Tere hommikust, on pühapäeva esimese veebruari hommik, Eestimaal valitseb tore krõbe ehe talvekülm ja jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets. Just praegu algab Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus jumalateenistus mille lõppedes antakse üle Maarja medal. Ja täna antakse see mehele, kes pikki aastaid on olnud. Toomkoguduse juhatuse esimees, aga nüüd oma ameti maha paneb. Ja see mees on täna jutusaate külaline. Tere hommikust, Raido Rüütel. Tere hommikust. See, mis täna juhtub, on ühe suure epohhi lõpp. Mis meeleolud sinu sees tänasel päeval valitsevad? Ma isegi ei tea, eks ma ju ise olen valmis olnud juba juba juba mitu aastat selleks tähendab valmistunud ütleme nõnda ja ma olen ka ka nii oma oma oma kirikuõpetajat tähendab Ivar-Jaak, Salumäe, et kui, kui ka oma kogudust valmistanud ette ja, ja ja, ja et seal seal midagi niisugust väga ekstramaalsed ju ei toimu ja, ja ilmselt ka minu hinges mitte. Aga, aga aga noh, vaieldamatult siis natukene vaatad ka selles sellele ajale tagasi, eks ole, et kui sa oma mingi ameti või positsiooni või mingi tegevuse lõpetad. Et, et see on, on, on muidugi olnud olnud väga. See on olnud väga suur au olla nii väärika koguduse esimees. Olgugi et eestikeelne kogudus seal on ju ainult 80 aastat selles templis, aga, aga mina ei ole kunagi nagu, nagu pidanud Türgi ega eestikeelsetega, ega ma ei tea, ükskõik seal seal Mary keelset mingit mingit kogukonda tähendab, kui nad on. Kui me oleme ühe ühe konfessiooni esindajad, siis on kõik üks üks nagu kogudus ja, ja ja seda enam veel, kuna me, kui me oleme, oleme sama sama katuse all, nii, nii pühakoja teenijad olnud, nii nagu me oleme võinud siin Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus olla siis, siis küll see on, on, on suur au lihtsalt kaua seda ametit pidasid? Vist oli 17 aastat et ühest küljest lahti tundub nagu, et 17 aastat pole ju midagi, aga, aga noh, igasugune juhtimisteooria ütleb, et kus seitse-kaheksa aastat on normaalne, siis tegelikult Ta on ju juht maha käinud, tähendab, seda peab tegelema millegi muuga ja ja, ja isegi kui kui, kui võimekus ja kogemused lubaksid, eks ole, täiesti edukalt ju edasi juhtida väga, aga, aga noh, see, see ei ole nagu väga mõistlik. Koguduselt ja kirik üldse seda nagu konservatiivne ja seal võib-olla ei peaks seda nii väga ilmtingimata jälgima. Aga, aga noh, mind ei ajendanud mitte mingisugune juhtimisteooria või see minu lihtsalt taevas ja ütles, et mees ka see amet panema juba viis aastat tagasi ütles kellest saab sinu järglane? Indrek Treufeldt? Ma arvan, et tubli valik ja õpetaja tegi väga õige tähendab õpetajat, õpetajaid, valikud, aga õpetaja tegi nagu nagu ettepaneku ja taga sai minu järgi teised hääled, nii et, et see oli igati loogiline, et, et siis koguduse nõukogu valis, valis Indrek Treufeldt juhatuse esimeseks esimeheks. Kas sa mäletad Raido oma esimest käiku toomkirikusse millal see oli ja, ja kui noor või vana sa siis olid ja, ja mis mulje see see käik sinusse jättis? No mina olen, olen olnud noh, suhteliselt niisuguse Greliklerikaalse kasvatusega tähendab minna kasvatatud austama kirikuõpetajat kirik. Ja võib-olla see teinekord on natukene isegi ahistanud, aga aga meil on olnud väga religioosne pere ja, ja, ja see oli minu arvates täiesti normaalne. Aga noorest põlvest. Ma olin niisugune ilmselt suhteliselt aktiivne, mitte niisugune priimus ja viieline õpilane, aga tegelesin mitme asjaga ja ja nõukogude ajal oli, oli, oli niisuguste kuidas öelda eesrindlike pioneeride need kõige suuremaks preemiaks Artekki saatmine. Jah, ja mina käisin männiku koolis, ilmselt seal teisi mõistlikumaid ei olnud, kui mind saadeti. Miks nad seda tegid, noh, ilmselt ma tegin, tegelesin muusikaga spordiga kõigega, jah, ja ma nagu ma ütlesin, et ma ei olnud ilmtingimata priimus. Mul muidugi see. Ma läksin, jaanuar-veebruar, olin ära, tähendab tööd, teisel mis see siis oli? Mitte semester agaaga? Veerand teine veerand? Ma mäletan, ma sain imehea, tunnistas õpetajad, kõik pingutused, et, et noh, me ei saa ju Artekki saata siuksed, kellel on mõni kolm näiteks tunnistusel või või niisugune neli, kus ta võiks, võiks olla ka viicia ja aga ka siis, kui ma tulin kahe kuu pärast tagasi siis esimene kooli ma ilmselt oli see pühapäeval, kui kui meid lennukiga tagasi toodi, meid oli Eestist üks, 25 maimukest seal ja, ja, ja esmaspäeval kooli ja mäletan, et ma ei läinud mitte koju, vaid vaid sõitsime number viis bussiga linna. Jaa, jaa. Ma elasin nõmmel sel ajal. Ja, ja lihtsalt läksin uite uitama linna peale. Jah, ja mitte mitte kuskile mujale ja leidsin ennast suhteliselt kiiresti toomkiriku juures. Mäletan selgelt, ma läksin seal torni alt, vedasin käega mööda seda, seda kiviseina seal ja miskipärast mul oli vaja seal vedada. Kirt muidugi oli kinni, tol ajal oli kirik nädala sees oli kinni ja esmaspäeviti on ka täna kinni. Aga see on mul väga selgelt meeles. Ja kui mõni nendest õpetajatest, kes sind sinna Artekis saatis, oleks sind jälitanud sellel päeval, siis oleks ta aru saanud, et Nõukogude ustavale pioneeri ei ole küll mitte mitte kõige õigem koht, kuhu oma sammud seada. Jah, jah, ilmus ilmselt ja võib-olla jah, aga, aga ma ei tea. Meil oli muidugi seal ka eri eri, eriti punaseid, võib-olla direktor niukse või. Aga eks see oli selline aeg, kus nad pidid ka rohkem näitama, kui, kui nad oma hinges võib-olla oleks, oleks soovinud ja nii et. Aga jah, ilmselt mind ei oleks ataki saadetud, kui mind oleks sealt leitud. Ja vaata, kuidas ajad muutuvad, just nüüd mõned päevad tagasi lugesin uudist, et Artek laguneb ja kellelgi ei ole raha seda remontida ja ja et et näed, nii see on, aga kui me nüüd sellest toomkirikust natuke kaugemale läheme, siis ma oleksin võinud sind täna hommikul tutvustada ka ka hoopis teisiti. Ma oleksin võinud näiteks öelda, et jutusaate stuudios on Raido Rüütel. Maailmarändur oleksin võinud. Ja muidugi, eks ma olen rännanud ju väga palju ja mul ikkagi õnnestus Nõukogude liidu koondises olles väga palju rännata ja ja, ja, ja ka väga palju niisugust noh, ütleme rändamise või, või võõras kultuuris olemise kogemust saada ja siis ei olegi nii väga nii väga tühine nagu või ebaoluline, et see on päris oluline, kui sa, kui sa mujal mujal ringi pandud. Nende inimeste jaoks, kes nooremad või kes ei ole rallispordiga väga hästi kursis, neile peame ütlema, et Nõukogude Liidu koondises olid sa rallimeeskonnas siis. Ja, ja noh, see seisab nüüd jälle kuidagimoodi sellest kirikumaailmast nii kaugel, kui veel üldse ette kujutada võid, kes sind kihutamise juurde tõi. Isa ja, ja seal ei olnud vaja tuua, see oli mul kodus olemas ja mul oli vaja ainult kaasa minna sellega, nii et see oli minu elu nii, nii loomulik osa, kusjuures veider, et niuksed teismelisena mäletan paljude mu sõprade ja minu eakaaslaste. Meil oli väga palju nagu probleeme, noh, oma oma tee leidmisega ja milliste ülikooli minna, mida, mida õppida või midagi, mida üldse teha ja ja nagu, nagu niukene hajevilolek vähekene, noh, see oli, oli, oli, oli tunda nii poisteolekust kui, kui, kui ka võib-olla võib-olla väljaütlemistes, aga minul lüliks selg. Ma olin nii klaar, et mul ei olnud seal nagu mingit mingit nagu, nagu kahtlaselt mulle minu elu on küll taevas ja nii nii kergeks teinud. Kas see on nüüd juba ette vastusega küsimus, aga siiski, kas rallisõidu peale peab ka olema, on, et ei piisa vist ainult sellest, et sa väga tahad ja isa õpetab rooli hoidma, et kui seda ikka veres ei ole, siis ei tule sellest midagi välja. Jah, küll ta nii on ja ja siin ei saa meist igast ühest pärtli ja, ja, ja ei saa igast ühest ka Markko Märtin, et seal ei ole midagi teha. Aga kui sa nüüd oled viimastel nädalatel kindlasti ka samamoodi muretsenud Eestimaa noorte meeste elude pärast, nagu nagu kõik eestimaal muretsevad, et ja samal ajal noh, ise ju ka tunned sellist kirge kiiresti sõita, et, et kust see piir läheb või mida sa nendele inimestele ütleksid, kes kes nagu ootavad mingit mingit mingit nõuannet või mingit lohutust või et, et mis siis nagu valesti on, kes on tõesti lihtsalt ainult võimete ülehindamine, mis seda kõike põhjustab? Väga raske on öelda, noh väga paljud, ütleme autoajakirjanikud on ka mulle seda või analoogilise küsimuse esitanud ja ega ma ei ole, ei ole leidnud päris päris õiget vastust. Üks üks, mis on, mis on, on kindel, et meis on tohutult palju sellist sellist nahaalsust, hoolimatust ja ega see, ega see kipub, kipub ka neis-meis seal autoroolis välja lööma ja ja, ja seal võib-olla ta natukene võimendub, kuna, kuna seesama metallkast sul ümber ilmselt annab sulle mingisugused privaatsust tunde või sellise eraldatuse tunde. Ja, ja, ja kui sa muidu tänaval noh, selgelt, et tema sulle tütarlapsel, eks ole, võib-olla teen ukse lahti, kui ma nüüd eriti viisakule, aga vähemalt vähemalt lasen su ees siit stuudiost välja, eks ole. Ja ja võib-olla isegi pakuks istet bussis, aga, aga roolis seal ei ole mingit vahet, mis sosin, koperdasin, eks ole, kõik sõidavad praegu siin 100-ga, Sakkoperdad praegu täpselt 90-ga või või 85-ga, aga see lööb nagu välja, siis ta seal seal nagu võimendub ja, ja et, et see on üks aspekt. Mis noh, ma arvan, et see on, see on eelkõige võib-olla meie, meie. Mul on niisugune kasvatuse puudujääk, aga ka võib-olla võib-olla just nimelt niisuguse kristliku kasvatuse puudujääk või religioosse, ütleme nii aga ka, aga mida, millele ma olen ka üha rohkem hakanud nagu mõtlema, et et. Me arvutist oma mängudes ja sõites ükskõik millist, millist võidusõitu seal või, või, või, või kihutades seal seal politsei eest ära või ajades aiadest just nimelt pätti taga. Siis seal meil on alati võimalus restarti teha, eks ole, et kui ma sinna vastu maja seinale ajatasime. Aga ma mäletan, vist oli isegi ainukene kord, kui mina, mina võidusõidusimulaatori peal mängisin ja, ja, ja peale seda, kui ma seal surma sain noh, mina teadsin, mina sain surma, olgu, et seal oli klapp klahvi Ahja jõe kohe mängid edasi. Siis ma ei ole peale seda nagu puudutanud ja, ja ja, ja Tallinn-Tartu maantee peal ussisool kindlasti seda, seda klahv ei ole seda restardi klahvi, et, et see võib meis meid natukene mõjutada. Jaa, jaa. Ja arvan, et, et see ei ole mitte ainult ainult isegi roolis. Ohtlik olla ja liikluses see võib olla näiteks mõnes kriisisituatsioonis. Kas me oskame oma elu kaitsta? Noh, ma võib-olla siin natukene utreerin, võib-olla ma näen natukene kolli seal, kus, kus, kus teda ei ole, aga, aga ma arvan, et ka tänase päevani ma olen, ma olen Eestis kõige rohkem oma isikliku elu säästmisega tegelenud, treeninud ja koolitanud ennast ellu jääma. Kuna noh, omal ajal ma sõitsin väga palju Venemaal hipodroomi ja need olid ääretult toored sõidud, äärmised, toored sõidud, kus kus ma olin Baltikumist ainukene ja, ja, ja mitte, et keegi oleks minu vastu sõitnud. Aga mul oli pandud mitu, mitu meest, kes kaitsesid oma mehi, tähendab, oli vaja mind mind nagu ära koristada ja see oli normaalne, see, see oli selle võidusõidu iseloom ääretult emotsionaalne ja, ja, ja, ja noh, kui see mul ei oleks meelde, ma ei oleks ju käinud seal, eks ole. Aga kuidas Raido saab autovõidusõidus treenida, ennast ellu jääma, oskaks inimestele Minul oli näiteks Paring partner, kelle ülesanne oli mind tee pealt ära koristada, kõik lubada lubatud vahenditega, minu asi oli siis jääda ja jääda tee peal. Räägime küll jää peal, nii et, et ega me nüüd seal me otseselt me oma elu ei, ei seadnud ohtu küll, aga plekid jah, ja noh, muidugi autode tervised. Nii et. Ja sparringupartneriks mul oli mu oma mehaanik, tolleaegne väga tubli sõitjaga sealjuures kes oleks võinud ka väga kaugele jõuda, aga noh, ta oli niukene natukene lõbusamat elu kommentaari, nii et ta ei olnud nii tõsine, et oleks, oleks väga tahtnud või osanud tahta seda jõuda kuhugi, aga aga ega seal muidu ei saa. Ja muidugi ainult jää peal kurnemine tundide viisi, kaheksa tundi järjest. Oled sa teinud läbi mõne niisuguse tõsise õnnetuse, kus sinu eluga ohus. Ma arvan, et ei ole. Vaata, need need autod, millega mina ikka sõitsin, olid, olid ikka juba suhteliselt ohutud need turvakaaretsele kõik aga ka arvan, et, et piiri peal väga lähedal kuskil loomulikult tähendab kus on ainult võib-olla millimeetri küsimus ja, ja enam sa juba juba autot kontrolli auto üle ja, ja seal ei ole nagu midagi. No tänasel päeval sõidad sa ka väga palju autoga ja mitte ainult sellepärast, et sulle kindlasti meeldib autoga sõita vana rallisõitjana, aga sellepärast, et sa oled teinud üsna suure kannapöörde oma elus ja kolinud ära Tallinnast kolinud, et mitmekümne kilomeetri kaugusele siis 37. Ei olegi. Aga siiski mis koht see on ja miks sa linnaelu maha jätsid? Plaanisin juba kaheksakümnendatel sinna minna, see on meie oma suguvõsamaad, seal ma arvan, meie pere on, seal on seal elanud ikka sadu aastaid, ma ei ole nüüd nii kaugele uurinud, seal aga üks esimesi, kes seal üldse ennast mõisate vaba ostis vabaks ostis ja, ja jäi, ostis Kaimset maid juurde veel veel siin eelmise, Eesti aja lõpus Veldi ja, ja nii et meie oma maad ja ma minu lapsepõlv on väga paljuski seal seal möödunud ja see oli täiesti loogiline käik, kui praegu anti, anti sealt näite neid maid tagasi, siis sinna mehitasingi. See on Ruila kandis ja hakkasid nullist peale, selles mõttes, et sul oli lihtsalt maalapp või oli seal midagi sinu isalt-vanaisalt. Noh, vanaisa talu ja talukoht on alles, aga selle me leppisime kokku või tähendab juba minu isa ja tädi leppisid kokku, et, et see jäi tädile, tädi jäi seda pidama seal ja, ja siis, nii et praegu täditütarlapsele ja mina tegin ta ikkagi päris nullist. Jah. Aga noh, siis oli natuke rohkem nagu, nagu võib-olla võib-olla tegevusvabadust, et vaata, vanas ei raatsi isegi isegi vetsu maha võtta, eks ole, et, et see laud on seal nii armas, eks ole ju isegi see prilllaud on ei, armas. Kuidas see maaelu sulle sobib sulle ja sinu perele? Ja väga hästi, ma olen ma arvan, ma oskan kuulata Ta lindu ja isegi aru saada ja vahel isegi isegi vastu vastu kõneleda. Loomi on väga palju, praegu on, on väga palju loomi ja leban omal toas käinud näiteks selle ehitusaeg küll siis, kui mul uksi veel ees ei olnud ja, ja nii, et on kitsad, on näiteks ikka noh, praktiliselt võib öelda, igapäevamul hakkas seal või noh, akna tagant, et. Aga sul on plaanid suured, sa tahad sinna? Ma ei tea, kas ma tohin sellest nüüd rääkida, aga sa ära siis vasta. Sa tahad sinna ehitada ka väikest kabelit, jah? Jah, see on tegelikult ka katusel, praegu, aga, aga, aga noh, puhtalt sellepärast, et ega mina selle maa eest ei ole oma elus mitte midagi teinud. Mina ei ole mitte pennigi saanud saanud ei mõisnikule maksta selle eest ega, ega nõukogude riigile ega, ega ka Eesti riigile. Ja, ja, ja mina olen selle saanud oma esivanematelt puhtalt nende nende jaoks ma selle selle sinna püstitada. See on võib-olla vähim, mida ma saan teha. Me tegelikult jõudsime selle teema juurde siis kui ma ütlesin, et sa oled maailmarändur ja ma ma natuke ikkagi pean jällegi kuulajat valgustama. Raido, sina olid üks nendest meestest ka, kes kes, kas ma nüüd pean ütlema maastikuautodega või džiipidega või eestlased ümber maailma, et just eile või millal ma nägin sinuga, kamraad Tiit Pruuli on juba neli tiiru maakerale peale teinud ja sina piirdusid ainult ühega, et kas, kas veri sees vemmeldab ka vahel õhtul, paneb käppasid kokku ja vaatad niimoodi une eeltaevasse ja mõtled, et kuidas tahaks minna või oled maha rahunenud. Ma võin öelda, et ma, ma, ma olin ka siis rahulik. Et ega see oli puhtalt pruulihullus, mis, mis ajas ka mind ära siin jah, ja selgelt, et, et eks Tiidul olek oleks olnud võib-olla natukene keeruline. Ainult oma teadnud, sest ega näiteks tehnikast seda seda projekti võib-olla viia niikuinii ta oleks pidanud vaatama kellelegi, kellega, kellega seda on koos teha ja, ja siin ma saan, saan temast nagu aru, aga, aga ei, ei, mul ei ole praegu küll mingit mingit kibedust. Palverännakul, või see oli ainus, mis, mis sai mind kodunt ära, ma ei oleks muidu läinud. Olin, võtsin endale nagu selle eesmärk küll võib ühesõnaga kohustused, Maitan Tiitu, kuna tema purjetas oma esimest ümbermaailma reisitegija ja ja, ja kuna me leppisime kokku, et ma otsin, otsin autod välja projekti jaoks ja, ja või testin ja proovin, jaa jah ja valmistan juba, ütleme tehnilist poolt ette, aga, aga aga ka, aga ma ei olnud veel ise sugugi kindel, et kas ma peaks oma oma laste juurest ära minema, aga. Aga, aga palverännak oli see, mis, mis siis mind, mind nagu sai, sai kodunt ära sealsamas palverännakul ei pea sugugi minema nii kaugele. Ma olen seda ikka öelda, et ilmselt mul on nii paks nahk, et mul oli vaja nii palju lasteaia käänaga nagu ennast seest gripida etetet, seda võib rahulikult ka kambri lauda vahel käies sedasama õndsuse saada, mida, mida, mida taevaisa mulle selle reisiga andis? Kui kaua sa tookord siis kodust ära olid, mitu aastat tagasi seltsi juhtus? Me läksime ära, kaks oli 2002 ja 2004 tulime tagasi, et poolteist aastat. Ikka päris pikk aeg. Nojah, sealjuures me käisime ju, kas kolm korda kodus vahepeal autot sai pandud laeva, et üle ookeanide saata, siis siis lendasime vahepeal koju, nii et et kui me nägime lapsi ja, ja, ja saime ikkagi siin kodus ka teie vahepeal No siia on nüüd paslik mängida üks lugu ka tänase saatemuusikapalad on Raido ise kaasa võtnud ja, ja see lugu on ühelt plaadilt, mille sa oma reisilt kaasa tõid. Sa tõid vist üldse päris palju plaate ja iga plaadi juurde kindlasti võiks rääkida, luua, aga kahjuks on jutusaate jaoks ainult 50 kurba minutit. Et et räägi sellest mehest, kes on plaadi peal ja näeb välja selline, et ükski eestlane ei ole teda elu seeski ihusilmaga näinud ega ka vist mitte kuulnud, aga aga see lugu, mille sulle rääkis plaadimüüja üsna õpetlik Jah, tema ei rääkinud nagu lugu, ta lihtsalt ütles, kui mina küsisin ta käest, et kuule, anna mulle üks kohalik niukene laulja või palav, noh, mida, mida teie praegu siin, kellest teie peate ja, ja, ja ja siis noh, tema, tema oli, ta nagu ei, ei mõelnudki üldse. Näed, Ratvate Ali Khan, kus see muide oli see, kus juhtus, see oli, oli Pakistanis ta oli, oli päris, mitte põhja-kirde-Pakistanis tegelikult Kashmiri, ühesõnaga Pakistani poole peal ja, ja Murray linn, kirjutakse murre. Aga ka vana kirjapilt oli tal mari siis kui inglased seal olid Stali, mari meri ja, ja jällegi legendi või, või noh, ikkagi legendi kohaselt jah, on, on, on sinna maetud. Maarja seal on ka Maarja klooster katoliiklik kohe sellesama mäe all. Tükk aega mul mul mul võttis aega leida see koht üles ja ja ma käisin ka selle laual. Ja, ja, ja seal ääretult ilus koht on niisugune munajas mägi noh, kõrgem muidugi tunduvalt kui meie Munamägi, aga, aga, aga selline noh, võib-olla paari 1000 ainult et midagi ei hakka veel hingamist takistama, aga midagi. Ja seal seal külakese vahel seal ühe ühe plaadimüüja käest siis küsisin ja ta ütles, tead, näed, see. Ja, ja noh, ma nagu natukene oma sisimas veel muigasin, noh, maailmakuulus ja meil on maailmakuulsad, on siin partia jajah, biitlid ja, ja võib-olla seal ka pink Floyd, eks ole, aga okei, võtsin ära, et autos kuulan, ma olin üksi, seal, mulle meeldis üksi olla, teised list sõitsid. Pruuli, ja, ja kes meil seal sel hetkel olid seal, seal Jaandata ja nemad sõitsid lõuna poole sinna kuskile ja ma olin üksi, oli mitu päeva, leidis selles mures, riisuda ja, ja täitsa uut muusikat kuulata. Ja enne kui ma veel plaadi peale panin, siis ma hakkasin, hakkasin nagu mõtlema, et mis. Et mis see siis valmis, see maailm, kuul, kuulsus siis tähendab etetet, et minu maailm on ju, eks ole, selgelt miljon eestlast ja, ja noh, võib-olla veel seal poolteist väljas ka seal ja, ja, ja, ja noh, pane sinna veel Euroopa otsa ja mõõda ainult kristlusega, eks ole ju. Noh, mis iseenesest on juba päris päris meid siis on ikka päris mitu juba. Aga, aga see maailm kust kust on, kust on Alikaan? See on ju veel veelgi suurem ja, ja, ja kohe vaatad, et pead ennast nagu võib olla suhteliselt mõistlikuks, siis seal ei olnud mõistuse raasugi olla, kui, kui, kui mõtlete, mõtled ja mõtled, et, et sa ei oska nagu seda, seda maailma üldse hinnata selle maailma suurust ja, ja, ja, ja, ja, ja ka ka eripära. Nii et, et minu arvates ta on väga jõuline tüüp, ta minu teada nüüd on, on, sai infarkti ja, ja ta nüüd on juba juba läinud. Aga kuulame ja siis räägime natukene sinu rändamisest. Jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja Raido Rüütel. Kuulasime maailmakuulsat meest, kelle nime mina ei oska järgi hääldada, aga aga ütle, Raido, kas sellelt reisilt või üldse sinu reisidelt on jäänud sulle hinge peale mõni koht mõni riik, mõni paik, kuhu sa ikkagi tunned, et sind tõmbab teistest rohkem? Noh, ma arvan, et siiski Tiibet Himaalaja Hakkašmiir ütleme ka India, et Need kultuurid, ütleme, see kultuur on, on kuidagi nagu, nagu, nagu see, kuhu, kuhu, võib-olla võiksime nad, aga noh, niukene, pilkane kõrb on ka väga põnev. Vot selle ma kavastasin küll küll alles nüüd nüüd selle viimase ekspeditsiooni ma olin enne sõitnud võidu kõrbes ja, ja, ja nii Austraalias kui, kui Jordaanias omal ajal ja aga, aga, aga võib-olla võib-olla kõrbe, kui sellisena ikka kavas on praegu enda jaoks. Mida see tähendab, avastasin kõrbe? Noh, kui sa leiad ennast magamas liivadüüni otsas seal ja, ja, ja sul on imeline taevas on, seal on sul mis ei leia, vaid sa sätid ennast sinna, eks ole, düüni otsa ja, ja, ja sinna liiva peale nahvekese õhukese madratsi alla maal ja noh, kott ka ikkagi peale, sest et ega ta seal ikka kipub jahedaks minema. Poed oma magamiskoti ja, ja siis tunned, kuidas sa oled tegelikult emakese maa rüpes täiesti. Mulle üldse meeldib maas magada ja ma magan ka. Noh, võib-olla, et noh, nii külma ilmaga ma ei oleks nagu täna ma võib-olla ei oleks väga, väga roninud väljagaga miinus viis, miinus 10, ma olen sellega täiesti rahulikult, magan väljas ja just nimelt maa peal on, on, on hea magada. Kui sa magad juba kõrgemal, siis ei ole päris see, aga ta tahab muidugi niukse külmaga korraliku muga nihukest koti alla. Et, sest ikkagi, kui ta on juba miinus viis, siis annab seda maapinda all üles, ei soojenda ja, ja, ja siis hakkab ikkagi keskpaiku ööd juba päris jahe. Aga kui on korralik varustus, on, on ääretult, manas. Sa ütlesid, et sa mingid hetked sellest ümber maailmareisist tahtsid olla üksi või et seal üldse meeldib üksi oleks, sulle meeldib Eestis ka üksi olla. Jah jah, ma ilmselt olen niisugune natukene eraklikumatut, Ma täiesti naudin seda. Vagundan üksinda metsas ringi ja vaata, kui sa oled üksi, siis esiteks. Ma arvan, et taevaisa räägib, räägib siis, kui sa kui sa oled, ta võiks ju. Ja, ja üksi sa kuuled hoopis hoopis kaugemale ja hoopis hoopis paremini näed ka palju rohkem, et sedasama ma ei tea, taeva värvi või, või, või kui kuuleta kuuled linna linnu häält, sest kui sa oled kellegi teisega, siis, siis ikkagi mitte, et ma ei hindaks oma pere lähedust ja kõike seda, aga, aga need on, noh, need on ühildatavad asjatajast. Ja näiteks kui ma sinna majagi ehitasime praegu sinna, siis naine mulle ütles, et kuule, ütles, et kuule, küpsest majast ehitad, sa magad, metsad, järved ju, naudid seda üksi olevast. Ega ma nüüd ka ikkagi noh, reeglina kevadeti küll jah, ja olema rohkem, et siis nagu, nagu natukenegi juba juba juba rästad tilkuma hakkavad, küll ma siis ronin jälle jälle metsa sinna kuskile magama. Aga, aga see on, on väga suur asi ja ka päeval. Kas me mõtleme seda mediteerimiseks, motika mõtisklemiseks on mis iganes. Muidugi teine koht on, on Toomkirikus, ma Kusma, sedasama teen, lähed lihtsalt ja lased kõigest endale endast nagu läbi läbi voolata ja hajuda nagu sellesse kas vaikusesse või, või mitteolemisse. Jah, Crescivisteks kord seletas mulle, mis vahe on üksinduse ja üksilduse all. Et tema oli just oma abikaasa kaotanud, keda kirjeldas mulle üksildust. Sina oled, oled tulnud elus üksildust. Ei ole, ma arvan, et ei ole. Mul on nii palju elus ja sama õhk, mis, mis, mis, mis, mis liigub, eks ole, seesama tuul, kuidas sa saad üksi olla? See on nii nii võimas, eks ole, ja, ja, ja värvid ei Mõtma, seda ma küll ei ole. Siin, ma arvan, et ma olen päris aus. Sa ütlesid, et kui sa sellesama toomkiriku juhatuse esimehe koha maha panin, siis taevaisa ütles sulle, et aitab küll. Kas ta ütles sulle ka seda, mis sa edasi pead tegema või mida sa edasi ei olnud? Aganüüd? Ma panin kõik maha ja ei ole, ma ei ole sellest nagu saladust teinud, et ma olin või noh, olen ka vabamüürlane ja ma olin suurmeister, see Need pagunid läksid kohe klõpsti kohe peale selle käsu saamist, ma arvan, kuskil kolm-neli kuud, noh siis kui see võimalus tuli, see ei käi ju lihtsalt niisama, see käib teatud rituaale ja nii edasi, niiet et see, see sai kohe ära tehtud ja, ja nüüd nüüd saan, saan, saan või noh, ütleme nüüd, võin juba öelda, et olen, olen selle ka teised sellised noh, ta nii kaua mete, väga paljuski ka selle maa. Ja noh, muidugi mõtled, et, et mis, mis see siis, miks seda siis vaja on ja, ja, ja, aga ma arvan, et üks, üks ülesanne, mis, mis ta mulle andis kuskil aasta tagasi. See oli. No kõigepealt, kui ma tulin palverännakut tagasi, vaata siis sa oled tegelikult päris puhas seest. Vähemasti minul oli nõnda, et ma siin kodus olen kindlasti palju saastatum. Igapäevaolme Need ei ole muredega agaga asjakestega ja kõige sellega, et vaatad, et näed, kütusepaak hakkab tühjaks, on vaja seda tankida ja nii edasi, eks ole koerale siia viia. Aga aga, aga siis, kui, kui tulin tagasi, siis, siis ma hirmuga või kuidas öelda nagu murega, nagu nagu nägin seda kuivõrd-kuivõrd. Niisugune kuidas, kus, kuivõrd meie ühiskonnas on, on nagu seda see ei ole nagu ateism, aga mitte religioossest. Sest Neid paiku ei, ma ei kohanud ka oma reisiriisi, aga mitte väga mitut, kus, kus, kus oleks nii nii hoolimatu suhtumine olnud olnud loojasse ükskõik milline see looja on, või, või tähendab kes kestan näiteks ritsaina ülikoolis. Hiljem selgus, eks ole, ta oli, ta oli kri indiaanlaste pea šamaan, kes ütles mulle, et Raido, Grethe sõim, nemad on kaljust jah tulnud, eks ole, sina oled aadamast. Aga ega seal mingit vahet ei ole, loojanikas Stanton täpselt sama sama loojajaja. Ja, ja see, see oli väga või noh, kuidagi nagu, nagu ma võib-olla valus on vale sõna, aga, aga ka. Aga, aga, aga see kriips kriibib tänaseni ja, ja et, et kuivõrd hoolimatult me võime olla, kui seal tupsakad nõmmedel noh, siin võib-olla on see, et, et, et noh, on ju nii kaua olnud, eks ole, noh, öeldakse, et orjapõlv oli pikk, kõik, ma sellesse orjapõlve suhtun ka sellisena, et, et see see ori, noh, ma ei tea, kas, kas kas me tegelikult nii nii väga orjad olime, kui kui me siin praegu kiputa, kipume, nagu nagu lalisema ette kujutama, aga seesama ettekujutus tekitab meis nüüd nagu selle selle niukse trotsi. Nüüd on kõik minu käes, mina olen see, kes teen, kes otsustab ja, ja, ja. Ja vot siis, kui kui oli oli kuskil aasta tagasi oli, oli selle, selle, selle ristisümboli üle tekkis, tekkis nagu väga suur aset taas see, et, et kas, kas see vabadusrist peab selline olema või teistsugune ja, ja kas ta on, on noh, visuaalselt kõigile vastu, et see, see, see ei oma tähtsust, aga, aga et, et oli nii suur rünnak nagu, nagu risti vastu ja võtsite ju sõnad ka väga mõistlikud inimesed just nimelt selle sümboli kui sellise vastu siis, siis siis taeva sa ütled, et või seda ei saa öelda, et ta ütles, tähendab, siis tekkis kohese see selgus. Et et kas ma saan midagi teha nende inimeste Jaksest, nemad raamatut ei tea millist patu tegelikult või millist kurja nad või millise kurja käes nad tegelikult on ja, ja ja, ja. Ma olen küll palunud taevaisalt, et, et kui sellest peaks nendele inimestele kasu olema, siis ma võtaksin nende patukandmiseni enda peale ja see ei pruugi nii kerge olla. Tõsine asi ja see on see rada nii ahtakene etetet, seda seda käiakse ainult üksinda, seda ei saa ka toomkiriku eesotsas või koguduse eesotsas käia, teha. Kuidas su elu nüüd edasi läheb, kas su päevad muutuvad, kas su päevade sisu muutub, kas tempo muutub, kas sa kujutad endale ette, mismoodi see kevad 2009 sinu poole tuleb? Nii et ma arvan, et ei muutu midagi, ega minu käigud toomkirikusse saavad olema sama tihedad, ma käin ja jutustan seal ikka. Oma. Lähedastega seal ja, ja, ja ja käin istun kirikupingis ja et seal ma arvan, et seal ei, ei muutu midagi. Metsaskondan samamoodi edasi ja seal metsas töid ikka teha, noh nagu nagu maakohas ikka, et seal seal on vaja ikka iga päev toimetada võib ka, mitte ta ega, ja ega mitte midagi ei juhtuks ja metsas ei pea tegelikult midagi tegema. Siin oli vanad vanad metsaspetsialistid, ütlevad ikka, et metsa vestleme ka midagi, mets kasvatab jahja ja hoolitseb endast ise. Nii nagu looduski. Aga, aga noh, eks seal on vaja natukene puid teha ja torman seal väheke lõhkunud ja mul väga ilusat tammed on sellel metsal. Tähendab, tulebki ma arvan, et minu lapselapselapsed saavad seal väga ilusat hommikut nautida. Sul on neli last, kes suuremad on juba laiali lennanud ja ainult väiksema veel kodus. Kusjuures ongi, võib lennanud on väga õige sõna, nad kogu aeg ongi noorem tütar, see on kogu aeg õhus, nii et see laseb siin iga nädal käib, paneb Euroopasse tagasi ja, ja on täna jälle on, on, ma ei tea, Brüsselis, kus ja, ja vanem tütar on, on, on Londonis. Aga vanem poeg, see kaitseväe Eesti riik. Nii et mu noorem poeg, see on väga-väga selgelt selgelt nagu teadvustanud endale, kus venda, tema kaitseb meid praegu. Ja minu arvates on see väga ilus, väga ilus arusaamine väiksemalt poisilt. Ja ma olen oma vanavanema poja üle väga uhked, et ta kusjuures ta tahtis minna, ta ei oleks pidanud vist minema, tahtis minna, kus ta siis täpselt on? Jah, praegu on, on negru staatuses ühesõnaga noorest otsas on, on miinisadamas mereväes. Aga see kõige pisem põnn, kui vana see on? Noh, see sai nüüd jõulude aeg neli ja, ja mees nagu muiste Noh, ja tema peale kulub sulle ikka veel kõvasti aega ja energiat ennem kui tema saab hakata lendama. Jah, jah, jah, muidugi, aga ka noh, see energia on, on, on ju, see ei ole ainult energiakulusid on ka tegelikult sa saad ju energiat, eks ole, sa tead, ise laste puhul ei ole see ju ainult ainult andmine tegelikult ju saada väga palju ja, ja, ja õpid ka väga palju. Näiteks ühe asja sain endale selgeks näiteks sellesama kõige väiksema poisi pealt. Noh, ma olen ise võistelnud kogu aeg, eks ole nagu villand ja ma praegu näiteks mul kohe tekib isa öelda, et allergiaga mulle ei meeldi võistelda isegi malemängus mulle ei meeldi, võita, ilmtingimata meeldib mängida protsess ise. Ja, ja jah, ja aga siis möödunud see võis olla kevadel või millalgi oli, oli, oli mingi mingi jooks või mingi mingi mingi noh, võidujooks oli siin siin Tammsaare kuju juures seal ja lastel mingi 300 meetrit Jostajana poisil esimene kord ütles, et hea küll, et las läheb, näeb, näeb niisugust niisugust seltsis, et tegemist on niisugust võlu ja, ja noh, et jooksma, siis räägin seal muidu tema vanustega. Lapsevanemad jooksid koos. Aga ma mõtlesin, et küll ta peab ise hakkama saama, seal oli paar tükki, olid veel, kes, kes temaealistest jooksid nagu ise ja ma ütlesin, et noh, et et vaata, et katsu siis vaadata, kus, kus teisedki jooksevad, et koos jooksetan, kuna seal on lapsevanemaid ka muidu täitsa ära päris ei eksi muidugi hoidsin ka silma peal, ma sain vaadata, kus ta seal jookseb. Ja, ja ma mõtlesin, et siis vaata nii etet ära, päris käimakaga jookseni, kuidas jaksad ja jooksisest oli suhteliselt seal ees. Ja, ja, ja et aga ta seda teadis, mõtlesin, näitasin talle ennem ära ka, kus siis see lõpp anekustes seisma peab jääma, niukene ring oli ja, ja mulle hirmsalt meeldis see, ta jäi enne seda finiši joot seisma ja ootas teisi järgi. Nad, see, see kindlasti ei olnud teadlik tegevus, aga see oli minu arvates Niilus. See on ilus lõpp tänasele saatele, aitäh sulle stuudiosse tulemast, Raido Rüütel, sellisel tähtsal sulle väga tähtsal ja toomkirikule tähtsal päeval. Veel kord, palju õnne sulle, Maarja medali puhul, ma loodan, et see uus tee, mille sa oled valinud, toob sulle palju õnne ja rõõmu. Ja kõigile kuulajatele ilusat ilusat pühapäeva.