Kirikuelu armsad kuulajad, tänane kirikuelu saade on salvestatud Tallinnast väljaspool nimelt Saaremaal, Kihelkonnal ja nädala lõpus toimus siin Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse laager. Võib-olla tänases saates ei räägigi nii palju sellest suvelaagrist, sest suvel on naabritest juba päris palju raadiotes ja ajalehtedes juttu olnud. Aga laager siin Saaremaal kihelkonnale annab võimaluse äkki ta eesti evangeelsed üliõpilaste ühenduses. Sest kõik suuremad tegijad üliõpilased, organisatsiooni juhid, ka rahvusvahelise organisatsiooni juhid on siin Saaremaal koos. Niisiis tänases saates juttu eesti evangeelsed üliõpilaste ühendusest. Minu nimi on Meelis Süld, head kuulamist. Kirikule. Selleks, et saada täit ülevaadet eesti evangeelsed üliõpilast ühendusest on tarvis aga seda, et Eesti Evangeelsel üliõpilaste ühendus pole mitte üks ainukene väike organisatsioon mida ta Eestis tõenäoliselt ka on aga samas, et neid organisatsioone, rahvuslikke evangeelsed üliõpilaste ühendusi on tegelikult üle maailma 140. riigis. Ja Saaremaal Kihelkonnal, Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse suvelaagris osales ka rahvusvahelise organisatsiooni Kesk-Euroopa regiooni peasekretär Martin Haitsmann kes pidas loenguid ja piiblitunde. Ja ongi võimalus rääkida temaga ja uurida tema käest seda, millistel põhimõtetel töötab rahvusvaheline evangeelsed üliõpilaste ühendus, kuhu kuulub ka Eesti osakond. Tõlkides rahvusvaheline evangeelsed üliõpilastähendus ja sellesse kuuluvate 140 erinevat maad ja siis 140-ga erineva maa tudengiühendused. Skansushin, kristlased erinevatest konfessioonidest on siis selles organisatsioonis, kohtumas ülikoolis ja elavad seda usku välja. Pildistas. Ja nende jaoks on oluline ka see, et, Rahvuslikud grupid on kõikides neis maades, nad on rahvuslikud sõltumatud, sellest katas organisatsioonist. Samuti on Eestis olemas evangeelse Teleppess tähendus. Miks peate teie evangeelsed tudengitööd just tähtsaks? Ka tudengite hulgas ja tudengid on just see hulk noori inimesi, kes 50, võib-olla 20 aasta jooksul hakkavad olulist rolli mängima ühiskonnaelus statistikas. Ja meie jaoks oluline see, et ka kristlastel oleks, oleks koht ühiskonnas ja nende maailmavaated saaksid selle kaudu ka toimida. Ja juba tudengipõlves, eks Kristjani mõelda, et kuidas tema seda kristlast välja Martin Hansman, te olete Kesk-Euroopa regiooni sekretär rahvusvahelises evangeelsed, üliõpilaste ühenduses missugused maad või missugustes maades on suuremad ja aktiivsemad rahvuslikult evangeelsed üliõpilaste ühendused. Siin on kõigepealt ütleks, et on hämmastav, et Kesk-Euroopas ja Ida-Euroopas üldse on võimalik praegu Niukest tudengitööd teha kristlikul maastikul sest 10 12 aastat tagasi ei olnud sellist evangeelse ühendust nendes maades üldse olemas. Rumeeniat, kus need liikumised on selle vähese ajaga tõesti väga-väga suureks saanud nii et mõnedes maades on 20 kuni 30 erinevat rühma erinevates ülikoolides. Kuidasmoodi üldiselt kohalikult kirikult suhtuvad rahvusliku evangeelsed üliõpilast ühendused tegevusse siin selles regioonis on ju ka palju maid, mis on katoliikliku taustaga. Samas tegemist on evangeelse üliõpilaste ühendusega. Jaan käisite, üliõpilaste ühendus ei ole kogudus. Et ta on nagu grupp ja inimesed kuuluvad, kes on evangeelse telekast ühenduses, kuuluvad erinevatesse kogudustes, luteri kogudustes kui ka emangeelsetesse vabakirikutesse, agaga, katoliku kirikusse ning Balkanimaades näiteks ortodoksi kirikusse. Oleme üritanud igal pool ka head kontakti saada, kohalike kirikutega neile kuidagi selgeks teha ja et me tegelikult töötame nende heaks ülikoolis. Ja kui me erinevatest kirikutest kokku tulema, siis ometigi on ka meile täiesti tähtis, et me oleme keelsessioonikesega ja tuleb möönda, et ortodoksi maades aeg-ajalt tuleb selle teemal küll raskusi. Evangeelsed üliõpilaste liikumist juhib kohalikul maal tavaliselt peasekretär. Eestis on peasekretäriks Ariel Süvari, samas õpib taga veel Tartu Ülikoolis teoloogiat. Mind huvitab, mida tähendab see sõna evangeelne organisatsiooni nimes eesti evangeelsed üliõpilaste ühendus, mispärast ei võiks öelda lihtsalt Eesti kristlike üliõpilaste ühendus, mis tähendus on sõnal evangeelne? Kristlikku organisatsiooni nimes evangeelne tähendab ilmselt ennekõike õpetusliku suunda, milline on selle organisatsiooni arusaamadest Josust evangeelsed. On olemas evangeelsed kristlased, nagu on olemas Eesti evangeelne luterlik kirik. Ja kindlasti Eesti ongi Eesti üliõpilaste ühenduse või siis lühidalt puhul on tegemist ka selle õpetusega suuna näitamisega. See nüüd asja üks pool, teine külg ja ilmse TÜ jaoks olulisem. Olla organisatsioon, mis kuulutab jumala sõna tudengite seas ja evangeelne algselt tähendabki head sõnumit kuulutama ja ja selles suhtes termini EÜ nimesid olla kannab sellist algsemalt funktsiooni. See on siis head sõnumit kuulata, organisatsioon, organisatsioon, modi, ö, kuulutab head sõnumit. Jah, seda nüüd suure organisatsiooni tasandil võib-olla ongi natuke raske tänases ajas mõtelda, kus inimesed mõtlevad väga isiklikud personaalselt. Meie mõtteks või meie selliseks deviisiks on keerida oma liikmeskonda, tudengeid, kes on meiega liitunud, rääkima sellest heast sõnumist edasi oma kaastudengitele, oma kaasüliõpilastele, oma sõpradele, ülikooli ajal ja võib-olla see motiveeriv pool on heaks selline asi, mida mida organisatsioonina tehakse. Kindlasti kuulutamine või sõnum Jeesus Kristusest levib ikkagi inimeselt inimesele ja see on rohkem selline isiklik kätel baseeruv töö. Aga mingisugused töövormid, ometi on ka Eesti Evangeelse Türi õpilaste ühendusel? Jah, kindlasti selleks ka, et motiveerida, selleks peab olema ühte ja teist asja korraldama. Noh ja siis ta on, kes tuleb ühenduse selline igapäevane töö ja, ja kõige selline traditsioonilisem ettevõtmine on, on väikesed piibligrupid, millesse kogunevad inimesed kord nädalas ja kust inimesed loevad piiblit ja arutlevad selle üle. Arutavad, kuidas nad seda mõistavad, mis võiks olla selle teksti taga ja selle kaudu ka kindlasti saavad ka sellist julgustust ja motivatsiooni olla kristlasteks ja, ja olla kristlasteks ka ülikoolis, kus ikkagi valdav enamus on mittekristlik, on nii-öelda sekulaarne. Aga selleks, et, et tudengielu nagu ei jääkski ainult selliseks vaikseks piibli lugemiseks kuskil nurgas, siis ei on püüdnud ka teha midagi noh, midagi sellist, mis pakkus ka laiemale ringile huvi, on korraldatud varem selliseid avalikke loenguid, kus on tekkinud diskussioon siis mõnel teemal, kus kristlasele midagi sellele ühiskonnale üteldakse siis mõnda eetika valda minevad küsimused või, või mõned muud põnevat teemat, kus, kus kristlastel on oma seisukoht, mis võiks eristada ööd mõnest tavalisest tudengiorganisatsioonist, kindlasti eristab see, et meie igapäevane elu on, on seotud jumalaga. Me küsime, igalt samm, mida me astume käsikäes käies jumalaga. Me mõtleme seda sellest perspektiivist. Teistpidi jälle mina isiklikult nagu arvan seda, et, et kristlasest tudeng ja mõni teine tudeng ei, ei eristu nagu öö ja päev. Nad on ikkagi üsna ühesugused tudengid ja tudengitele kohased on, on inimesed täis mingisuguseid põnevaid, võib-olla pisut ka hulle ideid, tehakse igasuguseid actioneid, mida võib-olla enam 10 aasta pärast ei tehta, käiakse koos, lauldakse laule, ollakse, ollakse rõõmsad. Võib-olla kristlikel üliõpilaste rööbastel ühenduses on väikese nüanss, et et kristlikud tudengid on ikkagi natuke elavad sellist karskemat eluviisi. Aga ma arvan, et see ei ole ka selles suhtes pöördvõrdeline, on mittekristlik tudengeid, siis ta peaks elama mitte karsket eluviisi kristlikul tudengil võib-olla on eksistentsiaalselt millestki enam kinni. Kuidas on ülikoolides suhtutud Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse tegevusse? Ikkagi Eesti riik ja Eesti oma üldistelt euroopalikelt arusaamadel püüab olla Rantne kõikide uskuda vastu. Teisest küljest on jällegi see, et teadusmaailm ja ülikoolid püütakse jätta võimalikult usuvabadeks, et need jäävad kuidagiviisi mõjutatud usust ja selle tõttu nagu väga teretulnud suhtumist, nagu igalt poolt ei ole tunda. Samas ikkagi ütleme ka seda, et et praktikas on elu kujunenud teistsuguseks. Näiteks Tartu ülikooliga on kujunenud üsna soojad suhted. Me oleme aktsepteerinud neid nõudmisi, mida sealtpoolt esitatakse ja teistpidi püüdnud siis leida ka need väljundid, mida meie võiksime nagu ülikooli jaoks teha. Ja üks üks juba päris mitu aastat hõlmanud projekt on, on rebast nädalaks projekt, millega me anname väga sõbralikult ülikooliga läbi saanud ja, ja ma arvan, et me ei ole ka ka rikkunud nende poolt esitatud tingimusi. Samas Tallinnas ülikoolides peab seda tunnistama, et, et ülikoolide suhtumine on natuke kartlikestate ülikoolides kardetakse, et hakkame kellelegi usku peale suruma. Et see on kuidagiviisi terve, mõistusevastane ja võib-olla ka siinkohal tahaks väga toonitada, et see ei ole usu peale surumine, kuivõrd nagu võimaluse välja Pakkumine pakkuda võimalus välja. Eka kristlasena on võimalik elada ja see elu võib olla palju rikkam kui mittekristlasena. Seda võiks vist normaalseks pidada, et suhtutakse ettevaatlikkusega kõiksugustesse usuorganisatsioonidesse. Ma usun isegi, et kristlased ise suhtuvad igasse Uuesse kristlikku organisatsiooni väikese ettevaatlikkusega mis peaks tekitama EÜ suhtes. Jah, see on õige, suhtutakse ettevaatlikult ja eks eks see võib-olla eestlase loomuski, et ta ei lähe nagu kõigega väga kiiresti kaasa ei suhtes. Usaldust võiks tekitada see, et püüame oma õpetusega aluses lähtuda nii-öelda, nagu alguses mainitud, sellest evangeelsest suunast ja valdav enamus Eesti erinevalt kristlikke kogudusi esindav õpetuslikult sarnast suunda. Meie liikmeskond peaasjalikult koosneb sellistest kristlastest, kes kuuluvad kogudustesse, mis kuulavad omakorda Eesti kirikute nõukogusse. Mis on selline Eestis üsna selline tunnustatud seltskond, kirikuid, kes ei midagi kahjuks sellele riigile. Just see, et, et me oleme suhteliselt tasakaalukad oma oma õpetuslikes väidetesse, võiks tekitada usaldust, missugused on Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse suhted kogudustega, see on nüüd paika pisut erinev. Tartus on need suhted väga lähedased ja ja väga palju asju tehakse koguduse noortega koos. Tallinn on, on üldsegi natuke suurem linn ja seal ka tegelikult selline koguduste koostöö on tunduvalt nõrgem või on kogudusi, kes teevad koostööd ja on samas kogudusi, rest välistavad teised kogudused ja ja see loob nagu ka teistsuguse atmosfääri ja sellepärast tunnistama Tallinnasse kogudustega. Koostöö ei ole olnud need kõige-kõige parem, siiski me oleme kutsunud ikka kohalike koguduse pastorit jutlustama ka Tallinnas ja seda rõõmsalt teinud. Samas ma pean tunnistama ikkagi seda, et väga paljud kogudused kardavad kai tegemisi. Sellel on väga lihtne põhjus, kui koguduses on mõnigi noor inimeses iga pastav, püüab 10 küünega kinni hoida, teeks koguduse jaoks tööd ja kui tuleb veel mõni laadne organisatsioon, mis otsib ka aktiivseid inimesi, siis koguduse vaimulik, kes on, on suur hirm, et nüüd võetakse neilt mõni aktiivne inimene ära. Mina isiklikult see ei ole päris sellega nõus, sellepärast et et ülikooliaeg on nagunii aeg, kus inimesed lähevad kaugemale oma oma kodulinnast ja ma arvan, et see on eluterve, olla mõnda aega eemal olla mõnda aega teistsuguses keskkonnas, teistsuguses seltskonnas, näha nii-öelda ilma näha teisi kristlasi, näha ka teisi konfessioone, saada hoopis teiselaadseid kogemusi. Ja ma arvan, et kui see inimene nagu läheb tagasi nüüd oma kogudusse võib-olla selle paari aastase pausi järel siis ta on tunduvalt rikkam ja tal on on tunduvalt rohkem kogemusi ja, ja ma arvan, et ta on tunduvalt parem koguduse töötegija. Meie eesmärgiks ei ole kindlasti inimesi kogudusest ära tõmmata ülikooli lõpus. Me tahame kõikidele tudengitele väga südamele panna, et, et nad on kutsutud seda evangeelsed tööd jätkama ka seal, kus nad elavad ja seal Koguduses aitäh Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse peasekretär Ariel Süvari kirikuelu. Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse juhatuse aseesi mees tarno ringlus, kuidasmoodi sina sõnastaksid eesmärki või e-rolli, mis organisatsiooniga on tegemist? Meil on palju, peab murtud, aga, aga noh, põhimõtteliselt me ise nagu saastana niimoodi, et eesmärk on just kristlikele tudengitele pakkuda osadust teises linnas ja samas aidata olla kristlased, ülikool ei saa rääkida ka sellest, miks see, mida nad usuvad, missugune võiks olla ideaalis Eesti Evangeelse üliõpilaste ühenduse tegevus, mis võiksid olla järgmised prioriteedid, mida peaks tegema, et töö võiks edasi minna? No üks asi on muidugi laienemine, et see töö võiks toimuda, aga teistes linnades on Viljandis on veidi elanud ja näed ka, lisaks võiks olla Pärnu ja viimastega rohkemates ülikoolides tegelikult tudengit nad otsivad sellist elu mõtet ja sellist mingisugune sisemine, sügavam igatsus on. Just see on see aeg, kus saab ka neile näidata, et neid vaimseid väärtusi praegu on töö siis millistes ülikoolides Tallinnas ja Tartus rohkem Tartu Ülikoolis ja Tallinnas, rohkem Tehnikaülikoolis ja veidi ka Pedas. Aitäh. Eesti Evangeelse tiri õpilaste ühenduse juhatuse aseesimees. Nii nagu e peasekretär Ariel Süvari nimetas on suhted eesti evangeelsed üliõpilaste ühenduse ja Tartu ülikooli vahel päris head. Võib-olla kõige ilmekam näide nendest headest suhetest on Tartu Ülikooli rebasenädal mille käigus siis püütakse esmakursuslastele tutvustada Tartu linna ja Tartu Ülikooli ja selline koostöö rebasenädala korraldamine koostöös Tartu Ülikooli teise kristlikku organisatsiooni jagab Eesti ja EÜ vahel on toimunud viie aasta jooksul septembrikuu alguses, siis, kui uued tudengid tulevad Tartu Ülikooli. Vestleme nüüd rebasenädala 2002 üldkoordinaatori Rudolf kosmoniga kiriku. Tartu Ülikooli rebasenädala üldkoordinaator Rudolf Hoffmann. Rebasenädal on nüüd üks üritus, mida e on juba pikemat aega õppeaasta alguses korraldanud. Mida see endast üldse kujutab, mida siis selle rebasenädala jooksul tudengitele pakutakse? Igal aastal anud, pakkunud üliõpilastele sellist keskkonda, kus, et võimalikult hästi ära harjuda uue üliõpilaseluga, et nad võiksid saada rohkem sellist üliõpilaskogemust koha peal. Et see võimalik kultuurišokk ja, ja sellised kohanemisraskused jääksid ära rebasenädala jooksul, siis on meil igal aastal infolauad, kus tudengid pakuvad informatsiooni. Ja teavet siis erinevate õppimisküsimuste kohta. Tunniplaane saab kindlasti seal kohapeal lugeda. Alati on ju parem, kui üks noor tudeng esmakursuslane küsib omasuguse käest. Ei lähe pärima kuskile, ma ei tea. Kontorisse see Tartu ülikooli bürokraatia on sageli esmakursuslaste jaoks olnud kohutavalt raske üleelamus. Ausalt öeldes ma tean seda enda kogemusel ja me püüame, et seda võimalikult vähe oleks. Peaaegu igal aastal on toimunud ekskursioon nimetusega olulised kohad. Olulised kohad Tartus ei ole mitte ainult söögi- ja joogikohad, vaid ka õppehooned. Kindlasti iga üliõpilane peaks teadma, kus asub peahoone kus asuvad tulevased auditooriumid. Aga muidugi ka pangahoonet kindlustushoonet, sest teatavasti üliõpilastele on nüüd sellest aastast 83. aastal sündinud üliõpilastele väga oluline see pensionikindlustus ja muidugi õppelaenuga seotud küsimused ka. Aga miks kõike seda korraldab üldse EÜ Eesti Evangeelse üliõpilaste Ühendus, kristlik tudengiorganisatsioon ja mitte näiteks ülikooli, sa, meie rebasenädalat korraldab tegelikult ka ülikool. Rebasenädala korraldajad on Eesti Evangeelse töötajaste ühing, Agape, Eesti ja Tartu Ülikooli õppe- ja üliõpilasosakond. Ma arvan, et tulevik näitab, et kristlikud organisatsioonid kui sellised võtavad väga aktiivselt osa ühiskondlikus tegevuses. Täna on paljud kogudused ja üleüldse kristlikud ühendused väga tegevad linnatöös sotsiaaltöös ja ma arvan, et Eesti onkeelsete üliõpilaste ühing ei ole siinkohal mingiks erandiks. Kristlastel on täiesti tähele pandud seda, et nende sees on tugevam kutse teiste heaks midagi teha. Ja muidugi see on parem, kui see tuleb loomulikult inimestest, mitte ei ole midagi pealesunnitud mingisuguseid klubi või organisatsiooni põhikirja poolt Kristest heaks. Siin on see täiesti loomulik, et nemad tahavad teiste jaoks midagi teha ja see valmistab neile rõõmu. Aitäh selle ülevaate eest Tartu Ülikooli rebasenädalast. Rudolf. Täna me kirikuelu, saade on salvestatud Eesti Evangeelse sete üliõpilaste ühenduse suvelaagris Saaremaal Kihelkonnal ja siin on ka palju tudengeid. Nende käest on hea küsida, mispärast nad on just selles organisatsioonis eesti evangeelsed üliõpilast ühenduses. Mida see. Tudengiliikumine on nendele pakkunud ja ülikooli ajal andnud, ta pakub eelkõige kristlikke osadust omavanuste inimestega inimesi nagu saab usaldada ja kellega on hea koos olla. Kas kogudus ei paku seda? Ma olen paraku nii väikse koguduseliiget. Peale minu on veel üks noor inimene, nii et noori ja eelkõige just nagu ülikooli juurest oled sa rahul selle tegevusega on osanud palvegruppides. Ütleme, selle kaudu olen ma leidnud mitmeid uusi sõpru, lasen, nagu peamine. Siin ma sina oled oma ülikoolipõlves olnud e öös üsna aktiivne liige. Kui sa oled tagasi, vaatad nendele neljale või viiele aastale, Ma ei teagi, kuuele lausa kuuele aastale. Mis ülikooli sa oled veetnud ikkagi kogu aeg koos EÜ, aga mida sa sulle andnud? Kõige lihtsam oleks öelda, et ees on tohutult tore olnud, et see on andnud mulle minuga väga sarnaselt mõtlevad kaastudengid sarnaselt mõtlevad seltskonna ja see on tõesti noh, ma ütleks, eelkõige mure on olnud. See on andnud nagu tudengipõlvele selle erilise lisandi, mis on lisaks õppimisele ja tavalisele ülikooliskäimisele. Tuleb sulle meelde mõni väga huvitav seik või mõni selline huvitav kogemus Eesti Evangeelse üliõpilaste ühendusest. Minu esimesel teisel kursusel sai väga tihti käidud öisel ajal sügisel Toomemäel puulehti lugemas ja inglisillal vaimulikke koraale laulmas, öösel teed joomas ja selliseid asju. Ja, ja tore on ka see, et praegu, kus ma olen sisuliselt ülikooli ära lõpetanud, on, on sellest e-ööst jäänud mulle rohkesti väga häid sõpru. Nii et kui Öeldakse, et ülikooli ajal leitakse sõbrad eluajaks, siis, siis see on kindlasti nii olnud. Tänases kirikuelu saates oleme osalenud Saaremaal Kihelkonnal eesti evangeelsed üliõpilaste ühenduse suvelaagris aga laagrist on olnud vähe juttu, oleme rääkinud rohkem sellest organisatsioonist ja et mitte sellest laagrist ka päris mööda minna, siis valisin ühe teema, mida ma tahaksin teile, armsad raadiokuulajad, tutvustada seal nimelt vaikne aeg. Mismoodi näeb välja vaikne aeg ja mida selle vaikse aja jooksul siin laagris tehakse. Praegu on kuulutatud välja selline aeg nagu vaikne aeg. Mina ausalt ei tohiks me siin praegu ühtegi intervjuud teha, sellepärast et käes on vaikne aeg. Minu kõrval on üks Eeükatest, Siim Kask, mis asi see vaikne aeg siis laagrites on vaikne aeg, on aeg, kus saab mälestused, mõtted jumalale ja kus võib kohtuda jumalaga silmast silma, mismoodi see siis nüüd praktiliselt välja näeb, see näeb praktiliselt välja Jumalaga osaduses olemas ehk valvetamises piibli lugemises küsida jumala käest, nende piibli kirjakohtade seletust või et, et mina, see, nagu minu, minu elus võiks, tähendab Need kirjakohad, mis nagu vaikseks ajaks antud seal laagris kestab veel vaikne aeg. Mõned inimesed on ühe põõsa all ja teised inimesed on mõne teise puuke seal. Mõned on telgis, mõned telgi ees ja kõik on hästi vaikselt ja samas ka laagri kokatädi küsis minu käest, et mis pärast kõik on nii väsinud ja magavad. Aga ei, nad ei ole väsinud, nad ei ka, vaid nad peavad oma vaikset aega. Ja räägime nüüd veel Maire Ivanova ka, kes on lõpetamas vaikse aja tegevust, küsime tema käest. Mida tähendab vaikne aeg tema jaoks, mida see temale annab? See annab võimaluse vaadata iseendasse ja pühakirja valgel, mõelda selle peale, kuidas jumal mind näeb. Selle peale võib-olla ise alati ei mõtle. Lugedes siis neid kirjakohti ja pärast palves olles mida sa seekord avastasid iseenda suhtes? Tavaliselt juhtub nii, et, et need päris hea tiivad tulevad mulle kohale alles 24 tunni pärast. Et ma pean nüüd läbi mõtlema. Kas sellist vaikset aega peaks põhimõtteliselt iga inimene võtma iga päev? Ma arvan küll sest ilusam palju igasuguseid pööriseid ja torme ja, ja raskusi tuleb ette ja vahel inimesed reageerivad nõnda, nagu nad ise ei tahakski teha ja, ja pärast kahetsevad seda. Aga kui inimesel on võimalus võtta see aeg maha iga päev, siis ma arvan, et selliseid rumalusi hakka vähemaks. Kas sa ise oled suutnud seda praktiseerida? Jah, ja kusjuures on täiesti märgatav nende päevade puhul, kui ma ei ole suutnud seda vaba aega leida jumala jaoks, siis ma olen ka ise nagu rutakam ja võin kergemini inimestele midagi teravalt öelda. Niisiis samm paremuse poole võiks nii öelda. Tänases kirikuelu saates oleme rääkinud eesti evangeelsed üliõpilaste ühendusest ehk siis lühendatult eest ja mõne sõnaga ka laagrist Saaremaal Kihelkonnal. Just nimelt Saaremaal on ka salvestatud tänane kirikuelu saade. Minu nimi on Meelis Süld. Soovin, et teilgi oleks aega sealt võimalik leida vaikset aega selleks, et olla natukene omaette mõtiskleda miks mitte olla kaunis looduses. Nautida kogu seda loodut, mis peegeldab loojat kõike paremat ja kaunist pühapäeva jätku kiriku.