Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kaunis on ta tõesti sellepärast, et väljas on kevad. Mis tähendab seda, et päike paistab ja tarbijad vähenevad. Triline otse meie saateteemade juurde. Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist on täna siis päevakajalisi asju siin rääkimas. Lohh hakkame otsast peale. Üleeile toimus viimaste aastate kõige suurem tulekahju suurem selles mõttes, et inimohvreid küll ei olnud aga ruutmeetrite poolest oli see siis võib-olla isegi kogu iseseisvus uue iseseisvusaja kõige suurem põleng. Kes neid täpselt nüüd teab, aga, aga viimaste selle sajandi oma kindlasti. Ja peaaegu kogu mustika keskus Tallinna ühes magalarajoonis nimega Mustamäe põles maha isegi siis, kui tuled, poed, seal natukene tervemaks jäid, kui teised, siis kaup on ikka riknenud ja, ja see, millal seda keskust avatakse, me tänaseni ei tea. Jah, et eile ostsin poest ühe ajakirja ja selle vahelt pudenes välja üks, üks selline paks, mitme mitmeleheküljeline suur mustika keskuse reklaam, kus oli sooduskupongid vahel ja ja nii edasi ja siis ma mõtlesin, et seda, seda nüüd me praegu ei ole, siis. Nojah, siin erinevad juba igasugused jõhkrad naljad sel teemal, et ostke šašlõkki mustika keskusest ja kõigest, mis saadetakse mööda interneti avarusi, aga, aga tegelikult tegelikult on asi tõsine, sest et noh, muidugi selle asja puhul, kui inimohvreid ei ole, saab arutleda natukene nii öelda kainemalt. Et miks ikkagi niisugused asjad juhtuvad. Ja kui tänane siin käes on tänane Postimees kirjutab, et suur tulekahju võis põhjustada, korrastada kustutussüsteem siis see lause ilmselt ei vasta tõele, kustutussüsteem, olgu ta korras või mitte, ei põhjusta tulekahju. Tähendab see tulekahju, oleksime oma mõõtmetelt ilmselt saanud olla väiksem, kui, kui ta kustutussüsteem oleks olnud korras, aga aga, aga ilmselt see põhjus on, on siiski milleski muus ja siin juba esimesed jutud, millele ma ei ole küll kuulnud, et oleks mingi tõepõhi all olla, ütlevad, et võib-olla ka vabalt süütamisega tegu. Nojah, alati selliste õnnetuste puhul hakkavad kõik võimalikult teooriendu ringlema ja ja politsei on alustanud nüüd ka kriminaalasja uurimaks, et mis siis selle põhjus võiks olla, et, aga aga siin jah, niisugune esimene spekulatsioon oli, et et tegu võis olla kindlustuspettusega, noh mis on nagu üsnagi tavaline siukene spekulatsioon taoliste asjade puhul, et et või, ja kui vaadata, millele kindlasti andsid omakorda nagu hagu juurde sellised mõne poe omaniku väited, et, et iseenesest on ju tore, kui kuidagi pea uuesti nüüd hakkama sealt oma oma poodi taastama, et niikuinii äri läks ju kehvastamine. Said koobas lihtsalt lahti, aga ma tahaksin ikkagi hoiduda spekulatsioonidest ta Eesti ehkki ma usun, et, et inimestele ikkagi selle juhtumi valguses meenub ka see, et praeguse kriisi ajal on hakanud kuidagi eriti palju autosid ära kaduma ja nii edasi. Lätis pidi lausa rahvussport olema liisinguautode uputamine ja võtame sellepärast, et kui olukord läheb kehvaks ja liisingumakseid enam ei jõua maksta, siis ei olegi nagu teist võimalust, kui minna nii-öelda kindlustuse kallale, sest et autod kuidagi ära. Üks ärimees sel nädalal oli uudised, jah, noh, see puudutas Bentlid, mis on nüüd nagu väga haruldane ja eriline juhtum, aga, aga, aga tõepoolest, kui, kui ikkagi on niisugune olukord, et seal on kindlustusmakseid, ei jõua maksta, et mis sa selle autoga siis teed. Sa oled hunniku raha sinna alla pannud, sa, sa oled võib-olla jõudnud mingi kolmanda neljanda aastani, eks olema autopidamisega, ühtäkki oled kaotanud töö. Ja loomulikult esimene koht, kus, kus saab nagu kokku hoida ja suuri summasid saab, kokkuhoid on, on autost loobumine, loobuks teisest nagu hea meelega, kui õnnestuks ta veeretada kuhugi kuhugi parklasse ja, ja sulle antakse see osa, mis sa oled nagu sisse maksnud või või, või leitakse mingisuguseid muid võimalusi, tehakse paindlikke maksegraafikuid ja nii edasi, aga kui, kui auto autost lahti saamine muudetud täiesti võimatuks siis tulevadki kurjad mõtted pähe. Mulle mind paneb imestama uuesti, tsiteerides tänast postimehest, kus sellest samast suur tulekahjust siis kirjutatakse Ergo kindlustus, kes siis hakkab seda, kes on üks, üks ilmselt mitmest kindlustusest, kes hakkab neid kahjusid hüvitama. Selle kindlustuse kommunikatsioonijuht on öelnud, et Meie jaoks väga suurt vahet ei ole, kui palju me peame hüvitama, sest raha selleks on meil olemas. Vot see on nüüd filosoofiliselt täiesti uus lähenemine, sest et ma olen ikka nagu harjunud sellega, et kindlustusfirmad teevad kõik selleks, et kindlaks teha, mis on põlemise taga, et võimalikult vähe ikkagi tagasi maksta. Aga vot leidub üks selline kindlustusfirma, kes ütleb, et et meil on ükskõik, panime tagasi, maksame. Midagi midagi, see on täiesti uus sõna turumajanduses. Ilmselt see on öeldud võib-olla selliseks rahustamiseks, sest ega viimasel ajal on tulnud ka kindlustusfirmade kohta ja nende majandusseisude kohta selliseid näiteid, mis, mis ütlevad, et ega nendele ju kõige paremini enam ei lähe. Aga eks nad ole ju oma riskid ka omakorda edasi kindlustanud. Jah, aga, aga välja tuleb niimoodi, eks ole, et noh, ma saan aru, nad tahavad öelda, et ärge muretsege, et meil on raha küll, et teile välja maksta. Aga kui nad oleks öelnud midagi vastupidist, siis me võib-olla arutaksime seda siin praegu hoopis teises. Ja seda küll, aga nad võiks seal esimene lause võiks olla näiteks, et me uurime ja siis hakkame seda. Arne 100 protsenti kindel, et seda nad kindlasti ka teevad. Ja, ja me ju ei tea, mida ta lõppkokkuvõttes ikkagi täpselt sellele ajakirjanikule ütles, et ta kindlasti ütles, me uurime, ma kujutan ette Sa pead, teie mees käib, et sageli üksik inimene ütleb ühte ja lehtedest. Me teame seda, et üks ajakirjanduslik uudis on vaid jäämäe tippkogu uurimistööd, mille ajakirjanik on teinud. Nonii, aga jäämäe tipp on nüüd see, et, et seal mustika keskuses, mis võttis enda alla ikka paraja portsu mustamäemaad, töötas väga palju inimesi ja, ja väga palju inimesi nendest ka ei saa enam tööle minna. Täna, laupäeva, homme, pühapäeval, esmaspäeval näiteks see ei ole asja nagu enam vanasse töökohta. Ehk siis võttes nüüd nagu veel tõsisema teema, et nüüd lähipäevadel on oodata, et ümmargune number saab täis, Eestis on 50000 töötut. Ja see on juba üks, üks suur, harva. Jah, nii see on ja, ja võtaks kohe kõrvale ühe teise arvu, ehk siis telekui paljud nendest osalevad täiendkoolitust äsja ümberõpped. Veebruari keskel oli see vaid napp 2000 inimest sest järjekorrad on miskipärast väga pikad. Ümberõppesse kohti napib. Mina nägin sellisest toredast telekanalist nagu kalev, sport, tegutseb veel see kanal, et iseenesest ühte väga nagu huvitavat lugu, mille autor oli vist manti Kirotor, mille poolest ta toreda kallale tema puhul ikka nagu räägiti huvitavaid asju. Et kus siis ajakirjanik oli olnud hommikust saati Tallinna Tallinnas ühe töö tööbüroo või tööturuameti siis ukse taga koos nende inimestega, kes, kes seal nagu järjekorras ootasid, meenutas natukene see järjekord, meenutades seda madonna pileti sama siis need inimesed, pääsed sinna sisse, see oli meeletu järjekord, meeletu trügimine siis esimene rebimine käis selle nimel, et kes saab siis selle järjekorra numbri ja siis inimesed jäid nagu ootama sinna mitmeteks ja mitmeteks tundideks. Et selles mõttes on natukene minu saaks selline olukord küll nagu ängistav, et need inimesed, kes on, kes on jäänud töötuks, nad, nende enesehinnang on kindlasti kõvasti pihta saanud ja, ja selline nagu selline alandav protseduur, mis neid seal veel kord oma kordad ees ootas, oli ikka päris päris nagu kole vaadata, et et noh, need, need inimesed on täna täna hoidudes olla mina homme sina, et, et me, me kõik võime tänases situatsioonis töötuks jääda ja ja, ja nende hulgas on väga palju tublisid ja toredaid inimesi, et Eesti riik võiks natukene nagu nii-öelda, et, et need inimesed ei peaks nagu tundma ennast mingid loomadena, kedagi aetakse mingi saadikusse nõnda edasi. Et see 50000 ja, mis nüüd järgmise nädala yldiselt täis saab, on selline märgiline number, aga ju räägitakse sellest, et et aasta lõpuks on see number 100000. Kui arvestada seda, et Eestis on umbes 600 650000 töökätt siis kui see number kasvab 100000-ni, siis võib öelda, et töötus puudutab väga otseselt igat eesti perekonda. Et kui just sinu enda pärast pole üks üks pereliikmetest töötada, siis vähemalt kas su kasu lähisugulastest? Tõenäoliselt on keegi, et see on selles mõttes väga tõsine probleem ja me ju esmakordselt puutume ka sellise töötusega kokku, mille jaoks meie Meie tööturu vastavad institutsioonid pole ju valmistunud, et meil jäävad väga paljud töötuks just neid inimesi, kes nautisid sellise Eesti selle viimase nelja-viie aasta majanduskasvu, neid positiivseid vilju, need on ennekõike noored, need, kes olid just sellise tarbimise mootorid ja nii edasi, et mis moodi nendega nagu sealt edasi käitutakse, et ma lugesin seda uut inimarengu aruannet, et seal tuuakse välja see, et nende inimeste peale pole mitte keegi keegi nagu mõelnud, et mismoodi neid siis nagu tagasi siduda, turule aidata, et, et see on täiesti null ettevalmistus. Et meie, kogu selline tööpoliitika tööturupoliitika on ikkagi endiselt kinni sellises heaoluaegades, et kus oli töötuse protsent ühiskonnast siis neli või kolm ja mis meil oli, et mitte mingeid konkreetseid meetmeid, et pole nagu, nagu tegelikult rakendatud. Nii et tegelikult on tõesti meile eraldatud massiliselt eurotoetusi töötajate ümberõppeks, aga just needsamad programmid on ka paraku koostatud ühtedes teistes tingimustes ja valdavalt mõeldud inimestele, kes juba käivad tööl, kellel on töökohti, kellel on vaja lihtsalt natuke täiendõpet saada. Aga. Aga ega ega täiendõpe ei garanteeri seal tööd, me AK-s on ju näha olnud lugusid, kus kus inimesed panevad ennast kirja näiteks näiteks keevitajate kursustele. Oli meil selline konkreetne lugu ja noh, pika kauplemise peale siis mingi seltskond otsustas, et okei, teeme need, teeme need kursused. On veel, seega karm värk ka, et, et tuleb ju grupp kokku saada, mingeid huvilisi, et vahel vahel on ühe kahele ei tohi teha, ei tasu teha, aga, aga ega neid väga neid ei reklaamita ka, et neid kursusi rohkem teha, et mitmete mitmete selliste asjade puhul, et, et nad on pandud ette mingid stampkursused ja neid nagu tehakse hotellimajandust ja arvutiõpetajana. Ja siis olgu nahte häbid, need kursused, võib-olla inimesed, kellel kunagi ei ole keevitamisega elus rohkem pistmist olnud, kui nad on seda tänaval kõrvalt näinud saavad mingi paberi kätte ja siis nad lähevad jälle tööturu-ametisse ja panevad ennast kirja. Nüüd ma olen keevitaja, aga ega see siis nagu lootust tööd leida oluliselt. No teeb natukene, võib-olla reaalsemaks, aga, aga oluliselt. No selle, sellel on ainult üks väike pluss on see, et, et see inimene ei tunne ennast päris kasutama et ta mingilgi moel osaleb sellises täiend ja, ja tegevuses. Et ta, et ta ei ole päris kodus nelja seina vahel ja ei mõtle oma kurbi mõtteid, et ta saab ikkagi väljas käia endale mingit uut oskust, et see nagu ainus võib-olla positiivne asi, aga, aga see on ka selge, et ega see ei taba praegusel hetkel mitte mingit tööd enam. Sest kõige olulisem on tegelikult ju tõesti töötas ajal nii-öelda säilitada inimesest ikkagi see tunne, et ta, et, et tal on mingi aktiivsus väljaspool kodu olemas mingid tegevused, meenutan kas või siin selle aastatuhande alguses, kui Saksamaa tehtiks programm pikaajaliste töötute aktiveerimiseks neile pakuti nii-öelda noh, esimese esimesel pilgul võib-olla mõttetuna tunduvaid tegevusi piltlikult öeldes, et hommikul ehitasid müüri ja õhtul lammutasid selle maha ja said selles minimaalset raha, kui selle eesmärk oli lihtsalt näikese, olid tükk aega kodus olnud ja heitunud nagu tagasi. Omandaksitaarsele kodust väljaskäimise harjumuse. Fakt on muidugi see, et headel aegadel absoluutselt jäeti selle peale mõtlemata, mis, mis hakkab ikkagi saama siis, kui, kui, kui head ajad on möödas ja, ja võib-olla halvad ajad ei olegi veel tõeliselt käes, nii et sees on küll üks üks värske Saksa leht, mis, mis prognoosib Ida-Euroopa arenguid. Jah, et et meil siin, nii mitmedki poliitikud armastavad praegu Eestis öelda, et me peame tegema ikkagi läänes selgitustööd, et meil ei ole nii hull olukord kui, kui näiteks Lätis või, või Ungaris. Tõsi, et meid eristab nagu Lätis see, et erinevalt Lätist olid meil kogutud reservid. Aga teisest küljest, kui me vaatame ikkagi neid makronäitajaid, et siis me tõesti ei, ei näe kuskil mujal nagu sellist langust ka Kesk ja Ida-Euroopas kui, kui Lätis ja Eestis. Et mul on siin ees üks tabel, kus võib näha, et et Eesti, Läti ja Leedu on siis ainsad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus tänavuseks aastaks prognoositakse miinusmärgiga majanduskasvu, et Eestis siis miinus 7,0 on siin kirjas Lätis 10 miinus 10 ja Leedus kuus on miinuseks. Samas teistes Kesk-Ida-Euroopa riikides avaldub see kriis põhiasjalikult selles, et, et senine majanduskasv on, ta jääb ikkagi kasvunumbriks, aga ta on lihtsalt aeglustunud. Et siin näiteks Poola, Tšehhi, Slovakkia, kus muuseas oli see viimaste aastate kasv enam-vähem sama kiire kui, kui Eestis siis umbes kuue protsendi kanti. Aga nüüd nendes riikides langus tähendab seda, et nende kuue protsendiline majanduskasv asendab kahe protsendilise jaga. Sa vist ei maininud ära seda allikat, mida sa oled seal siis neuroop? Komisjoni andmed on siin kirjas avaldatud Saksa soid ja, ja siin on ka juttu sellest, et eksperdid ennustavad, et selles selles kriisist ilmselt ronivad paremini välja Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia-Aga, Baltikum, Rumeenia, Bulgaaria Tarja võivadki jääda nii sügavasse auku. Räägivad siin väga ühemõtteliselt ka sellest, et, et Baltikumis ei ole tegu pelgalt ikkagi nende globaalsete arengutega, vaid ka pikaajaliste poliitiliste vigadega nagu näiteks tööstuspoliitika olematus ja nii edasi, et me peaksime ka võib-olla endalt küsima, et millest see tuleb, et näiteks Sloveenia kus on kaks miljonit elanikku. Meil on näiteks Euroopa suuruselt kolmas kodumasinatootja Coreynija. Sloveenia majandus, võib-olla suurim erinevus Eesti majandusega on see, et Sloveenias ei toimunud sellist suurt ja võimast erastamist kui Eestis. Et väga palju on seal reisijate jäänud ja, ja, ja väga palju on jäänud omakapitaliga. Sloveenia stardipositsioon oli hoopis teistsugune. Ja Sloveenial on olnud Itaalia kogu aeg nähud, Itaalia ja toetus, majandus seotus on olnud ju algas palju varem kui, kui Eesti noh üldse, kui Eesti alles mudas tõusma hakkas. 90.-te, aga mõnes mõttes on Eestis Sloveenia nagu nagu selles mõttes nagu kaks nagu siukest, kelle võrre võrdlus on nagu iseenesest ikkagi nagu võimalik teha, et mäletan Economist nagu, kirjutasin vist kaks aastat tagasi ühe artikli teemal, et noh, nagu endise idabloki riikide kaks kõige edukamat näidata, et tõi just nagu Eesti ja Sloveenia. Ta võrdles meie mõlema teed, et kuidas on nagu põhimõtteliselt erinevatel alust alustati, jõutud väga kaugele. Ja, ja Economist, ma mäletan, toona prognoosis, et et Eesti möödub peagi Sloveeniast. Et läheb ette, et eksivad ka maailma mõjukad väljend. Economist on ikkagi väga kindlalt ühe ühe ühte teateid loogiat esindaja väljaanne. Aga seoses selle nii-öelda rahvusvahelise teavitustööga meenus mulle veel üks asi, et lugesin paar päeva tagasi yhest Poola lehest äärsest Bospoliita artiklit, kus öeldi, et sisuliselt sama retoorika nagu meie Eesti poliitikud kasutavad, aga lihtsalt oli naljakas lugeda seda lehest, kus nad ütlesid, et, et väga kurb on see, et meid, puulat pannakse liiga tihti ühte patta sellist äpardust ega Läti ja Eesti ja Ungari, et me peame ikkagi tõhustama selgitustööd, et näidata, et meil on olukord oluliselt parem. Nojah, aga need on nüüd siis Euroopa Komisjoni nii-öelda perspektiivid, mis nad annavad meile, mis sa just rääkisid, et, et ei pruugi augus. Et me oleme augu serva peal, aga ei ulata ilmselt servani, et sealt sealt väga ruttu välja hüpata. Samasse, sama sama Euroopa komisjon on teinud meile varasematel aastatel hoopis teistsuguseid, märksa paremaid prognoose ja kiitnud meie meie poliitikat ja poliitikuid, nii et noh, kõigesse sellesse tuleb suhtuda muidugi niisuguse reservatsioonidega samas ikkagi mitte jääda nii-öelda käed rüpes ootama, et küll see majanduskriis kogu maailmas saab mööda ja siis ta läheb meist vältimatult üle ja, ja me saame jälle nii-öelda ree peale. Et siiski see, see vahekord, maailm ja meie on ikkagi väga-väga palju meie meie kasuks, et meie enda käes on ikka väga-väga palju, mida me saame teha. No samas selline väike, avatud majandus nagu Eesti, et me oleme tõesti, mulle tundub ikkagi väga sõltuvuses sellest nii-öelda globaalses keskkonnast meie ümber. Et kui ikkagi väljaspool läheb midagi paremaks, siis võib ju tegelikult meil meil hakata kiiresti see olukord paranema, et et mulle tundub, et ei ole õige, nagu seda tänast olukorda kunagi lineaarselt tulevikuprognooside, nagu meil siin kaks aastat tagasi arvati, et see kas jätkub sama lineaarselt. Ja samamoodi ma, ma arvan, et, et et võib-olla ei ole kõige õigem nüüd praegu arvata, et see, mis on täna majanduses, et see jätkub lõputult. Jah, aga samas tunneli lõpus valgust veel ei paista. Kas on tunnel liiga pikk, kõver? Suurte kurvidega, aga igal juhul ei paista, kui siin ulmet enne? Meie ütlesin arvu 600000, siis mul tuli meelde, et see on hea hea sümbol, võrdlused Ameerika Ühendriikides, ühe kuuga jääd töötuks 600 650000 inimest. Viimased siis veebruari andmed olid, need jätkub samas tempos, nii et olukord on, on kehv ja, ja praegu ei paista, et eriti palju valgem. Läheks? Üks teema, mis sellega nagu haakub ja mis sel nädalal muidugi kirgi küttis, nii haldusreformi temaatika, mis mille siis tõi nüüd uuesti välja ning juba väga konkreetselt kujul eelnõu kujul. Regionaalminister Siim Valmar, nüüd on tunnist nimi, uus nimi. Tere, kas siin ja tabeli vahepeal? Loovus, valver, aga, ja tema, tema ja siis välja käidud haldusreformi kava näeks siis ette, et Eestisse jääks sisuliselt siis 20 omavalitsust 15 pluss viis oli see vist 15 15 sellist suurt suurt valdamis, nagu maakonnapõhiselt tekiks ja viis linna, et ja, ja igaühes neist peaks olema vähemalt kaheksa kriteerium on, oli 40000 inimest ja, ja selle omavalitsusüksuse kriteerium oli vist 25000 5000. Et Päevalehes ilmus paar päeva tagasi, on minu meelest väga huvitav intervjuu. Läti ministriga, ma ei mäleta, kas seda nimetatakse, väitis kariga Taal, ministriks ei mäleta, seda peast on küll, et kes, kelle soovitused olid minu meelest üsnagi nagu tähenduslikud või märgilised. Et et kui me vaatame seda, mis kriitikat on tulnud, siis selle radikaalse mudru ära kohad, mina toetan väga selgelt ühemõtteliselt seda kiiret haldusreformi. Ja, ja mida siis Läti minister rääkis, et ta ütles, et suurim oht on see, et kui nüüd hakatakse järjekordselt arutama selle sel teemal, et tuleks moodustada komisjon, kes hakkaks arutama seda plaani ja nõnda edasi tuleks kaasata spetsialistina edasi sõbrad, seda ongi tehtud kogu viimased 15 aastat. Pidevalt on arutatud ja ei ole jõudnud mitte kuskile välja. Ja mis on tulemus, on keskmiselt omavalitsuse suurus 5000 elaniku. Jätame Tallinna kõrvale omavalitsuste suurus, kuskil 3000 elanikku meil keskmiselt selliseid omavalitsusi on Eestis üle kaheksandaks. Kirde-Eesti linnade Tartu ka veel kõrvale. Selliseid omavalitsusi, kes on alla 3000 elaniku, on Eestis üle 80 protsendi kava 27-st 227-st. Ka need inimesed, kes on haldusreformi kriitikud, kui nad ütlevad, et need väiksed omavalitsused ei tule toimeteenuste pakkumistega oma inimestele. Aga ometigi neid, omavalitsus on meil meeletult palju. Ma võitsin lihtsalt välja näiteks Pärnumaa näite, et sealt on võetud välja Pärnu linn. Kutsute Pärnu maakond. Seal on 31 vallavanemad või abivallavanemat 41 raamatupidajat, 15 sekretäri, 11 kantselei töötajat, 20 linna või vallasekretäri ja 108 muud ametnikku inimesi kokku. Mis mõttes inimesi? Peab selle oma nende omavalitsuse territooriumil. Ma peast ei tea, siis peaks võtma Pärnumaa elanikud ja Pärnu linnast välja et, et mida nagu ilmselgelt nagu jube palju, et, et ja, ja mis on nende väikeste omavalitsuste häda, on see, et, et mida nad suudavad teha, nad suudavad reeglina ülal pidada oma vallalisi, sest oma kooli aga muudeks asjadeks nendel tihti nagu raha napib nad ei suuda, väikesed omavalitsused ei suudame tava teha mingeid suuri, korralikke investeeringuid ja nõnda edasi ja nõnda edasi, et see minu jaoks nagu kõneleb väga ühemõtteliselt, et tuleb unustada, ära see mõtleme, kaalume seda, on tehtud nii pikalt. Tehase radikaalne haldusreforme Teisest küljest praegusel kriisiajal võib öelda, et inimesed on üle Eesti niigi võib-olla piisavalt ebakindlaks ja ärevaks tehtud. Ja, ja see praegune haldusreform, ma arvan, et see et see võib paljudes kohtades eri omakorda niisugusi noh, pingeid ja hirme. Kõigepealt neile inimestele, kes tõenäoliselt kaotavad oma töö. Aga tervikuna, kui kogu riik tõmbab nagu kokku kõik nagu vaatavad seda. Et asi oleks efektiivsem ja kui ma sellest kriisist väljuma, siis oleks vaja, et meil oleks nagu riigis korraldus oleks nagu efektiivsem, see on üks tegelikult ju võtme võtmetegureid. Et ma ei saa aru, miks, mis ajenditel me siis teeme? Nendel ajenditel, et poliitikud löövad tarbelaua praegu kokku, mida see endaga kaasa toob, palju see Leenelda nende poliittoetust vähemalt või suurendab, see on, see on juba põhiline. Muidugi on, a priori on negatiivne see, et, et sellise seaduseelnõuga tullakse välja valimisaastal. Ja valimisteni on tõesti jäänud nüüd ainult Poolast. Aga aga Aarne, ma toon sulle võrdluse näite. Lätlased tegid ära omal 18. detsembril haldusreformile. Tegid ära selle kolme päevaga väga lihtsalt. Toimuvad nendel kohalikud valimised täpselt samal ajal, kui toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Täpselt pool aastat. Kui neil on teistsugused seadused, Urmet, kas te pole võimalik? Ei asi pole seadustes, vaid asi olen pusinud tahtes, aga, aga Läti oli oli vastu seina surutud, et kas, kas tuleb rahvusvaheline valuutafond ja hakkab ise siin laamendama ja see saab olema väga valus või teete ära, nad said hakkama mitme asjaga, nad said hakkama ka valitsuse vähendamisega. Haldusreformiga muuhulgas ja nüüd on muidugi Lätil hea lihtne öelda, et sõbrad, tehke öeldes meile, eks ole, kui nad ise olid täpselt samasuguseid jobukakud ja aastateks vältel ei suutnud ära teha alles siis, kui püstolitoru kuklale pandi, siis tegid ära ja, ja loomulikult nad on praegu õnnelikult. Ainult et kuna Eesti ei ole veel sellise suruti sees, siis me saame ajada endiselt rumalat juttu. Ma meenutaksin siinkohal ka seda leedu haldusreformi, et seal ju tehti sisuliselt sama suured omavalitsused või isegi veidi väiksemad, kui kui meil praegu praegu tuleksid, et meil oleks edaspidi siis keskmine elanike arv ühe omavalitsuse kohta 67000 Leedus tehti Euroopa suurimad omavalitsused, kus oli 60000 elanikku keskmiselt omavalitsuse kohta ja siis seejärel selgus ikkagi, et nad olid jällegi liiga suured. Tuli taas hakata neid veidi nii-öelda õdvendama. Aga sellele on ju täpselt samasugune, noh, see ei tähenda seda, et see omavalitsus, et nendest praegustest vallavalitsuselt täielikult kõik kinni läheksid, sinna jääksid teeninduspunktid alles seesama, mida rääkis too too lätlasest ministri, kuidas Lätis tehakse, sinna jäävad teeninduspunktid alles ja põhimõtteliselt on, on nii, et kui praegu peab inimene minema iga oma liigutuse tegemiseks sinna vallavalitsusse siis tegelikult need suuremad vallavalitsused võimaldavad tagada selle, et see vald tuleb ise vajalikul hetkel inimese juurde koju. Et tehakse need asjad teisipidi ära ja see süsteem on kindlasti palju nagu efektiivsem. Ja, ja siin on nagu kriitikud öelnud, et see tähendab sisuliselt nende osavallad tähendavad kahetasandilise omavalitsuse nagu tekitamist ei tähenda. Täpselt samamoodi on meil praegu ju olemas tegelikult linnaosad. See ei ole kahetasandiline. Seda enam ei ole. Noh, sa ei teagi, kas see tehti ka väga, väga lihtsalt ära ei minust valesti aru, saadakse absoluutselt selge, radikaalne haldusreform peab olema tehtud, seda võib isegi praegu nii ära teha, et praegu teha ja valida sügisel vana järgi ja siis 2011 koos riigikogu valimistega näha, noh, teha nii-öelda kahed valimised korraga ka puhtalt majandus eesmärkidel, et oleks odavam. Et oleks säästlikum teha ära uuesti uued valimised ja juba juba uute uute omavalitsus Siin vist peaminister Ansip tuli kuskil välja ideega, et tulekski nagu edaspidi hakata võib-olla kulude kokkuhoiuks riigikogu kohalikke valimisi koos korraldama, mille peale tuli kõva kriitikalaviin, et, et mis see nüüd tähendab, ainult see demagoogia. Mina ise mäletan Inglismaalt, ma käisin ühtlasi valimisi vaatlemas, et see oli need valimised, kui Melchior kaotas ja Blair tuli võimule. Täpselt samal hetkel, kui toimusid parlamendivalimised, toimusid kohalikud Paljudes riikides tehakse seda ja see ongi, see ongi puhas kokkuhoid, sest et valimiste palju veel nüüd kohalike valimiste toimumine maksab, see oli, see arv oli väljas ka, see oli 26 miljonit noh, 26 miljonit, olgu sajamiljardilise eelarve juures on, et nüüd on ta väiksem, aga aga ei ole võib-olla palju, aga peame kinni haarama igast võimalusest, et kokku hoida. Pluss pluss kõik muud asjad, inimesed tulevad välja, teevad kaks asja ühe korraga ära, ei pea jälle tuleva paari aasta pärast ei hakkama jälle valimisurni juures käima iga euro on see kokkuhoid. Ja võib-olla motivatsioon on ka teine, kui, kui on inimestel tulla urni juurde, et, et on kahed valimised, eks ole. Kohalik võim on võib-olla nagu, nagu särk ihule lähemal, et et läheb nagu nagu rohkem korda. Aga noh, muidugi võib, me võime jäädagi arutlema selle üle ja teha igasuguseid uuringuid selle selle nimel, et, et mis see siis on, mida me nüüd radikaalseks haldusreformiks nimetame, kas see on 15 pluss viis või teeme teeme 100 omavalitsust või teeme 50 või noh, jäämegi seda tegema, eks ole, see asi tuleb lõpuks ära teha, see on fakt. Jah, et tundub, et maakonnataseme, see liitmine on selles mõttes kõige kõige lihtsam, et kui sa toodad, et need vabatahtlikult liitunud ei tule kunagi või siis seada mingeid piire, et me oleme ju näinud, et siin on väga palju, mingid omavahelised suhted hakkavad mängima, aga kui maakonnatasemete tundub ilmselt kuidagi võib tunduda küll ebameeldiv, tundub siiski mingis mõttes loogiline. Piiride tõmbamine. Ikka on ju ka see, et tegelikult ju lähiaastatel meil ju koolis õppivate laste nagu arv, nagu oluliselt hakkab kukkuma ja kui jäävad sellised suured omavalitsused, siis on palju nagu lihtsam. Neid põhimõttelisi otsuseid teha ka nagu nagu hariduse puhul, ehk siis koolide arvu osas, et on selge, et need koolide arvu Eestis hakkab lähiaastatel nagu vähenema gümnaasiumid, paljud muutuvad põhikoolideks, põhikoolid, algkoolideks ja, ja nõnda edasi. Et kindlasti tagab see ka selle, et ka nendes maakondades hariduskvaliteet ja lastele sõltumata elukohast kvaliteetse hariduse saamine seeläbi tegelikult peaks kasvama paranema. Ja no on ju öeldud ka seda, et selle tulemusel võib ikkagi nii-öelda see võim jääda inimesest kauge maksta, aga aga teisest küljest, eriti väikestes valdades on ju küllalt ka kuulda lugusid, kus inimesed tunnevad 11 nii lähedased, et keegi, kes vajab mingit sotsiaaltoetuste ja need on mingid probleemid, et ta lihtsalt ei seondagi minna sinna tuttava tuttavast vallaametniku juurde, kõikjal hädasid kurtma, et kui on rohkem seda anonüümsust, see võib just lihtsam olla, isegi. Et igaüks, omavalitsus peaks olema oma mingi 30 umbes niisugust ette nähtud ametnikud nagu arendusnõunikud, kultuurinõunikud, sotsiaal- ja nõnda edasi ja sihukesed asjad on selgelt kõik väikesed omavalitsused ei suuda selliseid pidada ja selles mõttes võib öelda, et väiksed omavalitsuste inimesed ja tegelikult mõnes mõttes kannatavad. Nendel ei ole võimalik võtta selliseid täispaketi teenuseid omavalitsuses. Et ja, ja teine asi, mis, mis on, et kui on tegu väga väikse omavalitsusest pahatihti juhtub nii, et et, et väga, see on väga ohtlik pinnas korruptsioonile või ka isegi isegi mitte korruptsioonile, vaid, vaid kus omavalitsus ongi nii väike, et siis mingid teenused võideksegi ostagi oma oma mingeid sugulastega hästi ja, ja, ja tegelikult võib, selle taga ei olegi mingit nagu tegelikult nagu probleemi või korruptiivset, nagu alget. Aga lihtsalt need on nii väikesed, tunnevad kõiki käsi, peseb kätt, et selles mõttes tundub küll esmapilgul võib-olla see ka nagu vastupidi, sõna, aga, aga suurem omavalitsus, ma arvan nagu jõulisem ja, ja seal on kindlasti siukest kontrolli nagu õitsema. Aga samas suure ei pruugi veel olla mingi garantii ikkagi paremale kättesaadavusele. Ma meenutan kasvõi sellenädalast šokeerivat uudist ühest pensionärist, kes jäi pärast haiglas olemist ilma igasuguse hooleta. Ja see on täna õhtulehe nii-öelda esiuudis, aga kuidas, kuidas on seotud nagu omavalitsuse suurusega selles mõttes on seotud puhtalt inimliku lohakusega. Tema naabrid kirjutasid kirja Tallinna linnavalitsusele, kus nad ütlesid, et see inimene vajab kiiret abi ja lihtsalt nagu ma aru sain, seal ei tulnud mingit adekvaatset reageerimist. No näed, aga Tallinnas on ometi ju Tallinna ometi üks väike küla ju maailma maailma mastaabis, siin on kõik ju käe-jala juures. Suured haiglad, suured, mis, mis iganes on kõik kõik olemas, eks ole, kaks kaks peatust trolliga ja ikkagi ikkagi sellised asjad juhtuvad, nii et, et see ei ole seotud nii-öelda omavalitsuse suurusega ega seal elavate inimeste arvuga. Jah, aga see ikkagi näitab ilmekalt, kuidas, millisel tasemel meie avalik lõi oma oma ülesannetega toime tuleb. See näitab suhtumist inimesse ja, ja võib-olla on seal seotud ka sellega, et mingi asi kukub lihtsalt kahe inimese või ametkonna kahe professiooni vahele maha. Sest et noh, ma ei oska kuidagi teisiti seletada või on lihtsalt tegu, ongi hoolimatusega sain Vesemedast lahti ja las ta läheb, kus ta tahab nagu koju surema või, või mingu mingu paradiisisaarele päevitama. See noh, enam ei ole nagu meie mure. Aga mis puudutab haldusreformi, siis, siis me arutame siin nagu banaanikasvatamise võimalikust Eesti vabariigis, eks ole, noh vaadake seda, missugust, missugune oli tegelikult reaktsioon Kiisleri ettepanekule? Tegelikku suhtumist või sihukeste, et oo, hakkame nüüd arutama veel või noh, see visati tegelikult ju käigud kõrvale. Peaminister midagi midagi kobises pressikonverentsil rahandusminister ka noh, tuleb, tuleb odavam, ei tule odavam. No kuulge, ega me seda praegu ikka tegema ei hakka, no see oligi kogu kogu nii-öelda võimukoalitsiooni reageeriks sellele. Samas on nii õiguskantsler kontrolör, tööandjad väga selgelt nagu andnud, nagu mõista, et see asi tuleks ära teha kiiresti ja kõigil on väga erinevad ja põhjendused ja väga-väga õiged põhjendused, et et kui tööandjad ütlevad, et see on nagu süsteem muutuks efektiivsemaks, kokkuhoiu tuled, siis, siis õiguskantsler on rõhutanud, et see tagab inimestele parema teenuste kvaliteedi. Et, et minu meelest nagu mõlemad kõik need pooled, nagu räägivad No räägivad, räägivad, kas aukuvatest kordesse, karbonist oled kuulnud? Noh, see on, see on täpselt sama asi, tähendab eesti Eesti poliitmaastik vajab kõvasti raputamist ja ja kahe käega toetan mis tahes ettepanekuid, kuidas, kuidas seda noh, keegi ei ole veel nii-öelda lõpuni läbi mõeldud, aga ütleme siin Jaak Alliku ettepanekud ja ja mis on nüüd viimastel aegadel tulnud, et praegune süsteem on lihtsalt oma aja ära elanud. Ja mulle tundub väga sümpaatset näiteks idee juba, kui me hakkame nagu valimisseaduse kallale minema, et valimistele minek peaks olema inimestele kohustuslik. Nii nagu ta on mõnes mõnes teiseski riigis. Ja, ja kui sa ei lähe, siis sa saad trahvi ja saad nii-öelda musta nimekirja ja Ongi kõik, kui sul ei ole mõjuvaid põhjusi. Ja teine asi on see, et peaks olema ka võimalik anda vastuhääli valimistel ja vaadake, kuidas hakkab, hakkab poliitika muutuma. Kuidas parteide peakontorite, nii-öelda kõikelubatavus ja, ja niuke ainu ainuvalitsemine hakkab, hakkab kasvatajat tasapisi murenema ja me tuleme tubli sammu kodanikuühiskonnale lähemale. Ma olen täiesti veendunud selles, ainult seda muudatust tehakse neid hiljem ära, kui haldusreform. Ei usu, ma arvan, et haldusreform on siis ka veel tegemata, kui Eesti riik on täiesti valmis ja Me elamegi paradiisisaar 227. omavalitsuses. Kui sa räägid valimiste muutmisest kohal kohustuslikuks, siis tunnistagem, et ka valima mitte, minek on, on ju ikkagi signaal valijate poolt viisakuse siis kas huvipuudusele, viisakuse, siis sellega sellele, et tundub, et inimesed on, on rahulolevad. Jah, aga see on, see on, see ei ole piisavalt konkreetne signaal, see on, kas see näitab, kas apaatsus, poliitilist, ükskõiksust, passiivsust, aga see võib näidata ka seda, et mul on targematki teha ja see mind ei huvita, minust ei sõltu mitte midagi, noh, mis iganes, eks ole. Aga, aga kui sul on kohustus minna valima ja sa saad ja nii-öelda noh, et ta seal lahtri tühjaks siis ma arvan, et, et, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et, et neid, kes jätavad siis lahtri tühjaks, neid on väga vähe. Kui sa oled seal urni juures või seal kabiinis ja, ja vaatad neid nimesid ja erakond. Et midagi midagi peaks tingimata muutma ja, ja iseenesest, ega mul ei ole ka midagi Alliku idee vastu, et, et olla, et me valiksime nii-öelda 30 pidevalt kohal istujad, kes siis teeksid nii-öelda sisulise töö ära ja kord kvartalis või minu poolest kas või pool poole aasta jooksul koguneb ülejäänud täissaal ja nii-öelda hääletab need ettepanekud muul ajal lihtsalt need inimesed töötavad oma oma põhitööl kas, kas keevitaja, õpetaja või ajakirjanikuna ja ja, ja kogunevad siis, kui on nii-öelda pakett koos. Sest et on ju selge tööd jääb riigikogul üha vähemaks, niisama istuda ei ole seal mõtet. See, see ainult nii-öelda asendustegevus või, või, või siis niisugune noh. Tegevuse imiteerimine, mis, mis tegelikult seal praegu toimub või no ma olen 100 protsenti Sinu Sarnega, et kui toimus riigikogu riigikogus hiljuti välispoliitika arutelu ja mis peaks olema ju ülimalt oluline teema, kus nagu kõik ma eeldan, enamik saadikud on kohal siis see pilt, mida aktuaalne kaamera näitas tol õhtul riigikogu saalist, see oli ikka masendav. Kui on riiklikult tähtsa küsimusena välispoliitika arutelu saalis. Säärast siis on ikkagi masendav. Aga mina oleksin sellegipoolest ikkagi ettevaatlik praegusel kriisiajal mingite selliste suurte kannapöörete tegemise suhtes, meie meie riigi ülesehituses ja erinevate institutsioonide. Millal siis teha neid heaolu ajal ei hakka keegi neid mitte kunagi tegema siis on raha ja, ja mida jagada laiali jagada siis, ega keegi sihukseid asju tegema. Need on niivõrd põhimõttelised asjad, mis eeldavad ikkagi arutelu diskussiooni, äkki, mis puudutavad meie riikluse aluseid ja kriisi ajal ei ole aega ja võimalust, siis on niivõrd palju muid teemasid, mille üle arutada, mis on üleval. Et see, ma, ma näen, et siin on oht, et tehakse mingisuguseid fundamentaalseid muudatused ära. Ilma piisavalt. Pigem riikluse alused on praegu just praegu ohus ja, ja see, see passiivsus ja otsustamatus, mis on aastate kaupa kestnud, on tegelikult tõeline julgeolekule. Siin ei ole põhjus mitte selles, et midagi oleks valesti selles, et riigikogu riigikogus on 101 liiget ja, ja nii edasi vaid põhjus on ikkagi erakondade poliitilises kultuuris ja ka sellesse, milliseks nad, millisena nad hindavad. Jah, aga me ei saa hakata ootama, tulevad kultuursemalt põlvkonnad, et need äkki need, kes praegu veel pampersisse teevad, et äkki need näidanud kultuursemalt, miks nad peaksid olema. Sest et ühiskonna, see, mis neid ümbritseb, ei, ei, absoluutselt ei soosi seda. Kust see peaks tulema, tulevad ju uued põlvkonnad praegu peale tulevad poliitbroilerid, kes, kes räägivad, kuidas riigi käest pead ei tohi raha kerjata ja nii edasi, eks ole, see on tänaseid ametisse homne, astusid esimese ämbri ja nii edasi ja nii edasi, see on nagu, nagu poliitinkubaatoris, mis toodavad, toodavad selliseid. No küsimus on ikkagi hariduses, kodanikukasvatuses, meie koolis. Et miks siis valijad sellega kaasa lähevad? No ja edasi kasvatame ja siis tuleb, tuleb koolist välja tuleb sellest skaudi või, või gaidilaagrist välja, ta on maru patriootiline, eks ole, tahab teha oma isamaale ropult head ja siis ta siis ta näed seda tegelikult, mis talle otsa vaatab. Jõhker, jõhker korruptsioon, partokraatia ja kõik muud asjad, mis sellest siis tuleb? Mis sellest tuleb? Ma arvan, et, et inimene on niivõrd ebatäiuslik loom, et loota, et ta ise ise muutub, on, on suhteliselt naiivne lootus, talle tuleb lihtsalt. Panna pähe see, mida ta peab tegema ja üks, üks asi, mida me siin ka noh, antud juhul arutame näiteks valimissüsteemi muutus ja me saaksime, ma arvan, tunduvalt paremat valitsejat, kes arvestavad rohkem oma oma kodanikega ja kes ja kes ei julge süüdimatult niisugust jura suust välja ajada, nagu nagu seni No mina ise usun, tegelikult räägime siin mingitest muutustest, et et ma usun üsna palju sellest minu eesti liikumisest, mis nüüd mais tuleb kokku ja nii-öelda kogutakse ideid altpoolt üles, mitte tingimata ülevalt alla. Ei olnud jah, et ma usun pigem millessegi sellelaadsesse kui sellesse, et kui me nüüd muudame riigikogu koosseisu valimisseadust, et seeläbi automaatselt midagi muutub No kuidas üks liikumine võiks seda muuta, suudab nagu seda reaalselt ette kujutada. No väga lihtsalt nagu eelmine aasta, et korjame prügi kokku, vile, sina viskasid prügi maha, mina olen tore inimene, korjan silmad üles ja nii jääbki asi toimima. Väga lihtsustatult öeldes me näeme seda, et, et need mõtleme nendele viimastele koalitsioonilepingutele rõivastel, sellele kõige viimasele näeme, et need kõige olulisemad muudatused, lubadused, mis sinna sisse kirjutatud tegelikult välja mõeldud kuskilt parteikontorites tuginedes, võib-olla mingitele arvamusküsitlustele, eks ole. Ja arvamusküsitlus tegelikult ei ole, avalik arvamus on üksikute inimeste kvantiteet, arvamuste kvantitatiivne summa ja see nii-öelda diskussiooni diskussioonieelne faas, mille põhjal need lubadused on tehtud. Ja siis eks ole, et käivitatakse suur reklaamikampaania, et inimestele näidata, et see ongi see, mida te olete tahtnud ja pannakse sinna koalitsioonilepingusse sisse ja hakatakse siis ellu viima hambad risti. Aga, aga nüüd ma näen ikkagi, et see, et see, minu Eesti liikumine, see annab ikkagi võimaluse nii-öelda formuleerida seda, seda inimeste arvamus must ja tahet nii-öelda altpoolt üles. Ja see ikkagi paneb või sunnib poliitikuid ikkagi, kes sinna lähevad ka kohale sinna rahvamajades ta kultuurimajanduses ikkagi sunnib inimesi reaalselt ära kuulama nende arvamusi. No jäägu sulle, su arvamus, jäägu, jäägu sulle see lootus. Meil kõigil on tegelikult see lootus, et midagi läheb sedaviisi paremaks mudima. Üliskeptiline. Kuulge, tänase päeva kõige tähtsam sündmus on loomulikult see, et et 10 kohaga praegu meie parlamendis istuvad ja euro Euroopa Parlamendis kolme kohaga istuvad sotsiaaldemokraadid valivad endale uut juhti ja, ja panevad siis pingeritta oma omad oma deputaadiks valimisteks, mis on enne kohalikke valimisi ehk juba seitsmendal juunil, mida siis president kolm päeva tagasi välja kuulutas. Ehk siis Eesti valimised, Euroopa parlamenti. Ja, ja sotsiaaldemokraatidest me ootame ka rohkem kui nad, kui nad seni suutnud näidata, sellepärast et sotsiaaldemokraatia on suur jõud Euroopas on ennast tõestanud vahel nad jäävad küll teistele natukene olla, mõnikord jäävad nad palju olla, aga siis nad tõusevad jälle, ainult et üks riik, kus, kus sotsiaaldemokraadid nagu oma tõelist nägu ja jõudu pole suutnud näidata on, on Eesti vabariik. Et kas nüüd uuel juhtimisel ükskõik, kas siis sotside juhiks saab Jüri Pihl või Katrin Saks peaks hakkama siis nagu midagi muutuma. Jüri Pihl on on kuskil mõista andnud, et tema soov on viia sotsiaaldemokraatide toetus Eestis sama kõrgele, kui ta on Euroopas, ehk siis nagu te näete, mis tähendab silmas siis 30 protsenti või või nõnda edasi, et nad on viimase Teine koht oleks nendele paras nii-öelda pingereas Eestis. Viimati oli sotside toetus EMORi küsitluses 12 protsenti, et see tähendaks umbes kolmekordistamist toetuselt. Raske nagu öelda, et, et sotsiaaldemokraadid. Mina väga nagu ei usu, et vähemalt lähiaastatel sotsidel see see õnnestuks, sest ikkagi selles nišis või selles valijagrupis istub väga tugevalt ees Keskerakond kes, kes selliste vasakpoolsete või, või, või ütleme, vähekindlustatud inimeste jaoks mõjub sotsiaaldemokraatidest Eesti sotsiaaldemokraatidest ikkagi usutavalt. Liberaalide ehk ja peaaegu et Reformierakonna kaksikvennad Euroopas. Ja ja väga-väga suur hulk, et ühest, ühest uuringust tuli välja, et, et Eesti venekeelsed valijad on oma oma maailmamaalt rohkem vasakpoolsed kui, kui eestlastest valijad. Et ja me teame ju väga-väga selgelt, et 90 protsenti eestivenelastest venekeelsetest valijatest vaiba keskerakonda. Et ma ei oska, nagu küll, nagu ette näha seda võluvitsa, mis, mis, mis see peaks olema, et mis, mis nagu kesk Keskerakonna nagu troonilt viiksid ja sotsiaaldemokraadid tõstaks nagu selle selle nagu niši nagu puhul, nagu väga selgelt nagu kõige tugevamaks parteiks. No ma natuke kahtlen selles, et kas sotsid on tingimata siis nii-öelda vähemkindlustatud inimeste partei on ju ka nii-öelda kultuuriinimesed ja, ja intelligentsi esindajad ju toetavad. Toetanud aga, aga nende puhul on muidugi küsimus selles, et et kas nüüd Jüri Pihl vastab nii-öelda nende inimeste ettekujutusele ühest tõelisest sotsiaaldemokraadist. Ivari Padari vastas Samamoodi Võrumaa Talumees nende kultuuriinimeste ettekujutusele ühest euroopalikusse saldagaadiste. No mulle tundub, et Jüri Pihli puhul võib-olla tõstetakse küsimus ehk veelgi rohkem, aga samas teisest küljest tõesti selles praeguses majanduskriisis võib arvata sedavõrd-kuivõrd siin Tallinna-lähedastel põldudel, need kinnisvarahinnad langevad jahja likviidsust kaoga inimestelt. Inimesed jäävad oma autodest ilma, et sedavõrd ilmsed võib kasvada, kas siis Keskerakonna või sotside toetus oleks loogiline. Ajakirjandus kirjutab, et Jüri Pihli asumisega sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi kohale teised punkt üks, teised erakonnad värisevad, kõik kardavad midagi. Mida nad täpselt kardavad, seda ma ei tea. Aga et ja teine asi see, et, et sotsid saavad ikka sellega nagu nagu uue hingamise ja ja võib-olla tõesti tõusevad, tõusevad tavapärasest kõrgemale. Millise ime läbi see peaks toimuma? Väga-väga keeruline öelda. Kusjuures see ongi, see ongi fenomen, millel ei olegi nagu nagu niisugust õiget õiget seletust, et, et seal on ju igati sümpaatsed ja tarku ja ja, ja niisuguseid toimekaid inimesi, et, et miks, miks see erakond on nii-öelda Eestis virelenud siin alates valimiskünnise ületamise piirilt kuni ütleme noh, tegelikult praegu on nad ju käes nagu maksimumi k 10 kohaga parlamendis, et sealt edasi on juba väga-väga raske kujutleda, sotsid võiksid kätte saada ülejärgmisel aastal. Kui ma ei eksi, siis 99 valimiste järel said sotsid 16 või 17 kohta. Et see on pigem see maksimum piirunud, siis nad olid vist küll mõõdukaterina. Ja siis neil oli ju ka selline suhteliselt karm loosungi ehk siis aitab jamast. Mille, mille legend räägib, kui mu mälu ei peta selle välja mõtlemise kohta, nii et Marju Lauristin sõitis Tartus taksoga. Taksojuht oli hakanud küsima taksojuhi käest, mida ta siis Eesti elust ja poliitikast sarv. Taksojuht oli öelnud, et aitab jamast. Ja sealt tulevad siis see valimisloosung nagu sündinud. Ehk siis, et tootjatel on läinud hästi, kui nad on suutnud natukene niisugust nagu karmimat nägu näidata, et. Ja samas on ka selge see, et praegusel hetkel, kui Eestis on nagu elu nagu suhteliselt nagu korrast ära või siis paratamatult ma arvan, et ühiskonnas tekivad võib-olla sellised ihalused pisut siukse autoritaarsema vaadata järgi, et või, või mehe järgige naise järgi, kes, kes ütleb, et luba lubab majja lüüa, et et võib-olla see nišš Jüri Pihli näol näitmistatele, kust ta selle korra majja lööb oma erakonnas, aga seal on mingisugune korralagedus praegu. Noh, võtame kas praegult viimase aja, nii et igasugused korruptsiooniga võitlemise Nojah, aga seda sellega ei võitle mitte mitte sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, vaid siseminister võitleb korruptsiooniga koos teiste ministritega. Et seda, seda linki jah, otse, et tuleb kõva käega mees, mida, mida Jüri Pihl kahtlemata on, kui vaadata tema suvalist esinemist või, või intervjuud siis ja kahtlustki, et et seal kõva käsi on, on täiesti olemas ja sirge selg ja selge ütlemisega. Ma arvan, et Urmedil on selles mõttes õigus, et seda praegusel ajal inimesed hakkavad nii-öelda rohkem puhtama niisugust liidrit, kes ütleb, kuidas asjad on. Et seda on ju kohati, on ju ka seda nimetatud üheks võimalikuks ohuks selles praeguses kriisis, aga mulle endale tundub, et et nende viimaste aastate hädanud ikkagi paljuski see, et erakonnad on olnud orienteeritud sellele kõige madalamal ühisnimetajal oma ettekujutusele niisugusest rumalast, tarbimishimus, massist ja selles mõttes ma ei näe siin midagi halba, kui, kui nüüd öelda välja, et me võib-olla vajaks poliitikuid, kes oleks mingis mõttes teenäitaja ja visionäär ja kes julgeks inimesi endaga oma ideedega kaasa vedada selle asemel lihtsalt orienteeruda sellele kõige primitiivsem Ale. Risti vajab uusi tulijaid, selles mõttes Pihl natukene vastab sellele kriteeriumile, kuigi oma 54 eluaastaga ei ole ka mingisugune poisike. Aga, aga poliitikas on ta suhteliselt ikkagi uus tegija ja tema saatis sotsiaaldemokraatlik DNA on ka alles äsja-äsja avastatud suhteliselt hiljuti, eks ole, et et kui ta saab nii-öelda natuke laiema tegevusvabadus ja mäletame, kui, kui ta tuli ministriks ja astus erakonda ja siis järsku muutusid kogu tema stiil muutus ju tegelikult ka ajakirjandusega suhtlemine muutus, mis oli väga-väga positiivne sest me mäletame veel see politseiülemat ja justiitsministeeriumi Pihli, siis siis see oli hoopis hoopis teine, vähemalt vähemalt suhtluse ja kommunikatsioonitasandil. Ja ta oskas muutuda ja, ja ma usun, et ta omandab ka nii-öelda partei juhi parteijuhina uue uued uued mõõtmed, mis mis tulevad kindlasti kasuks. No ühe partei juhil peaks olema potentsiaalis, tegelikult peaks olema võimalik peaminister, uus, et me tekib küsimus, et kas me kujutame ette, et Eestile potentsiaalist sellist peaministrit nagu teema. Ma arvan, et kujutame küll, ainult et selleks peaks sotside toetus tõusma, mitte mitte 10 kohta, nagu ta praegu on, vaid vähemalt 20 ja soovitavalt rohkem, aga kus neid kohti võtta, vot see on kuidas see poliitika peaks muutuma, et need kohad tulevad, vot vot see on nüüd omaette küsimus Pihli peaministrina, miks mitte? Jah, et kui viimastel aastatel on peaministri amet nagu valitsusest isamaa nagu rohkem koosoleku juhatajaks, siis, siis siis Pihli mina nagu kujutanud niisuguse peaminister, kes peab nagu sõnaväetatud hetkel nagu maksma panema natuke rohkem. Aga jah, et täna tänasel sotsidega koosolekul on veel teine pool ja see on pakub, kuna Pihli valimine on vist suhteliselt kindel, siis teine pool pakub niisuguste ajakirjandusliku kiibitsemise võimalust, et Europarlamendi kandidaatide nimekiri sotside poolt ja kui seal Ivari Padarile vist reserveeritud üks punane tool siis vähemalt kandidaatide nimekirja tipus, siis see, keda seal tomat valivad nii-öelda teiseks, kolmandaks ja neljandaks on. Päris arvasingi, et täna see kõige suurema šõu seal satuvad, saab seal olema sotside puhul see, et kes seal europarlamendi valimiste nimekirjad number kaheks ainult ennekõike, ma arvan, see tekiks seal suur daamide duell, et Marianne Mikko versus Katrin Saks. Üheksa ja Sven Mikser arstiks kalantselt kõrvale, daamid saaksid omavahel soengutega segamini kakkuda, aga täiesti teadmata asi on see, et kas number kaks ka europarlamenti pääseb, kas isegi number üks sinna pääseb. Et see selgub küll alles seitsmendal juunil, aga igal juhul sellist pakanaali nagu eelmistel ehk esimestel Europarlamendi valimistel, kus ilves tõmbas sisse noh, kolm kandidaati iseendaga, kaasa arvatud see selle peale võib nüüd küll kergemat sorti mürki võtta, et enam niisugust asja ei tule. No eks see siis tuli ka ikkagi väikse üllatusena, et pooled kohad said. Nojah, aga siis oli esimene kord ja Ilves oli nii kõva tegija välispoliitikas ja inimesed ei saanud õieti aru, mida see Europarlament tähendab. Ja teised erakonnad panid oma kampaanias ikka nii mööda ka. Nii et oli suuri pettumusi teiste hulgas, aga sotsid tõmbasid selle kõige pikema kõrre olles olemata ise kaugeltki mingisugune suur tegija Eesti poliitikast olla. Aga lõpetame, head kolleegid, aitäh. Täna oli stuudios Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe. Väljas on ilus ilm ja minge nautige tärkavad kevadet.