Tere, ilusat keskhommikut, rahvateenrite taas teiega. Tänane kolmik on Margus Mets Postimehe kontsernis Sulev Valner Maaleht ja mina saatejuhi rollis Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling. Nojah, on olnud väga töine, väga palju kõneainet pakkunud nädal. Majandus on sel nädala võtmesõna, õigemini kärbe, kriis ja eelarve kui natukene lahti rääkida, me oleme täna ka oma koduleheküljel pannud taas üles väikese kodukootud kalupikese, kus me küsime teie arvamust või, või teie usku, õigemini et kas äsjane kaheksa miljardiline eelarve kärbe jääb sel aastal viimaseks? On juba meie kuulajaid, kes on olnud ka usinalt vastama ja ja peab ütlema, et esialgu troonib pessimism kaks kolmandikku arvavad, et see eelarve ei jää mitte viimaseks, mis mis tegelikult pole ju praegu veel vastu võetud, aga aga alustame võib-olla natukene natukene meeldivatest asjadest või võib ka öelda, et liigume nii-öelda nädala algusest nädala teise poole, et teeme siis, teeme siis seekord selles suunas. President tegi teatavaks selle aasta vabariigi aastapäeva, puhused aurad ja aurahade saajad. Nädala alguses oli kindlasti see üks üks selliseid kuumi teemasid. Sest iga aasta küsima seda, et iga iga aasta antakse iga kyll Aurahad need siis inimestel on, et et aastaid peeti seda justkui, et see on Eesti riigi tunnustus inimestele. Ja ma mäletan, kui see diskussioon President Ilves esimesel valitsemisaastal oli, et kui sillas ütles otse välja, et tegelikult noh, see on, see, see on presidendi tänu ja ka need nimekirjad ei kuulu nii-öelda arvustamisele, et see on presidendi valik ja see on subjektiivne valik, et, et see ei ole eesti rahva. Ei riigikogu, ei mingi abstraktse Eesti riigi tunnustus. Ja ma mulle tundub, et nii seda nimekirja tegelikult vaadata tuleb. Et võib-olla oleks ise selle nimekirja koostada meie kolmekesi rahva teenrid oleks valinud hoopis teised 70 inimest sellest aastast välja president tegi oma valiku, tema valik tuleb aktsepteerida. No mina küll kiidaks, et mu meelest on ka täitsa hea valik, et ei oskaks küll öelda, et, et kindlasti saab teistmoodi valida, aga mõni teine valik parem oleks. Ei oska öelda, et positiivne on, on kindlasti see, et see nimekirja nimekirja lühidus päästa vähemalt selles küsimuses Eestis ei pea rääkima enam devalveerumisest, et ordeneid devalveerub ordenit, vastupidi, ilmselt muutuvad seda hinnatumaksjad. Rooli devalveerimisjutud ei vaibu kõigele vaatamata. Jah, aga noh, samas, eks ole, võiks ju käia küll me jõuame selle krooni devalveerimise jutuni ka. Et Lordenite puhul no mis oli muidugi tõesti võib öelda erakordne, aga ilmselt väga õigustatud ja, ja rahva õiglustunde seisukohalt ütleme väga õigeaegne, aga, aga ma pakun, et võib-olla ka siis ka ainukordne otsus oli see, et tõesti mitte ükski nii-öelda poliitik ega, ega ütleme ka vist praktiliselt ükski, keda võib lugeda kõrgeks riigiametnikuks, sellist ordenit sel aastal ei saanud. Mis noh, on ühtpidi nagu väga radikaalne muutus võrreldes eelmiste aastatega, kus sellest nimekirjast öelda, et poliitikud ja riigiametnikud moodustasid olulise osa. Et mingit pidi on see võib-olla varasemate aastate tasakaalustamine, võib-olla mingil hetkel sai poliitikute vastastikune tänamine muutus kuidagi kuidagi iga-aastaseks rutiiniks ja mulle sellest ongi hea nägu, et sellest nüüd välja tuldi. Teiselt poolt ma arvan, et see päris ei saa muutuda reegliks, et ühelgi aastal ükski poliitik midagi ei saa, sest ütleme nii kehvasti Eestis kindlasti ka võib-olla, eks ole, poliitikud oma tööga tingimata ja riigi riigivalitsejad toime ei tule, et mitte keegi neist ühelgi aastal ei vääri autasu. Aga sel aastal noh, selles olukorras, kuhu me jõudnud oleme kõlaks vist ka irooniliselt, näiteks anda tänasele peaministrile orden selle eest, et, et Eesti on jõudnud sellesse kohta, kuhu me jõudnud oleme või, või mõnele muule ütleme tipp-poliitikule, et ilmselt selles mõttes ma arvan, et rahva rahva õiglustunde seisukohalt noh, president tabas väga hästi nagu ajastu niisugust vaimu. Mõnedel varasematel aastatel tundus ja mitte ainult mulle iga poliitik peabki, tegutses lauda, suu ükskord kätte saama ja kui võtta need varasemad valitsuse koosseisud ministrid, peaministritest rääkimata ka suur osa riigikogu koosseisust, siis said oma ordenikesed ikkagi tegelikult kätte kõik peaaegu. Ja see aasta olid need hääled tunduvalt sellised vaoshoitumad kes kaitsesid nii-öelda poliitikuid, et aga üks asi tuleb siiski meelde, et tuli arvamus, et näiteks välisminister Urmas Paeti jutt temal ei ole ikkagi mitte ühtegi ordenit Te veel ja et tema osa nii-öelda gruusia konflikti lahendamisel ikka ka päris päris suur. Vaata, see on minu meelest selline seisukoht, justkui vastamine minulegi nagu tõrge, et okei, et on olnud võib-olla hea hea välisminister ja osalenud väga heades headesse rollidesse, kuid see samm, et ega ei pea iga poliitik saama. Paet on väga noorpoliitikuid ja tema, tema parimad aastad on hoopis ees ja ma arvan, et nii-öelda 30 40 aastased ei peagi selliseid ordeneid kaela riputama, et mida, mis siis nagu edasi saab? Jääks ärimeestega oli ju tegelikult täpselt samasugune, et kui sa olid suurettevõtja, et sinu ettevõtte käive oli seal juba sadades miljonites, siis oli justkui nagu ühest organist, vähe neid ärimehi, me näeme ka praegu presidendi vastuvõtul, rind ordeneid paksult täis. Ja tundus, et kellel on siis selline juba mõnekümne miljoniline firma ja 10 aastat pidanud ühe Martin ei peaks seda nagu ikka selle eest saama. Selle üle on mul selles mõttes nagu, nagu hea meel, et et see, see, see müüt või tava on rikutud. Mina ei ole, mina ei ole päris sellega nõus, et ma olen kuulnud ka sinna ajakirjanike mõningaid puhul ütlemas, et, et see, et nagu, et ükski poliitik ei saa. Et see on, see natuke, lõhnab sihukese väikese populismi järele. Et poliitika ja poliitikud ja, ja, ja see aasta on raske, eks ole, ja raskemad ajad on võib-olla ees. Et nad ei ole midagi nagu teinud, nad ei ole ette näinud ja nii edasi, aga, aga no ei saa võtta ju ühtegi nii-öelda grupigrupina, et noh, poliitikud, eks ole, siis tähendab, anname anname täis matsu kõigile, et ei tunnusta. Selles mõttes seda arvamust ei jaga, et et lõppude lõpuks oli ja, ja see oli ka nagu kodutoimetuses aktuaalses kaameras väga selgelt välja öeldud, et lõppude lõpuks oli Gruusia sõjaaasta. Ja, ja noh, välisminister teeb oma oma rutiinset tööd aasta läbi, käib kohtumistel ja nii edasi. See oli nüüd koht, kus, kus meie välisminister ja mitte ainult välisminister, vaid ka, vaid ka mingi terve rida ametnikke välisministeeriumist ja ka mujalt olid nii-öelda väga selgelt Euroopas pildi peal. Ja see oleks olnud puhkaga, kui võtta nüüd siis puhketeenetemärgi andmiseks, aga kui võtta nüüd nii-öelda laia lauaga ja virutada serviti, et ühelegi poliitikule ei anna noh siis siis, siis jätab see minu jaoks nagu, nagu väikese niukse noh, nagu maigu juurde. Jah, aga ma arvan, et konkreetselt tänane välisminister tubli mehena lihtsalt jõuab ära oodata selle aja, kui, siis võib-olla näiteks pärast oma välisministri ametiaja lõppu. Noh, see tunnustus saab. No vot, jällegi ma ei pea õigeks, et see on nagu, ega pensionile et elutöö istet võtta, mees, sina kannid lõpuks, et ma neid üle 40 aasta vältel midagi ei andnud, aga nüüd läheb pensile nüüd võtta. Ei, seda küll, aga noh, kui oli ikka ka, ütleme. Võib öelda ka järgmisel aastal siiski öelda, et teenete eest, sealhulgas ka vot näed sellega. Nojah, aga samas samas kantslerile ei anna, järgmine aasta, eks ole, annad ikka nüüd, kui, kui ta olümpiavõitjaks tuli, et mitte mitte selle eest, et ootame ära, kui ta mitmekordne olümpia ootame ära, et äkki äkki pääseme ühe ordeniga, et äkki tuleb kolmekordseks, ütleme näiteks, et sellest organitest ikka raiskama, eks ole, praegu anname talle, ma ei tea, mis, mis klasside sai see järgmine aasta anname ühe võrrele kõrgem. Aga siin on nagu see ka taga, et ega me ei ole, võtame sellesama nagu praegu, eks ole, me siin ütleme, võib-olla paremini informeeritud inimeste ringis nagu sina, Arne, eks ole, on see suhteliselt enesestmõistetav, et Eesti välisminister ja mõned teisedki inimesed olid nagu tõsiselt pildil ja nad said millegiga hakkama gruusia sõja kontekstis. Aga ma arvan, et Eesti avalikkusele sellest ei ole ülearu palju räägitud Eesti avalikkusele võib-olla on jäänud mulje, et, et noh et kas nad nii väga midagi tegidki, kohalikus rääkis ikkagi, ütleme sel ajal noh, rohkem Kanterist, eks ole, kes sai siis noh, ka väga suure teoga hakkama või siis, või siis ütleme mingitest hoopis meelelahutuskangelastest, eks ole, kes sügisel igasugu asju võib-olla tegid, aga sellest, et tegelikult ütleme, et mingis mõttes ka ei ole nagu niisugust avaliku arvamuse pinda ette valmistatud, näiteks et Eesti välisminister oma tegutsemise eest gruusia sõja järel noh, oleks ordenit väärt olnud. Et see oleks tulnud suhteliselt üllatava otsusena presidendilt, mille peale ma, mina näiteks julgen küll ennustada, et paljud niisugused, ütleme võib-olla ka madalama laubalised, et tegelased oleks hakanud sõna võtma, et noh, mille eest mis asja ta siis teinud on, mingi poisikese ainult millegiga hakkama. Ei, no aga samas see nimekiri 97 ühikut on. No ma pakuksin mingi 80 protsendi ulatuses täisnimesid, kes laiale avalikkusele mitte midagi ei ütle. See on õige, aga ma tooks selle näite, minu arust ärimehi oli seal selles kolm, kolm tükki ja avalikkusele tuntud oli tõesti Margus Reinsalu. Mulle meeldib, et tegelikult need ordenid lähevad korda ja ka nendele inimestele, kes tegelikult näitas usku, et tema, tema ei ole eriti puudutatud, ta ei ole veel saanud või oma teist või kolmandat. Margus Reinsalu kohta olen küll kuulnud ka seda teemat, et huvitav valik, et et see on mees, kes oma varandusega siit aastaid tagasi ära putkas, et meie oleme siin, müttame kaelani mudas kriisis ja püüame Eesti majandust ja Eesti riigieelarvet, toit aga temani oma raha ja maksud maksab hoopis teises teises riigis. Ja president tunnustab sellist teguviisi nii nagu medaliga. Nii et selle asjal on alati nagu kaks, kaks Bootja ühtepidi võib ka tegelikult neid ärimehi mõista. President põhjendas Reinsalule tunnustuse andmist tegelikult ju Eesti tutvustamisega välismaailmas ja, aga ma natuke mõistan nende ärimeeste kibestumist, kes ütlevad, et temal oma oma miljonid nii-öelda ammu Aafrika põhjarannikule Marokosse viinud ja, ja tal ei ole eesti asjaga tegelikult üldse üldse tegemist, nii et et tulgu siia, aidaku Eesti välja tuua, täitma riigikassat. Aga äkki ta on lubanud presidendile midagi et sõjaline avansiks äkki Otepää või vähemalt. Siis ütleme, presidendi poolt sooviks, et, et hakkaks nagu tagasi tagasi vaatama. Et kuidas öeldakse, et medalil on kaks poolt alati ordeni, neil on ka kaks, kaks poolt. Aga igal juhul selle kärbitud nimekirja eeliseks eeliseks on kindlasti see, et et vähemasti seni, eks ole, ei ole juhtunud seda tavapärast asja, mis kahjuks on viimastel aastatel, eks ole olnud muidu peaaegu reegliks, et vähemalt kellelegi kohta sealt saabub see teade, et see inimene nüüd küll ordenit väärt ei olnud millegagi pärast, mis ta varem teinud on. Et nüüd vähemasti noh, me oleme nagu, ütleme, selles mõttes on see olnud ilmselt nii palju tihedam võrreldes varasemate aastatega. Et, et loodetavasti noh, ütleme sellise sellise võimaliku ka nüüd, ütleme inimliku eksituse võimalus on nagu olnud olnud väiksem. Kuulge veel üks avalik kampaania on kandnud vilja, ka ajakirjanikele ei antud. Ütleme seekord, ega me väga-väga tore on, ega me väga puudutatud tegu ei ole, aga selles mõttes mõnus teema, et et kunagi esitas ajakirjanike liit kogu aega Arnold Rüütlile tunnustamisavaldusi tunnustamist, soov, ja need täideti tavaliselt, et peaaegu sajaprotsendiliselt ja ajalehtede liit on ka aastaid nii-öelda presidendile ettepanekuid teinud, tõsi, viimased aastad on need kindlalt nii-öelda prügikasti visatud, nii nagu ka nii nagu seal ikka sel aastal. Aga vähemalt ajakirjanikult on seda tüüpi rahvas, et nemad ei ole puudutatud, kui sa tunnustust ei ole märgatud või seda, seda, seda ei tule. Nii et ilmselt tegelikult oli ka see, see taotluslik. Ma arvan, et võib-olla see president on ju aasta jooksul üsna õelaid märkusi Eesti ajakirjanduse kolletumise ja kõige missioonitunde puudumise ja mille mille iganes kohta teinud. Võib-olla on kahju ainult see, et on kogu ajakirjandus see kõik ühte ühte patta pannud, et kui me räägime, et poliitikud ei saanud, on halvad, kogu ajakirjandus on halvad, et noh, see võib-olla on selles mõttes nagu õigus, et et selline märgiline tähendus hakkab ühel hetkel nagu populismina tunduma. No võib-olla on, võib-olla ei ole mina olen kuulnud ka teisi lähenemisi ajakirjandusele natuke diferentseeritud, vaid et siiski häid ja halbu, aga Ma ütleks selle nii, et minu meelest ükskõik milline üksik poliitik või üksikajakirjanik siia nimekirja oleks nüüd sisse tulnud. See oleks tegelikult selle inimesele pannud peale ilmselt täiesti vastupidiselt sellele, et ta, et ta tunneks sellest nagu rõõmu ja oleks tunnustatud, see oleks pannud talle peale tegelikult võib-olla hoopis sellise noh, nagu halvakspanu. Et miks just tema siukse üksiku näitena, et kindlasti noh, siis oleks tekkinud. Mingisugune suurem kui selle, kui omal ajal anti orden, kas tundsid mingeid halvakspanu? Ei, seda tohid president Rüütli käest, jah, jah, jah, õige seltsimees või vaid see, et sa nüüd hakkad nagu Rüütli juttu ajama või, või ma ei tea, rahvaliidu juttu või? Kas sa tundsid sellist sellist survet enda enda peal konkreetselt? Ma tean, et selles on süüdistatud nii sind kui mind. Et marjuti, mees olen jah. Pärast pärast ordenit netikommentaariumis ikka kui, kui see tase sind huvitab mind samamoodi selle asemel, aga, aga see selleks. Aga täpsustame luule jaoks seda, et minul ei ole orderit, mul seal mõtlevad kolm orderi meeste arvustavad nüüd nimekirja. Ei, nojaa, aga nad ütleme näiteid omast omast käest võtta. Ei, no lihtsalt ütleme tollel ajal võib-olla oli see noh, oligi pilt, pilt oli laiem, eks ole, ja selles mõttes ei olnud me nagu ainsad saajate ja ütleme, et see oli võib-olla noh, ma ei tea, noh ei olnud seda tausta võib-olla asjal taga lihtsalt. Kuulge, jätame selle, jätame selle ordeni juttu sellega, et, et meil on saabunud kaks meili, vastandlikud Margot ütleb, et hea point meelelahutus tähekestest kirjutatakse öökimiseni baidi osast sõja klaarimisel tõesti ei olnud eriti kuulnud, teine jälle ütleb, kes on enda enda nimeks pannud särni, et Gruusia sõda oli ju Eesti välispoliitika katastroof, mille standard teenetemärke not vot sellised arvamused, aga arvamused ongi erinevad. Aga jätkame siis kärpimise teemadel, presidendi vastuvõtt 24. kuupäeval tuleb vääramatult ja ja siin ajakirjandus mingisugused või noh, mis peab rohkem nimetama nagu meediaosakesed on juba juba kirjutavad artikleid, et kõigele vaatamata tuleb, kuigi ei ole kunagi kahtluse all olnud, et ta tuleb. Muidugi tuleb ta endiselt kallis ja vastu võtta, et selles mõttes, et, et kui see viiakse nii-öelda pealinnast välja, siis ta tuleb paratamatult kallim kui kui, kui, kui ta oleks Tallinnas toimunud juba juba need liputseremooniat topelt ja ja kui me lisame siia ka suvise Tseesise paraadi, siis siis on, on selge, et vaesel ajal see on see pisukene nagu nagu raiskamise moodi asi või aga president ei ole sellest välja teinud ja korraldab oma oma vastuvõtu ja paraadina raamatut te selle kohta arvate? No aga kas mind peaks siis nüüd vabariigi aastapäeva tähistamata jätma, võiks nagu vastu küsida kõigilt niiviisi arvajatelt mu meelest see noh, kui me kujutame ette, ütleme nüüd seda Eestiga lähiajalugu näiteks aastast 88 kuni tänaseni, eks ole, kus me siis noh, nagu ütleme olenemata sellest, milline aeg või aasta on, oleme ikka pidanud õigeks nagu hakata tähistama mingeid asju, siis noh, ma ei tea. Aga keegi ei ole ju tegelikult pannud kahtluse alla, et ei peaks tähistama, küsimus on, on võib-olla mastaapides ja, ja toimumise kohas. Kas me seda täit summat üldse teada, mida vabariigi aastapäeva presidendi leiab presidendi kantseleile maksma maksma läheb, et mis see suurusjärk olla võib, minu teada see number meediast läbi jooksnud ei ole, see vist ei kuula omal jalal hooldamisel, kuigi ma arvan, et, Võimalust ma lugesin kuskilt lehest mingit poole miljoni suurust kulusele jõhvi vastuvõttu. Jaano jõhvi vastuvõtt, inimeste arvult väiksem tants ütleme, ei ole hästi kindlasti suurem kui puhul. Ma lugesin lihtsalt kuskilt Ida, mida ma kindlalt tean, on see, et tänu sellele, et tuleb teha otseülekandeid ja Narvast ja Tallinnast ja, ja suvel ka, eks ole siis rahvusringhääling on saanud nagu tõsise nagu peenes keeles öeldakse, väljakutse, mis tähendab konkreetseid kroone ja, ja Nikroonia pole mitte vähe. Ma arvan. See suurusjärk võib-olla ikkagi kuskil seal, ütleme üle üle viie miljoni krooni, mis, mis see kõik tegelikult maksma maksma läheb. Aga ma arvan seda, et võib-olla tõesti presidendile ei maksagi seda väga ette heita, et ta nüüd ei ole teinud sellist säästu presidendi vastuvõttu. Et teil on ainult piirduvad kontserdi ja kõnega jätnud käesurumis tantsu keerukuse ära ja nii edasi. President on tegelikult hakanud säästma oluliselt varem kui meie veel seda teinud. Mina nimetan ikka siiamaani nii-öelda sellest Keila-Joa lossi renoveerimisprojektist loobumist väga suureks säästusääst otsuseks. See oleks ehk läinud maksma seal kuskil erinevatel hinnanguil 50-st miljonist kuni 100 miljoni krooni alla. Ja see oli tegelikult mõistlik otsus. Sellel suvel müüdi ära ka Lennart Meri poolt rajatud Paslepa suvekodu pansionaat, mis, millest minu mälu järgi saadi veidi üle 10 miljoni krooni. Kui sellest sammast Paslepa maja müügist saadud rahast pool või ka kõik kulutatakse vabariigi aastapäeva peale, siis ma arvan, Ühelt poolt on, ta on see, et tegemist siiski kokkuhoiuga, niiet et aga ma kindlasti ei arva, et on inimesi, kellele see nagu hinge hinge läheb, kui ta teleülekandest jälle nii-öelda seda pingviinide paraadi poliitikute paraadi nägema nägema hakkad ja osale rahvas see kindlasti ei meeldi. No sama poolt me võiks vastu küsida, et kas et kui nüüd telekavas 24. veebruari õhtul noh, ei oleks seda noh, isegi mitte telekaasa seda vastu võtta tõesti ei toimuks ja teleülekanne noh, selle juures samuti siis ma ei ole päris päris kindel, kas see rõõmustaks väga paljusid Eesti inimesi. Kas see oleks nagu need see, millest mille puhul siis öeldakse, et oi kui tore, et, et see nagu ära jäi. Ma mul ainult üks tunne on see, et, et kui hakatakse nägema ekraanil poliitikuid nii-öelda rahvaesindajaid, kelle suhtes on siin kriminaalasjad algatatud. Ma ei kujuta ette hästi seda, mis tunne on Eesti inimestel, kui härra Villu Reiljan astub nii-öelda valges valges särgis ja mustas frakis presidendipaari paari ette ja keerutab tantslasele pokaale kokku ja nii mõnelgi teisel. Et kas presidendil on julgust ka või on olnud julgust ka siin oma sellised korrektiivid teha. Nojah, ei, küsimus pole ainult Reiljan, tegelikult võikski kutsumata jätta kogu riigikogu, põhimõtteliselt poleks sellest ju midagi midagi imelik, aga see selliseks see viiakse tegelikult rahva hulgas väga-väga sooja vastuvõtu, äkki ongi kutsumata jõhvi kontserdimajja mahub 800 inimest vähem või on kuulda olnud, et kutseid on, on saadetud 800-le inimesele kujutage ette, kui, kui nendest iga kaheksas on riigikogu liige näiteks. No mis, mis Eesti rahvapidu see on siis või mis Lägi läbilõike see annab nagu meie Meie meie elanikest, et, et minu meelest oleks täiesti piisav, kui oleks riigikogu juhid. Eks ole, kolm persooni ja ütleme veel, kas või näiteks, kas fraktsioonide juhid ja komisjonide esimehed ja olekski kõik. Aga äkki ongi võib-olla see valikuni? Aga võib-olla ongi sellepärast, et kui vaadata ordenit jagamist, millega me just lõpetasime juttu, siis kui seda võtta nagu analoogiks siis võiks ju eeldada, et nii ongi. Ma ütleks nii, et ma oleks väga pettunud, kui ma näeksin neid riigikogu liikmeid presidendi vastuvõtul kõiki. Aga äkki ma näen seal eesti rahvast väga ootamatuid persoone, läbilõige omavalitsustest, maakondades, kultuuriinimestest, Selle meie väikese konsensusliku ettepaneku taha, mis, keda, mis, mis tõenäoliselt on hiljaks 400 laiali saada. Ja see oleks, see oleks väga vahva jah, kui, Aga kui ilves kuulab meid hetkele mõtet, seda poisid, poisid, mul on teile üllatus. Ärge mind veel maha tamp. Ega siin ei ole sugugi ju küsimus selles, et, et keegi sõidab 120000-st taksoga maha ja teine liising maksab, eks ole, 12000 ja kolmas ostab kartulikrõpse ja majoneesi, eks ole, vaid noh, küsimus on nagu, nagu, nagu põhimõttes. Ükskõik mis, mis selle asutusega, mille nimi siis meie riigi parlament, eks ole, noh millised protsessid praegu ei käiks natuke isegi siis, kui nad oleksid nii-öelda malli kodanikud kõik väga eeskujulikud inimesed, ülimalt eetilised, kõrge moraaliga, isegi siis võiks rakendada seda sedasama valikuprintsiipi. Kuigi ma jälle tuletaks meelde, et natuke vähem kui kaks aastat ainult möödas sellest, kui seesama riigikogul valiti Eesti rahva poolt ja väga suur osa neist, noh, mõned üksikud neist said küll sisse võib-olla kellelegi teiste häältega kuidagi kaasa, aga väga suur osa neist väga suure häältearvuga ja tõepoolest nii-öelda osutusid isiklikult valituks. Et selles mõttes ikkagi vaatame peeglisse, et meile võivad nad ju juba nüüd kaks aastat hiljem kohe üldse mitte meeldida, aga aga kes valis ikka ise, kes tegi, ise tegi, aga see eesti rahva No ei, meie poolt ma vaidle vastu umbes poolt riigikogu pole valinud, need on valitud parteide peakontorites ja need nimekirjad on seal kokku panna. Meie käest pole keegi küsinud nõu. Kui ma vaatan seda meie parlamendisaadikute esinduskulu, mis nad aasta jooksul siin kulutanud on ja noh, neid öiseid kohupiimatorte kingitusi nii-öelda valijatele väga kallite restoranid masskülastusi valijatega, mis sind viimasel päevadel meedias avaldatud on, siis tegelikult ma ei imesta, kui see tõesti niimoodi see need kohupiimatordid ja Aadi ja ööklubid kõik on kohtumised valijatega, siis need valijad valivad nad tagasi, nad olid kõik nad taga, siis ei imesta selle üle, et ajakirjandus hakanud juskui kahtlema, et saadikud valetavad neid esinduskulude aruandeid kirjutades, et tegelikult nad panevad sõpradega öösiti tina ja kõik oma kodu nii-öelda Rimi ja Selveri arvete toovad ka Riigikogus, et see tegelikult võib-olla ei olegi nii. Ta on tõesti see, et nad nad tõesti kümnevadki saadikutega spaades tantsivad, ööklubides postitavad, mammisid maakondades kohupiimatortidega öösiti ja kõike ja mõtle, kui see, meie rahvaesindajad tõesti seda tööd kõike teevad, tulevad tagasi järgmisega, rahvas on rahul. Kas sulle, Margus on juba sinule määratud kohupiimatort koju toodud? Tead, mul on kurb see, et ma olen andnud aja, panen ma pärnu spaas käima, ajakirjanik. Kui ta on väga halba tööd teinud, et ma olen ammu öelnud, et leidke mulle üks valija üles, kellel on öiseid kohupiimatorte ja kalleid restoranilõunaid ja õhtusööke tehtud, nad ei ole veel leidnud, aga ma olen kindel, et see mu ajakirjanike süü halba tööd teinud. Aga nad otsivad nad vill, vilkat, otsijaid, me leiame need inimesed üles. Ma tegelikult on näha hästi mage lugu, et riigikogu liikmed noh, nii-öelda nii labaselt lihtsalt nii labaselt ja järjekindlalt ja aastast aastasse vahele jäävad, et see on, see on ikka hästi mage lugu, et mina, mina nagu ütleks, et põhimõtteliselt, et ma, ma peaaegu et tahaks muidu selles mõttes printsiibina kaitsta riigikogu ja kuluhüvitisi, et kui neile on seadusega määratud selline kuluhüvitis, et siis noh, põhimõtteliselt neil peab olema õigus see kuluhüvitis laulda, sihtotstarbel ära kasutada selle eest ei tohiks tegelikult liigutada. Kui see on seaduslik nii-öelda ja noh, pandud, et tõesti tehke oma tööd, käige korralikult valijatega kohtumas, eks ole, või või tehke oma piirkondades tööd ja selle eest on teil selline hüvitis. Ja kui ta, kui ta tõesti suudab näidata, et ta on selle eest oma tööd teinud, siis minu meelest selle kallal nagu nägutada ei tohiks. Sest noh, siis tuleb lihtsalt muuta, eks ole, seda korda kui sellist mitte öelda, et konkreetne inimene talle määratud rahad sellega, et ta talle määratud raha välja võttis, on nagu noh, nagu valesti käitunud. Aga kui nad tõesti jäävad vahele sihukeste rumalustega, siis muidugi noh, see on lihtsalt absurdne see noh, selle tõttu ilmselt ikkagi tõesti tuleks tulla selle juurde, et mitte poolkuluhüvitist ei peaks ära kaduma, vaid ikkagi seal see asi võiks ikka ära lõppeda. Saagu korra liku palka, mida nad niikuinii saavad, sest eriti ilmselt vähenema nüüd küll ei hakka. Healist. Heal juhul külmutub. No praegu riigi kõige kõrgem koht Organ ju alles mõtleb, eks ole, vaat see on huvitav, et kaua juurde niivõrd sisendit, teine küsimus, et, et kas need härrasmehed seal Tartus Toomemäel nagu ei saa aru, mis, nagu ühiskonnas toimuvad, millised ootused on, et, et mõned otsused lihtsalt kuigi on antud kuu aega, võiks natuke varem tulla. Et ei, ei ole, nii et otsus on otsus ja, ja küll küll meie teame, mis me teeme ja teatame siis, kui, kui õigeks peame, kui, kui seaduse viimane nii-öelda päev koidab. Et ühelt poolt on need esinduskulud, teised on needsamad transporti kulud kui seda riigikogu autoparki parki vaadata ja noh, neid samu tõestusi, et mõned riigikogu liikmed sõidavad siin kolme masinaga korraga ja kui võtta need bensiinitšekkide väljavõtted, et siis ühel ja samal päeval tangitakse diislit ja, ja tavalist tavalist bensiini ja selgub, et siis ta on lihtsalt kahe autoga sel päeval seal sellel ööl sõitnud, noh see, see, see ei ole, see ei ole nagu aus. Et mulle meeldis see, et eelmine Kuu aega tagasi stuudios olles rääkisime sellest, et kallid riigikogu liikmed tegid klausel sellise pöördumise, et kui te oma palka tõsta ei saa nagu seaduslikult kärpida siis mingi oma esinduskulude kallale. Ja noh, nad selles mõttes nagu läksidki, et ütles, et jah, see on koht, kus me tõesti kokku hoida saame ja päitsed tuleks pähe pähe pähe panna ja, aga tegelikult on ju ka riigikogu poole pealt väga positiivseid näiteid, näiteks Ene Ergma Väga paljud peavad teda hästi eetiliseks inimeseks ja minu meelest seesama labane nii-öelda ülevaataja sellest esinduskuludest tõestas tegelikult seda, et selline naine, kes tõesti peab kohtuma väga paljude poliitikutega väga paljude väliskülalistega, miks mitte ka tõesti valijatega siis huvitav on see, et kuhu siis tema on oma, need esinduskulud ja need asjad peitjas, kuidas tema saanud sellisel ametipositsioon ilma selleta hakkama või kasutades need hästi mõistlikult? Sel nädalal tuli ja neid näiteid veel suured elutöö preemiat määrati kolmele inimesele ja nendest kaks loobusid nendest, nii et see on jällegi näide sellisest. Ma isegi ei oska öelda, et kas kes on nii-öelda normist kõrvalekaldumine või, või see või see peakski olema nagu norm. Et kui eveldasinaarne, Aarne Ükskülast ja Arvo Pärdist. Et kui Evelyn Sepp on juba Tallinna taksojuhtide seas nii-öelda tamm, Stam kunde ja omamoodi selline märk, et noh, oleks selliseid kliente raskel ajal nagu rohkem, kes ja mõnda 100 meetrit jalgsi enam ei, enam ei käi või nii ööl kui päeval ainult taksoga taksoga liigub ka vanalinnas ringi käies. Et see paneb mõtlema ja ei ole midagi midagi midagi teha, et ma, ma mõistan neid inimesi, kes on, on nii-öelda kibest kibestunud, seda, seda asja vaadates. Nojah, aga siin tõesti peaks nagu tasakaalus olema see käsitlus sellega, et, et mitte kõik ei ole ainult mustad lambad, et on konkreetsed mustad lambad, keda tulebki häbimärgistada, aga, aga mitte kõiki. Et siin siiski natukese me kõik, ka meedias kipume nagu väheke laia lauaga lihtsalt üldistama, et riigikogulased punkt noh, nagu me just, eks ole siin mõni hetk tagasi, nagu oli jutuks nende riiklike autasude puhul, et kui näiteks, et, et öeldakse kogu meedia kohta kogu ajakirjanduse kohta midagi, et see ei ole ju õige, eks, aga ega kogu riigikogu kohta öelda näiteks, et kõik laristavad kuluhüvitistega ja viivad öösel oma valijatele majonees, siis ei ole tõsi. Tegelikult ei ole väga konkreetselt näidata, et me peame seda rõhutama, aga seepärast ma Ene Ergma näitaja näite tõin äärmiselt positiivse. Ega noh, õnneks ei olegi ju tegelikult niimoodi olnud, ikkagi need kuluhüvitised on, on jumala abiga nii läbipaistvaid nimelised, et, et see on, see on, see on väga hea ja, ja eks kas need inimesed nüüd ise kui, kui neil seadus ei keela, siis kas sa ise hakkavad sellest nii-öelda avalikustamisest ennast natukene närusemat tundma ja hakkavad oma oma käitumismalle murdma või, või mitte, see, see siis paistab. Aga selles selle nädala võtmesõna on, on solidaarsus seoses nende suurte suurte kärbetega, et nüüd on noh, mis ma tahtsin öelda, et nüüd on selgunud tegelikult nüüd midagi selgunud, see on juba juba ammu selge, aga, aga sel nädalal tuli kuidagi väga-väga teravalt välja, et meil on olemas üks institutsioon, no lisaks on neid muidugi igasuguseid monopolid, eks ole, ka ka ei ole kuulnud midagi, mis, mis Eesti energia sees näiteks toimub, aga, aga meie ei armas kestma. Kes siis nii-öelda krooli kõvadust peab jälgima. Ja, ja siis nüüd on nüüd on nagu nende nende käes kord, kus, kus avalikkus hakkab rohkem nende vastu huvi tundma. Ja ega ega meil üllatus ei ole, sest et keskpanga kodulehel on ju kõikide nende presidendi asepresidentide palgad kõik kenasti kirjas. Palju nad seda saavad? Rohkem küsimus on selles, et et nende nende reaktsioonid on, on sellised, mis, ma arvan, ajavad rahva samamoodi vihale, nii nagu mõni aeg tagasi. Riigikogu käitumine. See võtab tegelikult sõnatuks ja kui ma Ellenile äripäeva liikumist nii-öelda see Eesti panga juures mõtlen, et see sajab nad raevu ja paljudele, ainult et Ridala teeb seda kohatult siis ja Andres Lipstoki vastus oli see, et me olemegi vist selleks aastaks vähenenud 12 protsenti oma oma eelarvet, külmutasime palgad, aga mina olen nagu seda meelt nende ajakirjanike eksperte, kes ütlevad seda, et Eesti pangas ei ole seda 300 inimest tegelikult reaalselt vaja, et mõistlik arv oleks selle töömahu juures kuskil 150, nii et tegelikult ei tuleks, et kärpida nii-öelda 12 protsenti raskel aastal, vaid oluliselt rohkem 50. Ja mis mu lubab seda väita? Vaadake, inimesed ju räägivad oma tutvusringkonnas ka ja ka need inimesed räägivad, kes Eesti pangas on juba aastaid tööl olnud. Ja eksatule tilkunud igasuguseid arvamusi selle töökoormuse kohta, et palgad on head, kui vaja, saab laenutööd ja vastutust tegelikult väga palju ei ole hästi palju mõnusaid komandeeringuid Küprosele, mujale, soodsatesse kohtadesse, kuhu tõesti kogutakse kokku neid aeg-ajalt, et mitmete Euroopa riikide keskpankade teatud spetsialistid. Ja et need nii-öelda koolitused ja seminarid on tegelikult, et väga suur puhkus ja ekskursioon, kus siis lõuna ja õhtulauas räägitakse veidi ka veidi veidi ka tööst. Et see keskpankade tasemel laristamine ei ole mitte nii-öelda Eesti küsimus on tegelikult kogu Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade küsimus. Ja lihtsalt Eesti riik on Eesti pank on võtnud sellesama stiili omaks ja käituvad nii, nagu nende Euroopa teised kolleegidki ja toodate väitaks, aga meie eelarve ongi väiksem, kui ütleme Saksa pangal prantsuse, inglise hoiamegi olengi väike riik, meil ongi vaja, meil ei ole, meil ei ole 3000 inimest, meil on 300 inimest inimesi, inimest tööl. Aga ma arvan seda küll. Et sellelt uuelt, Eesti panga nõukogult ja võib-olla ka isegi pangajuhilt ootaks ikkagi asjasse tõsisemat suhtumist ja meele meelemuutust. Nende kulude ja selle hea elu elu elu suhtes, et tõesti nagu ära raskel ajal on ka Eesti pank võimeline nii-öelda irduma Euroopa traditsioonidest ja tegema sellise korraliku säästu Eesti Eesti Panga, kes. Minul on aeg-ajalt panga presidenti Andres Lipstoki kuulates niisugune tunne, et talveks vitsa andma. Tähendab üks keskpanga juht ei saa nii lapsikut nii rumalat juttu ajada, mis ta mõtleb või ei mõtle. Missugune ta nii-öelda isikuomaduste poolest on, on ta ülbe või ta ei ole, tähendab, mingisugused normid enda väljendamisel avalikkuse ees on, on iga igal juhul olemas ja need kehtivad raudselt nii mõjuka positsiooniga inimese suhtes. Natuke tuletame kas või meelde too vastust, eks ole, ta elas vabalt ära 5000 krooniga. Kui me teame, et ta saab 150000 krooni palka. Eile ütles ta, et meie palgad peavad olema konkurentsivõimelised, peavad küll, aga teiste inimeste palgad siis ei pea ja nii edasi ja nii edasi, et et vaat siin on jällegi poliitikutel on öelnud öeldud sageli, et praegusel ajal oleks oleks kasulikum suu kinni hoida või vähemalt pool suud kinni hoida, et hiljem ei oleks piinavalt valus, kui kui valijad tulevad valimi surnide juurde ja sa osutuvad mittevalituks. Noh, panga presidendiga ei saa niimoodi, et teda ei valita üldrahvalikult, aga aga ma arvan, et tublil Rootsi eesti mehel panga nõukogu esimehel oleks, oleks nagu noh ülimat põhjust näppu viibutada ja minu meelest kas või vitsanda ipstokile. Jäägu ometi vait, et ei saa sellist juttu suust välja ajada ei saa, ei saa kogu rahvale näkku sülitada. Ei, ei, ei tohi, ei tohi kasutada selliseid väljendeid. See on uskumatu, mis on Andres Lipstoki ka siis juhtunud, sellepärast et ta läks ju tegelikult panga presidendi kohale poliitikus kohalt. Ja ta oli populaarne poliitik ja ta oli hea mainega poliitik. Sel ajal, kui ta oli riigikogus ja enne seda ma mäletan, oli ta tegelikult suhteliselt heamaineline poliitik, ta oli teda peeti üheks asjalikuks vana vana Reformierakonna tuumiku liikmeks. Ei olnud sugugi mingisugust kriitikat, et selles suhtes, et väga palju, et ta oleks nagu sihuke ütleme, inimene, kes ei oska väljenduda või, või ei saa aru, et see on nagu huvitav jah, aga. Aga aga ma, sa muutud, kui sa äkki elad sellest elevandiluust tornis ja, ja vaatad alla pööbli peale ja sulle tundub, et, et kõik see ju mind ei puuduta, miks seda vaja teada on? Aga see on võib-olla mingi sündroom, mida praegu kriisi ajal üldse peaks väga paljud inimesed korra peeglisse vaatama ja küsima, et mis, mis tornis ma elan, et et mulle tundub, et, et paljud inimesed, et praegu peavad nagu, nagu kohtuma reaalsusega üle pika aja ja et et jaa, jaa, pigemini seda ikkagi tehakse natuke, liiga hilja. Noh, ütleme peaminister Ansip suutis umbes viimase umbes kaks nädalat tagasi tunnistada, et Eestis on kriis, eks ole. Ja noh, see ütleme paljud ehedaid näiteid on siin ju ilmselt veel, eks ole, kes veel mõni kuu tagasi ütlesid, et ärge külvakeni paanikat ja ärge jamage midagi pole muutunud. Aga ma ütlesin väga hästi, et tegelikult osad institutsioonid on oma elevandiluutornis edasi ja ja võib-olla õige see, et nad ei märka seda kriisi, mis on, aga millegipärast arvavad seda, et meie, see läheb mööda, ei, et nii, institutsioon on sedavõrd oluline, et olgugi presidendi institutsioon Eesti pank ka riigikogu ette, et nii nagu ei puutu asjasse. Me oleme kõrgemal sellest, sellest sellest kriisist, meie kui hakatakse meie asjade kallale minema, siis see muudab Eesti riigi alustalad nii nõrgaks. Et see tõesti meid ei puuduta. Eesti pank võib alata täpselt samamoodi ja võib-olla härra Männik, kes, kes on väliseestlane on kursis seda enam selle Euroopa traditsioonidega kulutamise ja kuidas seal nii-öelda keskpanga juhid, ametnikud peavad vastu sõitma, business klassis, kasutab väga kalleid hotelle, et see ongi loomulik elu, elulaadi osa. Ma toon näite sellest, et tegelikult, ega Ameerika ühendriigis hakati rääkima sellest ka alles pärast, kui väga tõsis kreisi ja Obama ja võimuletulekut sellest alles nüüd võeti kontrolli alla ka riigilt dotatsiooni toetust saavate eraettevõtete juhtide palgad. Pankade juhtide palgad Euroopas ei ole tegelikult seda veel toimunud. Ega täpselt samamoodi Brüssel jätkab oma nii-öelda kulutamist, et täpselt sama õhinaga nagu kõik need viimased aastad teinud on. Seal ei ole mitte sellega mõttelaadi, sellest mitte midagi, muutub Europarlament eurokomisjon, lähtud täpsesse sammast, et me oleme selle vadi muhust, torn ja neitsikriis tohib puudutas, ma olen sedavõrd oluline sessioon Euroopaks ja vot see signaal on minu meelest selles mõttes vale. Jah, et see lihtsalt noh, küsimus on, et et kas jah, jäädakse elule jalgu ja hiljem tuleb nagunii teha seda, mida varem oleks olnud teha valutum, aga hiljem tuleb teha seda rohkem, et et eks me näe, kuigi ma mingis mõttes jälle kaitse on seda, et et ega me ei tohi ka niiviisi läheneda, et need institutsioonid ei ole olulised, et nende sõltumatus, ütleme normaalne finantseeritud tõus ja püsimine ei oleks olulised, et kindlasti näiteks Eesti pank on oma nii-öelda sõltumatuses ja tugevuses on Eesti riigile oluline nähtus. Et, et mitte, see ei saa olla kuidagi rünnaku all, et seda alavääristada. Aga, aga no lihtsalt eks ole, tuleb kohaneda nagu mingi mingi reaalsusega ikkagi, et mis meil siin ümberringi toimub. Sest tegelikult võib ju öelda, et Eesti pank ei ole teinud ühtegi väga suurt viga, kroon on püsinud. Tänase päevani ma küsisin, mis vigu nad saavad teha, tähendab, panna ennustuses mööda vä? Ainult ennustust mööda nad võivad ju teha neid samu, mida nad nimetavad prognoos Eesti riigi raha nii-öelda investeerida kuskile olematutesse fondidesse, ilma jääda, mis, mis iganes nad on olnud väga konservatiivse rahanduspoliitikaga, nii et kuigi jah mõtet, see risk on tõesti väike. Ega nad isiklikult riski suurt suurt millegagi ja huvitav see et nüüd oodatakse nii-öelda Eesti Panga uut nõukogu või selline mees nagu Kalev Kallo on teinud sellise jõulise avalduse, et mina tulen, esimene asi, mis on, ma olen palkade kallale, minule tundub see, et kui vaadata siiamaani seda Eesti Panga nõukogu ja ka juhtkonda liikmeskonda siis tegelikult iga uus tulija on kuidagi sobitunud ennast hästi mugavad nende ees eelmise juhtkonna sussidesse. Ja võtnud omaks needsamad printsiibid, mis ka olnud, aga mina ei tea küll, et ükski uus juht on teinud Eesti pangas mingeid väga olulisi reforme. No kas panga nõukogu üldse on see institutsioon, kes, kes nagu suuri reforme, nagu saab teha, ma, ma ei ole eriti kuulnud nendest? Jah, aga siis kalla vähemalt on teinud sellise kaikamehe avalduse, mis sobib hästi poksiliidu juhile, et tulen ja hakkame, hakkame vaatama seda asja, eks ole. Annaks jumal, kuidas ei tuleks. Ta teeks muidugi tema määramine sinnagi, sündis nagu kulme kergitama hood, mis see nüüd on? Aga aga kui, kui ta suudab seal midagi selle vee keema panna ja seda natukene selgemaks klaarida, siis on siis on see ainult tänuväärt. Aga mina ütleks ka seda, et, et kui me nüüd me oleme siin ka praegu kümneid minuteid kulutanud saadikute, eks ole kuluhüvitistele ja Eesti panga liiga kõrgetele palkadele, mis on noh, nii-öelda märkimist väärt teemad. Aga mulle natuke tundub ka, et, et nende teemade noh, kuidas öelda üle ekspluateerimine näiteks meedias on, mõnes mõttes tekitab küll siuksed head näidisvaenlased kelle, kelle nii-öelda hukkamisest saab nagu, eks ole, avalikus teatud rahulduse. Aga tegelikult noh, valikud, mis Eesti riigis praegu on, on palju laiemad ja võib-olla suuremad ja olulisemad kui, kui isegi need teemad Ma võin sulle kohe vastata, tähendab solidaarsus on väga tähtis asi. Märgid ja sümbolid on, on sama tähtsad kui, kui kogu rahvas peab nüüd uue eelarve valguses koomale tõmbama sisuliselt kogu rahvas alates 380-st 1000-st pensionärist ja, ja peaaegu kõik töötegijad, neil lisandub 10000 töötut kuus siis siis on, on, on niisugune niisugune ilus komme, et, et noh, siis kõik annavad solidaarset vastutust, mitte ei ole eriti võrdseid olemas ja sellepärast on see tähtis. Tegelikult mina jälle seda väga ei, väga ei usu. Siin tõesti nendes kohupiimatortidest tundub, et see on pisiasi, aga kui me vaatame sedasama kaheksat miljardit, mida see nii-öelda see krokodillide komisjon nüüd öösiti kokku kokku kraapis siis kõige suurem summa, praktiliselt poolteist miljardit sellest ongi plaanitud kokku hoida riigi majandus- ja palgakulude kokkuhoiust, okei, seal ähvardatakse ka nii-öelda politseinikke, õpetajaid ja teisi, kes riigilt palka saavad. Aga tegelikult needsamad ikkagi näitel sealt eesti pangast riigikogus presidendi kantseleist valitsevast ministeeriumist endas, et tegelikult sealt on võimalik kokku kokku siiski hoida ja need summad summa summarum? Ei sugugi mitte, et mitte väiksed. Et see küsimus ei ole siiski nii-öelda mõnes miljonis kroonis. Ma teen seda aita, aga ma ütlen, et riigikogu liikmed on öelnud seda. Mis te noritasin väikeste arvete, kas see ongi asi suhtumises ja summa summarum on tegemist tegelikult sadade miljonite kroonidega, nii et see ei ole ainult nii-öelda see märgiline tähendus, mida, mida sageli on väga suurte firmade juhid, on maailmas kriisi, ainult seda, et noh, ma olen nõus töötama ühe dollari ka terve terve aasta. Nonii, aga see 8,1 miljardit on nüüd meie ajakirjanduses piisavalt läbi nämmutatud teema, seal suuri üllatusi ei olnud. Kardeti, et pensioni tõuseb täielikult ära. Täielikult ei jää, kuigi kuigi, nagu ütles rahandusminister, kes tuli sealt läbirääkimise Toauksest välja ütles ühele pensionärile, kolm lauaviina õnnestus päästa. Ehk siis mingi paarisaja kroonine tõus on, on tulemas pensionäride jaoks see, see, see teema nagu läbi nämmutatud ja ega me ei jõua ka enam eriti, aga, aga vaatame natukene nagu tulevikku, et ega ega see gallup meil ka siin asjata ei ole. Kas tuleb veel lisaeelarvet võtta, küsimus on selles, et, et praegu on, on riik ju nagu nagu peata tähendab, ei ole, ei ole nagu selget sihti ka kui sa, kui me loomemajandusteadlaste väga lugupeetud professorite ja, ja muude teadjameeste selliseid analüüse ja prognoose siis noh, erinevad nagu öö ja päev. Ja nagu ütles Indrek Neivelt aga väga ilusti ühel konverentsil, et astroloogid on, on praegu täpsemat ennustajat, kui, kui majandusteadlased, et et tegelikult ei ole visiooni ja ei ole teadmist, mis tegelikult hakkama saama või hakkab saama, et, et ei ole. Hea küll, hoidsime kokku see kaheksa miljardit mahume nii-öelda raamidesse, aga kuidas nagu majandust turgutada, seda, kas see, see küsimus on vastuseta? Tegelikult on ju enam-vähem kõigile selge juba see, see kaheksa miljardit ei jää viimaseks, et langus ja kaotus tuleb palju suurem. Sest et. Arvatakse, justkui seda, et seesama kogu see riigieelarve, et me jagame mingit olemasolevat raha. Me tegelikult jagame riigieelarvega ettekujutus sellest rahast, mis võib aasta jooksul laekuda ja selliseid tõsisemaid eksperdid on ikkagi öelnud, et et see summa jääb selle aasta jooksul oluliselt väiksemaks. Mul on ees siin üks Pärnu postimehest Pärnu maakonnaanalüüsi, et kuidas on laekunud omavalitsuse tulumaksu jaanuarikuus võrreldes aastatagusega ja teate, mis protsente ma siin näen? Ma näen siin seda, et näiteks vallas on tulumaks juba vähenenud 20 protsenti Pärnu linnas on see vähenenud 8,2 protsenti, siin valdu, kellel on vähenenud, see vähem või rohkem reaalne langus ka omavalitsuse tasandil, tegelikult ju toimub, see näitab seda, et see ka paljud rahad, mida me oleme juustu arvestanud, et juba selle eelarvesse sisse, mida veel ei ole kärpinud oma unistustes, tegelikult reaalselt ei, ei laeku. Ja kurb on see, et noh, on toodud igasuguseid variante välja, tõsta kiiresti tulumaksu, näiteks ettevõtte tulumaks, üksikisiku tulumaksu, majandusinimesed seda, aga noh, keegi ei muljest osta midagi, tõsta mitut tulumaksu, aga sel aastal seda, seda tulu, mille pealt maksu maksta ei tule, et ettevõtted võitlevad tegelikult ju kahjumiga sellel aastal. Ja kui inimeste palgad või palgafondid niikuinii vähenevad ja veel tõsta tulumaksu, siis jääb seda raha veel vähemaks inimesele kätte. Et küsimuste küsimus on ikkagi see, kuidas seda majandust elavdada, kuidas saada saada lisaraha sinna, sinna ringlusse, ehk siis see, mida teed, oleme näinud, meie ei ole läinud, paljud teised meie naaberriigid, kaasa arvatud ka muidugi on suured või, või ka väiksemad, või kui me võtame näiteks Soome näite, et, et ei, ei teagi ma peale peale Eesti ja, ja läki praegu sellist, kes, kes niimodi kärbib Eesti Eesti, üritatud rabelda, aga kas me nii-öelda rahvusvahelise valuutafondi haardesse orjaks, nagu ütleb Mart Laar satume sügiseks, see on ju ka ebaselge. Ma ei tea, mina ütleks, et ikka enne nii-öelda ilmselt enne tõusma hakkamist tuleb ilmselt nagu kuidagi see jalgadega jälle põhi nagu kätte saada, et aga mis see põhi on? No ütleme, mingi mingi maapind ikkagi, et ütleme, kui me lihtsalt anname endale aru, et see, eks ole, riigieelarve, mida eelmisel sügisel tehti, ei olnud päris eelarve, vaid oli selline noh, unistus, et siis nüüd tehti, ütleme, samm päris eelarve suunas et siis siis lihtsalt noh, see oli ikkagi minu meelest tervitanud, võtab ja noh, et ei saa nagu eeldada, et oleks pidanud eelarve kärpimata jätma ja siis lootma lihtsalt, et äkki hakkab veel majandus ka tõusma. Et selles mõttes ikkagi, kui sa nagu elad üle oma jõu, siis esimene asi on ikkagi kärpida kulutusi ja viia see elatustasemega vastavusse ja siis on järgmine samm nagu püüda nagu siis kuidagi paremini edasi muidu muidu toime tulla, sest sest noh, ütleme lihtsalt võlgu elamine igal juhul ei vii nagu edasi. Aga see peataolek ei ole mitte ainult Eestis, et mina kaitseks natuke Eesti valitsuste seda krokodillikomisjoni ka, sest et et maailmas antakse neid hinnanguid, et see on selgelt viimase 100 aasta kõige tõsisem majanduskriis, paranemise märke, kui räägitakse juba aastast 12, mitmed analüütikud rääkisid seda, et paremini turbaaastal 2010 2011 nüüd tegelikult räägitakse reaalselt aastast 2012 2000. Üheksa käimasolevast aastast räägiti Kunagi see algab sea protsendini, selles mõttes kõik unustatud, räägitakse sellest, et Ameerika dollarit ootab ees veel 200 protsendiline. Evalveerimine, ja mis mis iganes. Nii et ma arvan, et see tõeline kriis Euroopasse alles jõuab, Ameerikas on ta käes, Balti riigid said selle kätte, kui kõige kiiremini arenenud ja kõige õhu õhemad majandused Euroopas Euroopast tuleb ja tuleb aastal 2009 või isegi tõsisem, alles aastal 2010. Nii et. Ma arvan see, et hetkel Eestis ei olegi mitte kellelgil visiooni, ei saagi sellest olla, sest ma majandussedavõrd sedavõrd seotud, aga mida me teha saame, on see, et meil ei ole imevitsa, kuidas panna eesti majandust kiirendada, et paraku ongi minu arust ainukest ainuke mõistlik tee see, et viia kulutused võimalikult madalale loobuda sellest, millest on võimalik loobuda. Kui madalale no minu meelest Seal, see on selgelt kaheksa miljardit, ei ole põhi okei, näpistame veel kaheksa ja siis veel kaheksa, kus see, kus see põhi on. No ma ei tea, kas seal nii trastiliseks asi peab tingimata minema, et minu meelest see kaheksa miljardit oli nüüd päris noh, ütleme päris korralik kärbe tegelikult suhteliselt väikeste kaotustega ja mina, mina tahan küll kiita kokkuvõttes seda tulemust, mis minu meelest võrreldes ka paljude variantidega, mis siin jutuks oli, osutus ikkagi väga heaks tulemuseks väga heaks kompromissiks ja väga sotsiaalselt mõistlikuks kompromissiks. Praeguses seisus. Ja mulle mulle väga tundub, et siit tagant paistavad sotsiaaldemokraat Teide ennekõike võib-olla isegi veel rohkem kui Ivari Padari, aga just Eiki Nestori nii-öelda töö selles mõttes, mida on siin ka nagu avalikkuse ette välja tulnud. Et, et tõesti tegelikult ei, ei ühesõnaga suudeti kärpida, saavutamata, ütleme tulemusi, mis oleks ikkagi tõeliselt nagu ühiskonna tagajalgadele ajanud. Kuigi muidugi rahulolematuid on noh, mis on nagu loomulik, aga, aga kokkuvõttes. On see kompromiss, on olnud väga hea kompromiss üllatavalt hea tegelikult selle valitsuse kohta, mis meil praegu on. Ja täitsa selline tunne on, et nagu valitsust praegusel hetkel nendel läbirääkimistel oleks juhtinud sotsiaaldemokraadid ja nende kaks väiksemat partnerit nagu talitasid nende soovide järgi vähemalt selline tunne jääb. Võid sa öelda, mis on niisugune mis oleks niisugune kärbemis, ajab nii-öelda tagajalgadele. Noh, ütleme oleks võinud hüvitist, lastetoetusi. Jõu nulli viia, eks ole, pensionitõus nulli. Neid variant. Või oli isegi sammas? Kõik sellised sõna, samas ma ütlen, mina tahaks ka kiita seda, aga ma olen ka nõus, et see järgmine samm, mis ilmselt tuleb teha, saab olla, et ma veel valusam. Ja ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid, mängijad nagu sellele kaardile, et nüüd tuleb minna, nüüd on kõik siit võetud, nüüd tuleb tõsta makse, et saada, et see maksukiht on nii õhuke. Aga ma kardan, et see ei anna efekti. Me võime tõsta, aga neid maks ei ole lihtsalt kelleltki koguda. Üksikisiku tulumaksu. Me võime tõsta ja 25 protsendini 26.-ni. Kui töötus on sedavõrd suurettevõtte tulumaksu võid viia 30 protsendini, aga kui ei ole ettevõtteid, kellelt seda kasumimaksu koguda siis efekt jääb väikseks. Mina nagu vaidlen siin küll vastu, mina väidan, et ma ise tunnen täitsa rahulikult, võiks olla õiglane lahendus ja väga-väga nii-öelda proportsionaalne ja solidaarne siiski vähemast tõsiselt kaaluda üksikisiku tulumaksu teatavat ajutist tõstmist, siis näiteks selle ma ei tea, kas nimetada seda tõesti kriisi kriisimaksuks või et ma arvan, et ikkagi noh, töötegijad tegelikult saavad sellest solidaarselt puudutatud ta mingis mõttes nagu vastassuunaline meede devalveerimisele, mis samuti, eks ole, aitab kokku koguda mingi hulga raha ja vähendada noh tähendab täitsa kaalumist väärt, aga muidugi, kas seda saab järsult teha? Protsentuaalselt võib olla suurem, aga summa summarum. Võib-olla saab sama raha kokku, mida me loodame hetkel saada, madalam. Ta töötajate algab massiline maksudest kõrvale hiilimine, sel juhul Ei, ma ei usu, aga ma tahan öelda seda, et seda maksu kogusummas ei pruugi tulla rohkem. Head kolleegid, me jätkame kohe sedasama vestlust, ainult poleetritest meile antud saateaeg on möödas, peaaegu lõpetame meie saate positiivse noodiga selles mõttes, et võiks maksudest. Ei, ei, meie, meie üks kuulajatest, kes ütleb, et ta on reisija, ütleb, et Marko Pomerants käib Rakvere vahet ka bussiga. Lõpetame selle positiivse uudisega. Kiidame Marko Pomerantsi, täname vaatajaid ja iseennast. Järgmine kord on juba siin rahvateenrite stuudios uus kolmik, aitäh kuulamast.