Eesti ohvitseri Eduard Tamme eluloost peaks eelnevalt nimetama vabariigi sõjakooli lõpetamist ja teenistust ratsarügemendis Punaarmeesse arvamist ja sõjasuvel üle rindetulekut sõjavangi elu Saksamaal sügisel 1944 aga saksa vormi vahetamist erariiete vastu. Vene sõjatribunali otsust 25 pluss viis ja teekonda Taišeti vangilaagrisse julget põgenemist vangilaagrist koos kahe kaaslasega. Neist üks lasti haarangul maha, teine jätkas Eduard Tammega ohtlikku pagemist läbi metsade. Ja siis, umbes no ma ei tea, kas oli viies või või kuues päev, siis jõudsime ühe jõe äärde välja. Ja see oli võrdlemisi kiire vooluga, nagu mägedest tuleb, seal suubub baikali järve vaikali järvesuu, väga palju jõgesid aga voolab, ainuke Ankara. Need selline oli meil, teades selle kohta ja seal jõe ääres eemat märkasime teine pool kallast, kaugemal seal mitu kilovatid eespool, mingisugune suits tõuseb seal metsa kohal, siis liikusime jõe kallast mööda sinna lähemale ja siis paistis mingisugune asula. Kas oli mingisugune kas sovhoosi või kolhoosikeskus, võib-olla olina liikumist ja isegi nägime ühte ratsamees, sõitis püsse, oli seljas. Et kas mingisugune valve võib-olla oli seal väljas ja need, need seal ümberkaudu, seal oli ikka laagrite rajoon ja see võis ka olla juba Alagneeritud ja ja siis need jälgisid seda ümbrust. Ja siis meil oli, nüüd kavatses üle jõe pääseda, kuidas saad üle jää, liiga kiire vool, see oli septembrikuu, siis oli veel külm, juba vesi, külm jahiga ei uju kani kiirvooluga vesi või ei tea kus viib. Siis pidasime tükk aega kruusal sele küla vastas justerbolarast põõsa varjus ja ja tuli jälle üks niukene juhus. Appi. Need üks noorpaar, mees, naine paadiga sõudsid siia meie poole kaldale, möllasime põõsa varjus, seal on jaka, mets oli sealsamas lähedal ja ja siis jälgisime nende tegevust lähenevat naist paati kaldale ja ise läksid metsa poole jalutama. Nii et kasutasime seda momenti, hüppasime paati ja sõitsime üle teisele poole jõge ja, ja jõudsime sinna, siis lasime paadi allavett ja ise liikusime siis külast mööda kaugemalt sinna ikka metsa poole ja jõudsime välja nõele põllule, see oli kartulipõldu, oli näha, et kartulivõetud, aga aga oli veel järel niukene, üksikut mugulad, hoid maasiassis, kaapisivad, kuu paistis veel. Ja siis otsisime nii palju kartuleid, saime, saime oma taskud täis, kõike nii palju kui jõudsime. Ja siis jõudsime välja ühe maantee peale välja suur tee ja seal oli näha, et seal autoliikluses autotee oli. Nii et see oli siis juba olime sellest ürgpõhi, ürgmetsast oli väljas, hakkas juba teine pool raudteed, need elamute rajoon, seal sovhoosid ja kolhoosid. Ja siis juba liikusime aju töös, siis teed mööda, nii et vastupidi, enne liikusin, päeval öösi puhkasime, aga nüüd liikusime öösi ja päeval pöörasime metsa, seal siis küpsetasime kartulid ja siis puhkasime ja jõudis pimedas kätesse, liikusime jälle edasi EAS-i ja nii oligi. Võrdlemisi täpselt oli arvestatud, et 10.-lt lähevad jõudsimegi selle raudteeääri välja. Aga mis jaam see oli? See oli pime ja ei julgenud jaama ka minna. Ja siis seal jaamas oli raudtee rong. Kaubavagunid olid kivisöega laetud ja siis ronisime sinna lobavagunisse. Kivised oli niivõrd palju, et pugesid sinna kivisse alla, tõmbasime kiviseid rohkem peale, oleme varjatud. Ja siis oli veel niivõrd väsinud ja näljas ja siis külmetasime väriseme habemesse kasvanud kõik niimoodi need üks neid tehtud teineteist, need hoopis teist nägu oli nägu nagu kitse Jälgi, ainult Abe oli. Ja siis rong hakkas varsti liikuma. Me jääme magama ja siis magasime, magasime tükk aega ja hakkas jälle külm ja janu vaevas. Kogu aeg oli janu saabaste kehakaalus hoiu kaotasime väga palju, nüüd. Veekadu oli suur ja sellepärast oligi janu. Ükskord jälle ärkame üles, rong oli jälle kusagil jaamas peatada, ainult nüüd oli vaja teada saada, kuhu põleme, sõidame. Kas sõidame läände või itta? See oli meil veel teadmata, aga meil oli ükskõik, peaasi, et saaksime kaugemale sellest laagrite rajoonist. Ja sisse minu kaaslane läks sinna ukse peale või seal väike pragu ja siis vaatas sealt välja ja ütles, et on Kansk. Ja kandscoli sellest Taischetist oli lääne poole, aga oli ka ikkagi suur naabritel rajoon. Nii et siis oli teada, et, et sõidame lääne poole lumel oli peaasi, et saame kaugemale, ükskõik kuhu, et aega võita. Ja siis natukese aja pärast rongval seisis, tulid seal kontrollijad, mina peitsin ennast täiesti sinna kivisse alla, aga, aga tema oli seal nagu ukse juures ja teda märganud, tõmmati välja. Nii et teda viidi ära, mina jäin siis üksi kolmest järgi üksipäini eurongaks jälle liikuma ja sõitsin edasi. Sõidame, sõidame jälle magama ja siis ärkan siis ülesse, kui kuulen, et vagunist kühveldakse kivisid välja sealt. Töömehed on seal ametis labidatega, uksum seal lahti ja mehetses pilluvad sedasi välja. Seal minu kõrval seal, kus ma varjatult istusin, seal oli väikene pilve sellest akna servast saatma. Jälgisin seda ümbrust seal ja nägin, et seal üks üks mees kõnnib seal püssiga. Ja mingisugune tehas, vabrik seal territooriumil, need vagunid on äragitud kaks vagunit selles rongi küljes. Ja siis mehed, sest nähtavasti on siis tehase töötajad kestes kühvedavad seda kivisütt välja. Mõtlesin, mis teha? No midagi teha ei ole, üks konnad jõuavad minuni ka ja mõtlesin, et kaua ma ikka siin istun ja ja sel momendil, kui nad seal vahepeal tegid suitsu, tondi istusid seal ukse juures, kargasid sealt välja nende vahelt, sealt Nemad kohkusid, aga ei teinud suurt enam välja minust ja võtsin oma kõik jõu kokku ja jooksin sinna jaama poole, mõtlesin, et et väljamaal on igas jaamas on see kuum vesi, siis öeldi, et Tokuses ja siis mõtlesin, et lähen saan seal vaid kuuma vett juua, seepärast niivõrd külm oli. Lõdisesime ja, ja hirmus jalu oli ja ja nii oligi, jootsin sinna jaama ja jaama nimi oli loencial, Tšernoreetiat skaja. See oli jaama nimi, see oli siis veel Lääne pool sellest Kanskist ja siis Krasnojarskisse veel lääne pool Krasnojarski ja Novosibirski vahel jaamahoone juures seal siis oli 10, üks suur kruus oli ketiga selle kraani juures siis hakkasin jooma seda kuuma vett, tehnikaliitrite viisi jaanuaris ikkagi pidasin natuke käed jäid välja ja hakkas mõnus soe. Nojah, aga kaua sa ikka joodik pärast, kõht ei pea vastu nii palju. Kes jätsid järgi ja, ja siis üks moment, vaatan, üks rong tuleb sisse, ida poodsalt. Vagun kirjutas Vladivostok, Moskva. Seal hakkas liikuma, tuli inimesi, mõist, tulite, haar rongi bot muistel läksid rongi peale ja eks me katsume nüüd sealt jalga lasta. Jaama juurest läksin, äratab tähelepanu, elagu masinaid, lauale taha läksin, käsi antud, kaks meest vastu. Relvastatud, seal oli mundrisse, oli püssiga, teine oli ära riides ja küsis seal dokumendist. Palun mul mees dokument ei olnud ja minu välimus juba see Ta äratas kahtlust ja siis kutsuti kaasa. Ja natuke maad sealsamas kõrval oli üks maja. Ma lugesin silti Otieleini MVP, see on julgeoleku ministeeriumi osakond ja kutsuti sisse sinna ja ja siis hakkasse, pärimine ja uurimine seal, korrapidaja ohvitser, kes siis neid küsitles. No mul oli vaja välja mõelda, nüüd uus elulugu, selleks et mind meete sinna tagasi saada, siis on kas surmalaps või peksavad nii, et enam ei mäleta. Siis tuli mõelda välja uus elulugu, siis küsisin kõigepealt, kus kohas ma sündinud, võitsin Aasias ma teadsin, eestlasi elab seal Kaukaasias, võite siis selle kolhoosi nimi alamlinde koos, mul oli see meeles säärases manud 47. aastal käisin. Kui ma alpinistide laagris olin, siis Kaukaasias tagasi tulles siis ruumist, siis käisin seal neid külastamas, oli mul meeles, need sünnikoht oli teada ja siis selle nime ütlesin vale nime. Selle kolhoosi esimehe nimi oli mul meeles, ütlesid selle perekonna nimel temale, no ega siis ka meeles veel ja Blowitz proovid seal ja ja siis küsiti minu käest veel, et, et kus ma okupatsiooni ajal töötasin siis tuli mõte, töötasin, et Pihkvas töötasin raudtee teenistuses Pihkvas ja aga siis küsiti, et kus ma nüüd olen ja kuidas ma sinna sattusin. Siis mul oli meeles või 49. oli see küüditamine. Et mina olin Eestist pärit ja siis ment osteti küüditamise korras asumisele kaugesse itta. Pandi kõik kirja ja, aga kuidas ma siia sain, ma hoidsin, teavad, kui me selle eželoniga sõitsime, siis Krasnojarskisse tulin vahepeal maha ja ešelon sõitis ära ja jälle ma ei oska küll öelda, kõik vale. Nojah, siis lihtsalt oli vaja aega võita, aga see oli väga tõepärane legend, nojah, tuli lihtsalt kiiresti mõtelda selle peale. Nojah, ja siis anti seal süüa, muidugi hakati juba nüüd ravima, nagu jalad olid paistes ja haavad olid, paised olid küljes juba ja siis niukene nälginud poeg, kolime vanni täitsa kurnatud ja siis viidi sealt sellest dženoreetses, kas sellest veel uurimise kambrist saadeti Krasnojarski, et me nagu rasu ja et siis saadetakse mind sinna Krasnojarski vanglasse, kus on ka teisi ümberasujate muiahtest, siis teevad kindlaks kuu kohta mind määratavatest, siis saadavad sinna nujah, siis saadetigi sinna Grasse vanglasse. Sealt sa juba arstiabis salati, vitamiine isegi ja põetati. Ja siis sai juba need vangi toitu korralikud, hakkasin kosuma vähehaaval. Ja seal siis hakkas sisse uurimine uuesti peale. Siis kui nad said esimese telegrammis, said teada, et, et sinna kaugedasi sellenimelist ei ole saadetud. See tuli, esime, Telegram kõige on, kuidas nad elavad maal, kus midagi ühte ma ütlesin, et no võib-olla on pabereid kaduma läinud, võib-olla kohalikud võimud võib-olla juuriastid, saatke veel. Nojah, aga siis jäid sellega rahule, seekord. Aga siis tuli jälle teine Telegram tulijale sealt Kaukaasias. Et sellenimelist isikut seal ei ole sündinud. Ja siis ma võtsin jah, no võib-olla, et seal ametiisikud jälle ei ole kooriv seda asja põhjalikult. Tal on veel, aga kui siis tuli Telegram Pihkvast, et sellenimelist isikut politsei raudteest olles siis hakkasid juba kahtlema? No ma ütlesin midagi, et nad nad ei ole siis kindlaks teinud ja niimoodi ja siis läks aega juba, see on juba juba mitu kuud juba seal ma olen selles konsultandiga, tervist seal ja, ja igasugust vange, kes olid need põhilised, olid seal, oli ka ümberasujate, mõned lätlased, leedulased olid 100 eestlasi trehvanud seal. Aga siis oli seal kohalike soi niuke vargapoiss oli ka seal. Huiks oli niukene juhus, et üks vargapoiss saad kohalik sead ja teda süüdistati ühe ülikonna varguses ja tema ütles niimoodi, et tema oli laastud selle ülikonnaga mitte varastanud. Aga tegelikult ta oli varastanud ja hakkas mulle rääkima. Seda asja tegi mulle ettepaneku, et võtku mina seda omaks, et tema on minu käest ostnud selle ülikonna sealt turult, et mina nagu oleks varastanud, temal ei müünud, et siis temasse omaks ja hakkab mulle pakke tooma. Et siis saab kosutada. Nojah, alguses nõus, et ükskõik, kas siis mul aega on ja et aja võitmiseks ja kas siis paha oma peale ma võin võtta küll, sest sest süütegu ei ole nii suur nagu tegelikult. Ise ma olin seal nagu ümberasujate. Need kõik teadsid, vangid ja kesa kellelegi ei võinud ju rääkida tegelikku olukorda. Ja siis mind kutsuti välja jälle selles asjus siis tehti seda uurimist ja, ja protokollija siis kogu aeg oli siis need uurimismaterjalid paisusid nii paksuks suurt kaust. Tegelikult igasugust need telegrammid, mis sealt tulid ja mis ma olen rääkinud ja see juba hakkas neid, neid ka töötavad uurijad, neid vahetati ka järjest seal niimoodi. Ja siis aeg on juba, läks juba nii palju edasi ja siis mina hakkasin kahtlema kahetsusele ülikonna asjus ka nüüd niimoodi ta rääkis küll, seletas mulle, kust kohast varrastamisest ma räägiks. Et seal seal rakis seni missugune uks seal ja kust kapis ülikond rippus ja kust ma võtsin, et uurija jääks uskuma. Aga noh, nii kaugele see asi ei läinud, et uurijad võib-olla said ise ka aru, et et see on ka bluff. Ja siis lõpuks oli juba mitu kuud mööda ja mõtlesin nüüd niimoodi, et asi on nüüd nii kaugele, et et võib-olla nad saavad arhiivist nagunii teada, kes moore, sellepärast, et peale minu seda arreteerimist peale kohtuotsust siis ju pildistati mind eest ja tagant ja külje pealt igalt poolt näpujäljed võeti, need arhiivis andmed on olemas, nad uurivad nagunii välja, lõppude lõpuks jällegi tervitada kavatsetava taga otsida, on nagunii üleliidulist taga otsida, sest sellepärast oligi vaja nüüd natuke ennetada seda vea ära rääkida, et siis on karistus kergem. Ja siis ma tegin sellele uurijale, oli juba see juurdlusosakonna ülem, ise tuli üks major nägijaid teistest seda asja ei ole midagi välja ei uurijaid, tema hakkab ise asjaga tegelema. Muidu oli mõistlik mees, midagi ei ähvardanud ega niimoodi rääkis. Ja siis ma ütlesin niimoodi. Kui te tahate teada saada täpselt, kes ma olen ja kus ma olen tulnud, siis mul on teile kaks tingimust, kui te neid täidate, siis räägin kõik ära. Tema alluvus mõtles hävitises, hea küll, et tal oli hea meel ja külm, räägi ära, et siis tema saab nagu sellega ka teeneid. Tema uuris väljas seda ja, ja andis ausõna, et ma ei saada sinna, kus sa oled tulnud, mis teie tingimused olid ja siis minu tingimustel niimoodi. Kõigepealt andke mulle üks korralik ohvitseri lõunasaba, mida te ise sööte ja teie tingimused, andke ausõna, et mind sinna tagasi saadeta, kust ma olin tulnud ja ta ütles, et oli täiesti nõus sellega ja siis ma hakkasin siis talle jutustama ja tõi enne söögid kõik valmis, hakkasin sööma lauas, seal kõik ja siis ma rääkisin devas kuulasse, imestas, et kuidas mul on läinud korda sealt põgeneda ja kes ma olen ja ja siis oligi niimoodi, et mõne päeva pärast tulid sealt sellest Taišeti, selle laagrites pea valitsust. Seal oli see, kus oli keskust. Allohvitser ja koer oli ka kaasas ja ja siis käerauad olid käeraudu ja siis koeraga Gazasse, siis sõitsime sinna kasseti, selle ütles, et selle upravleeni ülemise kõige kõrgem ülemus seal tahtis näha, et kes see mees, kes sealt ära põgenes. Ja siis Wiedjevitse selle juures sinna pandi istuma, sinna. Üks kõrgem sõjaväelaseks oli polku oblika. Või kindral vahe ei mäleta. Ja ütles niimoodi, et väga suurt kahju olete teinud nõukogude liidule, et keedus tund maha lasta. Aga siis, et oled nii palju, ütleme, vaeva näinud, siis jätame teid elusse olgugi, et läks maksma iga päev, kuid üleliiduline tagaotsitav vähemalt 5000 rubla kurss kellaajal, et miinuse tagaotsimine kõik pealegi laagrites töö seisis, vähemalt seisis seal mitu-mitu kuud seal veel kõik need ümberkaudu prillid, need suur kahju oli. Nojah, ega me võime selle kahju nüüd maha arvata sellest, mis Venemaa Eestile võlgu on ja seda küll. Ja siis peale seda oli niimoodi, et pandi meid sinna isolaatorist sealsamas selle peavalitsuse juures oli niukene kamber ja seal vaid teel uurimis- ja ja mind hoiti kassad, pandi ühte kambrisse ühe tatarlasi, aga see oli üks endine komissar sõjaväekomissar. Ja siis tema oli ka parteimees ja tema oli Stalini kõva vastane, oli Trotski pooldaja, oli seal, tegi seda vastupropaganda, et edasi seal oli, tema tööle ei käinud ja ta ütles, et aastaid kogu aeg oli niimoodi seal istunud ja ja tema siis temaga ühes kambris, tema siis tegi mulle selgeks kõik selle süsteemi, seal kannatavad miljonid inimesed ja kõik on hävitanud, et olid, ja siis niimoodi olin temaga seal koosnevad toideti niimoodi, et anti 400 grammi leiba ja, ja suppi kaks korda päevas, nii et enam-vähem võis rahule ja tööd ei pruukinud teha eluga siis elu oli sees ja iga päev veidi jalutava, olgugi et 50 kraadi oli külma talvel aga siis jalutamas ikka käia ja siis jalutasime ja siis oli mille kohus selle uuesti ja aeti jälle 25 pluss viis nüüd kokku 50 pluss 10 ja sellepärast öeldi, et seal kontrrevolutsiooni ja sabotaaži põgenemist ei tahtnud tööd teha ja ja siis anti uus paragrahv, see oli 59, kolm, need kaks paragrahvi oli ja ja siis saadi tee sealt, lõikas selle liini peale laagrisse, seal oli siis öeldi nagu seal kõvendatud rezhiimiga trahvilaager. Seal ussikivikarjääritöö lõhkeainega purustati need kaljud ära ja siis suurimad kivid, kamakad tuli siis raske vasaraga purustada. Tõsta üles niuke platvorm peale nendega, siis viisid eemale kuhugi ehitusele päris sunnitööjõuga sunnitöölised ja siis aasta otsapidi siis seal seda tegema ja kui normi ära täitnud, siis võeti jälle vähemaks ja, ja kui natuke tegid rohkem, siis anti jälle mõni kulbitäis tütrele juuria, palju ungarlane seoni seal laagris, need ma ei tea, kuidas need sinna sattusid ja ka siis võib-olla mingisugune ülestõus oli katse võib-olla midagi, et need ka trahvilaagrile jäära sealt. Aga siis ma olin selle aja ära seal laagris ja siis saadeti ühte teise laagri niisuguse kogunemise koht oli, seda kohta täpselt ei mäleta, oli kassal liini peal, sinna koondati jälle kaunis, palju neid vangi igalt poolt ümbruskonna laagrites, kõik lasevad seal Niva, kellest tahtsid lahti saada ja et saadetakse siis jälle etappi kaugemale veel selt seal Baikali ümbrusest salt laagrite joonist sinna Colemaale põhja, need seal on juba tingimused, teised karmimad ja, ja seal põgenemise võimalusi seal enam praktiliselt ei ole. Ja siis oligi niimoodi, et saadetis Altetappi seal ju mitu 1000 meest koondati kokku ja siis läks sõit Kauge-Idas sinna edasi Vladivostoki poole ja siis seal mingisugune sadam oli, ma ei tea, kas oli nahodka või ei olnud selle nime täpselt ei mäleta. Ta need sinna siis kogunesid ja põhiliselt kriminaalkurjategijad, seepärast poliitvangid, need olid juba kes, kuhu olid enne juba paika pandud, aga mina sattusin nagu selle juhuse läbi sinna nende hulka ja siis mitu 1000 meest oli siis, lindistasin, laevatäis oli, kes siis pidi tüürima sinna Magadani poole Kalümaale ja sõit läks siis niimoodi sealt ümber Sahhalini saare. Teine poole jäi siis, pani ja siis sealt kuriili saarte lähedalt läbi Magadani Magadanis oblasti ja sealt siis pandi meid siis laeva pealt maha jälle niukene kogunemise koht ja sealt siis juba oli teine seltskond, need seal on niimoodi, kui leivapaika said, kui sa selle kohe ära söönud, siis oli varsti ilma sellest jäämist varjavad riided, kellel olid, need olid ka ära juba kõik niisugune seltskond lihtsalt sealt sisse Kati siis jupp haavandeid haaras saatma sinna ikka põhja poole kullakaevanduses tööle. Ja siis mina sattusin ühte niux laagrisse kus oli kaks eestlast, laagri suurus oli ka ikka 1000 ümber keestlasi hoidi peale minu isa, kaks kaks nooremat poissi, nooremad mehed olid, nemad olid, kas see läheb kriminaalkurjategija paragrahviga, et nad seal Tartu Tartu poisid olid, aga nemad olid rina käisid nagu kauplustest nagu nüüd käivad ka seal mõned püstolid käes ja sest siis seina äärde teised ja ja siis kassapidaja laoraha väljakevadisi ka ikka 25 pluss viis kaupluse röövlid ja, ja siis mina siis rääkisin neile omas seda lugu ja neile neid hakkas huvitavasse asid siitoriks ka vaja põgeneda. Segmalatsi küll maha, siit ei lähe mitte kuhugi. Siin oli niukene, tuhandeid kilomeetreid paljas tundra ja et mingisugust võimalust ei ole, aga no nemad tahtsid ikkagi seda ette võtta. Ja oligi niimoodi, et ühel päeval seal suvekuude suvekuudel on niimoodi kulla pesemine. Muidu talvel on põhiliselt see kaevandusse TÖÖ kullaliiva välja kärutamine, sealt maapinnale selle kogumine ja siis suvel hakkab sisse kulla peseme seal kullas liivast ja siis nemad olid siis seal tööl. Mina olin sel ajal tsoonis, mind välja ei lastud sellel sellel ajal suvel, mul oli mingisugune terviserike, ma olin seal selle kaevandus või niimoodi, kui seda seal igikelts, seda tuli kangiga tuli raiuda seda kogu aeg sügavamale, siis labidaga välja kühveldada, ämbrisse, siis vinnati jälle ülesse ja mida sügavamale läks, seda soojem oli väljas afgaani 50 kraadi külma, aga siis kui sa tegid kõvasti tööd, siis hakkas soe ja maa sees ka seal kümme-viisteist meetrit sügavas, seal oli soe. Ja mul oli ka niisugune juhus, et olid seal all ja teine minut paari meeste siis selle nõuga vinnaga sellega keris siis selle ämbri ja lülitasin selle välja. Aga siis kivi kukkus mulle pähe, kui seal olin, üheks verd oli küll, paks talvemüts oli peas, aga niukse koha peal ainult verd tuli, aga mõistes ei kaota toksida, kuklapassis oleks surmalaps olnud siis tõmmati mind välja sealt ja siis ma olin sel ajal tsoonis, parandasin seda tervist. Siis nemad ükskord ikkagi võtsid selle ette, et kadusid ära, siis suvel oli valve, oli seal nõrk ja, ja siis seal erilist tähtsust ei olnud, sellepärast kui sa ikka laed kui vanad poisid, nad olid 20 ringis, võib-olla, jah, niimoodi 19 või 20. Aga mina olen seal tsoonis ja järsku tulid need NKVD mehed ja, ja võtsid mind kinni, seal pühitseb veomasinad pääsionaukeedee, panid sinna veomasina kasti ja juhtis, sõitis kogu aeg põrutas mind. Ada vaevu hoidsin seal servast kinni, et maha ei kuku teha ja viisid mind ülekuulamisele. Ja seal olid, oli näha, Nad, olid need NKVD mehed, nad natuke viinaga võtmed ja olid väga verised. Sest miks ma neile ette ei kandnud, et, et kaasmaalased tahavad põgeneda maitse, kus ma teadsin, kas nad tahavad põgeneda. Meil ei ole seda kombeks, et kõik teada ja siis kohe ette kanda. Aga siis nemad olid öised Paimul käed selja taha raudu ja, ja siis nööriga tõmbasid, seal on mingisugune aampalk, oli seal, kus see katusealune tõmbasid sinna ülesse riimuma rippuma ja niimoodi oli rind ja siis ta oli allpool niimoodi ees ja siis ühtepidi oli niimoodi üleval, venitasin neid õlgasid ja essis hakkasid taguma maal. Ja siis ütles, et miks, miks ei ütle ära kuulata põgenest, nõudsite mulle midagi ütelda, niimoodi, kes meestasin ära, üks ribi oli vist sisse raamatuid ka hiljem paranes ära. Aga siis panin printsist Talle tulid teadvus jälle tagusid navi nagu poksikoti, kasutasid niimoodi. Aga no järgmine päev saidi poisid kätjale, et ei olnud midagi. Nomend saadeti jälle sinna ühte kambrisse tagasi, laagrisi evandad, pandi ühte niukse kambrisse, kus olid ka igasugused röövlid sees, see oli siis niukene ruum, no umbes pool sellest ruumist, aga siis olid nari. Ja siis olid väike ruum, väike ruum ja seal oli üks kolm-nelikümmend meest ja seal oli niimoodi narrida, ei mahtunud ära need, kes hiljem tulid need ots alla sinna põranda peale ja siis talvel hakkas külm, seal oli niimoodi, et siis oli see suur külm ja lund tuiskas sisse, seal oli ja mina pidin narribal lamama, siis hiljem mul hakkas hambaid valveta, üldse viletsaid hambaid, tekkis põskkoopapõletik igasuguste hädade hoida. Noh, aga midagi teha ei olnud, arstiabi siis sel ajal ei saanud ja siis oli jälle kohus. No siis oli jälle. Otsus, et viis aastat vabadusekaotust veel juurde sellele ja nii, et ei kannud ette ülemusele, et nemad tahtsid põgeneda, et te olete kokku saanud 25 pluss viis veel kord 25 pluss viis ja viis jõelvis tuleb ikka oma 65 ära ja ja siis oligi niimoodi, et ega mind laagrisse ei saadetud, ikka olin seal selles kambris ja, ja seal oli igasuguseid mehi, isegi inimsööja ei tohi seal ühed kotkaste olid organiseerinud ja et niisugust kurjategijat põgenemist, et et võtsid omaks kampa seal niukse priskema mehe ja süsteem Pealt tapsid ära, et siis seda süüa, et siis edasi minna seal tuhandeid kilomeetreid, kus liikuda on jõus, mehi oli ka seal sees. Ja talvel siis vahelt tehti nagu läbiotsimist seal üks mees meeste sära ja siis kukkus maha, seal oli kambris oli suur niukene parask, kus väljaheited olid, need välja ei lastud, kes kukkus peale sinna vastaja siis oli. Need vangid kaema ehmatasid ära, et mis tal viga on, hakasti talle kunstlikku hingamist tegema, aga valvurid nägid, et et mis seal toimis, tapsite ära, lõime ja siis tõmmati kõik see kambrid koosseis 40 meest, külma käte väljas, pesu väel. Hoiti seal paarkümmend 30 minutit otsti, kamber läbi kõik, et kus see teralistandile kassimehe ära tapst. Tegelikult minu arust tapmisi ei pea ära vastu seda nihukest asja tehti ja siis olin selle talveaja oli niimoodi ära ja siis hiljem tuli välja hakati kontrollima, et minul ei olegi, see põhib paragrahv, see ma nende hulka sattusid kriminaalkurjategijatega koos. Et olen poliitvang 58, siis võeti välja, saadeti ühte niukse laagrisse, kus hoid ainult poliitvangid. Seal hakkas jällegi see kullakaevanduse töö jälle talvel seal all ja aga siis suvel oli niimoodi, et kui hakkas see välishooaeg peale, siis need valvurid vaatest lugesid, seda me ju paragrahvi iga koordika kontrollisid, nägid mullu see paragrahv saati tsooni tagasi. Ei lastud välja. Et põgenemise paragrahv neli laseb jalga, ei, need ei ole lubatud ja siis ma terve suve läbi siis istusin seal, võtsin päikest, sain laagritoitu ja teised ei saanud niimoodi puhata, aga minul oli siis see suvi oli nagu selleks ettenähtud ja, ja niimoodi siis hoiti seal ja, ja siis, aga no laagri Nemad nägid, et mind on kahjulik hoida seal tööd ei tee niipalju, et see ära tasub, seda toitlustamist Sist katsid katsest lahti, siis saad ikka ikka ühest laagrist teisi ja, ja niimoodi rändasin ta tihti teenindajatega vahepeal teinud jälle ja ja niimoodi selle aja jooksul ma väga paljud laagritest käisin läbi. Ja siis lõppude lõpuks oli nii kaugel see asi, et kui juba Stalin ära suri, siis tulid juba mingisugused otsustas, et, et hakati vangidele seal juba tasu maksma. Need, kes vabad olid, need said täispalga, aga vangid said 50 protsenti sellest, aga tööd tegid sama ja siis võis panna, oi oli ja siis sealt võtta siis konservi ostmiseks ja nii see oli viimast aastat peale 50 kolmandat aastat 54 55 ja niimoodi siis sai niimoodi enam-vähem elus olla ja. Aga mis sai läbi elatud, ega siis pidasin vastu ja, ja lõppude lõpuks niimoodi tuli see aeg ka ei tulnud 25 aastat ära istuda, vaid tuli ainult kaheksa, kaheksa aastat ja siis tuli seal amnestiaseadus v küll viiendal aasta minu paragrahv selle alla ja lubati vabaks lasta, aga siis asi oli selline, et väga paljud lasti enne vabaks, aga minu kohta mingisugust korraldust ei olnud. Laagriülem ütles, et tema tahtis, sõidavad viimase aja, siis ma hakkasin juba niukesed tööd tegema, mis oli kasulik teha see laagriülem, kus ma viimati olin, siis? Ei tahtnud ära lasta, ta teadis küll niimoodi ja siis hakkasin kirjutama, seal igasugust palvekirjad juba oli 50 600 aasta juba juba aastaga 55. tuli see otsus ja määrus, et vabastada need ja paljud vabastati, aga mind ikka hoitis ja kas teil endal kõige raskematel aastatel oli lootust, et te näete veel eestimaad vehnolootaks oli kogu aeg kogu aeg, nii et ma ei mõtelnud selle peale, et, et ma pean sinna jääma või niimoodi. Et et ükskord ikkagi jõuan ükskõik mis välja. Aga peaasi, et oli kogu aeg usk ja lootus, et et saatuse Neuke selle eest ei pääse, aga aga lootust.