Kirikuelu tere päevast, armsad kuulajad, olnud kirikuelu saates räägime kahest sündmusest, mis leidsid aset sellel nädalalõpul. Kõigepealt teeme ülevaate rahvusvahelisest kirikumuusikakonverentsist, mida organiseeris Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liit. Päevangeelse kirikumuusika konverentsi eesmärgiks oli tutvustada väliskülalistele Eestit ja eesti kirikumuusikat samuti pealinna ja eesti kultuuritraditsioone kirikuks. Muusika on üks meie muusikakultuuri oluline osa, mis seisis pikka aega varjusurmas kuid on nüüd jällegi jõudsalt arenemas. Nii väidab Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liit. Teises pooles räägime Tallinna toompäevadest ja toompäevade tähendusest Tallinna piiskopliku toomkogudusele. Mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liidu projektijuht Heli Jürgenson. Viiendast kuni kaheksanda septembrini toimus Tallinnas rahvusvaheline kirikumuusika konverents. Kirikumuusika liit Eestis on seda ette valmistanud. Kui palju oodata rahvas sellele rahvusvahelisele kirikumuusikakonverentsile, kui suurejooneline või kui suurüritusse nüüd kirikumuusikaliidule ette valmistada oli üldse. See on nüüd Eesti kirikumuusikamaastikul, tegelikult ma arvan, üks suurejoonelise maid ja mastaapsemaid üritusi üleüldse kõikide nende viimaste aastate jooksul, sest nii grandioossed ja suursugust seltskonda Eestis pole minu meelest olnud, kus kõikide praegu, et kõikide Euroopa maade kirikumuusikaorganisatsioonide esindused on siin meie kirikumuusikat ja, ja kirikutega tutvumas. Ja see on tõesti juba viieaastane protsess, kui me seda üritust valmistame ja nüüd on need päevad sissil mööda saamas ja ootame külalisi üsna mitmelt maalt kokku on neid 68. Kas sellel rahvusvahelisel kirikumuusikakonverentsil on ka mingisugused kindlad teemad, mis on just nüüd sellel aastal välja valitud, millele sel aastal keskendutakse? Jah, organisatsioon on pakkunud Eesti jaoks selliseid teema, mis kannab nime kui koguduse tugisammas ja siin on lähtutud tõenäoliselt meie pikaajalisest koorilaulu traditsioon kaunist ja laulupeo traditsioonist ja teisest küljest ka temaatika koor, kui koguduse tugisammas on, ma arvan, ka üks selline vihje sellele, et torni, ütleme kiriku või koguduse elus on üks keskne selline väga aktiivne väike ühiskond või grupp, kellel lasub üsna suur tähtsus selle koguduse elus, et see on teema, on vaadeldav üsna mitmest küljest. Koguduse koor on ilmselt üks kõige aktiivsem kirikumuusika viljelejad väikses koguduses. Jah, see ongi tõsi ja ma arvan, et, et see teema selles mõttes ka Eesti kontekstis ennast igatpidi nagu õigustab. Tundub lihtsalt Eestimaal on ka igas vähemasti luterlikus kirikus olemas oma koguduse koor. Jah, kui palju ta tihtipeale suure koori mõõtmeid välja annab, aga ütleme, kui me nüüd väiksest kogudusest räägime, siis lauluansambel või selline väike koor päris kindlasti seal on lihtsalt meie traditsioon. Mida üldse liigitatakse kirikumuusika alla? See on keeruline küsimus, on ju palju heliloojaid kirjutanud vaimulikku muusikat, mida me nimetame vaimuliku muusikana ja siis me aeg-ajalt tituleerime stega liturgilise muusikana, mida sellest saab kasutada jumalateenistusele, et mulle tundub, et vaimulikus muusikas on väga raske tõmmata selliseid piire, mis nüüd on kirikumuusika, viidurgiline muusikat ta ikkagi on alati musitseerida, otsustada, milline, millises kontekstis ja millisel üritusel parasjagu sobib laulda, et kas ta nüüd on kontsertmuusika või, või liturgiline muusika või kirikumuusika või vaimulik muusikat ja terminoloogia on hästi mitmepalgeline, aga aga seda ei olegi nii lihtne lahterdada. Eesti kirikumuusika liidu projektijuht Heli Jürgenson, millega muidu eesti kirikumuusika liit igapäevaselt tegeleb? Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liit on EELK üks allasutus, kelle ülesandeks on koordineerida oma koguduste kirikumuusikute tööd ja see on üsna jälle selline suurde tööpõld. Sest on ju nõukogude ajal jäänud kirikumuusikute harjutuste üsna suur auk, et suur osa meie projektidest, koolitusprojektid ja seminarid ja õppepäevad proostkondades või käivad siis kirikumuusikud Tallinnas meie üritustel ja samas ka igasuguseid jumalateenistusi puudutavad üritused ja suurüritused üldse kõik ERK raames, et see on jälle hästi mahukas pind, kus me üritame kõiki puudujääke nii-öelda tagasi teha ja oma kirikumuusikuid koolitada. See konverents, mis nüüd viiendast kuni kaheksanda septembrini on toimunud, siis kas see on ka võib-olla uueks innustuseks või suureks sammuks edasi. Päris kindlasti konverentsist osa võtmas ka üsna suur hulk eesti kirikumuusikuid ja ma arvan, et on hästi oluline kohtuda oma kolleegidega rööpas. Seda enam, et ega meie kirikumuusikud ei saa oma kolleegidega nii tihti kokku, siin tulevad rahalised vahendid ja kõik muud kõne alla, mis selle asja keerulisemaks. Ja ma arvan, teisest küljest ka, et eesti kirikumuusikal on väga palju näidata midagi Euroopa kirikumuusikutele, mis on neil võib olla säilinud vanast traditsioonist või konservatiivsusest millestki, mida enam Euroopas ei ole. Et ma arvan, et need kogemused, mida vahetati, on tõesti kahepoolsed. Mis saab edasi, kui see konverents on nüüd läbi, siis mismoodi tegutsetakse edasi? Ma arvan, et järelkajad sellele tulevad hulka hiljem võib-olla siis, kui jälle konverents ise saab kokku aasta hiljem Strasbourgis, nagu traditsioon on Eesti kirikumuusika liit jätkab loomulikult oma projektidega, ma arvan, et need kogemused tulevad mitmes mõttes meile üks ja, ja on üksteiselt midagi õppida, mida meie kirikumuusikud saavad oma igapäevases töös kasutada. Ja ma arvan, et me oleme suutnud nende päevade jooksul ka Euroopale näidata oma kaunist kirikumuusikat ja kuna meeligiooni heliloojaid, kes on kirjutanud üht või teist lugu saksa või ladina keeles Need on tegelikult, et meie muusika tutvustab ennast ise ja ka nendel on meilt midagi kaasa võtta. Kui vaadata Eesti kirikumuusikat ja eesti kirikumuusika seisu, siis millises osas oleks kõige rohkem tarvis edasi areneda? Ma arvan, et see koolitus küsimus on üsna selline terav, eriti maaoludest vaadatuna ja teisest küljest, kui vaadata nüüd koorilaulu traditsiooni seisukohalt ega ei saa ütelda, et koorilaul oleks tänapäeval väga popp ükskõik kas ilmalikus elus või meie kirikumuusikas eriti Maal, inimeste koorilaulu huvi tuleks kindlasti äratada, aga ennekõike tuleb meil harida neid tegijaid ja innustada neid tegijaid nende kaudu innustada inimesi laulma ja musitseerima. Kas on ka võimalik, et näiteks 10 aasta pärast on Eesti kirikumuusikaliidus kõiksugused noortebändid, kes ei viljele just seda kõige traditsioonilisemat klassikalist koorilaulu? Raske küsimus, see on aja märk ja see on päris kindlasti võimalik ja ma arvan, et kuskil on ka mingisugune kompromiss, et me oleme harjunud tegelikult ju mõttega, et kirikuga koor siis meil tuleb kõigele silma ette eakate daamide juba pisut väsinud häältega selline koori kõla, et see on ka jälle nagu omamoodi aja märk, et ma arvan, et kuskil maal toimub kindlasti uuenemisprotsess ja noori toovad kirikusse juurde. Et see on maitse küsimus ja repertuaari küsimus ja siit ka heliloojatele üleskutse kirjeldamaks kaasaegseid muusikat, mis oleks meelsasti lauldav ja kasutatav. Aga kas see nüüd just nimelt noortebänd on, eks neid on praegugi. Kas neid juurde tuleb, ei oska ennustada. Aitäh selle ülevaate eest Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liidu projektijuht Heli Jürgenson ja loodame, et kirikumuusika ikka kogudustes elama jääda. Kirikuelu täna lõppesid Tallinna toompäevad, mis pakkusid alates reedest kolme päeva jooksul linnarahvale mitmeid kontserte. Jah, jumalateenistusi. Miks korraldab Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna piiskopliku toomkogudus, neid kultuuripäevi ja milline tähendus on toompäevadel kogudusele. Sellest pikemalt järgmises intervjuus. Tallinna toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe Tallinnas on kuuendast kuni kaheksanda septembrini toimunud toompäevad. Need on järjekordset toome, seitsmendad juba. Kui nüüd iga aasta on neid toompäevi peetud, siis mida võiks nendel päevadel esile tuua, mille poolest need on erinevad eelmistest toompäevadest? Toon päevad on meil üsna erinäolised olnud alati ja me oleme katsunud leida mingi sellise keskse läbiva teema. Seekord võiks ütelda, et see teema, mis on nüüd ka toompäevade poolt hõlmatud, on tegelikult isegi sündmuste poos, natukene avaram ja laiem ja ka kaugele tagasivaatav. Nimelt niisugune institutsioon nagu on Eestimaa rüütelkond, see vaatab tagasi oma 750-le tegevusaastale ja kui meie oleme harjunud rääkima Rüütel konnast ja, ja aadlisuguvõsadest, siis rohkem nii mineviku vormis, sest Eestimaal tõesti ei ole nendest palju kuulda ega palju näha. Aga see on täiesti elujõuline ringkond ja tegevus ja ühtehoidvad perekonnad. Ja nõnda nad ongi tulnud siia Tallinna kokku oma paljude endi ja ka paljude vanemate esivanemate sünnimaal koos olla ja mõtelda sellele pikale ajaloole, mille osas meie ei tohi ära unustada nende panust meie kultuuriellu. Toompäevi on korraldatud mitmeid aastaid järjest, kas toomkogudusele pole olnud ka mõtet, et vahepeal pausi pidada? Või võiks küsida, et miks neid päevi on iga-aastaselt korraldatud? Ja tõesti, alati, kui need päevad hakkavad kätte jõudma ja väga palju tegevust langeb üsna kitsa ringi peale tekib see mõte, et, et kas maksab veel, jätate, oigas, jõuame jätkata veel. Aga kui päevade õnnelikult mööda saanud, siis tunneme jällegi otsekui uut jõudu. Ja nüüd me oleme ennast ise seadnud juba sellise fakti ette, et me oleme ka järgmise aasta toompäevad ajaliselt paika pannud ja ka teemalisel. Ja nõnda ongi, kui jumal meid kannab järgmisse aastasse põhjust meil septembri keskpaiku jälle toompäevadeks koguneda siia ja teemaks saab sel korral olema Eesti ja Soome kontaktid läbi ajaloo. Kui me vaatame nüüd nende toimunud toompäevade kava, siis missuguseid sündmusi missuguseid ettevõtmisi võiks siinkohal esile tuua? Ma arvan, üks ongi võib-olla juste uudne see, et oleme saanud tunduvalt rohkem aimu Eestimaa rüütelkonna, st selle väga ilusasti väga keerulisest ajaloost ka Nende suguvõsade natuke õnnetustki olukorrast, et nad on olnud sunnitud siit Eestimaalt minema ja paljust loobuma, aga nad armastavad oma sünnimaale, vaata ja paljud neist jätkuvalt annavad oma panuse meie Eesti ellu. Nii et see on, on üks selline meeldiv kogemus. Teine on see, et ei lõpe otsa need muusikud, kes hea meelega tulevad siia Annet pakkuma ja musitseerima ja me oleme jällegi võinud nautida väga mitmesugust, aga samas kiriku interjööris väga eripäraselt ja, ja julgustavalt mõjuvat muusikat. Kui rääkida toompäevade tähendusest Tallinna piiskopliku toomkogudusele, siis kas te olete märganud ka seda, et koguduse elu kuidagimoodi muutub aktiivsemaks neid päevi korraldades? See on küsimus, millele on natukene raske vastata. Võib olla kas või juba sellest lähtudes, et, et kes kogudus, keda meie koguduse hulka kuuluvateks loeme, kui mõtleme seda traditsioonilist hinnangut, et need, kes on oma liikmed annetusega andnud märku, et nad tahavad koguduse kuuluda ja oma muu osavõtuga jumalateenistus elust siis võib ütelda, et vaevalt et Nendele toompäevad nüüd kirikut rohkem armsas läinud, see on armas nagunii olnud ja nad on lihtsalt leidnud võimaluse veelgi avaramalt mõiste ajalugu ja tänapäeva. Aga kui mõtleme selle peale, et kogudus on tegelikult ka need, kes ei märka, vast igal aastal oma liikme vahekorda korras hoida ja ja tuleb alles kiriksis meelde, kui on elus mingisugune raske hetk, võtke siis ma arvan, et, et selle jaoks küll see toomkiriku teadvustamine ja, ja toomkiriku lahtiste ustega pakkumine ja, ja erisuguste elamuste võimaldamine võlvide all, et nende jaoks võivad need päevad külla tähendada lähemat ja, ja sihikindlamat kontakti kirikuga. Kas te olete ka kogenud seda toompäevade kaudu on tulnud inimesi taas kiriku ligi. Ma arvan küll, kuigi jällegi on seda väga raske otseisikuliselt mõelda, aga küll on tulnud meile väga palju neid kaasaaitajaid ja abilisi, kelle jaoks toomkirik senini võib-olla olnud selline kauge või kõrge, aga kes just seoses toompäevade ettevalmistamisega mitmest valdkonnast inimesed on selle kaudu liitunud kogudusega. Toompäevad on üks suur üritus ja arvata on, et üksi toomkogudus päris selle korraldamisega hakkama pole saanud. Nii see tõesti on ja see ongi sellest peale olnud meie põhiline taotluse lootus, kui meie toomkiriku päevad muutusid toompäevadeks ja siis me olemegi hakanud loomulikuna seda võtma, et ka nende päevade kandepind peaks olema laiem ja avaram. Ja kui on tegu heatasemeliste kontsertidega või muude selliste tugevate ettevalmistust nõudvate üritustega siis on paratamatu ka teatavaid finaal, see peab olema selleks olemas. Ja sellepärast ongi hea meel rõhutada just ka sel aastal eriti Tallinna kultuuriväärtuste ameti poolt tulnud toetust meie kontsertide jaoks. Samuti on Kesklinna valitsus ikkagi olnud juba läbi nende paljude aastate heaks kaasaaitajaks. Aga kindlasti maksavad mainida veel mitmed teisedki, kasvõi näiteks värskelt rahvus raamatukogu, kes on välja pannud mitmeid toredaid meeldivaid auhindu, mida saab anda lastele külge ajaloo Coren rentsi, esineja, televõi kaitsejõudusid, kes on hoolt kandnud, et oleks lastele sõdurisupp võib pakkuda ja et oleks võimendus olemas omal kohal ja võib veelgi leida väga mitmeid selliseid ese algul üsna kirikukaugena tunduvaid institutsioone, keda toompäevade ühine ettevalmistamine on ühendanud. Seda võiks küll vist väga positiivseks asjaks pidada, et kogudusele on nii palju sõpru ja partnerorganisatsioone ja need võiksid tegelikult toetada kiriku tegevust ja kirik nende tegevust igapäevaselt, mitte üksnes toompäevade ajal. Ma arvan, et just niiviisi see sõbralik koostöö saabki toimida ja toimuda. Ja ta on hakanud toimuma ja just ka toompäevade ettevalmistus baasiski võis täheldada seda, kuidas väga sõbralikult võeti kuulda ja pakuti abi seal, kus oli võimalik nende poole pöörduda ja tõesti ka teisipidi mõeldes ette, küllap ju ka kõigis neis institutsioonides ja asutustes elavad töötavad inimesed kes on ju isikliku eluga oma usuliste igatsuste soovide vajadustega ja kui nii tekib selline inimlikul pinnal kontakt, et siis ma arvan, et kirik ei ole enam nii kauge ja võõras ja ütleme siis liiga püha, et üks tavaline inimene võiks pöörduda, need on kindlasti mõlemapoolselt rikastanud meid. Suur tänu teile selle ülevaate eest toompäevadest Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak, Salumäe ja jääme ootama siis järgmisi toompäevi järgmisel aastal. Tänases kirikuelu saates rääkisime Euroopa evangeelses kirikumuusikakonverentsist ja Tallinna toompäevadest. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile rahu südamesse. Kohtumiseni nädala pärast.