Tere hommikust, head raadiokuulajad. Kell on üheksa minutit üle kella 10 ja iga pühapäevane traditsiooniline jutusaade alustab. Minu nimi on Marko Reikop ja tänase jutusaate külaline on Anne Veski. Tere hommikust. Tere hommikust. Vaatasime siin hommikul entsüklopeediat ja, ja teil on au isegi entsüklopeedias sees. Ma esimest korda, kuna ma kunagi tellisin entsüklopeediat ja ma tean, mul kuni üheksanda köiteni on. Avastasin täna siin raadiomajas, et on olemas sellised elulood, mõtlesin mina, sattunud olen, tulidki olemas. Nad ei tunne ennast entsüklopeedias seest leida. No ega ma ei saaks öelda, et see oleks paha tunne, tähendab nüüd ütlesin, mitu korda ei ja kokku üldiselt ikka hea küll. Ja veel lisaks mõeldes sellele, et selline eriala, millega teie tegelete, ka need inimesed, levimuusikat, meelelahutajad tavaliselt ei jõua entsüklopeedias, see peab midagi erilist olema. Noh, ju ma vist olen nii kaua sellel maastikul olnud, nende nad ei saa üle ega ümber juba klannikali sees. Selleni ma ei jõudnud. Nii palju ei olnud veel hommikul aega siis vaadata ka Anne Veski, üks põhjus, miks me täna siin on ka, et ja siis üle viie aasta, nagu aru saan, ilmus Anne veskil täiesti selles mõttes uus CD, neil on ka muidu ilmunud, kus on kõik uued laulud peal, silmus möödunud nädalal, minu mäletamist. Möödunud nädalal ei, kahjuks ei saa ma Isamaa oleme ausad eestlane, peab olema täpne ja aus. Et need lood on nagu kirjutatud viimase salvestatud viimase aasta jooksul, ütleme nii, et ei ole, et ma läksin stuudiosse kahe kuuga, tegin, et nad on nii üliuued, nüüd on aga, aga kokkuvõttes ikkagi uute lugudega plaat. Jah, sest plaate on siin vahepeal ennegi välja tuli, oli ju meil siin kontserdi juubelikontserdisaali, siis tuli sealt nagu meie lai plaat välja, nii et plaat ei olnud. Mul hirmutab see ütlus, et viis aastat ei, tegelikult on ikka plaate vahepeal ka olnud, aga tõesti uuemate lugudega. Ei ole olnud jah, kuidas uute lugude kirjutamine käib, ma vaatasin neid autoreid seal Tammesson oli mul lemmikautor tuttav nimi, keda ma tundsin, aga, ja noh, võib-olla veel oma, kes ka euro eurovisioonil on osalenud aastaid ja veel võib-olla mõni nimi oli tuntud, aga ülejäänud küll täiesti tundmatud nimed, kes, kes need härrad ja prouad on, kes teile lugusid kirjutanud? Tegelikult kuidas ma ütleksin, nimilugu ja igal plaadil on häid lugusi, väga häid lugusi on natukene, mitte halbu, vaid noh, võib-olla, et paremad lood esile tuleksid, siis peab olema teine niukene, rahulikum lugu. Ja tegelikult plaadiplaadile andis hoo sisse võib-olla see, kui ma ikkagi käisin seal Moskvas, sina superstaari teleshows ja sai lauldud erinevaid laule ja lihtsalt need, mis jäidki nagu kõige südamelähedasemaks. Need tahtsime teha ka eesti keeles ja nii nad on tehtud ja nüüd nad siia plaadi peale. Ja see oli see algtõuge, võiks nii öelda. No Eestis on ikka heade laulukirjutajate põud olnud läbi aegade, ega neid siin üleliia palju pole olnud, eriti praegu ka neid on üsna vähevõitu, kus Venemaa on, lood on, kas, kas nii suures riigis on neid endiselt nii palju, et vali, keda tahad, et selline staar nagu Anne Veski võib minna nagu jalaga Moskvas ukse lahti liialda, davai, kirjutage mulle laule. Tooge mulle häid laule, vene helilooja. Ei noh, eks igaüks ju nagu öeldakse, kes kellega käib ja kes kellele meeldib ja kellel milline autor sulle lugusid pakub ja, ja kelle laule sa tahaksid laulda ja neid on niivõrd palju, eks oma koostööpartnerid on aastate jooksul nagu jäänud. Aga mis on just hea nende lugude juures, mis siia plaadile said valitud, et need on tegelikult ju Venemaal juba lauldud hitiks, et need laulud enese. Headust juba tõestanud, meie üritasime lihtsalt panna oma väikse iva sinna juurde ja paistab, et rahvale meeldib ma lihtsalt selle juures tahaks öelda, et nii naljakas, et ma ei ole mitte kunagi ennem nõukogude ajal kuulnud, et Eesti noored artistid nii palju laulaks, tegelikult vene lugusid võib-olla Eesti kuulajaid ei teagi, aga kui mina selle raadio lahti teen, siis mul sealt nihu nii palju ümbertehtud vene lugusi pole mitte kunagi olnud kui praegu. Järelikult mingi nostalgia või mingi meloodia, mis on meile samamoodi palju, soomlased tegelikult laulad ju vene lugusid või sellesarnaseid lugusid, jummel midagi hinges, sellest on, et tavaliselt üritatakse küll siin, ma ei tea souli, bluusi, aga kas me oleme nüüd neegrilauljad? See küsimuse küsimus ripub. Kui kaua sa mõtlesid sinna sina superstaariminekuks, sest noh, teada on see, et kui Venemaal televisioon kutsub, siis üks artistiks lihtsalt puhtal loll olema, kui ta sinna kohale ei läheks, et ükskord vilksutada oma nägu piltlikult öeldes kesktelevisioonis ja plaadimüük ja kontsertesinemiste hulk tõuseb püstloodis. Sa ütlesid algul väga ilusti õieti, et see peaks püsti loll olema, kes ei lähe. Aga ühest korrast loomulikult ei piisa, sa pead ikka aastaid vaeva nägema ja loomulikult sellele telesõu, kus siin näidatakse iga ütlevale reedel või laupäeval kolme või nelja kuu jooksul, see on muidugi midagi ülimat, seda isegi heal nõukogude ajal, siis kui veski veel ütleme, et oli noor ja ülipopulaarne, et isegi siis ei saanud ma sellist lõbu, kui oli selle saatesarjaga ja kahju, et nüüd selle, meie üleilmse majanduslanguse kriisi, ma tea, surutuse tal on igasugu imelikke nimesid antud, et pidid olema superstaarile ka järge, aga nüüd on see teadmatutest kaugustesse edasi lükatud, nii kaua reklaamirahad jälle peale tulevad, nii et eks näha on. Kas ta tuleb sügisel, kas ma saan seal jälle osaleda, nii et praegu Ma tean täpselt selle sarja põhimõte, et ma olen seal katkenud, neid näinud, me oleme isegi enda saates paar sõna näidanud, aga mis sellest, kuidas see saate põhimõte täpselt üks osaleks, üks aastane osalasse saab uuesti, nagu seal osaleda. No eks nad, meie olime nagu esimene hooaeg ja nad ise ka täpselt ei teadnud, mida nad tahavad teha. Siis järgmise hooaja nad tegid sellise, et valivad välja sealt super kamandaja, nüüd nad on sellest teisest toast välja valinud super kamandad, super ka mõnda peab nüüd jälle kellegi vastu välja minema. Siis algul oli ideed, sinna tulevad nagu nõndanimetatud endise nõukogude liidu esindajad, kuhu hulka siis oleks, mina oli räägitud, et Paikule tuleb Veski tuleb ja siis oli seal Ukrainast artiste, tuleb selline rahvusvaheline kamanda siis nendele nagu vastu. Aga mis sellest tegelikult tuleb, nüüd ma juba enam ei tea. Kui kaua te ise mõtlesite siia saatesse, kas minna või mitte minna? Kuidas, kuidas ehitatakse? Helistatakse räägitakse, kas sa ei tahaks tulla muud midagi, siis sa ütled, kas sa tahad tulla siis natuke aega mõtled ja siis nad käisid Tallinnas rääkisid saate põhimõttest, siis ma läksin. Kui populaarne veski enne seda saadet nüüd Venemaal oli? No eks elu käib kogu aeg ju tõusude-mõõnadega, algul tuled, saad, kui õnnestub saada populaarseks, siis olid mingi aeg oli populaarne, siis natukene läheb, kõik käib lainetega, eksju. Ja siis tuli see retrolaine, siis võiks öelda, jälle oli Veski nõutud artistide hulgas pärast super Saar ei võiks öelda nagu kolmandat lainet. No kui nüüd võrreldes seda populaarsust selle populaarsusega, mis teil omal ajal oli, siis, kui selliseid lõputud Venemaatuurid, mis ei tahtnud üldse lõppedes, oli nagu pidev kontsert kontserti otse võrdades võrreldes nüüd kaasa, aga kas, kas sellel on suur vahe? Loomulikult, see on hoopis teine aeg, hoopis teine, teised tingimused ja teised võimalused ja nõukogude aeg, siis me olime kogu aeg ratastel, siis maksis ka kontserdi kolm rubla ja staadionid olid pidevalt täis. Ja meie saime isegi 20 rubla sele. Aga nüüd on hoopis teine aeg ja nii pikki tuure, loomulikult me ei tee ja, ja rohkem. Me käime konkreetse kutsumuse peale väljas. Mida see siis tähendab, ma lugesin, et, et tõesti kolm staadionikontserti päevas ja need on kõik välja müüdud. Mis mõttes, kuidas üldse käib, kuidas kolm kontserti päevas saab üks artist anda? Neil on nõukogude ajal me kõik laulsime, et me oleme ka viis kontseptsioon esmakordselt. Esimene kontsert algab kell 10 hommikul ja see hakkas kell 11 hommikul, see oli küll erakordne juhus, sellepärast et oli nõukogude ajal sellised toredad inimesed nagu kommunistliku partei peasekretärid, aga tulid natuke vanad mehed ja siis hakkasid need järjest nagu öeldakse, meie hulgast lahkuma, siis pidi olema Lõbusa kontserte ei siis eiei, siis pidi olema just see, kus leinapäev, kus ei tohtinud kontserte teha, aga kuna meil olid reede laupäev pühapäev välja müüdud, siis oli kuus kontserti ja siis kui kaks päeva oli seda Trauri nõndanimetatud, siis me pidime kontsert ühe päevaga eradega ja siis me läksime hommikul vara tegema. Õnneks me olime kadunud, tulnud seal mulle eluks ajaks ikkagi väljaanne, tulime, oleksime viiburisse. Ja, ja, ja hommikul kell 11 hakkasime öösel kell 12 lõpetasime, aga siis oli küll selline tunne, et jalad, käed kukuvad. Lahtiste hommikul tõesti kontsert publikul saalis loomulikult, tere hommikust. Nad olid ostnud kõik piletid juba reedeks, nad olid. Tulid siis pühapäeva hommikul. Te olete, tulite kontserdil? Kuulame kõige vahepeal ühte laulu ka, et teil on kaasas oma uus plaat, ingleid ei, selle plaadi nimilugu, et mis, mis selle nagu sissejuhatuseks nagu eel Soonduseks populariseerimiseks populariseerimiseks on, võib öelda seda, et selle laulu minutit teade Venemaal ja ma loodan ka Eestis sellepärast tegelikult on ta seriaali tunnusmuusika, nii et kui meile anti superstaaris ülesanne lauda laulu filmist, siis saigi see laul ette võetud ja, ja meeskonna poolt leidus, leidsid see olevat mul kõige paremini välja tulnud, mis, mis on minu arust meil Eestis mingi kanal on seda näidanud ka keegi mul ütles, kas on veendumine endisele vene enda seriaale? Näed, ütle nüüd, tuleks? Jah pärast ütlen. Populaarne seriaal on aga eesti keeles siis Anne Veski uue CD nimilugu, inglid ei. Selline lugu siis eile näitas Eesti Televisioon ka seal aastaseid eesti laule, siis eurolaule, vana nimega nüüdse uue ninaga eesti laule. Vaatasite neid tähelepanelikult, neid laule? Andsin näpu ühel ajalehele, et ma pean selle üle vaatama, et äkki küsitakse minu arvamust. Nii et selline kuri või heatahtlik arvamus ammu homsetes lehtedes ilmunud Oi, nii raske on öelda, loomulikult kõik püüavad nahast välja, et oleks hea. Aga mina ei tea, minu arust nende viisi loojate põud on ikka täiesti katastroofiline, sellepärast kõik tundusid nagu ise tehtud, hästi tehtud lugudena, et ise teenise laulal. Kui mina sealt kolm välja valiks, siis loomulikult kaks Lõhmuse laulu ja, ja isegi hakkama Riiani, et kui öelda, et selles saates kolm edasi minu poolt pääseks, siis oleks need kuidas koos lauljatega Eestis lood on, ikka räägid, et oh küll vanasti oli häid lauljaid, nüüd enamus Eesti said, lauljad ei ole. Mida te sellest mõttest arvate? Ei, lauljaid on meil küllaga. Minu arust on meile üks asi, mis minu arust on palju koolitanud, häid lauljaid on just need muusikalid, kus nad on saanud minu arust head laulja koolitust, nii et lauljate puudu otseselt ei ole. Võib-olla tõesti muusikat professionaalsete muusikakirjutajate õudvaimul noh, eilse saate järgi vaadates Anne Veski isegi kipul laule kirjutama. Ei ma, Oskar oleks ammu kirjutanud. Kui ma oleks osanud või kuidas see, kuidas see käib, paljud kirjutavad, laule teinud ei, nooti ei tunne, ikka kirjutad laulma kuidagi. Kas siis sa pead olema Keenias? Kui sa teed selle juures midagi super head. Ma arvan, et ikkagi muusikaline haridus ei tee paha ja isegi kõrgharidus ei tee paha ja siis kusagil muusikuna jätkan oma oma. On oma maneer või oma lähenemine või mingi oma, millega sa silmapaistvad siin ikka kõik kokku. Üligeenius peab olema kusagil lihtsalt tuleb mees metsad ja panen mida, mida, mida näen, mina laulan, sellest laulan ja see saab olema ülipopulaarne. Kerge, see ei ole, kuidas, kuidas Venemaal oli tegelikult esimene, sellel samal sel sellest ilmselt rääkinud ka palju ka seesama pronksiöö ajal, et teie populaarsuse tõus ja pronksiöö enam-vähem? Me oleme, langesid nagu nagu ühte aega. Kas Anne veskile vaadati viltu ka selle tõttu? Publik nagu tunnetas seda, kus see, mida vene meedia üles küttis eestlaste kohta, kas jõudis kuidagi inimeselt inimesele ka? Pronksiajal olime me konkreetselt hindamessoniga Venemaal ja meil olid olime koos teiste artistidega, sellise ühise kavaga sõitsime ringi ja peaks ütlema jumal tänatud, et mitte kõik inimesed ei vahi hommikust õhtuni televiisorit ja ei kuule poliitikute jura, mida nad suust välja ajavad, sest need poliitikud teevad ja seda ka ise kõike, ainult omaenesekasu ja ma ei tea, mille nimel inimestele seda jama kõik ja pole üldse tegelikult vaja. Ja normaalne inimene, kes natukenegi ise mõtleb, see ei pööra seda kohe eestlaste vastu. Loomulikult on teatud kildkond inimesi, kes kes on sellised vallmass, keda võiks suunata vasakule, paremale, kes ise otseselt ei mõtle. Aga tavaliselt artistid. Ja need inimesed, kellega me suhtleme, mingit normaalse mõistusega inimesed, nii et. Ja need, kes on tulnud kontserdile, need ei mõtle selle peale, nüüd kui ta tuleb vaatama veskit, kes talle meeldib, ta ei mõtle selle juures, et Uibot tema riigis seal kuskil vindi pronkssõdur, kuhu, kui nüüd ma olen tema vastu paha, ei mõtle inimesed niimoodi. Õnneks. Ja ei olnud sellist keegi munaga ei visanud. Mõtlesin lihtsalt artistid omavahel arutasid, nad küsisid, on siis tõesti nii hull nüüd, et kas, kui me tuleme sinna, nüüd hakatakse meid seal kividega loopima, mõtlesin siin, vaadake rohkem televiisorit. Kuidas vene lauljate selline eliit omavahel läbi saab, kas alla Pugatšovaga või Flip Kircooroviga või ma ei tea Sophierotaarovi laima vaikule. Suhtlejate kokk saated. Saul aima hetk. Ma ei ole mingi suur sõbranna kellelegagi. Ma tulen, lähen teen oma töö ära, tulen koju, aga loomulikult me oleme kõigi nendega juttu ajanud ja ja erinevatel kontserditel koos olnud ja, ja kaks sõna, kuidas läheb, umbes, aga noh, manaadunud Libki külas ma küll kellelegi ei käi, kõik me 11 tunneme ja teame, aga kes mina olen ikkagi tulev ja minev nähtus. Nii et nad ei tunneta sellist konkurentsi, näed, veski on tagasi, Veski korjab siit kõva pileti või nendest ära, jätkub, seal jätkub, jätkab, jätkub kõigile armees ja teen kuidas, kuidas kaardil laimuvaiku vaikule läheb, nad näevad ikka selliseid 25 aastased tütarlapsed välja ja vähe sellest Laima vaiku võimalikuks televisioonis nägin siis ma isegi ütleks talle niimoodi 18 19. Nojah. Eks see noorenemise põud on seal Venemaal. Küll, et selle nimel nähakse ikka kurja vaeva ja tegelikult on see tore. Aga teinekord muutub koomiliseks jälle. Aga sellegipoolest, eks artist peab ikka artisti moodi välja nägema, ta peab natuke kenam ja hoolitsetud. Ja ma saan väril ja andke ka, ma nägin kuskil vanast õhtuprogrammist või kui ta peaks umbes 70 aastane härra olema, aga ta nägi 60 60 saab, aga ta nägi ka seal umbes 24 või kõik need 24 või 20. Sega tublisti, ma ütleksin, need Venemaal oskavad inimesed, et sellesse palju raha sisse ja iseennast ka piitsutatakse kõvasti. Seda see tasub ära. Loomulikult suures riigis tasub ikka. No aga Anne Veskit, miks, miks, miks te sammu sama teed, selles mõttes oleks teil võimalus, ma ei räägi nüüd nende plastist operatsioonis, neid asju on võimalus kõigil teha, muidugi igaüks õppi ilusat meil on, aga aga noh, pidevalt nagu Venemaal. Kontsert tähendab pidevalt seal tuuril olla, pidevalt olla nii nagu vana peaksin seal elama ja siis on, see on selline mõte pähe tulla. Ei ole kunagi, mulle meeldib olla kodus, mul meeldib tulle minna, natuke kodus olla, siis kuskil ära käia, koju tagasi tulla, ma olen nii kogu aeg elanud ja ma teisiti, kui on hea, mugav, aga mõelgem pappi saaks kokku ajada siis elu mõte ei ole ainult raha tegemisel, siis seda raha ka on juba tehtud ja oled aru saanud nagunii banaalne ei ole ka, ega õnn ei peitu rahas, loomulikult parem on, on, aga see ei ole ainuke õnne valem. Mis siis on õnne vane? Sellest tahaks pikemalt pikemalt sellest ajast. Räägin mina oleksin või keegi oleks valemi välja, aga nagu öeldakse, modelleerinud või paberile pannud, siis kõik ju loeks seda oleksidki absoluutselt õnnelikult käituksid selle järgi, tegelikult mina olen aru saanud, et see õnn on ikka mingi sisemine enda endaga rahulolemine, rahu, iseenesega rahul sellega, mis sa teed. Ja töötajad peaksid tegema nii palju, kui see sulle rõõmu pakub. See tähendab öeldu. Aga kõigil ei pruugi nii minna. Noh, sa küsisid, mis on õnne valem minu jaoks, ma räägin nii, nagu mina sellest aru saan. Jumal tänatud, et elus on nii palju võimalusi antud. Noorena sai loomulikult rohkem tehtud tööd ju kogu aeg olla ratastel, aga, aga nüüd ma. Ma ei oska öelda, kas ma tahaksin olla 10 kuud ratastel. Võib olla ja kui midagi tõesti nihukest fantastilist selle eest pakutakse, muidugi lähed. Fantastiline, missugused honorar olid Venemaal on kallikene, kes siis selliseid? Sest ma ei arvanudki, et vastatega ei räägi minu arust. Sul on töölepingus ka kirjas, et see jääb nagu töölepingu, kellega sa selle nagu öeldakse, formistad sinul ja tema teada. Arusaadav. Missugune iseloom, missugune iseloom teil on, missuguse iseloomuga inimene sellises igapäevases elus osa missugune on? Bennopentsikovi Beltsika Feltšikov Beltšenkoviga kodus niimoodi toasussides ringi liikuv Anne Veski hommikumantel seljas. Nägude ees on ja mis mõtteid selline Anne Veski mõtleb? Nagu täiesti tavaline inimene. Mis seal siis ikka nii teisiti saaks olla? Teed oma koduseid tegemisi ja ja, ja kakled meiega nalja. Nii, ma ei oskagi vastata sellele küsimusele, artistid on täiesti samasugused, inimesed käivad kahel jalal. Missugune iseloom, mis mina olen ära vaikse iseloomuga tegelikult üsna palju ja ma olen niuke tüüpiline eestlane, kui mind vihastab keegi, siis ma panen suu kinni ja lähen seesmiselt turri nagu siil, aga ega ma sellepärast veel kallale kellelgi ei lähe. Ja lohistan omaette. Pilt on häält, selline, uut koerad ei ole võtnud ära sellest tihti juttu ja, ja ei, lihtsalt tõesti praegu on olnud kuni majanduslanguseni niivõrd palju sõita, et ma ei saanud endale seda lubada, aga vaatame, mis edastab. Kas majanduslangus on kontserttegevusele on väiksem, mõjuva jätnud? Ei, ma lihtsalt plaanid on nagu muutunud, et pidi tulema superstaar, see jäi nüüd ära sellepärast et peasponsor hüppas alt ära ja kohe nagu tegemistesse tekkis niuke selline tüüp, tühik jah, et no ja teisest küljest loomulikult mingil määral annab ikka tunda. Kui palju neid Eestis. Kontserdil käisid, neid saab ju tegelikult väga vähe ettevõte, Eestis on ka sellised pigem asutuse peod. No tellitud tellitud töö, see, kes tahab sind näha, ta kutsub sind oma üritusele, kas ta asutusi pidu või on see kasvõi sünnipäev igal pool käima, see eluaeg on see olnud meie töö, nii ta jääb ja, ja kõik artistid teevad seda. Kahjuks muidugi Eesti on nii väike, et sa ei saa ainult kontserttegevusega seda oma leiba teeninud. Muus kohas tööl ei käi. Arusaadav, me kuulame vahel veel ühe pala muusikat, noh, anne, viskan tuntud ka selle poolest, et ei ütle põhimõtteliselt ühelegi sellisele huvitavale esinemisele ära, meie ise oleme palunud esinema, kus parkenkaga see oli, nii vahva, tehke seda teinekordki. Väike räpp, sobib, ja see sobib? Rolf ka tegite siin ühe laulu hiljuti koos, millest on ka hitt saanud, nii et me seda Rolf nõunioriga laulu kuulame, ka me samas Eesti televisiooni erisaates oli väga meeleolukas võtmete laul, võtmed, raha, raha ja see sobis väga hästi kokku. Minu arust kuulame ühte laulu, mis ka uuel Anne Veski plaadil ingleid ei peale. Otse, kes Tallinnast, et vaadake rääkida kõigest, kes on unistanud sellest poole läinud. Ja ta on olnud, et kui vaadata ka ei olnud, et, et öelda, et ajad on muutunud ja eirata tulikel. Roosiaia kuninganna on meil täna saates jätkame jätkame temaga juttu, kas see on see lugu, mida milleta ükski kontsert ei möödu? Loomulikult on olemas laulud, mille pärast rahast oled mind vaatama, mida nad armastavad ja seda nad peavad. Roosiaia, kuninganna. Tegelikult on üks nendest lugudest loomulikult jõkkega võtmed väljapoole. Jälle ka veel. Saab laulda, et jumal tänatud, et on laule, mida kõik teavad peast sina vahelises lükit, näed, mingi uus plaat, paneme sinna uued laulud vahel. Võib-olla aasta pärast on juba Nende lugude hulgast midagi, mida, ilma milleta kontsert läbi ei saa minna. No teil oli väikest, seitsin ühel hiljutisel kontserdil püksiks härra tuli lavale, laulsin seal mingi laulu, terve laulu teiega kaasa, paremini kui Anne Veski ise. Laulust Meil laulud kirja kuskil, ma kirjutasin siin. Kas see laul oli sinu juures linali nuh, sa panid nüüd natuke liiga, et nüüd on minust paremini natuke paremini, vaat see ehmatas ära. Tegelikult mul oli meelest küll, et noormees tuli lavale ta lihtsalt see, et tal ei ole laulu otsast lõpuni ja kõik sõnad peas, mul endal lähevad vahel sõnad segamini. Temal nagu näha ei läinud, nii et see oli päris tore. Mitu triikrauda. Jõuludeks olemas olnud. Giulio meid ostis ühe trikke üha, üha, üheainsa, väga hästi tuli välja, läksime koos poodi, ostsime mu emal oli kunagi selline samasugune jõulusoovide tahtis saada triikraud ära kulusest vana kaheksa muidugi kaheksa välja kuulutada. Ei, minule ei, ma sain pähe pika laua taga sai muidugi kaheksast kõik räägiksid. No ei, mina. Meie mees ostis mulle triikraua ja praegu olen väga rahul sellega. Mis mõttes see tähendab seda, et viskamine kodusid, nõukogud riigib, triigid, pesu teeb selliste? Issand jumal, ma ju tavaline naisterahvas. Koristada ma oskan vaheriigile kinkida ka, kuigi mulle absoluutselt ei meeldi triikimine, üsna jälk tegevus. Heita, kui palju on, aga, aga õnneks ma ei pea seda nüüd nii kohutavalt palju tegema. Arusaadav CD uus ja ma saan aru, et nüüd ilmu ilmumas on kohe ka uue uus DVD kontserdil. Ma olen paratsiooni, selles mõttes tuleb nagu saiuvatkesta. Just värski ei DVD, et me oleme ammu oodanud ja meie kallis produktsiooni firma, kes on seda ammu pikalt ette valmistanud. Ma arvan, et ta tahab sellest teha mingit erilist kompveki. Et see ikkagi tuleb siis järjekord, mis naistepäevaks välja, kuigi meil Eestis naistepäevani jäin tähistada, aga ikkagi peab ju plaadi väljatulekuks olema mingi põhjus, kui ta ei tulnud sügisel välja, siis ta tuleb naistepäevaks välja, kõik saavad jälle minna, poodi jälle osta, jälle kinkida. Ja vaadates seda televiisorist, kes kontserdil ei käinud, no kui sul Kontsert oli, toimus siin, ei ole Eestis, eks ju, ka üks linnahallis oli ikka kõige suur risk on ka käesoleval ajal linnahallis kondsustada. No eks meil need ettevõtted ikka väga produtsendid olid, väga närvid? Ei noh, sellepärast et tegelikult Jõhvis ja Tartus läksid need kontserdid täismajale ja kõik oli väga hästi ja, ja siis jäi linnahalli kontserdiks ainult kuu aega aega, et see oli natuke riskantne. Aga mõte oli teha ühe soojaga ja see mõte läks täiesti korda. Nii et kõik läks hästi. Aga kui pabistavad sellel ajal oli lihtsalt ka kontserte ümberringi, väga palju. Tulevad. Minevikku aastasse aastatesse 77 78 ja kaks takti ette selline selline lauluvõistlus, et kui palju see kaks takti ette muutunud muutunud on, kas kaks takti ette ja praegune kaks takti ette praegune superstaariks need on põhimõtteliselt midagi erinevat asjad, ma ei olnud üksi üks ja sama asi, ainult aeglane, teine. Noh, kas seal kahes taktis nüüd nii kohutavalt midagi muutunud on, ma jään ka kõige tulevad noored lauljad muudkui aga laulavad ja ja näitavad iseennast ja võimalust on näidata ja no superstaar võib-olla natukene natukene raskem proovilepanek noortele lauljatele, aga samal ajal võib-olla ka annab neile rohkem nagu eesmärk on ikkagi üks anda noortele võimalus ja see on väga teretulnud nähtus. Distsinud produtsendid märkavad ja lava peale torkavad. Midagi, aga kõik, kes kaks takti ette läbi aegade võitnud need paljudest ei ole mitte midagi kuulda, et see kogu endas ikka palju rohkem kinni kui selles võidus. Ei, loomulikult võite on selle juures ainult üks pisidetail, mis annab natukene enesekindlust ja enesekindlust. Ega mina ka midagi võitnud, et ma võitsin mingisuguse vooru, aga pärast olin lihtsalt finaalis. Mitme väheks ma seal jäin, ma isegi mäletan seda täpselt. Aga asi on ju selles, kas inimene ikka tahab seda laulutööd ise teha või kes ilma selleta ei 100, see muud ei tee kvant, kõiki võimalusi, katsetab ja vähe vedamist ja ja peab olema enesel ikka suur pealehakkamine, kas siin midagi muud ei olegi? Ja loomulikult see, et sul peab ikka mingit särtsu olema või mida? Mingi iva, miks sa peaksid teistest artistidest erinema ja rahvas sind armastama hakkama? Miks tööstuse planeerijal on sealt särtsu muusikat teha sellepärast et ta on esimesest klassist saadik õppinud klaverit muusikakooli ära lõpetanud ja Rapla keskkoolis venna kõrvalt hakanud ansamblis mängima ja muud oma elus nagu öeldakse, vaba, kogu oma vaba aja sisustanud muusika tegemisel. Selle peale, et üldise stereotööstuse planeerimine õppima minna Kuna ma õppisin koolis üldiselt ikkagi väga hästi, noh kuidas ma ütlen üle nelja neljatunnistusel kunagi olnud ja ja matemaatika mulle väga meeldis, ma käisin matemaatikaolümpiaadidel ja isegi kodus vabatahtlikult lahendasin igasugu keerulisi ülesandeid, kuna mulle õudselt meeldis siis ja kuna mingit kindlat suunda ei ole teada, oli see, et ma muusikaõpetajaks saada ei taha mingil juhul üldse õpetajaks. Aga minu oma muusikakooliharidusega mujale ei oleks nagu saanud muusikat õppima, siis mõtlesin, aga miks mitte, oli kõrval tuttav, kes just tööstuse planeerimise erialale nagu sisse saju paar aastat oli juba õppinud, küsisin, kuidas on, ja sinna ma läksin. Mis see tähendab, mis seal tehakse, et see, mis seal majandus nüüd, ma ütlen küll praegu ju kõik õppijad majandust. Kas sa oled? Noh, erinevate kõik, oled sa siin-seal mingi mänedžer, produtsent või ma ei tea, kõik see on mingil määral siiski majandusega seotud. Et halba, see pole kunagi teinud, kõigile soovitan minna, majandus annab sulle elus igal pool alust, mulle oma kaks firmat toimivad juba 15 aastat, pole enam midagi. Ja teate küll, kui palju pileti piletitulust peaks korraldajale endale või artistil endal kukkuma. No ennast ära majandama peab oskama iga artist, me oleme ju kõik eraldiseisvad üksused. Kellelegi all töötada küll enam ei taha. Nagu öeldakse, olen ikka ise ettevõte. Seda on hea öelda, aga mis juhtub siis, kui enam ei kutsuta Anne Veskit ei ole tööd, ei pea. Ma pean tegema nii, et kutsutaks veel nii kaua et jõuaks tagavara koguda nii palju, et saaks rahulikult ja rõõmsalt oma viisakalt laulda, niikaua kui laulda võib ja samal ajal siis kui enam laulda ei saa, et ma saaksin kuidagi rõõmsalt ära elatud. No kui palju selleks tegema meie Eesti vabariigi seaduste järgi saab pensionile minu arust minusugune 60 kolmeaastaselt, nii et mul on siin pea kümmekond aastat veel rõõmsat laulu visata. Aga see ei takistanud teil kunagi, ma internetist lugesin ütlemast, kui te ise olite umbes 28 aastane, nägite kedagi 35 aastast laval, ütlesite pühal püha peetus. Nii vana, nii vana inimene, kas neil on üldse olemas ja vähe sellest, et kas nad veel lavale. Eks selline mõte on minu arust Igaliku, said ise 16, siis sulle tundub see, kes on 18 või 20, tundub ka juba muldvana. 20. 30. tundub juba muldvanajumal ise 30 viiendat minutit, issand jumal, see 50. on ju puhtamana inimolendid ja 50 saad lihtsalt see, see on täiesti noor inimene. Nii ka kogu aeg, õlg oleneb su enda enesetundest ja, ja samal ajal, vot sellel ajal ma ei teadnud, et tegelikult ju kui sa laulad, siis sinu publik ju nõndanimetatud. Ma ei taha öelda seda koledat, vananeb koos sinuga ka nende elu läheb samamoodi edasi, et et kui sa oled 40-le, siis vaevalt sa lähed just kaheksateistaastaste artistide kontserdile, sa oled ikka endasugustele, nüüd tuleb madonna, tormavad juba praegu keegi, küsige kui vana ta on, eks ju. Kõik me teame, kui vanad on, aga ega see ei tähenda seda, et meil ta ei meeldi. Nii et sa pead ise ikka tegi olema vanuse madonna kontserdile minna. Ikka tahaks minna, pileti saab. Ma loodan, et ma saan. Ei, no seal peab ära käima, seda fakti peab ikka nägema, ma arvan ka. Sa oled ise 52 aastane, see nihukest asja ütlemine Sest need on faktid, need on faktid, midagit, sünnipäev, sünnipäev on kohe-kohe tulekul, kui, kui suur see vanuse probleem teie jaoks on see kunagi olnud tühjaks probleem on seal nukraks teinud telehommikut, et näed juba 50 juba 40. Varem ära selle peale mõtle, mida sina elus muuta ei saa ja pole mõtet sellest probleemi teha, nii kaua, nagu öeldakse, käed-jalad terved, siis pole häda midagi. Mis sulle sünnipäev tuleb siis? Ma kardan, et iga kord on ta lumine, tuleb ka seekord lumine, on lumi sulama ja sõbrad on ähvardanud mind viia Otepääle. Ma pole kunagi oma sünnipäeva Otepääl pidanud, aga võib-olla viivadki suusatama näiteks äkki saanud olla kõva suusatada. Täna 25 aastat kindlasti. Mina isiklikult olen seal käinud Otepääl nüüd paar nädalat tagasi suusatamas ja ma pean tunnistama, et see kõige lihtsamad rajad seal ei ole suusatamisega taas tutvumise tegemiseks. No nagu ma ütlesin, pole ammu käinud. Eks siis näeb, algaja hull hulljulgus on, aga ma olen ikka lausmaasuusataja. Ma arvan, et ma mägedesse ei roni seal laus mongima mägedes suusatamine. Olge said hiljuti mingisugusel Lomonossovi medalit mingisugune mingisugune jamagaseks saite sellele Lomonossovi medali ja siis nagu ei saanud. Mis asi sellega oli, selle kohta loe vähem ajalehte ja rumalate ajakirjanikele humalaid välja mõtlesid või ütleme siis loomulikult see see tegelikult ühiskondlike organisatsioonide poolt välja antud orden ja täiesti minu panuse eest muusika ja ma ei tea sõprusel arendamisse, see mul on olemas väga ilus näeb välja ja seal ta on, aga lihtsalt, et see asutus või fond pandi kinni, aga see veel ei tähenda, et keegi medalit, kelle käest ära võtta pöördeni. Nii et mis tehtud. Eesti medal oleks Eesti president, on ka mõne medali andnud, mulle on ka ikka veel käärist? Ei ole, on ikka neid ikka. Antakse aeg, aialdakse. Mitte kõik ristiinimesed, kolmas või teine. Ei, ühesõnaga ei Eesti vabariigi president on mind ka korra ikka tähele pannud ja ära. Märkinud, eks inimestel, kes nagu on nagu nõukogude ajal nagu me kõik võime, kui paljud paljud enam ka mitte tulnud olema nende ordenit medalitega, on kas imelik lugu, et noh, ühelt poolt on nagu tore, kui riik riik tunnustab ja teiselt poolt on nagu kust nendega ikka minna, et kust, kust seda nagu ikka kasvõi, mis sellega täpselt teha. Väike rõõm südames ja, ja paned selle aukohale kuskil kodus endal välja ja et midagi sa oled elus ära teeninud, seal ikka nii tore ju. Ei saa ju kõiki asju nagu rahaliselt kogu aeg mõõta, aga, aga tahad või ei taha, ikkagi on soe tunne südames, kui sind ära märgitakse. Ma saan aru, et lilled on ka suur nõrkus, et ma lugesin ka kuskilt, et. Mida rohkem, seda uhkem, ma olen alati õnnetu, kui noh, kuidas ma nüüd ütlen. Vaase mul jätkub ja kontserte täis, aga teinekord lähed pärast kontserti juhuslikult sõbranna juurde ja ütled, et kuule, ma panen, tänan, sinul, mitte kellelegi pole kunagi nii palju vaase Smalati pahannataks teil tulema. Aga eestlastel pole sellist kommet, et nendega nagu vene vene publik, kes lilli toob. Minu arust on see väga paha, et eestlastel ei ole seda kommet, teinekord ma just vaatasin, ükskord läksin esinema, ütleme sünnipäeval Viiekümnest. Ootasime seal kõrvallaadset tulevad külalised, üks õis, kaks, kolm õit, üks õis kolmi. Lähed venelaste samasugusele üritusele sületäitega, mina ütleks, et see on küll ilusam. Mina läheks olla küll see sünnipäevalaps, kellega ikka tuuakse ikka ilusad korralikud pukid, mitte see üks, kaks õnnetut, kuid ka need on südamest yhe aitäh nendegi. Mida sa küsisid minu lauset lauset ära, Arnold, mida, mida te teete lillede, kuhugi Venemaal kontsert on, need jäävad ju kuskile hotellituppa kuskil vedelema. Eks ma nende sõbrannadele laiali jagan, kahjuks jah, aga nii palju kui võimalik, ma ikka toon lennukiga koju ka. Mõned kimbud satuvad Eestisse tagasi ja me oleme jälle oma jutuga Venemaale otsapidi jõudnud, et me kuulame siia. Venemaa ühe toreda, ilma bilanni, kellega sai koos lauldud ka super. Mis laul see konkreetselt kõlab, see on üks ilus laul, tema kinkis mulle selle plaadi ja selle laulu pealkiri on, kuidas ma talle ütlen, et see on umbes, et ma jään sind igavesti meenutama või nii ilus lüüriline laul. Ma kohe kuulasin. Pisar tuli silma, ma mäletan õhtul pärast salvestust, panin peale, kuulasin kolm korda. Selliseid sopoti lauluvõistlus kaheksa kümnesi kas selliseid, mis tänapäeval enam ei korraldata, kas sellised asjad on lõplikult välja surnud nagu sotsialismimaade? Ei no ega ta ei olnud tegelikult sotsialismimaade, seal osalesid ikka erinevatest riikidest, isegi 84. kui mina olin, siis oli nii Rootsist kui Norrast kui Inglismaalt igalt poolt seal lihtsalt korraldati Poolas. Ja siis olid sellised laulukonkursid nagu moes, igal asjal on oma aeg, oli ju Bulgaarias oli ja oli tsehhid ja, ja aga sopotali nagu kõige prestiižsem, nagu nendest ja ja nõukogude lauljad sellel ajal osalesid ka, see oli lihtsalt ainuke võimalus sattuda rahvusvahelistele konkursitele. Ja, ja see on lihtsalt selline aeg, no ma ei tea, kas Poolas võib-olla siiamaani fotode laulukonkurss, aga me lihtsalt. Siis mina võib-olla küll, kuidas, kuidas see võit seal tuli, kes otsustaks selle mingi žürii tähtis žüriis. Loomulikult seal ei rahvusvaheline zhürii erinevatest riikidest, esindajad olid saalis ja ja muudkui hindasid sind. Mina sain kaks esimest preemiat peal. Ma küll tahtsin õudsalt saada kuldset Jantarnilisalavisioni mingi merevaigust ürikut, mis tähendas nagu poola laulja laulu parimat esitamist, mida ma enda arust tegin, super. Olin pool laulu, laulsin mina poole keeles laagraebalgee palgi ja palk endalgi. Aga sain esimese preemia. Ja põhilaulukonkursil sain ka esimese nii ette ja siis, kui Meie tollel ajal Nõukogude žüriis istuv Jan Frenkel tuli mulle seda teatama ja ja ta ei näinud minust suurt sära silmadesse, sest ma tahtsin ju ikkagi seda õpikut saada. Tüdruk aru ei saa, millega te hakkama saate, paremini ei saagi minna. See on mul ka veel ees, aga ma ootasin seda hommikul kella viieni ja siis läks nagu pidu lahtiselt statistid pidu pidama, kui kõik olid oma katkeb, mis varjäärile tähendus? Suppordi, esimene koht. Oi no siis me hakkasime loomulikult sõitmaal. Endistes. Sotsialismimaade riikides puhastada, kõik vaatasid, kõik teadsid. Sundis rahvusvahelist kaalu, see andis lihtsalt iseendale, et ma olen midagi väärt ikkagi. Kui sind ikka rahvusvaheline žürii hindab, siis saad enesekindlust, see oli minu jaoks kõige tähtsam. Ja, ja ega ta midagi ei annagi. Kuidas teil praegu veel enesekindlus ära kaob ja mõtled, et kas ma ikka olengi nii hea laulja kui ma arvan? Ma ei, ma ei, ma ei. Madalseise ka teie elus tuleb ette. Igaühel on täna paremini, homme halvemini ja siis on jälle hästi ja siis on jälle olemine, aga aga no mingit kohutavat mõõna ma küll ei saaks, nagu öelda. Stress saab nüüd, üldiselt ei ole halb tuju ja stress ja depressioon ja ta ütles, et olete lugenud, aga ei. Ei, seda ma ei on, igal inimesel on üks paha tuju. Täna võib-olla vihma sajab ja sa tunned ennast kuidagi masendav, ega see veel ei ole stressi ja nüüd võtame seebi ja nööri ja kohe jooksevad. See on kõik mööduv nähtus ja nii võin, ei saa ju iga päev naerda ja ei saa ka iga päev nutta, siis ikkagi pärast tuleb teine meeleolu peale, nii et mina küll ei nimeta seda mingiks stressiks. Vanaemarolliks olete valmis, ma ei tea, kuidas see hakkas pihta, las ma ikka saan enne vanaemaks, siis ma sulle vastan, praegu ei oska vastata. Ma ei kujuta muidugi ette, kuidas vanaemarolliks valmistumine üldse võiks käia. Ega minagi õieti ei tea, eks siis näeb, ütleme, et mina mulle meeldib rääkida sellest, mida, millest ma juba midagi tean, mida ma olen kogenud. Ja siis. Kui räägime kui palju teid üteldes Kerli Gerlise Anne Veskit on? Kui palju te ise ennast temas ära tunneta? Kui palju häid või halbu geene edasi kannavad? Ma arvan, et temal on kokku need häid geene rohkem tema sees või need häid omadusi on rohkem kui minu sees. Lapsed on ikka paremad, kui me ise oleme. Eks mingisugune on meil sarnaselt soo, isegi mingid liigutused on niuksed, parasiitliigutused, mis on vist ma ei tea, kust kohast need edasi kantud. Aga ta on palju tõsisema, asjalikum ja püüdlikume. Edasi püüdlikum kui mina olen, mina olen tähtkuju, tuult ahv ja seda vist natuke on ka. Aga kuna tema, siis tema ongi rohkem selline nagu tõsisem. Tuleb ette niimoodi pühapäeviti, et Kerli helistab, ütleb, et tema kuri hurjutab millegipärast et nii oleks vaja teha. Ei meeldi, kui temast ajalehtedes kirjutatakse, siis ta ütleb mulle küll, et siin ära mind vahele. Ent ta tahab elada oma elu ja las mina olen siis nagu mina olen. Ühe laulupeo kuulamisi saatesse veel täpselt nii palju siia mahub seal nüüd samalt viimaselt uuelt plaadilt ingleid ei lauljannaga jään, kes kirjutanud, mis lausa on, miks just Elol? Seepärast ma ütlen kuulajatele, meenutuseks, jutusaates on selline selline tava, et saatekülaline ehk siis Anne Veski täna. Miks te sellepärast, et ta nii ilus laul? Ainuke põhjendus ongi nii ilus laul. Me kuulume ühe ilusa laulu veel aitäh Anne veskile. Helipuldis oli Ingrid Roosipõld ja minu nimi Marko Reikop. Nüüd mängust, mis mind näinud