Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadio palgused. Mida inimene siis tegema peab, kui ta usub Jeesusesse, kui lunastas kui temasse, kes on tee tõde ja elu kui ta tahab jumala tahtmisega kooskõlas elada. Apostel Paulus ütleb, vennad Makeelitandeid jumala armuheitmise pärast pakkuma nüüd oma ihu elusaks pühaks jumala meelepäraseks ohvriks. Et see oleks teie mõistlik jumalateenistus, järge muganege praeguse ajaga, vaid muunduge meele uuendamise teel. Prohvetlik hoiatus, ärge muganegi praeguse ajaga. Kui tänapäeval räägitakse ohvrist või millegi ohverdamisest, siis on see kindla peale midagi väga negatiivset. Mõist oli aga nii, et jumalale ohverdati parim loom ja esimene vili. Kõik on saadud tema käest ning ohver oli tänulikkuse väljend või püüd leida lepitust oma esitustele. Ja inimesed on arvanud, on hea ja ilus, kui kasvõi natukene raatsitakse, ohverdada jumalale. Aga kristluses ei oodata selliseid ohvriande, vaid inimest tervikuna. Seda väljendabki, et meil tuleb anda oma ihu talle elusaks ja pühaks ohvriks. Juudile tähendas midagi pühitseda jumalale, lahutada. Me ei saa end paremaks teha, kui oleme, et siis sellepärast jumal meid vastu võtaks. Ainult tema halastuse tõttu tohime talle ligineda, nagu Paulus ütleb. Te olete armust päästetud usu kaudu ja see ei ole teist enestest, vaid see on and jumalalt. Ei, mitte tegudest, et ükski saaks kiidelda. Sest me oleme tema teos Kristus Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, mis jumal juba enne on valmistanud, et meie käiksime nendes. Enda jumalale ohvriks andmine ei tähenda kloostrisse minemist, et seal kõigest argisest eraldatuna teda teenida. Küllap seal mõne inimese jaoks parim. Aga see ei ole ainuke võimalus. Võiks ehk öelda nii. P, kõik viimseni, kõik saame oma elu. Ja selle, mis sinna kuulub looja käest. Apostel Jaakobus ütleb iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb üleval valguste isalt. Meie taevane isa laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete üle kohtuste peale. Tema annab igapäevase leiva nii tänulikele kui ka tänamatutele. Kui me aga seda taipame, kui me mõistame, et parim, mis me oma elunatukesega teha saame on anda ennast teadlikult ja täiest jumala kätte siis me mõistame ka seda, et alles see annab meie tühisele isikule mingi rolli. Apostel Peetruse sõnadega. Laske endid ehitada elusate kividena vaimseks kojaks, saage pühaks preester konnaks, kes toob vaimseid ohvreid mis on jumalale meelepärased Jeesus Kristuse kaudu. Ilma aedne ja lapsik on rõõm, et kui me anname end jumala kätte, jääme millestki väga armsast, ilma ei jää. Vastupidi, kõik saab tähenduse. Piltlikult öeldes, tuletades eile hommikul tsiteeritud monod meelde. Me ei tunne endana mustlasena universumi ääremaadel, mis on kurt tema muusika ja ükskõikne temaluutuse, valu ja kurjuse suhtes meie elule mõtte. Me ei ole üksi. Kristlased ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja jumala kodakondsed ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks issandas, kelles meidki üheskoos ehitatakse jumala eluasemeks vaimus. Palvetagem. Issand jumal, me täname sind, et sa võtad meid vastu, kui me tulema su juurde. Sina oled meid loonud enese poole ja meie süda rahutu, kuni ta leiab rahu sinus. Aamen.