Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsus kinnitas teise pensionisamba maksete peatamise. Eelnõu kohaselt peatuvad maksed alates selle aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ja 2011. sel aastal pooles mahus. Riigikogu võttis vastu kohalike valimiste seadusemuudatused, mis säilitab Tallinnas kaheksa valimisringkonda. Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul vaidlustab linn otsuse riigikohtus, sest tema sõnul on muudatused põhiseadusega vastuolus. Linakombinaadi iirlastest omanikud lõpetavad Eestis linatootmise ja müüsid kombinaadi maha. Poolsada inimest koondatakse. Majandusministeeriumis valminud uus liiklusseadus mõjutab vähemal või suuremal määral kõiki liiklejaid. Selle jõustudes peab väike laps taksos olema turvatoolis alla 16. vastane, jalgrattur peab kandma kiivrit ja nii edasi. Algasid 30.-te Eesti muusika päevad avatseremoonial Tallinnas Vabaduse väljakul. Edastati ka muusika tervitus tulevikku. Esimest korda saab Eestis näha Eduard Wiiralt tee enda kunstikogust pärit töid. Stockholmis tegutsev Eesti komitee säilitas neid Rootsis, kuid mõni aasta tagasi jõudsid need eesti kunstimuuseumisse. Euroopa arengupank ostis 25 protsendise osaluse Läti Parex Pangas arengupanga. Presidendi sõnul kavatseb pank kahe aasta jooksul toetada balti riike 250 miljoni euroga. Venemaa tühistas Tšetšeenias rismi vastase erirežiimi, mis kehtis alates 1999.-st aastast ja ilmast. Homme sajab Eestis paiguti veidi vihma. Puhub edela ja läänetuul ja sooja on viis kuni 11 kraadi. Valitsus kinnitas täna pensioni teise samba sissemaksete peatamise jätkab Mall Mälberg. Rahandusministeerium esitas täna valitsusele teise pensionisambaga seotud seaduseelnõu. Rahandusminister Ivari Padari sõnul fikseeriti selles ära esmaspäeval kokku lepitud põhimõtet. Maksab teatatakse kaheks aastaks maksvat kompenseeritakse alates 2014.-st aastast terve rida veel selliseid erimeetmeid nende jaoks, kes jätkavad kahe protsendi maksmist nende jaoks 2014 2017 riik oma Poolt maksab juurde kuus protsenti, need, kes siis ei jää ka nende puhul siis jätkatakse 2014 2017 süsteemiga ravim protsentis inimeselt kuus protsenti riigilt. Ja siis veel üks selline eriregulatsioon inimestega, kes on sündinud aastal 1940 291, kus on avalduse alusel võimalik jätkata tänast süsteem 2004 ja see on alates siis 2010. aasta esimesest jaanuarist selline täiesti totaalne külmutamine praegu tagant pooleks lastaks vaenlane 10.-st aasta esimeseks jaanuarist, siis hakkavad kehtima kõik need lisaregulatsioonid. Keegi ei tea, mis majandusolukord riigis on aastal 2014, kui riik on lubanud, et hakkab tagasi maksma kuni kuus protsenti, et kas on päris õige anda sellist lubadust. Aga sinna ühe regulatsiooni sisse kirjutatud, mis puudutab, et, et mõõdetakse ka majandusolukorda. Kui majanduse nominaalkasv on teatud kindlasti parameetritest väiksem, siis sellisel juhul võib valitsus võtta otsuse edasi lükatud aasta võrra protsessi edasi. Aga üldiselt on niimoodi, et see nominaalkasvu naeran ka õige väike viie protsendiline määr, mille puhul riik saab selliseid otsuseid vastu võtta, niikaua kui on demokraatiat nii kaua on võimalusi, et võetakse vastu ka seadusemuudatusi aga selge, et riik peab olema väga ettevaatlik ja üks on majanduskriis, ei saa ju igavesti kesta. Stabilisatsioonireservi kasutuselevõtu seoses teise pensionisambaga põhjendas rahandusminister majanduse riskistsenaariumi sügavusega. Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole selle kasutuselevõtus midagi ootamatut. Stabilisatsioonireserv omal ajal loodi põhimõtteliselt noh, eelkõige selleks, et handa pensionireformiga seotud kulutusi tulevikus hiljem mõelda maavärinad ja sõjad ja kõik muu sinna juurde, aga esialgne stabilisatsioonireservi loomise idee oli ikkagi pensionireformi üleelamine, sest et siis kui seda pensioni sammaste süsteemi väljamõeldisi tähti ette seda, et sissemaksed ei kata väljamakseid aastatel 2005 kuni kuni 2016. Mõned arvutused isegi ütles, et kuni 2027 ei jätku raha. Ja rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et valitsus valmistab ette stabiliseerimisreservi kasutamist võimaldavat eelnõu, mis peaks saama veel enne jaanipäeva riigikogu heakskiidu. Stabiliseerimisreservis on üle seitsme miljardi krooni ja võimalik kasutamine võiks olla kolm kuni kolm ja pool miljardit, ütles Padar raadioreporteritunnis. See on pikk protsess, kõigepealt on vaja stabiliseerimisreservi nõukogu heakskiitu, siis valitsuse otsust ja seejärel ka riigikogu otsust, ütles Padar. Riigikogu võttis vastu kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadusemuudatused, selle järgi jääb Tallinnas alles kaheksa valimisringkonda. Tallinna linnapea Edgar Savisaar lubas kaevata riigikohtusse, jätkab Indrek Kiisler. Riigikogu võttis 56 poolthäälega vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse. Selle eesmärk on säilitada senised pealinna valimisringkonnad. Tallinna linnavolikogu, kus enamus kuulub keskerakonnale, on aga kehtestanud Tallinnas ühe suure valimisringkonna keskele. Osakonna kinnitusel tagab üks valimisringkond, et kõikide linnaosade elanike häältele oleks võrdne kaal. Toompeal võimul olevate erakondade kinnitusel kaotati aga pealinnas mitu valimisringkonda, tagamõttega, et Keskerakond ja selle juht Edgar Savisaar suudavad nõnda rohkem hääli koguda. Edgar Savisaar süüdistas riigikogu enamust põhiseaduslikkuse kriisi tekitamises. Siis tegu on omavalitsuste autonoomia selge rikkumisega, kus ühele omavalitsusele kirjutatakse ette valimisringkondade kohustuslik olemasolu. Ma leian, et need seadusemuudatused, mis täna Toompeal vastu võeti nad ei taga ühetaoliste valimiste läbiviimist. Küsisin linna pealt, millised on linnavõimu järgmised sammud. Keskfraktsioon riigikohus pöördub vabariigi presidendi poole ja informeerib presidente oma seisukohtadest selles küsimuses, aga loomulikult ma ei pea sellest mingit saladust, et me valmistame ette ja järjekordset pöördumist riigikohtu poole mis on muidugi raskendatud seoses sellega, et ma, me anname aru sellest. Nende küsimuste menetlemine on tõepoolest praegu surutud väga kitsale heavahemikule, kuna 20.-ks juuliks peaksid esimesed kohalike valimiste valimistoimingud olemas. Juba tehti. Palusin Tallinna linnavõimu kavatsusi kommenteerida ka riigikogu põhiseaduskomisjoni juhil Reformierakonda kuuluval Väino lindel. Põhiseaduskomisjon päris hoolega, millisel moel tagada olijatele see, et vahetult enne valimisi ei muudetaks reegleid õiguskantsler, kes ka oli põhiseaduskomisjonis kohal tema esindaja põhimõtet, mida põhiseaduskomisjoni enamus toetas, nimelt omavalitsus Eesti Vabariigis on kindlasti iseseisev ja tegutseb põhiseaduse seaduste alusel kuid eelkõige on ta siiski täit korraldavaid. Ka valimisseadusi võetakse vastu parlamendi poolt ja selles mõttes ei ole ma kindlasti ka meie arusaamist mööda Tallinna kui kohaliku omavalitsuse õigusi piiranud. Edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb neile meikar. Euroopa arengupanga president Toomas Mirov ütles, et pank kavatseb selle järgmisele aastal toetada Balti riike 250 miljoni euroga, vahendab BNS. Kuid Euroopa arengupank oli Euroopa Liidu liikmesriikidele abi andmise lõpetanud, on ta praeguses olukorras oma seisukohta muutnud ja otsustanud neid finantseeringutega toetada, märkis Mirov. Europa arengupank ostis täna 25 protsendise osaluse Läti Parex Pangas arengupanga. Presidendi Toomas Mirovi sõnul on käimas kõnelused veel mitme balti piirkonna pangaga. Venemaa tühistas alates 1999. aasta septembrist kehtinud korralduse, millega oli Tšetšeenia kuulutatud terrorismivastase operatsioonipiirkonnaks. Alates tänasest toimub Tšetšeenias võitlus terrorismiga üldise korra alusel, nii nagu teistes Venemaa regioonides. Riigiduuma esimees Boris Krõzlov märkis. Tšetšeenias kehtinud erirežiimi tühistamine on märk olukorra paranemisest. Meie Moskva korrespondent Krister Paris jätkab. Oma põhimõte, see tähendab, see otsus kümneaastase sõja ametlikku lõppu. Nüüd see, mida see otsustaja konkreetselt tähendab, on esialgu veel ebaselge detaile on vähe, kuid see kindlasti võimaldab ametlikult välja viia päris suure osa seal viibivat umbes 20-st 1000-st vene sisevägede sõdurist, kes hoiavad Tšetšeenias korda, kui nii võib väita, päris kindlasti ei ole arusaadav, kas küsimus on, et selles, et on paranenud niivõrd julgeolekuolukord või lihtsalt puhtfinantsiliselt, läheb praeguse kriisiolukorras Vene riigil sealse sõjapidamine natukene üle jõu käivaks. Prantsuse kalurid otsustasid lõpetada La Manche'i väina sadamate blokeerimise, kuid ei kavatse loobuda oma nõudest püügi kvootide suurendamiseks Euroopas. Komisjon on olnud kvootide suurendamise vastu. Prantsusmaa valitsus pakkus kaluritele nelja miljoni euro ulatuses lisatoetusi, et nad sadamate blokaadi lõpetaksid. Üleeile alanud protestiaktsiooni tõttu katkes ka praamiühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Iraagi lääneosas on paari provintsis asuvas sõjas baasis toimus plahvatus, mille kohta on tulnud väga vastuolulisi teateid. Iraagi armee ja politsei väitel toimus plahvatus paasi kohvikus ning surma sai vähemalt 16 ja vigastada ligikaudu 50 inimest. Kui see teade paika peab, oli tegemist viimase aja ühe ohvriterohkeima rünnakuga. Iraagi kaitseministeerium on aga teatanud, et surma ei saanud ühtki inimest ja vigastatuid oli 17. Üks. Juhtunu pealtnägija on rääkinud, et rünnakuga nii-öelda sõjaväe vormi riietatud enesetaputerrorist, kes end paraadi ajal sõdurite keskel õhku lasi. Ja uuesti Eestist Pärnu linakombinaadi iirlastest omanikud lõpetavad Eestis linatootmise ja müüsid kombinaadi maha. Nimelt pole lina tootmine viimastel aastatel enam kasumlik ettevõtmine edasi rääkida. Ester Vilgats. Aktsiaselts Wendre ostis eile Pärnu linakombinaadi Pärnus rääma tänaval asuva kinnistu. Wendre omanik Peter Hunt ütles, et senist tegevust Wendre linakombinaadi hoonekompleksis ei jätka. Seega tähendab tehing poolesaja inimese koondamist ja Pärnu linatööstuse lõppu. Vabrik oleks tänav kui aasta teises pooles oma üheksakümnendat sünnipäeva tähistanud aktsiaselts Wendre, mille tootmishoone asub Pärnus ehitajate tee ääres. Väike tootmisüksus Vändras, tehas Poolas ja müügiesindus Saksamaal kuulub kontserni treilynchauskendineerija AB. Wendre mullune käive oli üle miljardi Eesti krooni, kasum üle 80 miljoni krooni. Eestis on palgal 500 töötajat. Firma kuulub Euroopa suuremate vooditekstiilitootjate hulka. Peeter hunt. Meil on kindlad plaanid, aga meil on vara sellest rääkida täna, et me peame informatsiooni andma töölistele, välismaal ja nii edasi, et meil on üks mõte, et tuua üks tootmisettevõtte Pärnusse üks täielikult uus tootmine, mis on rohkem võib-olla voodi ja tekstiilipoolne jaga. Tal oli tööstust, et see on meie plaan, aga kahjuks on see paar nädalat vana veel, et sellest rääkida. Konkreetselt. See tähendab, et selliste linavabrikus praegu toimuvat tegevust seal sinna jää. Kas te investeeringusummat ka meile ütlete? Ma ei taha sellest rääkida. Esimene põhjus on, et täpsemalt, mis seal lõplikult niisukese summastuse tule, seda ma ei tea. Aga tehingu summad oleme omavahel müüa ja osta vahelt omavalt, leppinud, et me seda ei, ei, sellest ei räägi. Kuidas te üldse juhtusite nende linavabrikuid iirlastest omanikega kokku, et kas nemad avaldasid soovi müüa või teie läksite küsima, et äkki saaks osta? Võib-olla meie pigem küsisime, kas oli müügis ja, ja me nägime, mis seal toimus, et tootmine kinni ja et meil oli hoonede vastu huvi, kui meil on ju teiselt poolt tänavat endal suur hoone ja lauda logistika poolelt see sobib meile päris hästi. Pärnu linakombinaadi tegevjuht Arvo Villmann polnud intervjuuga nõus, kuid tõdes, et tegemist on kahtlemata kurva sündmusega. Veel 2002. aastal oli firmas 760 töötajat, nüüd vaid 50, kellel on juba koondamisteatega edastatud. Valitsus saatis riigikogule uue liiklusseaduse eelnõu me ei tohi lasta end liiklusstatistika paranemisest uinutada, ütles majandusminister Juhan Parts. Palju detaile, mis kindlasti vajavad tutvustamist kõigile inimestele, ikkagi lähtekoht on selline, et suurendada liiklusohutust väga palju selliseid mõistelise täpsustusi, et reeglid oleks paigas ja võib-olla kõige olulisem on see, et ikkagi siiamaani neli liikluseeskirja ehk need igasugused normid, mille järgi me iga päev oleme ju kõik inimesed, toimetame märkamata, seda ei ole enam valitsuse tasemel otsus, vaid saab olema seadus. See on ka mõneti märgilise tähendusega asi ja inimese jaoks peaks olema ka lihtsamaid, vähemalt olen ühes dokumendis üks, üks seadusandlik akt, natuke läheb selgemaks. Indrek Kiisler rääkis uuest seadusest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus ja liiklustalituse juhi Priit venega. Seoses interneti laialdase levikuga muudetakse autosõidudokumentide kaasaskandmine vabatahtlikuks. Küll aga peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument. Kui see on taskus, siis pole esitada juhiluba ning isegi kirjalikku volitust. Juhul kui sõidate teise inimese autoga. Seaduses reguleeritakse detailsemalt alkoholi tarvitanud juhtide karistamist. Piirmäär, millest alates siis ei tohi joovetega alkoholi tarvitamise nähte olla, hakkab ikkagi pihta null koma kahest milligrammist alkoholist veres ongi, et 0,2 milligrammi kuni siis 0,5 milligrammi on igal juhul alkoholi tarvitamise näht. Aga nüüd see vahemik just null koma viiest milligrammist kuni 1,5 milligrammini on siis joobe siis ainult juhul, kui juhil on veel väliselt tajutavat tugevalt häiritud kehalised psüühilised funktsioonid, reaktsioonid. Seadus keelustab edaspidi väike lastes üles sõidutamise ning see puudutab ka taksosid. Loomulikult on väga keeruline nõuda, et kõigil taksodele oleks turvatool, aga arvan, suuremates firmades on võimalik niimoodi asi korraldada, et kui inimene tellib, et tal on vajadus last vedada ja vajadus on ka selle turvatooli järgi, et siis saadetakse nõutavat varustust omav takso. Priit Vene sõnul vaieldi kaua selle üle, kas teha jalgratturitel kiivri kandmine kohustuslikuks või mitte. Lõpuks otsustati, et kindlasti peavad kiivrit kandma kuni 16 aastased jalgratturid, kes sõidavad sõiduteel. Aga me mõtlesime sellise perspektiivitundega, et kui inimene õpib juba noorest pärast seda jalgratturi kiivrit kandma, siis ta pigem kannab ka seda täiskasvanud pärast. Täna avati kolmekümnendad Eesti muusika päevad. Avatseremoonia oli Tallinnas Vabaduse väljakul, Mall Mälberg. Kahel. Kell pool viis maeti Vabaduse väljaku betooni digitaalne mälupulk, millel on kõik uued teosed, mis sel aastal muusikapäevadeks kirjutatud on saatesõnad, ütles kaasa heliloojate liidu juht Olav Ehala. Ja nüüd me asetame selle mälupulga kapslisse ja järgnevalt traditsioonilise vana eesti pulgatantsu saatel leiab see kapsel oma igavese olemise koha selle väljaku betooni sees ja võib-olla kunagi tuhandete aastate pärast leitakse siis see nii, nagu leidsime meie need partituurid sellel aastal. Ja nüüd meie tänase ürituse kõige pidulikum venenteerine tänase eesti muusika igaveseks siia väljakule palun tuua segu ja kellud, mida muusikapäevad pakuvad, räägib üks nende kunstiline juht Timo Steiner. Põhiliselt pakuvad ikka kõige paremat ja kõige uuemat eesti muusikat, on heliloojate liidus line aasta sündmus ja Eesti muusika aasta sündmus seal meie põhiline eesti heliloojatele looming ka nende mitte heliloojate liidu liikmete looming, kes muusikat kirjutavad, seal kõik meile väga huvitab. Põhiliselt ongi rõhk esiettekannete peal ja Usauningudel. Zeus looming on see, mille partituurid lähevad tulevastele põlvedele. Täpselt nii me seekord teemegi, et kui 1000 aasta pärast siin uuesti hakatakse parklat rajama või midagi muud milliste autodele tol hetkel või mis liiklusvahendite oledki iganes nähakse, siis nad leiavad selle ja ehk siis on sama suurtes raskustes nagu meie täna oleme 1000 aastaste hobuste partituuri tegelikult, kuidas seda süüa? Palju neid kontserte on kokku? Kontsert on ikkagi päris palju koos üritustega, keset silla oskab peast öelda kaks-kolm tükki päevas keskeltläbi põhiliselt Tallinnas midagi uut ka sel aastal on kolmekümnendat kevadet toimuvad, need uut on meil iga kord väga palju, kuna on esindatega, nad siis on kõigepealt muusika on meil alati uus ja nii kinofestival me võime ka sajandat või kolmesajandat aastat teha ta nigga uus veoks on? La uued tuuled sellised, et seesama ajaloo ülevaade, mida me mammutkontserdil teeme ja kus me restaureerime vanu partituuri ja ürgvanu partiture heliloojate abiga. No siis loomulikult oleme ka sportlikult. Mina isiklikult kirjutan korvpalli sifoon ja peale selle on filmikunsti ja muusika seoseid, nii et väga palju huvitavat jälgimist. Kumus saab näha Eduard Wiiralti loomingut, mida pärast kunstniku surma säilitati Stockholmis. Näitus kannab pealkirja Eduard Wiiralti pärand. Eesti komitee kingitus Indrek Kiisler käis vaatamas. Wiiralt suri 1954. aastal Pariisis, tema viimasesse elupaika jäid vähesed, isiklikud asjad aga samas palju tema loomingu näidiseid. Kunstiteadlane Mai Levin ütles, et väliseesti kogukond suutis kogu laiali tassimisest päästa. Võeti vastu siis otsus, et kõrvesse kogu säilitatakse tervikuna Eesti komitee lendamisel see viidi Stockholmi, kus esialgu säilitati rootsi kunstiakadeemias ja hiljem juba 80.-te lõpust oli see Rootsi riigiarhiivis. Ja 2005. aastal nagu suurema osa sellest kogust sai endale Eesti Kunstimuuseum. Käesoleval näitusel on eksponeeritud 90 viise Stampi sama palju joonistusi, sadakümme, visandid ning eskiisi, plaate ja tööriistu. Suur osa nendest pole Eestis varem näitustel olnud. Kuigi seda kogu kasutati Wiiralti tähtpäevade puhul kui ka STOP päevade puhul ja ja kuigi ka Eesti Kunstimuuseum sai võimaluse 98. aastal osa eksponeerida seoses Wiiralti 100. sünniaastapäevaga. Siiski on siin küllalt palju tõmmiseid, proovitõmmiseid. Müüd visandeid kavandeid, mida ei ole eksponeeritud. Kuigi Wiiralt suutis osa töid Eestist lahkudes kaasa võtta, siis enamik kogust on loodud ikkagi paguluses. Ta muutus taas nagu viimastes töödes ekspressiivsemaks, kui ta ütleme kolmekümnendatel aastatel omandas teatud niisuguse klassikaliselt selge joone, siis viimaste eluaastate töödes nisugune ekspressiivne fantastiline element jälle tugevneb. Mis saab aga viiraldi arhiivimaterjalidest? Me oleme eksponeerinud küll väljaandeid, piiratist endast ja ja tema raamatukogusse kuulunud raamatuid, tööriistu, plaate ja nii edasi. Mis puutub niisugusesse arhiivimaterjali, siis muidugi see tuleb publitseerida, see kohustus on meil Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub lõunakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kuus kuni pluss üks kraad. Homme päeval sajab paiguti veidi vihma, tuul hakkab puhuma edelast ja läänest, tugevneb viie kuni 10, pärastlõunal põhjarannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Sooja on viis kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios Eli Riina Eentalu kuulmiseni.