Elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis seal läheb, üleüldse veel kaasneda võiks, see on rahvuslik kangelastegu, terrorivabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane selles ka osa Eesti lugu. Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Leedulased jõudsid neist kaheksa päeva ette. Leedu iseseisvuspäev on 16. veebruaril. Kuidas leedulased oma iseseisvuse eest võitlesid kui Eesti vabadussõda, mis toimus siis Leedus? Kas ja kui palju on meie ajaloos ühist Leedu lugu, jutustab Küllo Arjakas. Mõlemat maad, nii Eesti kui Leedu olid ju enne 1918. aasta veebruarisündmusi olnud väga pikka aega Tsaari-Venemaa koosseisus. Nii et pealtnäha võiksime arvata, et meil on üsna sarnane ajalugu, aga siiski sarnasus on ainult pealtnäha. Leedu ja Eesti iseseisvumine 1918. aastal toimusid üsna erinevalt. Tõsi, Eesti ja Läti ajaloo osas on sarnasused suuremad. Leedu ajalugu on aga täiesti erinev. 13. sajandi algul tähendab enam-vähem samal ajal, kui siin viidi Saksa vallutus lõpule, tekkis Leedus tsentraliseeritud paganlik riik. Sellele järgnesid suured vallutused Valgevenes ja Ukrainas, Ninka Venemaal ida pool. Nii näiteks on leedulased kolm korda koguni Moskvat piiranud ja 1400 kolmekümnendatel aastatel jõudsid leedulased oma vallutustega kuni musta mereni. Tegemist oli tollel ajal tõelise suurriigiga. Leedu erinevalt meist ajaloos olnud iseseisev suur riik ja see paneb ka teatava pitseri minu meelest Tänaste leedulaste mõttemaailmale. Hiljem täpsemalt siis 1569. Leedu suurvürstiriik ühines Poolaga ja nii oli ajaloos Poola-Leedu ühisriik, mida nimetati Rošatš Mospoolitaks. Ja hiljem ongi Leedu ajalugu väga tihedalt seotud Poolaga ja see on pannud väga tugeva pitseri nii lastele kui kui Leedu ajaloole. Kui näiteks 19. sajandi algul oli meil mureks Eestis mureks, et veidi haridust saanud eestlane võis saksa astuda, et nii-öelda parem olla. Leedulastel oli kogu aeg mure, et nende väiteaadel ja haritlased poolastusid. Hiljem toimus Poola allakäik, kolm Poola jagamist ümbritsevate riikide ehk siis Venemaa, Preisimaa ja Austria-Ungari vahel ja nende maade jagamistega sattusidki Leedu alad Venemaa koosseisu välja arvates üks osa leedulasi, kes siis jäid elama Preisimaa-aladele. 18. sajand ja eriti 19. sajandi teine kulgesid täiesti erinevalt Eestis, aga ka Lätis oli ju teatavasti 19. sajandi teisel poolel ärkamisaeg Leedus aga sellel ajal algasid eriti rasked ajad. Nimelt 1000 863864 toimus Poolas ülestõus, et vene võim maha raputada. Ja see ülestõus haaras ka pea kogu Leedu territooriumi. Poola ülestõus suruti üsna veriselt maha ja seejärel algas ka Leedus väga sünge reaktsiooniaeg. 1800 kuuekümnendatel aastatel vallandati leedulastest ametnikud ja kohtunikud. Katoliiklaste asemel pandi ametisse õigeusklikke usutegelasi. Keelati leedukeelne hariduskeelati, leedu keele kasutamine ametiasutustes. Mõneks ajaks keelati isegi ladina tähestik ja näiteks leedukeelseid, ajakirju ja raamatuid. Tuid trükiti Ida-Preisimaal, kust neid vaid salakaubana oli võimalik leetu tuua. Ja samuti nendel aegadel kiusati ka taga katoliku kirikut mis siis juba sellel perioodil kujunes nagu rahvusliku vastupanukandjaks. Ja me võime öelda, et sama roll oli katoliku kirikul ka näiteks Leedu NSV aegadel ajal, mil Eesti NSV-s oli luterlik kirik üsna tasalülitada Sel ajal, kui meil on rahvuslik kamine, sel ajal oli leedus maruline venestamine ja ühelt poolelt majanduslik viletsus, ehk tegelikult vaesus ja teiselt poolelt ka poliitiline rõhumine. Need olid põhjused, miks ka 19. sajandi lõpul algas Leedust väga ulatuslik leedulaste väljaränne. Siin on jällegi erinevused. Kui eestist rännati välja eeskätt Peipsi järve taha või Venemaa avarustele siis leedulased ja, ja leedulaste väljaränne toimub eeskätt Lääne-Euroopas basse ja Ameerika ühendriikidesse. Ja siit on jällegi võimalikvõtuks paralleel 20. sajandi teise poolega. Kui meil olid nii-öelda mureks Venemaa eestlased, teht, eestlased, nagu neid nimetati, ehk siis alates Johannes Käbinist kuni Karl Vaino, nii kõik Eesti NSV võimukandjad on Venemaa päritolu siis näiteks toonases Leedu NSV-s Venemaa leedulaste muret ei olnud, sest Venemaa leedulasi lihtsalt olnud või, või neid oli väga vähe. Igal juhul, 20. sajandi alguseks oli Leedust lahkunud umbes üks miljon inimest, üks miljon leedulast ehk üks kolmandik kogu rahvast. Ja, ja sellest miljonist hinnanguliselt, et umbes 600000 elas Ameerika Ühendriikides. Aga tänuga sellele väga arvu kale. Välisleedu kogukonnale teati nii Lääne-Euroopas pass kui ka Ameerika Ühendriikides 20. sajandi algul. Nii Leedust kui leedulastest, Leedu ajaloost hoopis rohkem. Võiks isegi öelda võrreldamatult rohkem. Tookord Lääne-Euroopas teati kas eestlastest või või lätlastest. Ja samas, kuna mitmest kubermangus lahkumine oli väga suur, eriti näiteks Vilniuse kubermangus lahkusid ligi pooled Leedu elanikkonnast siis massiline lahkumine tõi hulganisti probleeme 1918. aastal ja ka hiljemgi. Nii et kui lõpetada selline ajalooline, eks kas siis võiks öelda, et üle pikkade aastasadade mõtlesime eestlased ja leedulased jõudsid piltlikult öeldes ühele pulgale 1905. aastal? 1905 esimene Vene revolutsioon sündmused Eestis ja Lätis olid võib-olla mõnevõrra ägedamad, aga ka Leedus toimus 1905. aastal silmapaistev tõusuliik Komine. Ja kui 1905. aasta sügisel revolutsiooni süvenedes tekkis mulje Venemaal võib tsaarivõim üldse kokku variseda siis mitmed ka leedu pagulaspoliitikud seadsid üheks sihiks Leedu riikluse taastamise. Nii et selles mõttes tas leedulased 1905 olid meist sammukese ees. Ei Eesti Läti poliitikute mõtlemine 1905. aastal veel ei jõudnud, nagu oma riikluseni. Ja 1905. aasta revolutsiooni käigus, osalt ka natukene varasemal ajal tegid tsaarivõim leedu lastele mõningaid järeleandmisi ja näiteks Saariukaasika seitsmendast maist 1904 lubatut tee üle mitme aastakümnete uuesti siis leedu keele kasutamine trükisõnas ja võib-olla järgnev ajavahemik esimese vene revolutsiooni aastatel siis 1907 kuni 1914 kuni esimese maailmasõjani. Võib-olla see periood, Ta oli ka siis nii Eesti kui Leedu ajaloos suhteliselt sarnane. Mõlemal maal oli majanduslik ja kultuuriline tõusuaeg ja sellel perioodil siis leedus, taastusid katoliku kiriku positsioonid koolides, nagu öeldud, tuli taas kasutusele leedu keel ja ka Leedu omavalitsusüksustes. Leedulased osutuvad valituks ja, ja selline poliitiline liikumine ja poliitiline tegevus. Ma isegi julgeks öelda, et võib-olla ühe kultuurilise tippsaavutusena jõuavad leedulased sellel perioodil meistete. Nimetagem siinkohal maailmatasemel kunstniku heliloojat ja poeeti džaulioonist. Meie kultuuris ei ole ühtegi sedavõrd laia haardega kuritegelast, nagu oli ikkagi kunstnik, helilooja ja poeet. Chero Leonis on äärmiselt mitmekülgne ja mitmes vallas täiesti tipptasemel. Mikoloojusconstantiinast Tšulioonis Leedu esimene professionaalne helilooja suri seitse aastat enne Leedu iseseisvumist. Oma muusikalisi elamusi väljendas ta ka maalis ja isegi väidetakse. Tšulioonis nägi värviliselt kõlavat muusikat. Kui nüüd tulla jällegi sellisele poliitilisele poolele, siis tõepoolest leedulaste poliitiline aktiivsus tõuseb, aga leedulased ei saa oma vabaduspüüdlusi rajada ei Tsaari-Venemaale ega ka mitte Tsaari-Venemaa lääneliitlastele, Suurbritanniale ja Prantsusmaale, sest mõistetavalt need riigid olid ka ikkagi siinsest regioonist üsna kaugel. Ja leedulased üritavad toetuda eeskätt Saksamaale selles olukorras. Ja tõepoolest, kuna Saksamaa ja Venemaa vahel on rivaliteet aasta-aastalt kasvab, siis tõepoolest, sakslased püüavad õhutada leedus saksa sõbralikke meeleolusid jätkuvalt Ida-Preisimaal trükitakse leedukeelset kirjandust ja samuti tasid sakslased leedulaste initsiatiivi kutsuda mõnes Lääne-Euroopa Bach riigis kokku Venemaa ikestatud rahvaste kongress. Ja 1912 tuleb see kongress kokku ka mõned Eesti ühiskonnategelased. Ka mõned Läti ühiskonnategelased olid sellest ikestatud rahvuste kongressist teadlikud aga ilma nüanssidesse minema. Eestlased ja lätlased jäävad sellest ühendusest kõrvale, sest noh, üldteada ajaloolistel põhjustel olid Eestis ja Lätis ikkagi meeleolud väga teravalt sakslaste vastu. Esimene maailmasõda viib eestlaste ja ja leedulaste käekäigu jällegi mitmeks aastaks erinevatele radadele. Et siis 918 veebruaris nagu teataval redelipulgal jällegi kokku saada. Kui maailmasõda algas kuu hiljem, 1914 septembris toimus Ameerika Ühendriike kedes Chicagos Ameerika leedulaste kongress ja seal võeti suund Leedu iseseisvusele. Noh, kuna oli maailmasõda, maailmasõda oli alles alanud ega siis ka leedulastel seal lombi taga kauges Ameerikas ei olnud midagi muud teha, kui alustada raha korjamist ja korraldada selline noh, tänapäevases mõistes massimeediakampaania, et toetada Leedu iseseisvumist 1915. Aastal. Sõjasündmused haaravad leedu, sakslased vallutavad kõik Leedu alad ja pärast seda sisuliselt Leedu rahvuspoliitilistel liidritel olnudki ju enam muud valikut kui ainult koostöö sakslastega ja orienteeruda Saksamaale. Ja 1916. aasta kevadel ka Šveitsis aset leidnud kongressil leiti, et kogu järgneva poliitilise tegevuse eesmärgiks on ikkagi Leedu riik, Leedu riigi loomine. Nii et kui võtta kokku need maailmasõja-aastate sündmused, siis kahtlemata selline Leedu välispoliitiline aktiviteet oli tunduvalt ulatuslik, kuum ja tunduvalt laiahaardelisem. Kui, kui seda näiteks võrrelda eestlaste või, või, või lätlastega. Järgmine samm tuleb 1916. Maailmasõda on venima jäänud ja sõdivad riigid, Saksamaa ning tema liitlane Austria, Ungari annavad deklaratsiooni, milles nad lubavad taastada Poola riigi, mis küll tookordses kontekstis oleks olnud siis Saksamaa Austria-Ungari kaitse all. No kahtlemata, ega sakslastel ei olnud väga tõsist plaani Poola riik niisama lubada, eks see oli ikkagi mõeldud munat nõrgendada Tsaari-Venemaad, nõrgendada tsaaririiki, nõrgendada oma vastast. Aga see deklaratsioon, et ikkagi lubatakse kunagi sõja järel Poola riigi loomine. See deklaratsioon oli tähtis ka Leedule. Kuigi kohe tulid ka kartused, et äkki see loodav Poola riik hakkab pretendeerima Leedu aladele. Ja nii 1916. Aasta lõpp. Mul ka Leedu poliitikud esitavad sakslastele mitmeid märgukirju, mis puudutavad Leedu riiklust. Aga Saksamaa juhtkond lükkab Leedu poliitilise staatuse tuse määratlemise edasi nii-öelda sõjajärgsesse aega. Olukord hakkab muutuma väga kiiresti järgneval aastal ehk 1917. Kõigepealt veebruari sündmused ja Tsaari-Venemaa variseb kokku. Seejärel tekivad Saksamaal kartused, et Venemaa ajutine valitsus annab Leedule ulatusliku autonoomia ruumi ja, ja ka sakslased otsustavad oma senist jäik ka poliitikat leedulaste suhtes mõnevõrra muuta ja pehmendada. Ja nii annavad sakslased loa leedulastele kokku kutsuda oma rahvuskongress. Ja no eks Saksamaa muidugi lootis, et läbi rahvuskongressi õnnestub ka neil sakslastel oma positsioon ikkagi leedus säilitada ja hoida. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta septembris, septembri keskel tuleb siis sakslaste loal Vilniuses kui Leedu rahvuskongress ja sellel rahvuskongressil, mis oli kaunis esinduslik organ ja mida võib pidada leedu parlamentarismi üheks vundamendiks. Rahvuskongressil moodustati tee järgneva tegevuse koordineerimiseks siis 20 liikmeline rahvusnõukogu Lietuvas tariiba ja selle esimeheks sai advokaat Antanas Smetonas. Aga me võiksime öelda, et ta on meie Konstantin Pätsi mastaapi tegelane ja me teame, et Metunas oli ka hiljem Leedu vabariigi kauaaegne president. Ja 1917 sügisel see valitud rahvusnõukogu ehk tariiba teeb omapoolsed otsused Leedu riigi taastamise kohta. Esialgu midagi rohkemat peale deklaratsioonide ka teha ei ole, sest ega Leedu oli jätkuvalt Saksa sõjaväevõimu all ja sakslastel olid ikkagi ka veel tollel ajal salajas hoitud kavad mingis perspektiivis ikkagi need Leedu alad kõik Saksamaaga ühendada. 1917 oktoober. Ja maailmakaardile tekib Nõukogude Venemaa. Ja eks ka see mõjutab järgnevalt Leedu olukorda. Kuu aega hiljem 20. novembril 1917 leedu rahvusnõukogu teatas, et Leedu on lahutatud Vene riigist ja Leedu tulevik. Kui 1917. Sügisel nähti ikkagi seoses Saksamaaga ja ka saksa kantsleriga sõlmiti selline eelkokule Leedu riigi osas. Et sa, tulevane Leedu riik on seotud Saksamaaga väga tihedalt läbi läbi raha, tolli- ja transpordi ja mitme muu konventsiooni. Järgnevad sündmused on üsna üksikasjalikud ja, ja väga detailseks. Ah, minna ühelt poolest Nõukogude Venemaal bolševike tugevnemine teiselt poolelt, leedulased jälgivad sõja sündmusi. Ja ilma võib-olla vahepealsetel kuudel peatumata siis jõuamegi 1918. aasta veebruaris 16 10.-sse veebruaris kui Leedu rahvusnõukogu kuulutab välja Leedu iseseisvuse ja võetakse vastu ka otsus, et Leedu riikluse, Leedu riigivormi, selle määrab vara tulevikus kokku kutsutav leedu asutav kogu. Nüüd nagu öeldud, kuna Leedu oli jätkuvalt Saksamaa poolt okupeeritud sakslaste mõju oli väga tugev, siis ka kohe peale Leedu iseseisvuse väljakuulutamist otsustati sisse seada diplomaatilised sidemed. Diplomaatilised suhted Saksamaaga ja ka Saksamaa oli nõus Leedu riik tunnustama. 1918. aasta veebruarist on Leedu riik olemas. Kui riik on olemas, siis ühele riigile sotsa vajaga kuningat ja nii tekibki paralleel 1260.-te aastatega, mil, nagu öeldud, tekkis Leedus tsentraliseeritud riik. Selle riigi esimeseks kuningaks krooniti tüks auks baitide vürstidest kes sai endale hiljem nimeks siis kuningas Mindaugas esimene. Nüüd on aastasadu mööda läinud aasta on 1918. Leedulased hakkavad otsima endale uut kuningat. Ja nad leiavad sobiva kuninga kandidaadi Saksamaalt. Sest noh, kuidas öelda, piltlikult öeldes seoses esimesena maailmasõjaga oli Saksamaal juba terve hulk töötuid kuningaid. Niiet leedulased hakkavad pidama läbirääkimisi Saksamaa-Württembergi hertsogi poja prints Wilhelm von Orahhiga, kellest, nagu öeldud, pidi saama Leedu uus kuningas otsustati nimeks panna Mindaugas teine et just sellel moel siis kriipsutada alla sidet Leedu kuulsusrikka minevikuga. Millal hakkab Leedu iseseisva riigina tegutsema sellest pärast ühte muusikapala Vytautas veeransbergiselt? Tema on näitleja, filmi ja teatrilavastaja luuletaja, muusik ja ta on Leedus tuntud ka muinasjuttude kirjutajana ja ta on pärast taasiseseisvumist Leedu esimese riigipea Vytautas Ransbergise poeg. Ja pala on leedu sõjalaul. Ei tee paali k ra lesi ju. 1918. aasta kevadel-suvel oli siiski sündmusi üsna vähe, sest Saksa okupatsioonivõim takistas leedulaste tegevust. Aga mis oli ka veel oluline nõrkus Leedus ja ka erinevus meie osas. Nimelt Leedus ei teki, ehkki leedulast rahvusväeosas, et kõigepealt sakslased ei lubanud rahvusväeosasid luua ja teisalt poolest väga vähe oli ka leedulastest ohvitsere. Selle põhjuseks, kuivõrd enne esimest maailmasõda oli Tsaari-Venemaal mitmeid kitsendusi katoliiklaste kutsumisel sõjaväkke. Käeeestlastel ja lätlastel olid oma rahvusohvitserid, leedulastel oli ohvitser üsna vähe. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta Segadustes üritati Venemaal luua mõned Leedu rahvusväeosad. Aga need loodut väeosad neli pataljoni ja üks ratsaväe divisjon läksid ka 1900 seitsmeteistkümnenda aasta lõpul laiali, kuivõrd nad lihtsalt ei pääsenud kodumaale. Ja nüüd Leedu olukord muutub täielikult uuesti 1918. aasta lõpul. Saksamaa kaotab esimese maailmasõja, Saksamaa saab lüüa. Esimene maailmasõda lõpeb. Ja alles nüüd tekkis Leedu rahvusnõukogul võimalus otsus tühistada need dünastilised sidemed Saksamaaga. Loobuda sellisest personaaluni joonist või mingist kavast leedu ühendamisest või viimsest Saksamaa mõju alla. Ehk 1918. Sügisel hakkavad Leedu poliitikud otsima võimalusi, kuidas manööverdada nüüd nii-öelda sõja kaotanud sakslastest natukene kaugemale. Ja Leedu riigina iseseisva riigina saab siis tegutsema hakata alles 1918. aasta hilissügisel. Novembris sai riigi etteotsa riiginõukogu ja selliseks operatiivseks asi ajamiseks moodustati tee Eestimaa päästekomitee teiega analoogiline kolmeliikmeline organ, kes siis määras Leedu uueks peaministriks professor Augustinas, Voldemaarase. Ja novembris saab Leeduga Endale sellise puht Leedu valitsuse. Nüüd 1918, novembris, nii leedu pea- ja sõjaminister kui ka teised valitsusliikmed nägid üldist olukorda sellisena, et Saksamaa on purustatud ja java enam sündmustele mõju. Ja Leedu juhtkond nagu kujutas tulevast Leedut, et eeskätt sellise ajaloolise geograafilise mõistena. Ma arvan, et ka siin võib väikese paralleeli tõmmata kas eesti või läti k. Nimelt Eesti ja Läti rahvajuhid taotlesid omariiklust üsna rangelt vaid etnilistes piirides. Leedu juhtkond 1918 lõpp pool, nende mõte läks aga kohe Valgevene ja Poola aladele. Ja see niinimetatud suur Leedu suund. See tõi hiljem leedulastele väga suuri komplikatsioone ja mitmesuguseid raskusi. 918 sügisel oli paljudel tahtmine luua Leedu suur rikk. Tahtmine oli. Aga nagu öeldud, ega sõjajõudu leedulastel ei olnud, rahvusväeosasid aitäh. Ja kui sakslased 1918 novembris Eestist lahkusid, siis meil puhkes kohe vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Leedu sai kuu poolteist hingetõmbeaega, aga isegi seda aega ei suutnud leedulased kasuta Dadasest vabatahtlik mobilisatsioon erilisi tulemusi ei andnud. 1919 algul tungis punaarmee Leedusse ja hõivas Ida-ja Põhja-Leedus ulatuslikke alasid ja nõukogude punavägede pealetungi peatasid eeskätt sakslased. Mõned arvud siia jutu illustreerimiseks siis näiteks 1919. aasta veebruari lõpp, buss oli leedu sõjaväes vaid umbes 5000 meest ja nendest rindel võitlemas bolševike vastu oli hinnanguliselt umbes 3000 sõjameest ja, ja mõned suurt tükid. Aga vaatamata sellele, et sõjajõud on väikesed, poliitikute mõtlemine on laiahaardelisem ja, ja selline suur leedu suund on jätkuvalt püsiv. Ja see suur Leedu taotlustopsis mitmeid pingeid ühelt poolelt Valgevenes tegutsenud vene valgetega, kes olid bolševismi vastu ja mingist suur Leedust ei tahtnud kuuldagi. Ja samuti tekivad kohe ka väga teravad vastuolud, poolaga. Tülid eeskätt Vilniuse ja seda ümbritseva piirkonna pärast, kus oli leedu-poola, sega elanikkond ja nii ka poolakad, 1919. aasta aprillist tabad, et nemad, mitte mingit Leedu Vabariik ei tunnusta. No leedu konflikt Poolaga aina süvenes. Siis see konflikt jättis Leedu ilmaga Suurbritannia ja Prantsusmaa toetusest. Poola oli ikkagi lääneriikide peamine ja suur tugipunkt Ida-Euroopas, pass ja nii-öelda kõigele pump juurde. 1919 kevadel läksid ka Leedul suhted sassi oma põhjanaabri ehk Lätti tiga sest leedulased hakkasid endale nõudma katoliiklik kalasid kus elasid katoliiklikud lätlased. Nii et 1919 kevad-suvel oli Leedu juhtkond üsna tõsises välispoliitilises isolatsioonis. Nendel on suured taotlused Pole, sõjajõude ja pea kõikide naabrite tega ollakse tülis ja isegi oma sõjavägede juhtimisega oli leedulastel üsna suuri raskusi. Näiteks 1919. aastal. Poole aasta jooksul vahetus koguni kolm Leedu ülemjuhatajat. Ja selline välispoliitiline keerukus sundis Leedu juhtkonda uuesti orienteeruma Saksamaale, et sealt teatavat tuge saama. Sakslased. Teatud kaalutlustel olid nõus leedulasi aitama alates saksa sõja Winstruktoritest, kes tulid leedulaste väeosade juurde lõpetades korralike maakaartidega ja kuna siiski saksa väeosad pidasid rindel vastu ning ka poolakad läksid üle vastupealetungile siis õnnestus Nõukogude väed tagasi lüüa ja, ja leedu sai mitmed alad endale endale tagasi. 1919 suvel siiski saksa väeosad lahkuvad Leedust, nad lahkuvad Leedust Leedu valitsuse tänusõnade ja aukompanii saata del. Ja 1919. Septembriks oli Leedu territoorium saksa vägedest vaba. Vilnius oli jätkuvalt poolakate käes ja Leedul oma naabritega piltlikult öeldes relvastatud rahu. 1919 oktoobris toimub siis võib-olla järgmine oluline pööre Leedus. Kui võimule tuli nüüd juba uus ja Lääneliit lastele sõbralik valitsus. Ja 1919 sügisel ka Leedu aitas lätlastel puruks lüüa saksa orientatsiooniga seikleja Permont. Avalovi väet. Ja selle sõjalise operatsiooni käigus said leedulased sõjasaagiks ka üsna suured relvavarud. Ja see aktsioon parandas ka Leedu mainet Pariisis ja Londonis. Kui vaadata Leedut 1920. Aasta algul, siis pealtnäha oli Leedu olukord rahulik. Eesti oli oma vabadussõja lõpetanud, Leedu oli küll sõjaolukorras, aga otseselt ühegi riigiga ei sõdinud ja punavägede Nõukogude Venemaa ja Leedu vägede vahel otsest fronti otsest rinnet ei olnudki sest vahepeal paiknesid kiiluga poolakad. Poolakatega oli aeg-ajalt väiksemaid sõjalisi kokkupõrkeid, aga suuremat tüli kumbki pool ei tahtnud. 1920 Me teame, toimus äge sõjategevus Poola ja Nõukogude Venemaa vahel. Ja selle sõjategevuse käigus Nõukogude Venemaa lõi poolakaid tagasi ja nad võtsid ka poolakad. Aitäh härra Vilniuse. Ning selles olukorras, et saada nii-öelda ühel tiival rahu, alustas Nõukogude Venemaa Leeduga rahukõnelusi ja oli nõus Vilniuse üle andma Leedu lastele. Nüüd sellel kriitilisel hetkel loomulikult Varssavis, aga ka lääneriikides vaadati Leedule kui väga kahtlaselt riigile. Ajal, kui Nõukogude Venemaa ähvardab Poolat, ähvardab Varssavit ähvardab Kesk-Euroopasse tungida, alustavad leedulased rahukõnelusi. Ja kui mõni kuu hiljem lähevad poolakad üle vastupealetungile, eks Nad suhtusid siis ka Leedusse kui Nõukogude Venemaa pool liitlasesse. Ja 1920. aasta oktoobris vallutasid poolakad kad mitme sellise vihase ja ohvriterohke lahingu järel leedult ka Vilniuse tagasi. Ja kui üldse vaadata Leedu inimkaotusi tollel ajal, siis Leedu kaotas oma sõdades umbes 6000 meest langenutena ja 20000 haavad Tutena ning nendest kaheksa protsenti. Ta hukkus sõjategevuses Poola vastu. Nii et Leedu sõjategevust Nõukogude Venemaaga oli kogu aeg teisejärguline. Ning järgnevalt tegid lääneliitlased siis pingutusi, et ikkagi lõpetada sõda Leedu ja Poola vahel. Ja nendele pingutustele oli ka edu. Nüüd kogu selle perioodi tagajärjed olid kahtlemata äärmiselt olulised. Leedu-Poola suhted 1900 kahekümnendatel 1900 kolmekümnendatel aastatel olid äärmiselt pinevat. Kuni 1938. aastani polnud Poola ja Leedu vahel diplomaatilisi sidemeid kahe riigi vahel, kes on ajalooliselt väga tihedalt seotud, polnud postiühendust, polnud telefoniühendust. Ja ajal kui Leedu põhiseadus märkis Vilniuse kui Leedu peali, noh kogu selle aja oli Vilnius ju Poola koosseisus vil mu nime all. Ja Leedu pealinn paiknes 1900 kahekümnendatel 1900 kolmekümnendatel aastatel teatavasti mis Kaunases. Ja see Poola-Leedu tüli pani oma selge pitseri ka balti välispoliitikale. Kui näiteks Eesti diplomaatia 1920.-te aastate algul unistas suure balti liidu loomisest, kuhu kuuluksid siis Soome, Eesti, Läti, Läti, Leedu ja Poola kõik alates olid valem olnud Tsaari-Venemaa koosseisus, siis üks põhjuseid, miks Balti liitu ei tekkinud, oli just seesama tüli Poola ja Leedu vahel. Ja 1900 kahekümnendatel aastatel poolakad ja leedulased väga kiivalt Jälgi siit üksteise käitumist. Ja kui üks riik noh, ütleme näiteks Leedu natukene lähenes, Eestile tegid poolakad kohe vastusamme ja mitmetel konverentsidel poolakad ja leedulased, keeldused isegi ühel ja samal ajal osalemast. Ja veel üks sõjalaul ansamblilt kroo ja see on ka ühe leedu jõe nimi. Selle laulu allkiri on, kui ma kasvasin isa kodus ja see on salvestatud folkloori kogumisekspeditsioonil. Mõned aastad tagasi. Jaa jaa. Nii et kui kokku võtta ka Eesti ja Leedu Iseseisvumine. Ma arvan, et me võiksime üldistada, et Leedu iseseisvumine toimus natukene teistel alustel ja see toimus teises olukorras, kui needsamad sündmused kas siis Eestis või Lätis ja, ja suuresti see tulenes ikkagi ka Leedu poliitilise juhtkonna teistsugusest mõtteviisist. 1000 918919. Leedu juhid ei käsitanud Leedut mitte kuut, väike riik vaid nad ikkagi püüdlesid kunagise suure Leedu riigi taastamise poole. Ja Leedu juhtkond nagu lootis ajada sellist poliitikat, mis balansseeriks suurriikide vastuoludel. Aga siiski Toonane, Leedu sõjaline ja majanduslik tugevus selliseks poliitikaks olust ei andnud. Ja ma isegi julgeks üldistada, et selline liigne orientatsioon Saksamaale viis ka Leedu juhtkonna mitmel korral kas tupikusse või, või vähemalt väga keerulisse olukorda mille üheks hinnaks olid ka tülid naabritega. Ning kahtlemata Tase ajalooline Poola-Leedu vastasseis, mis oli sellel Leedu riikluse kujunemise perioodil, mõjutas läbi valt kahe ehkki kahe rahva suhteid läbi läbi kahe aastakümne. Nii et selles mõttes tas igal juhul Leedu sündmused 1918 erinevad üsna suuresti nendest sündmustest, mis on seotud Eesti riigi teke ja, ja Eesti riigi kujunemise ja, ja meie võitlustega. Leedu lugu jutustas Küllo Arjakas Leedu sõjameeste laulud aitas saatesse pärimusmuusika keskus ja saates kõlas ka Charlie joonise. Muusikasaate kodulehel saab kuulata ka varasemaid saateid nii Läti kui ka Soome iseseisvumisest. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Saadet saab uuesti kuulata esmaspäeval tund enne südaööd ja saatja aadress on vikerraadiopunkt e kaldkriips eesti lugu.