgenemis oli maha lastud. Aga me saime, kus läksime, kahekesi läksime niimoodi õiges suunas, siis hakkas juba videvikuks minema poole ja jõudsime oja äärde välja. Ja see oli ka õnneks, et saime siis seda oja mööda mööda seda põhja liikuda õige palju maad edasi, et jälgi kaotada, et koertega muidugi saavad jäljed tee siis on varsti käes, nii et see võib olla päästised. Koertega meile järgi ei jõudnud. Ja siis pöörasime saatvast siis jälle edasi mägedesse, seal mägine rajoon ja metsaga kaetud. Ja siis juba pimedas saime nii palju liikuda, et kui juba läks päris hämaraks või pimedaks, et enam ei näinud, siis jäime peatuma, seal suuremad puud olid ja siis koera haukumist enam ei olnud kuulda ja, ja püssi paugutamist ka ei olnud kuulda, siis tegime peatuse, aga siis oli ohtlik jälle, seal on need igasugused metsloomi. Kätte sattuda siis ööseks, ronisime siis hästi suur laiaarvuline puu otsa, need rajad oksad oli, siis kükitasin siis seal see pime aeg ära hakkas koitma hommiku varakult juba siis sai õiget suunda pidada, siis hakkasime edasi liikuma, jälle. Pugesime läbi tihlikkuja mööda seda metsa ja siis ikka kõrgemale mägedesse. Ja muidugi oli arvestatud toiduga. Kaks lusikatäit, jahu, üks Luisikatest suhkrut, see oli päeva toit, muud toitu ei olnud. Ja siis kõige rohkem tegi muljet janu. Need vett ei olnud, mägedes vihma ei tulnud sealt perioodil. Ja siis hakkas juba janu niimoodi vaevama, et kurk hakkas kuivama ja Need võttis väga nõrgaks. Ja siis kolmandal päeval, vaat siis me jõudsime ühe niukse lagendiku peale mäekallakul. Seal panime tähele, seal on mingisugused suurimad loomad pandud, lamamisasemed olid. Ja siis mul tuli mõte, et loomad käivad kusagil joomas, et nemad on rada sisse tallanud, vot leidsimegi seda rada seal ja, ja siis seda rada mööda siis liikusime alla orgu, ühte kohta, seal oligi üks väikene niukene oja sealt, mis see päästis, ära siis saime seal janu kustutada ja abikaasa võtta ei olnud võimalik, lumel oli kataloog. Koli. Ah oli, vaata, kataloog oli jäme, niipalju kui jõudsime ja, aga noh, palju sa sellest ikka kaasa saadud ja sealt tegime esimest korda tuletikud hoidja siis keetsime vett ja, ja siis panime natuke neid igasugust taimi seal, mis leidsime mets loomisel kartulihundid, karud, hundid, karud ja siis Ilves seal, jah, nii et tegelikult muidugi ei kohtan neid, Aivar oli kuulda niukene, kui me külastasime, liikus mingisugune loom seal all, aga me liikusime siis ainult päeval muidu ei saanud liikuda sellepärast et siis orienteerumine raskendatud, võib välja minna sinna, kus on need laagrid. Less tuli ainult taeva liikuda lõuna suunas, puude järgi seal, kuidas see sammal kasvab ja ja siis põhiliselt just noomikuid hakkas koitma, et kuskohast päike tõuseb ja algusse päeval paistis päike ka ja selle järgi nüüd seal Parstne ööse helikult.