Kirikuelu tere pühapäeva õhtupoolikud kõigile kirikuelu kuulajatele. Tänase saate teemad on valinud toimet, rajab Piret rist ja tänast saadet võiks nimetada ehitamist ja restaureerimisteemaliseks sest me uurime, mis siis ikkagi juhtus. Viljandi Pauluse kiriku restaureerimise käigus. Saame teada, mida kavatsetakse Viljandi Jaani kiriku keldrisse. Osaleme Viljandi baptisti koguduse 93. aastapäeval ja toome sealt sõnumi sellest, et Viljandi baptisti kirik oleks peaaegu valmis. Kuid saate esimene teema on praegu toimuvatest kiriku, diakoonia ja misjonipäevadest meeldivat kuulamist. Tänama istutan õunapuu. Sellist mõtet kannavad kiriku diakoonia ja misjonipäevad, mis toimuvad sellel nädalal jõhvis. Tänavuaastaseid diakooniapäevi korraldavad kiriku diakooniakeskus ja misjonikeskus. Ida-Viru praostkond ning Jõhvi kogudus. Jõhvi linnas toimub mitmeid üritusi, kuid päevade raames viiakse läbi ka kõrgetasemeline konverents. Diakoonia ja misjon. Kiriku teenistuses jätkab Eesti luterliku kiriku diakooniakeskuse juhataja Mart Salumäe. Me tahame selle konverentsi käigus lahti rääkida ka mõnedki probleemid, mis on meil kirikus sees. Sellepärast et kuna ühiskond meie ümber muutub, siis ka ühiskonna vastuvõtlikkus meie sõnumile on erinev ja ülesanne, mida kirik peab täitma, muutunud ühiskonnas on ka natukene teistsugune, kui see oli nõukogude ajal ja hoopis teistsugune kui seal Eesti Vabariigis. Kirikul on tarvis sellist tagasivaatamist edasi vaatamist, edasimõtlemist, ja selleks on siis ka see konverents. Tänavustest kiriku diakoonia misjonipäevadest võtavad osa ka mitmed külalised näiteks kiriku misjonärid Marimaalt, kes toovad informatsiooni selle kohta, kuidas toimub diakooniatöö meist ida pool. Kuid külalisi on veelgi. Diakooniaasutuste ja diakooniaprojektide töötegijad ja tahame kõnelda sellest, mis on parasjagu käsil ja sellest siis ka tulevikus meil lähitulevikus plaanis on. Diakooniakeskus paneb üles konverentsi ajaks ka vastava näituse nendest erinevatest ettevõtmistest, mis on nüüd viimase paari aasta jooksul olnud diakooniakeskuse eestvedamisel siin Eestimaal käivitunud. Tahame rääkida ka sellest, et diakooniahaiglas avab varsti uksed hospiitsosakond ja selle kaudu on eesti kiriku diakooniakeskus nii-öelda Eestisse sisse tooma siia Eestisse edasi arendamas diakooniahaigla hospiits, filosoofieti hospiitsosakondade tööpõhimõtet tõid Sis surija põetuse ala. Tahame rääkida sellest, millega tegelevad meie diakooniajaamad ja millised milliseid häid näiteid on üheski teises paigas võimalik leida koostööst kohaliku omavalitsusega. Nii et need kiriku diakoonia misjonipäevade ei ole keskendunud ainult mitte kiriku sisemise ringi küsimuste üle, vaid just nimelt kiriku suhe ühiskonnaga. Kiriku suhe nende inimestega, kelle keskel me elame. 11. augustil tähistas Viljandi baptistikogudus 90 kolmandat aastapäeva. Pidulik teenistus viidi läbi ehitatavas kirikus. Ma räägin teile nüüd natukene selle koguduse kiriku ajaloost. Viljandi baptistikogudus ehitas 1907. aastal palvela, aga see lammutati 1958. aastal ja kogudus jäi lageda taeva alla. Siis anti kogudusele võimalus ehitada individuaalelamu. Kuna kogudustel nõukogude perioodil ei olnud juriidilisi õigusi, ehitati maja ühe koguduseliikme nimele. Kui aga maja 1960. aastal valmis sai, et majal pole kindlat omanikku ja maja natsionaliseeriti. 1993. aastal taotles kogudus seda maja tagasi kuid maja tagastamisest keelduti. Järgnesid kohtuprotsessid, mis teadagi võtsid väga kaua aega ja kogudus oli teadmatuses ning seepärast hakatigi ehitama kirikut. Alles 1997. aastal otsustas kohus, et maja tuleb ikkagi kirikule tagastada. Praegu on kirik kui seinad püsti, põrand on valatud, kuid kirik ei saa kuidagi valmis, sest katuse jaoks ei jätku raha. Viljandi baptistikoguduse pastor amo Remmel. See on tõesti meie kõige suurem mure praegu, et kirik, mida me ehitame, seinad on juba valmis ja nüüd ootab uut katust. Ja mure on ka sellepärast, et talv on tulemas ja iga talv, mis on ees, on, see toob veel rohkem muret, sest me ei tea, kuidas see kiri ja need valmis seinad seda talve üle elavad. Ja sellepärast me oleme ka press ja oleme rõõmsad igaühele, kes on mõelnud, mida meie vajadustele ja ja on ju kiriku ehitus tänapäeval see heitlejateks ju vabatahtlikest annetustest. Ja mul on ka südamest rõõmu. Ma praegu võin ka pöörduda kõiki raadiokuulajate poole, kes seda kuulevad, et kui kellelgi on südames me sinu meelest rõõmuga, ootame igat annetused, olgu see väike või suur. Ei, no seda kirikut on ehitatud 1993.-st aastast. Kas see oli 93. aastal, jah, kui me alustasime sügisel, panime siia kopa maasse ja hakkasime auku kaevama, kus see kirik pidi tulema? Kui palju on Viljandi baptistikoguduses praegu liikmeid ja meil on praegu 130 liiget, meil on üsna palju koguduselt palju noori, kuigi on see väikeste linnade probleem, et kes lõpetavad keskkooli, lähevad kas Tallinna või Tartu edasi. Ja nii oleme saatnud umbes 10 aasta jooksul võib-olla üks kuus-seitsekümmend noort siit välja, kes on kõik läinud edasi õppima ja, ja mõned üksikud pöörduvad tagasi, sest Viljandis on väga raske tööd leida. Aga mõned tulevad ja nad ikka aeg-ajalt tulevad meiega siia küll, aga täna siin mõned, kes on eemal elavad ja aga üldiselt jah, Viljandist me ka praegu oleme üsna õnnelikud, sest ikka kas tikub ka ja noored on huvitatud, ei ole nii ükskõiksed kiriku suhtes. Pühakoda saab tulevikus väga sobima siia Viljandi üldisesse arhitektuuripilti. Täiesti uue kiriku arhitekt Priit Kaljapulk ja tema pakkus erinevaid variante ja siis mina ütlesin, et mina pooldan just seda klassikalist kirikustiili ja miks ta punases Columbia kivist on see välisvooder siis see sobib nagu selle Viljandi interjööriga, Pauluse kirik, Ugala ja kõik on, ta läheb nagu kokku selle üldise linna niisuguse plaaniga. Ja kui ma alustasin seda kiriku ehitus, siis mulle siin Viljandis ütlesid ka väga tuntud ehitusmehed, et see on üks sajandi ehitus Viljandis. Järgnevalt ka mõningaid häid sõnumeid. Eelmisest pühapäevast alates on Viljandi praostkonna Kolga-Jaani kirik muusikalises mõttes väga rikas sest kirikul on nüüd kaks orelit. Kooripealne väga heas korras orel ja altari kõrval seisab koduorel, mille kinkis kogudusele kauaaegne liige Aliis Raavel. Nüüd on koduorel ka korda tehtud ja mängis rõõmsalt eelmisel pühapäeval Toomas trossi käe all. Mitte vähem tähtis sündmus toimus Põltsamaa kirikus. Seal on uus põrand. Selle aasta kevadel selgus, et põrdsama kiriku põranda all on seen, mis oli põranda ära mädandanud. Põranda väljavahetamine nõudis koguduse kiiret tegutsemist. Leiti ka sponsorid ja toetajad, et saada kokku vajaminev miljon krooni. Tubli rahvas seal Põltsamaal. Kuid mõne nädala pärast avatakse Karksi-Nuia koguduse past oraat. Viljandi Pauluse kiriku restaureerimise renoveerimistööde käigus on tänavusel suvel kavas lõunaportaali barett peti korrastamine, lõunaportaali, ristialuse korrastamine ning nurgatorni toetamine ja varinguohu likvideerimine. Seda kõike selleks, et 136 aastat tagasi ehitatud pühakoda ikka kaunis vaadata oleks. Selle kuu algul levis kui kulutuli teade, et Viljandi Pauluse kiriku, et aja on peatanud kiriku restaureerimistööd. Sellest loodeti siin skandaalimaigulised Eestis üliskandaali kuid tegelikult oli asi väga tõsine, sest nurgatorni varinguohu tõkestamiseks ladusid töömehed ainult ühe kihi uusi kive ümber. Nurgatorni juures oli lapp lubimört pandud samblast puhastamata pinnale. Lisaks sellele polnud töölised teinud korraliku vuuki ja olid kiriku torni saviga ära määrinud. Viljandi Pauluse kirikuõpetaja Mart Salumäe. Selleks, et täpselt teada, mis nende nurgatornide kindlustamiseks tarvis teha on selleks oleks tarvis üks nurgatornidest vähemalt lahti võtta, vaadata, kuidas ta seest välja näeb, kuidas ta täpselt tehtud on see töö, mida siin tehti. See on tehtud, et muinsuskaitse ameti poolt tellitud tööna seda finantseeritakse muinsuskaitseameti poolt nendest rahadest, mis on riigieelarve riigieelarvest saadud restaureerimistöödeks. Sisuliselt tehakse seda ju maksumaksja raha eest kiita ja proovis teha täpselt nii, nagu ettekirjutatud oli kindlustada see tähendab seda, et, et kui kuskilt on kivi lahti, siis Märt vahele tagasi. Aga ehitajale ei olnud antud üles annetki ega, ega raha selle jaoks, et torni põhjalikumalt lahti võtta vaadata, millised protsessid seal sees toimuvad, müüris sees ja kuivõrd varinguohtlik tegelikult see torn on, mina panin tööd seisma siis nimelt sellepärast, et see töö, mida tehakse, ei, ei, ei jää püsima. Niisiis oli konflikti põhiliseks teguriks vähene rahasumma ja tänapäeva kombe kohaselt ülikiire töömeetod. Praeguseks on konflikt lahendatud ja me ehk ei peakski kirikuelu saates sellest rääkima. Kuid see on õpetlik lugu, sest Eestimaa ikka ju renoveeritakse kirikuid, jätkab Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe. No see ongi see, et hoone valdaja ehk kogudus peab väga täpselt jälgima seda, mida hoone juures restaureerimistööde ajal tehakse hoone valdajale laienevad õige mitmed seadusega antud kohustused ja vastutus. Sest kui nüüd kujutame ette näiteks sellist situatsiooni, et kuskil mingisugune mingisugune osa hoonest mingisugusel erineval põhjusel kukub kellelegi pähe ja inimene saab vigastada või surma, siis hoone valdaja on esimene, kes vastutab ja sellepärast tegelikult väga tõsiselt peavad hoone valdajat lihtsalt asja juures olema tellingutel käima üleval müüride peal käima siis kui tööd käivad selleks, et veenduda, et kõik oleks täpselt nii, nagu ta tegelikult olema peab. Nii et noh, selles mõttes ma arvan, et, et ma olen täitnud hoone hoone valdaja ülesanne korralikult. Teine asi on see, et järelevalvet peab tegelikult teostuma ka muinsuskaitseamet ja igale restaureeritud objektile on olemas ka järelevalve insener, kes vastutab selliste selliste küsimuste üle, mis puudutab noh, just nimelt tööde kvaliteeti siin konkreetselt ma võiksin ütelda seda, et ma käisin seal üleval sellesama tollel hetkel selle objekti peal oleva järelevalveinseneriga, kes selliseid puudujääke ei olnud märganud. Ja mul on kahju, et, et selline järelevalve insener, kes oli pandud asja eest vastutama, ei, ei, ei olnud suuteline märkama selliseid puudujääke, mis olid minule kui ehituse alal litsenseerimata inimesele tegelikult silmaga nähtavad. Oleme Viljandi Pauluse kirikus veel külas ja kuna tänase kirikuelu läbiv teema on kirikute ehitamine ja restaureerimine siis Viljandi Pauluse kirik on ka ise otsinud võimalusi kiriku korrastamiseks. Näiteks kiriku käärkamber restaureeriti oma jõudude ja sõpruskoguduste rahadega. Sellel suvel korrastati aga kirikupingid, mis olid kaetud paksu õlivärviga. Sai laboriuuringud tehtud, mis nende pinkidega teha, tuleb üle katta lakiga. Tänaseks on see töö tehtud. Ja see töö on maksma läinud meile ainult materjali hinna ja tööriistade hinna, ütleme kuskil umbes 5000. Ja töö on tehtud talgu korras. Kõigepealt viis tuu sula koguduse liiget tulid Soomest. Nemad sinantseerisid ka laboriuuringud. Laboriuuringud tehti Tallinnas, tehti Soomes, alumine korrus sai valmis viie päevaga. Ülemise korruse pingid on just eile lõpetati lakkimine. Ja seda tegid rahvusvaheliselt vabatahtlikud noored inimesed, kes on tulnud siia Eestisse, Jaapanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist mitmelt poolt kokku tulnud selleks, et siin tööd teha. Eestimaal on väga vähe kirikuid, kus kirikusaali all on veel omakorda saal. Viljandi Jaani kirik on varsti üks neist, sest kiriku keldris toimuvad praegu ümberehitustööd. Nõukogude ajal oli Viljandi Jaani kirik muudetud laoks ja selle riigikorra lõpul otsustati, et Jaani kiriku ruumides võiks olla kontsertsaal. Kui kogudus sai kiriku tagasi, oli keldriossa ehitatud juba garderoob, esinejate tuba ja köök. Kogudus kujundas ruumid küll ümber, aga nüüd on koguduse töö nõnda arenenud, et vaja oleks ühte suurt saali ja praegu toimuvadki kiriku keldris ümberehitustööd. Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. See ümberehitustöö on ikkagi haaratud puhtpraktiline, et inimestel oleks rohkem ruumi erinevatel üritustel olemiseks ja nii edasi, et me saaksime teha nendes ruumides selliseid üritusi, mida siiamaani ei olnud võimalik teha, kuna lihtsalt rahvas ei oleks ära mahtunud. Kirik on läbi aegade olnud selline polüfunktsionaalne paik, kus ühest küljest sai hingele inimene. Teisest küljest inimene sai ka sa kontakteeruda teiste inimestega, sai muret rääkida, kuulda sai üheskoos palvetada nende murede pärast ja nii edasi sai üheskoos ka rõõmu tunda ja laulda. Ja võib-olla võib öelda seda, et meie me laiendame, me saame laiendada oma tegevust, praegust tegevust, mõningaid asju me saame nüüd veel meil enam teha ja päris uusi asju teha. Ühe uue ideena on tulnud mõttesse, et Viljandi Jaani koguduses on väga-väga palju selliseid inimesi koguduse liikmeteks saanud. Kes on paljudele inimestele väga-väga tuttavad ja tun tuntud. Ja hakkame iga kuu viimasel reedel neid nüüd kokku kutsuma ja loodame, et rahvas mahub ära, kes neid kuulama saab tulla. Ja need inimesed tulevad sellega, mida nad igapäevases elus teevad näitlejad, lauljad, muusikud, advokaadid ja nii edasi, ja nii edasi ja räägivad poolteist tundi siis rahvaga jutt oma elust ja sellest, mida tähendab, et nad ristiinimestena oma igapäevast tööd teevad. Kuidas see segab näiteks Eesti juhtivat advokaati töö tegemisel, et ta nüüd kristlane on või kuidas see aitab või kuidas segab või aitab Margus Põldsepa või Andres Noormets või või Urmas Arumäe või Tarmo loodus või keda tahes veel, keda Eesti üldsus ju väga hästi teab kõiki neid nimesid? Kirikuelu tänane kirikuelu on kuulatud, saate valmistasid ette helioperaator Vivika Ludvig ja toimetaja Piret rist. Rahulikku pühapäeva jätku ning lootust teile kõigile.