Tere, mina olen Marika, kus need ja tänases kirikus võttes teeme juttu Eesti metodisti kiriku Tartu Püha Luuka kogudusele oma hoone rajamisest. Stuudios on külalisena sele koguduse pastor Priit Tamm ja vahepaladena mängime Eesti metodisti kiriku Tallinna koguduse kammerkoorikreedo palub meeldivat kuulamist. Ehkki metodisti kiriku Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Tamm nagu ma asjast aru olen saanud, on maikuu teie jaoks osutunud üsnagi õnnelikuks ja õnnistatud kuuks. Nimelt olete alustanud päris oma majaehitusega, kuna sellega täpselt algust tehti. Füüsiline tegevus Krundil läks lahti, ehitustegevus läks lahti 80. mail. Lepingu sõlmisime teisel mail ja kaheksandal mail juba ekskavaator töötas ja kooriti pinnast. Ja Me joonistasime tööd ka sisse, seal siis. Postimehe artiklis öeldi välja, et maja esimene etapp justkui peaks valmima vist juba oktoobrikuu lõpupoole. Jah, nii see on, lepingujärgselt on see tähtaeg 15, oktoober. Ja mis selleks ajaks valmis peab saama. See esimene järk, millest me räägime, see sisaldab endas sellist väiksemat kirikus, oli mida me nimetame kabeliks ja see on kuskil arhitekti planeeritud ütleme 140-le inimesele siis peaks seal kõrval oleme haiglane kohvikusaal kusagil 72 ruutmeetrit siis on seal kõikvõimalikud abiruumid nagu kantselei, pastori vastuvõturuum, laste tööruum siis korri harjutus ja Diarhiivi riieteruum siis seminariruum, raamatukogu ja nõnda edasi. Loetelu võib tunduda hästi pikk, aga tegelikult ei ole üldse tohutu suurhooned on selline suhteliselt väikene. Kui palju sellel väikesel hoonel pinda on? See esimene järk on 600 ruutmeetrit. Tsirka ja selle maksumus on nagu ma lehest olen lugenud 6,5 miljonit see on ilma käibemaksuta summa, teadupärast kirikul on väga raske vihal kogudusel niisugust summat kokku saada. Mismoodi see teil on õnnestunud? Maailma ja me oleme ise ka seda unistust tegelikult ikkagi kandnud hinges aastaid, et me peame omale saama oma kiriku. Ja kui siis nüüd 90 alguses käivitati omandireform ja me nägime, et meil on võimalus tagasi saada maatükk, mida kunagi nimetati metodisti paradiisiks Tartu kesklinnas Janis nimetati siis me hakkasime seda taotlema tagasi. Alguses mõtlesime, et noh, et maatükk on, küllap siis kunagi tuleb ka kirik sinna, kuigi tol ajal seda mingisugust julgust ei olnud küll unistada, et nii ruttu või võiksime hoone kerkida. Aga siis 98. aastal lõpuks kanti siis maadik pärast mõningaid sekeldusi Pääle kinnistusregistris ja 2000. aastal kristalliseerus see visioon, et me kindlasti hakkame ehitama sinna. Ja selleks ajaks oli meil endal natukene mõelda tagasi saadud kinnisvara on müüdud ja olime natukene kogunud ise raha. Ja siis meil tekkisid sellised sõbrad, kellele läks väga hinge see, et meil ei ole 60 aastat olnud oma kirikut nad leidsid, et nemad saaksid seal väga suured ära teha selle asja realiseerumisel ja siis nad otsustasidki. Seitsmes september 2000 oli see mälestusväärne päev, me seal krundil seisime ja ütlesime, et siia peab tulema pühakoda uuesti. Kes need sõbrad on, kust mailt? Nemad on Ameerikast ja ainult Ameerikast. Nemad konkreetselt, kes tol hetkel olid, seal olid ja Sandoktoradifax saanud metodisti maailma nõukogu maailma evanginismi direktor. Aga hiljem oleme abi saanud loomulikult oma piiskopkonnas Põhjala ja Baltikumi metodisti kiriku piiskopkonnas. Isegi üks Venemaa kogudus on meid toetanud väga lähedalt sümboolselt, aga ikkagi nad olid esimesed, kes meile ka oma sellise toetuse mõni 1000 krooni andsid ja Šveitsist med toetatud. Nii et meil ikka sõpru ikka on siin-seal üle maailma. Nagu ma asjast aru olen saanud, äratada, suutnud nende paljude aastate jooksul ka ise midagi kõrvale panna. Oma kogudusega. Jah, oleme küll, aga mitte nii palju, nagu ajalehes kirjutati. Seal oli ikka kõvasti alla viljoni, mitut peaaegu miljon. Selge, kes sellele hoonele on projekti teinud? Arhitekt on Indrek Allmann, tema on arhitektuuribüroo koldegrupp, arhitekt asub Tallinnas. Ta on Viljandist pärit ta Viljandi baptistikogudusega kondlikuid nii-ütelda, et ta elab ja töötab Tallinnas. Ta on selline huvitav arhitekt assinovaatorlik ja kui me rääkisime sellest demonovaatorlasest, siis ta ütles, et ta kiriku juures üritasin ennast tagasi hoida ikka meie kirikuprojektiga, tegelikult on nõndamoodi, et, et ka koguduses kuigi noh, meil oli konkurss ja ja see projekt ülekaalukalt võitis. Ometigi oli inimesi, kes ikkagi ütlesid, et miks sa selline kandiline peab olema, et kujutati ette sellist mingisugust romaani või gooti stiilis ikkagi viilkatusega pühagodajani torni eesotsas ja teised olid jällegi siis kellele väga meeldis. Mina olen ka selle väga meeldivate, kellele väga meeldis nendele eris, sellepärast et ma olen ka ise väga tihedalt seotud selle ruumi raami kirjutamisega ja ja selle idee joonistamisega paberile. Küünede natukene püüaks raadio teel tekitada ka visuaalset pilti, et missugune see kirikuhoone siis täies mahus nagu välja peaks nägema? Ta meenutab natukene funktsionalistliku stiili, kuigi Indrek Holm on ise on öelnud, et see ei ole päris puhas funktsionalism. Aga ta natukene meenutab seda kirikut, mis pidi arhitekt Engel hard korjuse projekti järgi, võta oma sinna kolmekümnendatel aastatel. Ja ta moodustub kahest osast, see esimene järk on selline, askeldas kraadides öelda, aga sellise kaldkatusega mitte lamekatusega siiski natukene kaldu. Katusega kordne osa, kõige kõrgem osa on seal kaks ja pool meetrit ja siis jookseb seal selline ühekorruseline nii-öelda tiib või külghoone natukene sellise hokikepikujuliselt, sest et seda tingib krundi piir järgi krundi piiri niimoodi natukene. Ja see on ühekordne osa ja selle päästa kõrgus on kusagil kolm meetrit, et ta ei ole väga kõrge hoone. Ja selle esimese järgu küljes on ka torn. 25 meetrit kõrge. Ja tema ülaosas on ruumiline rist, tähendab seda, et rist ei ole küljelt vaadates mitte nagu pulk vaid risti, selle rõhtpuu moodustab metall, vaat mis on igalt poolt vaadeldav siis ristina, ükskõik kus sa vaatad, kas avad eest või tagant või külje pealt. Ja selles mõttes on selline huvitav lahendus seal. Christian valgustatud torn on selline, võiks ütelda, mitte ümar, mitte kandiline, aga ta nagu ütleme selline leht, paberileht ülevalt on kitsam. Ja siis niimoodi alt alt läheb laiemaks ja üks pool temast on kaetud vaskplekiga. Teine pool on valge krohv, hoone ise on valge, krohviga kaetud. Ja see teine järk mis sisaldab endas seda nõndanimetatud suurt kirikusaali või päris kirikut, see on kuskil 340 ruutmeetrit ja tema kõrgus on 11 meetrit ja ta on peaaegu ruudukujuline. Ja siis natukene meenutab kuupi arhitektoonikalt. Aga samas seinad tõusevad üles. Niimoodi ristkülikukujuliselt, aga sammast nende seinte vahel on selline lame järge kallakuga katus tegelikult petab nagu otsestest ära, nagu oleks tegemist huviga lamekatusega hoonega. Tegelikult on sellise ühepoolse viilkatusega hoone. Nii et on hästi function, oluline. Et ta ei ole suur, et teda oleks lihtne üleval pidada ja odav. Aga ta samas oleks piisavalt selline ruumikas ja sõbralikke hubane tiimsraevast seal hea ennast tunda, et kodus. Selle kirjelduse peale mina küll hakkasin juba väga tahtma, et see maja kähku valmis tahaks. Tahaks näha, milline ta elusuurused välja näeb. Aga Te juba mainisite niisugust väljendit nagu metodisti paradiis. Ma ise mõtlesin selle peale, et teie kirik saab olema sama heas kohas, võib-olla isegi natukene paremas, kui on Jaani kirik, et ta on täiesti täiesti kesklinnas kaste ise seostate. No ütleme, tulevikuplaanides või lootustes ootustes selle maja valmimist ka koguduse kasvu. Kindlasti. Mina mõtlen nõndamoodi, et koguduse kasv iseenesest kui selline ei ole vast mingi koguduse eesmärk. Aga me tahame tõesti selle maja teha selliseks, et, et see ei oleks tegelikult kitsalt võttes mitte metodisti paradiis, vaid see oleks hoone, kuhu iga Tartu inimene ei tulla. Ja, ja need uksed on avatud kõikidele inimestele ja ta on just sellises keskses kohas Tartu linnas ka, et see võiks olla selline, kus inimesed saavad tulla igal ajal. Ja seal kiriku ümber on ju selline väga ilus looduslik park praktiliselt. Et kas ümbrus pakub võimalusi lihtsalt istuda ja mediteerida või jalutada seal või, või kasvõi ma ei tea, väikest piknikku pidada. Nii et kindlasti me usume, et see, et sellesse kirikusse leiab palju inimesi, teed ja kui nad ka otsustavad edasi minna võib-olla kuhugi mujale pärast seda, kui nad on meie juures käinud tuttavaks saanud õnnistegija, aga siis mis selles halba on? Ma usun, et see, et selles majas kulutatakse jumala sõna kõikidele inimestele meie linnas selleks on ta maetud. Kui valmib selle ehituse teine järk, see suurem saal, kas te plaanite seda kasutada ka kontsertide paigana? Tahaks küll jah, kuigi Mul ei ole võib-olla nii suur kui näiteks uuematest kirikutest soolemi kirikusaal. Et kogu selle ehituse pindala, teise järgu pindala on 340 ruutmeetrit, sellest sool on 210 põrandapind, seal on vardu niiet rõdule mahuga ühtteist. Ma ei ole selles mõttes klassikalise sellise pikihoone tüüpi basiilika tüüpi nagu võib-olla mõnes mõttes on ka soolemi uus kirik, vaid ta on pigem selline ruudukujuline. Et just luua sellist looduse efekti ja pinkide asetus seal on ka rohkem selline poolkaares tuleb. Nii et võib-olla sinna sellised suured orkestrid ja koorid ei mahu ja veel ei tea täpselt, kuidas akustika seal olema hakkab. Et sa võid ju arvutada paberi peal ja mingites mudelites, aga kunagi ei ole päris kindel, kuidas see reaalsus on. Tahaksime kindlasti, et see hoone leiaks mitmekülgset kasutust. Tavaliselt niisuguste asukohakirjelduste puhul minul küll vähemasti oma mõnda lehe artiklit loen, siis ma tavaliselt eriti hästi ei suuda ette kujutada, kus kohas mingi hoone või asi asub katseks need raadiokuulajale, selle ülesande natukene lihtsamaks teha, teie aadress tulevikus saab olema siis Vallikraavi 16 a. Kas sinna vastu jääb ajalooarhiiv? Ajaloolane? Liiv jääb üle Vallikraavi tänava, tegelikult meist selle ülikooli endise arvutuskeskuse taha veel. Aga meie oleme võib-olla kõige lähem selline tuntud punkt on silmakliinik. Kui seista silmakliiniku ees, siis võiks ütelda näoga silmakliinikut poole siis niimoodi diagonaalis üle Vallikraavi tänava diagonaalis läbi selle silmakliiniku hoone peaks ulatuma sirge siis meie krundile. Kui sa istud näiteks vana anatoomikumi juures seal Toomemäenõlval, siis vaadates sealt anatoomikumi juurest üle Vallikraavi, täna siis sealt on kohe otse näha seelik. Kui tulla Linnast Vilde pubi juurest üles niikaua kuni jõuda kunsti muuseumini, siis sealt paistab ta jällegi otse ees olevana. Või kuradisilla juurest vaadata silmakliiniku poole, siis ta ei oleks ka jällegi paista. Ütleks asukoht küll paigas. Nende, ma ei tea, kas ma lasin kõrvust mööda või te ütlesite juba millaste, plaanite selle maja teise järgu ehitamisega algust teha? Teine järk sõltub asjaoludest ainult sellistest, et kui kogudus kasvab ja ei mahu enam ära sellesse väikesesse kabelisse siis see on üks kriteerium, mille põhjal me hakkame tõsiselt kaaluma selle teise järgu ehitamist. Ja teine kriteerium loomulikult raha. Me loodame, et kui kogudus kasvab, siis ka kasvavad need annetused. Ja kui kogudus on ennast tõestanud elujõulisena ja kasvana, siis taas ma usun sõpru maailmas külges ja rahasid raadis. Puuduoleva osa juurde panevad. Kui suur on praegu Tartu metodisti kogudus? Meie liikmete nimekirjas on 103 inimest, praegu, kas see on Eestis suuruselt mitmes praegu on ta kolmas Tallinna kõige suurem seal on üle 800 liikme. Pärnus on, ma just vaatasin statistikat, 168. Nemad on kasvanud kõvasti. 100 aastat tagasi oli Tartu suuruselt teine, aga nemad said omale uue hoone 97. aastal oli vaja. Ja sellest ajast saadik on nemad kasvama küll, igatahes päris jõudsalt. Nii et nüüd oleme meie kolmandal kohal. Kas Tartu Püha Luuka kogudus on liikmete poolast noor kogudus, ma mõtlen, kas noori inimesi on palju? Meil on jah, kaks suuremat gruppi on vanemad inimesed ja päris vanad inimesed. Ma arvan, et see on tüüpiline Eesti kogused keskiga puudu. Aga kui vaadata pühapäevase jumalateenistuse külastajaskonda, siis valdavad on seal ikkagi vanemad ja keskealised inimesed. Nii palju noori küll seal näha ei ole, kui need on nimekirjas. Te ise olete noor inimene, kas te plaanite midagi ettevõttega selleks, et kogudus nooreneks? Kindlasti jah, oleme misjoni võtnud üheks kõige tähtsamaks prioriteediks tegelikult, et nendel aastatel, mis meil ees seisavad ja tahaksime pakkuda tudengitele kohane. Nüüd siirdume siin üsna Ülikooli lähedale. Tahaksime eriti tudengitele mõtelda ja, ja noortele inimestele, kuigi me tegelikult ei orienteeru veeru otseselt mingile kindlale vanusegrupile, sest et hea sõnum on iga inimese jaoks. Noored on kindlasti üks sihtgrupp, kellega me tahaksime rohkem tööd teha, kui siitsaadik, oleme teinud. Nüüd me oleme terve selle saate vältel rääkinud ainult sellest ilusast poolest, mis tuleb, aga see, mis olnud on, sellest oleme jätnud, rääkimata. Põle mõne sõnaga kõigist nendest vintsutustest, mida teie kogudus on pidanud taluma, kust te endale üldse noh, ütleme pesa leidsite või kes teid enda ulu alla lasi? Meie ajalugu on jah, päris huvitav selles mõttes, et omama ja on üsna lühikest aega olnud kusagil 26.-st kuni siis 40. aastani siis kui ta natsionaliseeriti. Me alustasime Postimehe trükikojast killi tänavalt. Seal oli meie esimene saal 1009 oleme kolmandal aastal, sealt edasi olime natukene aega ühes koolimajas Kalevi 21. Ja sealt siis jõudiski aednik nii kaugele, et, et tuli võimalus osta. Professor Sergei fon Manteuffeli pärijatel tema villa seal muidugi seda paradiisis, ehk siis tolleaegse aadressiga vali ravi 18. Kui 12. juulil, null 41 seesama päev, kui ka Maarja kirik pommitati hävituspataljonide poolt, siis pärast sõda puudus oli mõnda aega täiesti peavarjuta ja siis tuli taas seesama Kalevi 21 maja mis mõne aja pärast linnavõimude poolt ära võeti ja pandi sinna sisse artell Kalev. Siis me olime adventistide juures selle 18 ja 49 ja siis linnavalitsus pärast meetodisid sõbra tänaval Aleksandri kirikusse sinna keldrikorrusele. Plaan oli üles panna kõik baptistikogudused, aga miski Kassai ära. Nii et seal me olime siis, tähendab kolmandast oli 100. Kuni nüüd, 97. aastani olime seal tollane õigeusu preester Sulev Puusaar arvas, et me ei peaks enam seal olema selles õigeusu kirikus ja lihtsalt lugude mitte lubada sisse neid. Olin sunnitud sealt minema, ei tahtnud kohtuda, peale võtta, kõige meil oli kehtiv rendileping veel 2000. aastani. Ja siis me olime alguses paar pühapäeva pärast sõda selle 97. aasta sügisel. Siis meil oli just ma tõesti 80. juubel ja adventkirik tegi meile sellise kingitused, Nad võtsid meid enda juurde. Siis me olime kuskil aastapäevad seal ja siis juhatus otsustas minna saale kirikusse Rudenama palvemajja tagasi, kuna seal oli odavam. Ja seal me oleme saanud kuskil 98.-st üheksandast aastast kuni tänase päevani. Loodame sügiseni. Järgmine suurem sündmus saab olema nurgakivipanekuna. See päev ei ole veel lõplikult kindlaks määratud. Sõltub sellest, millal saab tulla meie piiskop. Tahaksime teda kutsuda kindlasti, aga see on 23. ja mis on juunikuu esimene nädal. Esialgu on see planeeritud, kuuendaks juuniks. Arvame veel täpselt ei tea, sõltub mõnest tähtsast osavõtjast. Kes kas saab tulla seda isa? Suur-suur aitäh teile intervjuu eest, Eesti metodisti kiriku Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Tamm. Aitäh. Armsad kuulajad tänases saates kõnelesime Eesti metodisti kiriku Tartu Püha Luuka koguduse pastori Priit Tammega ja kõneks oli siis kogudusele oma hoone rajamine Tartusse Vallikraavi tänavasse. Vahepaladena kuulsite esinemas Eesti metodisti kiriku Tallinna kogudusega, Kammerkaarik Reeda, mine, Marika, kus need, tänan teid kõiki kuulamast ja järgmine kirikuelu läheb eetrisse täpselt nädala pärast. Kuulmiseni.