Kirikuelu tere päevast, armsad kuulajad. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja alanud saates räägime pikemalt Tartu Jaani kirikust. Aga enne, kui tutvume aastakümneid varemetes seisnud ja lähima paari aasta jooksul taasavatava Tartu Jaani kirikuga aga tänase päeva jaanipäeva kohta kirikukalendri järgi tähistatakse 24. juunil Ristija Johannese sünni mälestuspäeva. Muuseas ristija Johannese sünnipäev on ainuke sünnipäev, mida kristlik kirik on Jeesuse ja Maarja sünnipäevade kõrval pühitsenud. Kristlikule tavale ustavaks jäädes tuleb tähistada hoopis kirikutegelaste mälestuspäev täna nende surmapäevi jaanipäev kui ristija Johannese mälestuspäev on kindlapühana teada viiendasse sajandist kuid ainult Tartumaal nimetatakse Johannest. Jaaniks kannab see mälestuspäev kogu Eestis jaanipäeva. Nime. Johannes oli Jeruusalemma preestrid, karjase ja neitsi Maarja nõbu. Eliisabeti poeg. Vananevad lastetud vanemad said poja sünnist teada, kui templis ilmunud ingel Sakarjasele seda kuulutas. Edasi pole Johannest midagi kuulda. 27. aasta paiku ilmuta välja Jordani äärses kõrbes juristid neid, kes teda kuulama tulevad. Nagu vana testamendi prohvetid Ki Elaska, Johannes kainuses ja kasinusest nõudes inimestelt patukahetsust. Ta oli kartmatu jutlustada jah, ning oma põhimõtete eest seistes nõudistaga kuningas irooniliselt, et see oma patu kahetseks. Heroodes oli nimelt abiellunud oma poolvenna Filippuse naise Heroodiasega mis oli Moosese käskude vastu. Kuningas lasi Johannese vangistada ning tema elukaaslane sai võimaluse kättemaksuks tütre Soome kaudu. Heroodes oli valmis tüdrukule ta tantsu eest mida tahes maksma ja ema käskis tal küsida ristija Johannese pead. Heroodes küll kahetses oma kergemeelset lubadust, aga oli liiga uhke seda murdma ning Johannese pea löödi maha. Arvatavasti maeti Johannes Sebastesse Samaaras, kus keiser Julianus apostata laskis tuva hävitada. Ristija Johannes kuulutas parandage meelt, sest taevariik on lähedal. Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, öeldes hüüdja hääl on kõrbes. Valmistage issanda teed, õppendage tema teerajad. Vähemalt osa Eestimaa Jaani kirikust pühitsetud Ristija Johannesele. Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti vahetult enne jaanipäeva peab ülikooli Jaani kogudus Jaani kirikupäevi. See kirik on nüüd juba 700 aastat vana. Ja seda me teame üldse esimesi teateid selle kohta, et sellesama paiga peal on üks kirik olnud kunagi enne seda praegust hoonet. Arvatavalt kõige esimesena oli umbes praeguse kooriruumi kohal üks puukirik, väiksem puukirik ja selle ümber suur surnuaed. Mis ajas ta nüüd täpselt on, seda ei ole loomulikult enam võimalik öelda, aga teades selle praeguse kirikuhoone ehitamise aega võib siis arvata, et see esialgne puukirik pärines juba 13.-st sajandist vähemalt. Ja tõenäoliselt siis nagu teistegi keskaegsete kirikute puhul. Esialgne hoone on lammutatud ja selle asemele uus ehitatud just siis, kui kogudus kas kasvas või lihtsalt tekkisid vahendid uue kirikuhoone soetamiseks. Ja nõnda on siis selle algse puukiriku asemele ehitatud pisut hiljem kivikirik kivist hoone jällegi suhteliselt väike, umbes praeguse kooriruumi maa peal. Ja sellest nii-öelda teisest etapist on ka praeguses kooriruumis korduv vundamendi alumise müüri alumise osa juures on veel sellest jälgi olemas või on, praegune kooriruum seisab selle omaaegse kiriku kivikiriku vundamendi peal. Jällegi siis nii nagu keskaegseid kirikuid ehitati, võimalusi tekkis, kogudus kasvas, on nüüd seda kirikut edasi kasvatatud selleks teine põhjus, nimelt see, see nii-öelda esimene kivikirik praeguse kooriruumi koha peal Egiptus maa sisse vajuma. Tartu Jaani kriti eripära on, et ta on väga ebasoodsas kohas. Noh, tegelikult on muidugi tervitatav Tartu linn, aga ebasoodsas kohas jõe lammis pinnas vajub kergesti, aga nõnda, et kui see esimene kivikirik võib öelda lausa nagu eesti muistendite järgi maa alla vajus et siis ehitati sinna asemele uus ja suurem ja see uus, siis vajumise vältimiseks püstitati puitalusele või puit parvedele tammepuust palkidele. Mis neid probleeme, kui päriselt ei lahendanud, aga nüüd järgmine etapp siis oli ikkagi veel pisut väiksem, kui see praegune hoone on, Simelt ei olnud veel torni. Ja ka see praegune kesklööv oli pisut pisut lühem või pisut väiksem. Hilisematel sajanditel seda on praegu veel ehitise juures näha nende Telliskivikihtidega, olgugi et nad ei ole mitte kõik horisontaalsed. Et läbi sajandite on võideldud selle kiriku vajumisega eba vajumisega ja püütud seda siis pidevalt korrigeerida, kuigi ka praegu on kirik tegelikult lõuna poole kaldu terve kirik ja torn on lausa kolmes osas kalduvate alumine osa on kõige rohkem lõuna poole, siis tuleb selline murdekoht natukene püstisime, ülemine ots on kõige rohkem, tõstsime torni kõrval seista, siis näeb, et see on selline poogen täiesti. Aga nüüd missugused? Puudused on selle Jaani kiriku sees läbi aegade olnud. Kõigepealt, kelle jaoks ehitati tänaseks päevaks on seal sees nüüd luterlik kirik või kolimas, siis alguses see kindlasti nii ei olnud. Kuna me nüüd tänu selle praeguse kiriku all olnud puit parvedele teame üpris täpselt ehituse algusaega, seal peaks olema aastal 1341 siis nagu kõik teavad, sel ajal ei olnud luterlastel olemas, kes Martin Luther polnud veel sündinudki, sinna läks veel üle 100 aasta aega, kirik ehitati toona, kõik kirikud olid, olid nii-öelda katoliku kirikud ja ehitatud on ta nüüd koguduse kirikuks, ütleme Tartus oli veel praeguse ülikooli peahoone kohaga oli Maarja kirik, eks ole, keskaegne kirik mis nüüdseks hävinud ja mida enam üles ei ehitatud. Ja ütleme, toomkirik, eks ole, oli piiskopikirik nii-öelda kõrgemale seltskonnale, Jaani kirik on selline säilinud Tartu linna koguduse kirik. Vana muidugi keskajal, noh ei saa öelda, et kas ta oli eesti kogudus oma, oli saksa kogudus oma, seda vahet toona ei tehtud. Kuna jumalateenistus, jaga jutlus reeglina õieti ju ladina keeles tähendab oluline, kes seda ladinakeelset jutlust kuulab. Inimesed kõik ühteviisi, kas said sellest aru või ei saanud aru, saab, on vahet. Peale reformatsiooni tartus, reformatsioon toimus suhteliselt varakult juba 1500-ga 25. aastal siis hakati ka Jaani kirikus pidama just evangeelsed jumalateenistusi. Meie mõttes võime siis öelda, et luterlik kuigi selle lutelus ajalooga Eestis on ka nii, nagu ta on aga et igatahes pidama evangeelsed jumalateenistusi ja, ja sellega nüüd tekkis vajadus pidada jutlusi rahvakeeles. Nõnda et võib siis öelda, et Jaani kirik on kindlasti üks esimesi paiku Tartu linnas vähemalt jaga muidugi Eestis, kus hakati pidama eestikeelseid rahvakeelseid, evangeelsed jutlusi. Ja just Eesti koguduse nime võime siin rääkida ka rahvusrahvuse järgi kogudusest eesti kogudus oli algselt just seal Jaani kirikus. Hiljem kui see, see kirik, mis praegu näiteks luterlikes kirikutes Tartu linnas on ju kõige väiksem, kui inimesed seda tänase tähele ei pane. Torni jätab niivõrd võimsaima massiivse mulje, aga tegelikult kirik on ise väga väike kirik, seal tuleb ka tulevikus on 240 istekohta. Igal juhul, kui see kirik jäi siis väikseks sellele eestlaste kogukonnale eestlaste kogudusele, siis alles sõdurit päevakorda ka teiste koguduste rajamine ja nõnda on, noh, võib siiski öelda, et kõik praegused eestikeelsed luterlikud kogudused tartlanna Jaani kogudusest mõneti nagu välja kasvanud või välja lennanud. Nüüd see välja läinud. Ta oli nii põhjalik, et kahe ilmasõja vahel esimeses Eesti vabariigis oli Jaani kirik hoopiski saksa vähemuse kirik, seal oli saksa vähemuskogudustes, et nagu te teate, Eestis esimeses vabariigis oli olemas eraldi saksa praostkond, siis ühendas kõik saksakeelseid kogudusi terve vabariigi territooriumile, siis Jaani kirik oli just ühe sellise saksa vähemuse koguduse koduks. 30. kaheksandal aastal, kui Hitler sakslase kodumaale kutsus, lahkusid ka siis need inimesed, kes sinna kogudusse kuulusid sisuliselt kogudus, likvideerus, Eesti üliõpilasseltsid püüdsid küll selle asemel kohe asutada sinna eestikeelset kogudust. Noh, võib ka öelda asutasitkeetilise kogudus, aga selle tegevusaeg jäi muidugi väga lühikeseks, kuna juba 44. aastal kirik sai pommitabamuse ja põles. Ja pärast sõda, siis ütleme, 50 lastetu seisis kirik varemetes. Jaani kogudus taastati alles 1995. aastal. Kui me räägime sellest kiriku hetkeseisust ja ele üldse taastamisest, praegu on selge suund sellele, et sellest saab koguduse kirik, aga vahepeal sooviti vist sellest teha kontserdisaali? Jah. Kui ka olnud ju palju plaane pärast sõda, need varemed linnas, ega keegi pole kunagi arvanud, et see on väga ilus vaatepilt, kui keset linna tegelikult seisavad laenad. Nüüd kõikide nende plaanide puhul noh kõigepealt muidugi viska see kirik lihtsalt lammutada või õhku lasta. Seejärel jah, kaheksakümnendatel aastatel räägiti sellest, et võiks ta ehitada üles muuseumi ja kontserdisaalina analoogselt nagu Niguliste kirik Tallinnas. Kõikide nende plaanide puhul sai üheks suurimaks probleemiks muidugi lihtsalt vahendite puudus, sest ta on ikkagi suur objekt ja ka selle lammutamine keset linna hoone lammutamine on väga kulukas tegevus. Ja sellepärast kõik need katsetused, et nõukogude ajal ei kandnud vilja ja tõsine taastamine läks lahti, siis juba peale vabariigi taastamist. Ja siis küll üpris varsti juba oli selge, et see tuleb kõne alla üksnes koguduse kirikuna, see taastumine, millel võivad olla lisafunktsioonid, nii nagu ta praegu meil plaanis on. Lisafunktsioonid, muuseumina, näitusesaalina, kontserdisaalina esindusruumidena, aga see kandev kese peab ikkagi olema kogudus. Me ei ole rääkinud veel ühest kõige väärtuslikuma asjast väärtuslikumatest elementidest Jaani kiriku juures, mis pärast seda on võib-olla ka säilitatud ja ei ole maha lammutatud ja nähakse praeguni olulisena selle taastumist. Need on need terrakotaskulptuurid. Kui palju neid praegu üldse on säilinud? Küsimus ei ole tegelikult võimalik vastata sel lihtsal põhjusel, et seal kõrvalmajas kohe Jaani kiriku kõrval asub terror fotode taastamise selline ateljee kuhu on kokku kogutud siis need figuurid, missa enam-vähem tervikuna säilinud ja ka siis suur suur hulk tükke, figuuride tükke, millest loodetakse veel mõned kujud kokku panna. Nõnda et kui räägitakse üldse mingites suurusi, et kuidas siis enamasti nimetatakse mingi 1000 2000. Päris täpselt ei olegi võimalik seda kokku arvestada, sest lisaks nüüd nendele otseselt skulptuuride või ka või ka pool figuuridele tähendab sellist lihtsalt nagu tasapinnal olevatele figuuridele võib ju nende terrakotakaunistuste hulka või tulebki pidada nende hulka ka kõikvõimalikke muid dekoorielement igasuguseid Aimornamentikat, mida on samuti siin ja seal on praegu ju näha. Võime öelda, et, et igal juhul nendega puhkus on, on silmatorkav, taolist ei ole, mujal Eestis midagi taolist ei ole, terves Baltikumis ei ole terves Põhja-Euroopas ja mõned on ta kogu Euroopa ulatuses täiesti unikaalne. Ühelt poolt nende suurust arv ja teiselt poolt muidugi valmistamise tehnoloogia nimelt nii nagu mulle seletatud on oli toona pigem ikkagi tavaks, et kui valmistati savist kujusid terrakotafiguure, siis enamasti kasutati mingeid valuvorme, tähendab mingeid matriitse, mis ka parimal juhul tähendas ikkagi, et väga suur hulk kujusid olid täpselt ühesugused, nagu ikka valuvormist asjad tulevad. Nüüd Jaani kirikus on kasutatud sellist täiesti enneolematut. Savist lihtsalt sellised kandilised plokid neid siis kas üksteise otsa kuhjates nendest plokkidest, kus abi on pisut kuivanud. Jookidest on välja lõigatud kõik üksikud figuurid, mis tähendab, et iga kuju on täiesti ainulaadne. Ja et see on midagi taolist, mida justkui keskajast ei ole rohkem teada. Omaette küsimus on, see põhjusel seda tehti ja selle üle, nagu ma olen kuulnud, on siin kunstiteadlased juba vaielnud või mis, mis selle põhjus üldse olla võis selline asi ette võeti, et noh, siiski ei ole arvata, et see raha noh, lihtsalt maas edelas, et, et ei olnud midagi teha temaga, et inimesed platsid ja kui sellise lahenduse, et noh, teeme suure hunniku kujusid, et saame rahast lahti, et noh, see, see tundub väga ebatõenäoline selleks, kui üldse midagi taolist ette võetakse, peab ikkagi ilmselt olema mingi päris hea põhjus, aga selle kohta ei oska ka praegu keegi täis täpselt midagi öelda. Kirikuelu Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti, kui me räägime nüüd Jaani kiriku taastamisest, siis nii, nagu te ekskursioonil kirikus ütlesite, suurem osa töödest on tehtud kirikut vaadates. Võhik võib-olla ei oska ükski nii-öelda, et suurem osa on tehtud, näeb ikka välja selline varemetes. Nojah, ega. Ma ise ka, see, mis ma ütlesin, ei ole mitte minu enda empiiriline kogemus, vaid ma kordasin ehitusmeeste sõnu. Tõesti, see pilt praegu näeb ka üpris troostitu veel välja. Aga nii nagu mulle siis selgitati kõige keerulisem osa selle kiriku juures, noh peale seda toestamist, vundamendi toestamist, mis oli omaette suur operatsioon. Teine suurem osa oli müüride ülesladumine kohtadest, kus ta oli ka täiesti kokku varisenud, näiteks nagu põhja, kõrgseina ja ka väljaspool kabelit juures tuli uuesti müürid laduda, tahab isegi maha kiskuda praegugi veel on üks põhjapoolses küljes käärkamber, mis tuleb tegelikult maha kiskuda ja uuesti üles laduda, kuna seda ei saa enam lappida. See pidi olema kõige keerulisem ja kõige aegavõtva on just seetõttu, et tuleb kasutada nii-öelda keskaegset tehnoloogiat, tuleb neid müüre laduda telliskivist ja lubimördi lubimört teatavasti kuivab väga halvasti ja meie klimaatilistes tingimustes sobib seda tööd teha. Jällegi oletati, soovib seda tööd teha üksnes juuni ja juulikuus, et juba augustis pidi tekkinud probleeme mört ei kuivana. Ja sellised väga kitsad ajalised piirid aastas noh see see raskendab või, või aeglustab neid töid. Pluss muidugi, et ega meil ei olnud ju alguses ka kuskilt võtta neid keskaegse müüriladumise spetsialist näiteks nagu külm, läbides, kus on taastatud võlvid ei ole Eestis enam lihtsalt võtta selliseid inimesi, kes oskasid võlvi laduda siis, kui seda seda elementi enam ei kasutata, lihtsalt kusagil ja näiteks keskröövis kus küll ei ole olnud enam põlve peale Põhjasõda, nagu mulle jällegi räägiti kesklöömis ka praegu ei söandanud keegi seda ette võtta, et sinna võlvi laduda, tehti lihtsalt puust vahelagi ja käib küll, jah, ta on ka ilus muidugi just et ta oli ka nüüd enne põlemist oli seal samamoodi lihtsalt puit vahelagi, mitte enam võlvid. Toona ilmselt leiti see töö olevat liiga kulukas, riskantne. Et sellised asjad on, on peamiselt seda ehituse valmimist nagu venitanud lisaks sellele, et meie rahastamine oli väga katkendlik ja ebapiisav aga nüüd, kes seisab, on sellised küll suuremahulised, aga tegelikult hõlpsasti teostatavad tööd, kui finantsid on olemas nagu akende ettepanek ja põranda alla kommunikatsioonid, küttesüsteem, põrand sinna peale. Et see kõik pidi minema suhteliselt kiiresti nii-öelda tänapäevavahendite ja võimaluste juures ja need on tööd aastaringselt või seda aknaid ja põrandaid hakataksegi just nimelt talvel panema, et et tänapäeval selleks mingeid takistusi ei ole ja see peaks siis edaspidiseid ehitustöid märgatavalt kiirendama. Puudus, mis selles tulevases renoveeritud Jaani kirikus hakkab tegutsema, praegu on see vist üsna pisikene. Ja see on tõsi, meil on praegu hingekirjas umbes 200 liiget või noh, nii kui meil arvestatakse neid inimesi igat moodi, et ma võin öelda ka maksumaksjad on veidi üle 80 neid inimesi tähendab, kes on tasunud oma liikmeannetused selles mõttes. Kogudus on loomulikult väga väike aga teisiti see ei saakski olla. Praegu on küll tegemist ühendatud kogudusega juba nagu nimigi ütleb, 2001. aasta alguses lihtsalt ühendati ülikooli ja Jaani kogudused on üks kogudus Ülikooli Jaani kogudus mis tähendab, et enne seda olid nad veelgi väiksemad eraldi võttes. Aga see kogudus ei saa ka suurem olla just selle praeguse lühikese ajaloo tõttu. Mõlemad kogudused on taastatud 95. aastal ja lisaks ei ole ei olnud kohta, kus kogudus saaks kasvada või kui veelgi järsu malt väljenduda. Ei ole olnud ka mingit väga olulist vajadust kogudust suurendada või näha väga suurt vaeva koguduse suurendamiseks neid inimesi kuhugi panna on olnud. Meie kasvatame Ülikooli armust Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valget saali oma pühapäevaste jumalateenistuste pidamiseks ja see on ka praktiliselt kõik, millega me tegeleda saame. Ja ka seal on alati see tegelikult iga jumalateenistuse pidamine sõltub just nimelt ülikooli armust ajaloomuuseumi armust, et kas meil lastaks seda teha, kas seal on need ruumid vabad või mitte. Mistõttu me tõesti peale pühapäevast jumalateenistust ja midagi muud suurt teha ei saagi välja arvatud siis noh, muidugi oleme teinud leerikursust ja pühapäevakool, taas peetakse teenistuse ajal nii-öelda lapse hoidmisena. Siis muidugi ainukene suur asi, mis me oleme ette võtnud, on, on koor, Jaani kiriku kammerkoor mis on nüüd juba varsti kaks aastat tegutsenud ja millest me siis loodame suurt kasu tulevikus selle valmiva kiriku jaoks. Aga te olete pidanud jumalateenistusi ka juba selles veel valmimisjärgus olevas kirikus, jah. Ta on juba saanud traditsioon, et me suvekuudel tähendab siis juunist juuni algusest augusti lõpuni tänama teenistused Jaani kirikus. Noh, seal on muidugi samuti see, see piirang, et me saame teenistusi pidada tegelikult ainult nädalavahetusel, see tähendab siis pühapäeviti, kuna teistel päevadel on tegemist ehitusplatsiga, kuhu meil ei ole lubatud siseneda. Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. Mis te arvate, millal te saate kolida kirikusse sisse oma? Väikse kogudusega no siin võib samuti hästi palju igasuguseid tähtaegu nimetada, alustame kõige viimasest aastal 2005, kui toimuvat Kaotajaks kirik pidulikult avatama. See omakorda eeldab, et kirik on valmis selles mõttes umbes sellises seisus, nagu ta ka avatakse, valmis on ta siis 2004. aasta novembris juba? See talv jääkski vahele nende tööde tegemisteks. Mis ikka tuleb siis ära teha, kui kõik on valmis. Aga kogudus ise nüüd soovib muidugi seda hoonet kasutusele võtta varem meie plaan, soov ja igatsus on see, et esimeses järjes varrast tehtaks korda või kasutamiskõlblikuks kooriruum praeguse koguduse liikmete arvu juures meile täiesti piisab, selleks mahuksime sinna kõik vabalt ära jääks platsil räägi veel. Et meie soov on, et see kooriruum, esmajärgus valmis tehtaks, et oleks seda võimalik eraldada ning ajutise vaheseinaga muust kirikuruumist hakkasime sinna. Tegelikult me tahaksime juba järgmise aasta esimeses pooles sinna kooriruumi vähemalt sisse kolida ja hakata seal oma teenistusi pidama, et me väga loodame, et see nüüd sügis on, viimane kord, kus Peame pakutama võõraid võõraid ruume oma teenistuste pidamiseks. Kui palju selle kiriku taastamine nüüd kõik kokkuvõttes maksma läheb? Suurusjärk peaks olema umbes 100 miljoni ringis. Ja sellest 100-st miljonist, kui me ütleme taastamistööde algusest kuni lõpuni sellest hetkel on, ütleme siis töid tehtud umbes 40 miljoni ulatuses tähendab siis veel umbes 60 miljoni, noh, need on sellised umbmäärased suurusjärgud umbes 60 miljoni eest tuleks veel teha. Aga noh, see võib tunduda nagu imelik, et kuidas siis on nüüd peaaegu aasta jooksul suudetud teha nii-öelda 40 protsenti ja tahetakse nüüd teha kahe aastaga 60 protsenti? Sellele on lihtne vastus, see finantseeriti ehitustööd alguses muinsuskaitse kaudu ja hiljem ka kultuuriministrile olime kaudu täiesti iga-aastaste riiklike eraldiste läbi tuli tavaliselt kuskil viis, neli miljon, et aastas mis tähendas, et ehitustöid sai teha väga piiratud mahus, oleks võinud kiiremini ehitada, lihtsalt raha ei olnud. Ja nüüd sellises tempos jätkamiseks kujutad ise ette, kui ma ütlen, et praegu on 60 miljoni eest vaja veel töid teha ja kui meile antakse miljonit aastas, siis see tähendab lühikene arvutusviisteist aastat ja ongi valmis. Ja see tundus meile väljakannatamatu olevat selline olukord ja siis pakuti välja lahendus. Et me võtame pangalaenupangalaenu veelgi, täpsemalt siis liisingu. Melisime endale kiriku. Et me saame selle raha siiski aga kätte ja Eesti riik või siis täpsemalt kultuuriministeerium lihtsalt tasub need liisingumaksed sellega omateada sedasama tsükli juurde riigieelarvet rohkem ei koormata, on seesama summa, mis uni oleks kiriku ehitamiseks läinud, antakse välja nüüd ka lihtsalt, et me saame nii-öelda oma kiriku varem kätte. Ometi ainus toetaja. Ei, loomulikult ei ole riik ainus toetaja, nende on lihtsalt kõige suurem protsentuaalselt. Teine suurosanik selles töös on Saksamaa Põhja-Elbe luterlik kirik. Nende abi on olnud väga oluline kõigepealt just sellise nõuande poolest, nad on väga palju nõustanud ja käivad praegu reeglina kaks korda aastas suurema delegatsiooni spetsialistidega siin et ennast kursis hoida ehituse kulgemisega ja anda siis omapoolseid soovitusi samuti otseselt osalenud mõnede Jaani kiriku taastamisega seotud projektide väljadelt, ütleme seal näiteks küttesüsteem tuleb just Põhja-Elbe kirikuvahendusele tuleb Saksamaalt. Ja lisaks on nad siis korraldanud sama on juba korjanduse kokku pannud raha suurusjärgus umbes 10 miljonit krooni, mille nad on nõus andma siis Jaani kiriku sisekujunduse teostamiseks. Ja kolmas suurem On rahastaja sellel projektil on Tartu linn, kes samuti ütleme suurusjärgus umbes viie miljoni krooniga on lubanud ehitise taastamist toetada. Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti, Tartu Jaani kirik ei ole veel taastatud, aga ometi neid tahtjaid selle ruumi kasutamiseks on päris palju juba. Jah, on juttu olnud sellest, et Tartu linn kindlasti sooviks pidulikel puhkudel kasutada kirikut mingite ürituste läbiviimiseks, me oleme ise huvitatud, et Tartu ülikool seal oma tähtpäevi saaks pidada ja pluss saaksid usuteaduskonna üliõpilased selle kiriku näol omale hädavajaliku praktika. Gaasijuttu on olnud Treffneri gümnaasiumi, kes samuti soovivad seal läbi viia kasvõi usuõpetuse tunde ja lihtsalt lasta oma õpilasi ka sinna kirikusse, kas või vaheajal ja pidada seal oma aktus ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks nagunii on sinna sisse planeeritud ju, muuseas on meil seal hakkavad toimuma kontserdid. Aitäh Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. Tänases saates rääkisime pikemalt Tartu kesklinnas asuvast Jaani kirikust. Saate algul tuletasime meelde ka ristija Johannese elu sest tema järgi nimetatakse tänast päeva jaanipäevaks head kuulajad, ei arvamused kirikuelu saata ja raadio hommikupalvust suhtes on teretulnud. E-posti aadressil kirikuelu ät RÜE kirikuelu kätt R punkt ee või aadressil Gonsiori 21 indeks 15, null 20 Tallinn. Aadress Gonsiori 21 indeks 15, null 20 Tallinn. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile õnnistatud Ristija Johannese mälestuspäeva.