Kirikuelu head kuulajad tänases kirikuelu saates tutvume Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusega. Põhjus, miks just sellest kirikust räägime, on imelihtne. Nimelt täna viibib Eestis mitteametlikul visiidil Rootsi kuningas. Tema külaskäigu põhjuseks ongi Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kutse osaleda kiriku taaspühitsemise jumalateenistusel. Saate teises pooles teeme juttu ka Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika erialapäevadest. Räägime lauluraamatust ja vanadest kirikuviisidest, mina olen saate autor Meelis Süld ja järgnev intervjuu on Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson. Inga kirikuelu. Tallinna linnas Me teame suuremaid kirikuid, Oleviste kirikut, Niguliste kirikut, teame ka, kus asub Kaarli kirik ja Jaani kirik. Aga kui küsida kellegi käest, kus kohas asub Rootsi-Mihkli kirik siis tihtipeale seda ei teata. Ja põhjus on vist selles, et seal pikka aega ei tegutsenud kogudus vaid kuulnud, et seal tegutses hoopiski jõusaal. Kui kaua väike armas kirikusaal tegelikult on nüüd Rootsi-Mihkli koguduse käes taas olnud. Kirik on nüüd olnud koguduse käes 10 aastat ja selle aja jooksul on toimunud seda restaureerimist, mida nüüd on enam-vähem lõpuni jõudnud. Kirikusaali kohta aga ootab veel ees kogudusemaja restaureerimine. Millega siis seda koguduse saali vahepeal kasutati, missuguses seisus see oli, kui 10 aastat tagasi seal nende kätte saite, siis oli hoone siin päris halvas olukorras, et keldrites oli juba vett sisse saanud. Katus oli läbi, aknad katkised ja kasutati tol ajal raske jõustiku saaliks ja kui vaadata, kui nüüd seda kirikut seda saali siis küll ei ütleks, et seal kunagi on raskejõustiku tehtud. See on altariga, seal on kaunis kantsel kirikupingid, kuskohast võeti, et kirikuriistad ja kogu see kiriku sisustus, kui seal pikka aega tiriki tegutsenud. Need asjad olid mujal. Altar saime tagasi Märjamaa kirikust ja kantsel oli hoiul rüütel konna hoonesseke kunstimuuseumis. Ja teised asjad on erinevatel viisidel sattunud tagasi. Kui oli eestirootslaste põgenemine või keerimine Rootsi siis paketi ka armulaua riistad ja tekstiilid ja küünlad, jalad, Cruzeviksid ja isegi koguduse arhiiv ja viidi seda, seda rootsi, kelle abiga on see kirik taastatud. Ma arvan, et ennekõike rootslaste abiga, eks ole, õige koguda sisse ei oleks saanud mitte mingil juhul sellega hakkama, sest meie kogudus on hästi pisikene, kuid ta sai taastatud 12 aastat tagasi, siis oli 60 liiget ja praegu on napilt paarsada. Et abi on põhiliselt tulnud, siis Rootsist ja, ja Soomest ma ei oska seda täpne summa küll mitte öelda, aga üks suur osa tuli Rootsi kuningriigi poolt, kui anti seitse ja pool miljon Rootsi krooni ja samuti on Rootsis korja mingi paar miljonit Rootsi kroonid ja, ja soobes võib olla mingi pool miljon. Ja niimoodi on see see saanud korda, et kui on raha olnud, siis oleme püüdnud restaureerida ja kui raha ei ole olnud, siis on töö seisma jäänud. Aga kirikusaali suhtes on võib-olla suurim imetzee higihais on sealt täiesti ära kadunud, mida oli varem tõesti nagu esimene asi, mida inimene tundis. Millised on Rootsi-Mihkli kiriku suhted tänapäeval Rootsiga? Meil on minu arvates päris head suhet niimoodi, et meil on sõpruskogudus Stockholmi lähedal. Ja meil on ka teised kogudused, kes meid toetavad ja külalised tulevad samuti kahjuks enam-vähem kõik need külalised tulevad maikuu lõpus või juuni alguses, et oleks veelgi parem, kui nad tuleksid nagu jagatud terve aasta peale. Aga teenistused on rootsi keeles, teenistusel on rootsi keeles ja pühapäeviti kell 12, eestlastele pole veel mõelnud kuidas öelda, et Meie koguduse omapära on ju just see, jätta on rootsikeelne kogudus ja meie ümber on ju piisavalt palju eestikeelseid korrektsed. Kui keegi tahab eesti keeles jumala sõna kuulata kes on need koguduse liikmed, suurim osa on vanad eestirootslased ja nende järeltulijad, siis on ka eestlased, kes on leidnud hobi rootsi keele ja kultuuri vastu ja niimoodi ka leidnud kirik tee peal ja mõnede riigi rootslasi ja soomerootslasi. Kui palju näiteks Rootsi turiste, kes tulevad suveks siia ja võtavad, valivad siis pühapäevaseks kirikuks Rootsi-Mihkli kiriku. Kui on siin nagu tavaline pühapäev, et midagi erilist ei ole, siis on tavaliselt 25 30 inimest kirikus. Ja siis on alati see huvitav asi, et kui omad inimesed suvel sõidavad, ole, siis tulevad turistid nõnda asemel et see summa on enam-vähem konstantne. Millega tegeleb veel Rootsi-Mihkli kirik peale pühapäevastel jumalateenistustel, kas siin on ka pühapäevakooli? See on ikka, siin on kõik need töövaldkonnad mida on leida igas koguduses, meil on väike pühapäevakool lastekoor, segakoor ja kui tulevad huvilisi, siis meil on ka leerikool ja kõik seda, mida kuulub nagu koguruse töö juurde. Nüüd pühapäeval on kiriku taaspühitsemine ja sealt võtab osa ka Rootsi kuningas. Kas Rootsi kuningas on Rootsi-Mihkli kirikut külastanud? Jah, praegune Rootsi kuningapaar käisid siin 10 aastat tagasi ja see aitas ka kaasa sellele, et kogudus sai oma kirik natuke kiiremini tagasi. Ja siin on ka käinud Eesti ajal Rootsi kuningad ja printsid ja kui praegune visiit on mitteametlik Rootsi kuninga jaoks, siis kas see on ka Rootsi-Mihkli kiriku kutsel, et Rootsi kuningas siia Eestimaale tuleb või on siin ka teised põhjused? See on meie kutsel ja Me saatsime seda kutse paar aastat tagasi ja oleme igati tänulikud selle eest, et kuningapaar on leidnud seda võimalust meie väike kogudus austada, see tähendab seda, et te olete vist tõepoolest silma jäänud rootslastele ja Rootsi kuningale. On, et eestirootslased on alati olnud nagu huvitavad Rootsi kuningakoja jaoks ja samuti praegune Aukonna piiskop Henrik surnuks on on kauaaegne Eesti sõber ja on olnud ka algusest peale meie kogudusse hea toetaja, aga kui rääkida nüüd selle koguduse kaugemast ajaloost, siis kas on ka teada kuidasmoodi Rootsi-Mihkli kogudus kunagi üldse asutati? Jah, kogudus sai asutatud, kui usupuhastus jõudis Tallinnasse ja siis igaüks tahtis jumala sõna kuulata oma emakeeles, aga ta on olnud ka, kuidas öelda, rendab kogudus alguses, kuid ta sai loodud, siis ta pidas teenistusi Oleviste kirikus ja siis sai endale see vana Rootsi-Mihkli kirik seal Suur-Kloostri tänaval. Aga kui venelased tulid sisse peale Põhjasõda sisse, kogudus pidi välja kolima ja oli siis ilma kirikuta 10 aastat, enne kui anti see praegune, seegi hoone, kus me oleme. Kui nüüd, pühapäeval, mil sa saade eetris on, taaspühitsetakse see kirik, kas see tähendab siis seda, et praegu pärast remonti polegi seda kirikut sisse pühitsetud? Me oleme ta kogu aeg kasutanud, aga kirikusaali sees on ka kodus olnud, kuidas öelda, rändab, et me oleme enam-vähem igas nurgas teenistus pidanud ja isegi kiriku vestibüülis ja nüüd on kantsel ja altar valmis. Orel on ka olemas ja ristimisvaagen. Ja siis me näeme seda, kui suur on, et on võimalik seda just pühitseda ja eraldada jumala jaoks. Nii et kõik vajalik selleks, et jumalateenistusi pidada Rootsi-Mihkli kirikus on olemas, on olemas, aga me loodame, et need esemed, mida veel on puudu ja on kuskil Eesti muuseumites või eraisikute käes, et need ka leiaksid oma tee tagasi. Missugused esemed on veel, mida te ootate tagasi siia kirikusse? Meil on suur vanaaegne optisteerium, mida me loodame saada ta tagasi, nagu ta on, või siis täielik koopia sellest meil Hormaalid, meil on kroonlühtrid ja nii edasi ja nii edasi. Rootsi-Mihkli kirikut tutvustas koguduse õpetaja Patrik Göransson. Hetke pärast teeme juttu kirikumuusika erialapäevadest Viljandis. Reedel ja laupäeval oli Viljandis Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika erialapäevad Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika õppetooli juhataja Ene Salumäe. Mis teemal seekordsed kirikumuusika päevad olid, sest need pole ju sugugi mitte esimesed. Ja need on seitsmendad juba järjekorras ja seekord oli päevade teemaks lauluraamat kirikus ja koolis. Ja igal aastal me oleme püüdnud oma teema valikul lähtuda sellest, et mis parasjagu Eestis, kas kirikumuusika koolimuusika valdkonnas aktuaalne on. Ja kuna me kõik teame, et see aasta on lauluraamatuaasta, siis seetõttu valisime oma teemaks ka lauluraamat kirikuse koolis. Ja mida te sellest lauluraamatus siis välja loete, mida te selle puhul uurid? No antud päevadel oli põhiline raskus oli just nimelt sealsamas kiriku ja kooli aspektist vaatasime, kuidas lauluraamatut kirikus ja koolis kasutatakse. Me teame, et lauluraamat on niisugune raamat, mis Eesti rahva ajaloos on omanud väga suurt tähtsust just nimelt hariduse valdkonnas, hariduse andjana, ka siis on võimalik diskuteerida teemal kelle asi näiteks tänapäeval kirikulaulu õpetamine üldse on. Kas koolis on usuõpetuse teemavaldkonda kuuluv või muusikaõpetuse teemavaldkonda kuuluv ja muidugi praktilisest vaatenurgast, mida kõike kirikulauluga või koraaliga teha annab, et see ei ole lihtsalt niisugune ainus võimalus ei ole koraale oreliga saata, vaid on tuhandeid muid võimalusi, tänapäeval on kuni siin gospeli ja Jathini välja mida kõike koraaliga annab teha ja nendel teemadel siis need kaks päeva nende teemadega ongi sisustatud. Lauluraamat anti välja 10 aastat tagasi ja kui pikk on üldse see protsess, et ühte lauluraamatut välja anda või kas iga põlvkond vajaks näiteks uut lauluraamatut? Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on perioodid olnud suhteliselt erineva pikkusega, millal siis jällegi on saadud uus lauluraamat välja anda. Aga võib-olla ta jah, õige oleks, et iga põlvkond Śaksa anda oma lauluraamatu välja nii kahjuks läinud ei ole. Päris mitu põlvkonda on pidanud läbi ajama ühe lauluraamatuga ja ka näiteks viimane 10 aastat tagasi ilmunud kiriku laulu- ja palveraamat. Selle uuendamise protsess algas sisuliselt juba paarkümmend aastat pärast, et uue lauluraamatu väljaandmist mis toimus ju siis teatavasti 1899. Jo kestis peaaegu 100 aastat. Kas kirikulaulud muutuvad ajas, kui vaadata näiteks neid vanemaid lauluraamatuid ja veel vanemaid võrrelda niimoodi? Mingil määral muidugi muutuvad, sest elu muutub meie ümber ja, ja need laulud on ju loodud ikkagi nagu alati kindlas ajas ja, ja isegi kindlas kohas. Ja, ja teiselt poolt ei muutu ka, sest kuna neil on selline jääv sisu nii-öelda sisu, lähtub piiblist see pool jällegi on nagu igal ajal sama ja aktuaalne, et võib-olla just nagu vorm, kuidas seda sisu edasi antakse, et see muutub ja keel loomulikult muutub, mistõttu on vaja laule uuendada. Sellest aspektist, et tänapäeva inimene näiteks saaks ka aru sellest, mida kuskil 16. sajandil on öeldud. Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika õppetooli juhataja Ene Salumäe, kas praegu tegeletakse sellega, et mõeldakse juba uuele lauluraamatule? Küllap kindlasti, ma arvan ja sellest annavad võib-olla tunnistuste just niisugused laulikud, mida pärast kirikulaulu palveraamatu väljaandmist välja antud. Näiteks pühapäevakooliühendus on välja antud, päevaviisid, jõuluviisid ja noorsootöö keskuse välja andnud noortelaulikuid ja just niisugused laulud võib-olla mis, mis on sündinud pärast seda kirikulaulu palveraamatu väljaandmist pärast 90.-te aastatega ka niisugused, mis tookord sinna ei mahtunud. Nii et ma arvan, et sellega kindlasti mingil määral tegeldakse just just selle kaudu uusi laule tuleb kogu aeg juurde ja need koondatakse uutesse laulikutesse, mis saavad aluseks jälle kunagi järgmisele väljaantavale lauluraamatule. Laupäeval oli ka üks ettekanne, mille teemaks oli gospel džässi kuraal. Selles mõttes päris huvitav ja intrigeeriv, kas tõepoolest võib siis kuidagimoodi neid kolm ühendada? Ja see on huvitav ja huvitaval kombel neid võib ühendada ka, sest kui me mõtleme, et mis see koraal siis on meile, ta seostub alati kõigepealt sellise luteri või luterijärgsete seal seitsmeteistkümnenda sajandi kirikulauludega. Aga kui me laiemalt võtame, siis me võime moraaliks nimetada ju sisuliselt kõiki neid laule, mis on kuskil kanaliseeritud lauluraamatus olemas. Ja kui me nüüd räägime just sellest, et igal ajal on, on omad laulud igal maal, eks ole, omad laulud Sis, kostel ja jalats on, on tänapäeva noorte muusika väga suures osas ja, ja kui need laulud satuvad lauluraamatusse, mõned neist on ka näiteks kiriku laulu- ja palveraamatus siis me võimegi nad ühele pulgale panna gospeli, et seepeale selle annab neid vanu kuraale näiteks ka tänapäevasesse vormi asetada, seal teha niisuguseid koraaliseadeid, kus. Me kasutame selliseid instrumente, mis viitavad jazzmuusikale või kasutame niisugust harmooniat, nii et need on suhteliselt lähedal ehtinud. Näiliselt tunduvad väga kaugel olevat sõnadeks. Aga kuidasmoodi üldse suhtutakse sellesse kui eksperimenteerimise koraaliviisidega, kuidas kirikus suhtuvad võib-olla vanemad inimesed sellesse. Kui kaheksakümnendatel aastatel siinsamas Viljandis tegutses niisugune noh tookord noorteansambel hingeleib see oli Eestis üks väheseid neid Noodla muusikat, laulvaid ansambleid, siis huvitaval kombel just vanemad inimesed võtsid paremini vastu need kitarriga ja sageli ka mõnede löökpillidega saadetud vaimulikud laulud kirikus kui näiteks mõned nooremad inimesed, nii et vanusest ei sõltu eriti suhtumine vaid see sõltub just sellest, et kui vastuvõtlik või kui, kui valmis uutele tuultele, on see inimene ise. Sa oled väga palju, võib-olla annab juurde ka see kuidasmoodi, kas organist või siis kogudus seda laulu laulab näiteks üks selline meeldejäävam kogudus on võib-olla Viljandi Jaani kirikust kui Kalev rajanguli organistiks ja ma üllatusin, et neid vanu koraaliviise võib niivõrd tempokalt ja niivõrd hästi mängida oreli peal. Just nimelt, see on väga hea näide ja need päevad tahavad ka, nagu seda just julgustada neid praeguseid kirikumuusikuid kes täna juba töötavad või homme hakkavad kirikutes töötama, julgustama uue vaatenurga alt vaatama neid koraal, et, et ei, ei ja nagu olla kuskil üheksateistkümnendas sajandis kinni, et kõik peab olema nagu aeglane ja ja, ja rusuv ja ja kurva melanhoolne alatooniga koraalimäng. Ei, sugugi mitte. Kui me vaatame koraalitekste, siis nendes on tegelikult tohutult palju rõõmu ja värvi ja kirkust ja ka tempo osas me peame nagu lähtuma nüüd tänasest päevast, et kui aeglane tempo oli 19. sajandil niisugune vagaduse näitaja ja tolle aja ajastu vaim siis nüüd on hoopis teised arusaamised asjast ja, ja me arvestame tänapäeva inimesega ja, ja ka sellega, et noh, vähemalt tundub nii nagu tänapäeval aeg kulgeks kiiremini ja seetõttu meil ei ole ka enam kolmetunniseid jutlusi ja, ja me võime nüüd ka kirikulaulu vaadata uuesti nagu üle uuest kontekstist ja ikkagi jällegi sisust lähtuvalt, et kui meil on tegemist väga rõõmsa koraaliga, siis me võime seda ka väga rõõmsalt värvikalt tempokalt mängida ja laulda. Viljandi kultuurikolledži kirikumuusika õppetooli juhataja Ene Salumäe. Ma olen aru saanud, et nende kirikumuusikapäevade mõtteks on ka tutvustada sedasama eriala kirikumuusika, mida õpetatakse Viljandi kultuurikolledžis nendele noortele, kes soovivad kirikumuusikuteks hakata. Omavahel naerame sellise kahe peaga, kahe haruga hariduse üks pool on siis kirikumuusik, teine pool muusikaõpetaja ja tegelikult me püüame nii, et me mitte ei lahutas neid kahte poolt, vaid järjest rohkem püüame tekitada niisuguse orgaanilise sünteesi selles samas noores inimeses sellest, nii nagu meil on ju tegelikult eeskujudeks juba Johann Sebastian Bach ja Eesti oludes kas või August Opmann, kes olid nii koolimuusikas kui kirikumuusikas väga tugevad ja, ja tegijad ja need ained, mida me siin õpetame, Need jagunevadki vastavalt siis kirikumuusikaaineteks pedagoogiliseks aineteks, kirikumuusikaained ja pedagoogilised osad kattuvad ka tegelikult koguduse kirikumuusiku, töö on mingis mõttes väga pedagoogiline töö. Kirikumuusika kasvatab kogudust muusikaliselt erinevaid vanuserühmi kogudusest juhib seda muusikategevust koguduses ja ained on meil siis kantoraalsed ained, kuhu kuuluvad koorijuhtimine ja kooriklass ja, ja hääleseade kirikumuusik teeb väga suures osas oma tööhäälega, samuti kooliõpetaja. Ja siis on instrumentaalained, mille hulka loomulikult kuulub orel, klaver ka lisapilli, näiteks kooli õpetaja jaoks on oluline, et norimine oskaks midagi muud ka kui klaverit, kitarri, ERR-i või plokkflööti või need võimalused on kõik siin olemas. Siis on väga suur rõhk on meil asetatud liturgiliste lainetele siin liturgika, liturgiline laul, liturgiline orelimäng, just seesama, mida me rääkisime siin kuraalidest asja, et õpetada noorele inimesele lähemalt nagu vaatama millestki liturgiline muusika, koosneb, mis ta üldse on ja kuidas seda edasi anda. Ja siis loomulikult, kuna on tegemist kultuuri Kolledžiga, siis siin on terve rida selliseid üldkultuurilisi aineid mis siis kuuluvad sellise haritud inimeste juurde. Vahetame nüüd teemat ja mõtiskleme ajast. Jätkab Lauri Beekman vast nädala eest veel ei olnud meid ümbritsev loodus kaugeltki niivõrd roheline ja kaunis, nagu ta seda täna on. Aeg tormab tohutu kiirusega ja kõik, mis tema ette jääb, saab muudetud. Sõitsin aastaid tagasi ühe koguduseliikmega ratastel mööda Raplamaa kruusaseid ja mullaseid, küla ja metsateid. Olime avastamas minevikku. Vend näitas mulle kohti, kus usklikud olid kunagi koos käinud ja elanud. Ta jutustas neid lugusid, justkui oleks need alles eile aset leidnud. Kuid pilt, mida nägin, rääkis hoopis teist keelt. Aeg oli siit üle käinud ja teinud oma töö. Mäletan, kuidas me keerasime sisse ühes metsatukast, kus teed ei paistnud skii olevat. Vaid vaod kõrge rohu sees ja tee ääres kasvavad puud kinnitasid et siin käidi vist kunagi. Jõudsime peagi ühe lagendiku Ni, mille ääres olid varemetekuhilad. Seal oli kunagi laut ja ait ja siin asus elumaja. Siin nad elasid ja siia kogunesid teised palvetundi pidama. Nii ta seletas. Jätsime oma rattad maha ja jalutasime kõrges rohus, et vaadata lähemalt kohti, kus kunagi oli elumajast olid osalt seinad osaliselt püsti ja kõrge korstnatorn kinnitas seda, et kunagi toimetas pereema siin pliidi ääres härrased perele toitu teha. Aeg teeb oma töö ja laiskuses ei saa teda küll süüdistada. Ta on halastamatu, olles kord meie parim sõber ja siis taas suurim vaenlane. Osaliselt ongi elu selleks antud, et me suudaksime ajaga sõbruneda ning võiksime oma aja lõppedes öelda, et ma olen head võitlemist võidelnud. Ehk siis ehk parafraseerida. Olles Pauluse sõnu ma olen ajaga sõbraks saanud. Kuidas on sinu suhted ajaga üks laps? Ütles kord, et jumal on aja meie jaoks välja mõelnud. Hästi öeldud, eks ta nii vast ongi, kuna meil on imelik ette kujutada, et jumalal enda jaoks aega vaja läheb. Ta on andnud meile aja, et me saaksime sellega sõbraks ning suudaksime kasutada õigesti seda, mida nimetatakse armuajaks. Et ajaga sõprust teha, tuleb vaadata koos aega valitseva loojaga tulevikku elada temaga hetkes, mil praegu Kui just seda sõna kuulad ning minna ka selle sammaldunud ukse juurde, kus kunagi lapsed rõõmustades sisse-välja jooksid kuid mis nüüd vaikides üksinda, seisab Lauri Beekman adventkiriku ajakirjast meie aeg Eesti raadiole. Kirikuelu tänase kirikuelusaatust lõpetuseks ka mõni sõna järgmise nädala sündmustest. Kolmapäeval, 10. mail on lahtiste uste päev Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudis. Infotund algab kell 11 ja seal tutvustavad osakondade juhatajad, usuteaduse instituudi õppekavu ja õppekorraldust. Kool asub Tallinna vanalinnas Püha Vaimu kuus. Tänase kirikuelu saates seadis kokku toimetaja Meelis Süld. Teie arvamused ja ettepanekud teretulnud e-posti teel kirikuelu ät r e või aadressil Gonsiori 21 indeks 15, null 20 Tallinn, e-post kirikuelu. Et RE ja aadress Gonsiori 21 indeks 15, null 20 Tallinn. Soovin teile rahulikku kevadõhtut.