Nii kõlavad viiulid ja akordion vaatajat vaid Louisianas Jon hümni esitab Eli Illešiin. Louisiana seal sügaval lõunas näib elurõõmus olevat, muudkui tantsivad ja söövad rooga, mille nimi on Kambo. Louisiana need ka müstiline olevat suured hämaratsud veeni rippuvate hiigelpuude sammaldunud oksad, puudu hingus ja kunagiste koloniaal härberite rohelusse uppunud saladused. Ja mis paigad siin kõik on Liisri maaks. Alexandria koopelluusa, Lafayette, New Orleans teadagi. Ja Don Ruus Mississippi ääres. Ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid. Raimo Seljamaa Ja siis väeton Ruus ja üht-teist muudki elurõõmsat salapärasest Louisianast. Aja jälg kivis. Prantsusekeelse Louisiana igatsevatest Ennostalgilistes lauludest ei kao paik, mille nimi on Acadja prantsuse keeles Akkadi antiikaegadest peale on Kreekas tuntud nimi Arkaadia mida on tõlgitud kui pelgupaika või imekaunist kohta, kus valitseb idülliline rahu. Oma 16. sajandi kaardil nimetanud maadeavastajad vannide võrratsano niimoodi kogu Atlandi ookeani Põhja-Ameerika rannikut. Arkaadia sellist nime väärinud seal kasvavate puude võrratu ilu. Seitsmeteistkümnendal sajandil kadus ärkaadiast är täht ja järele jäi Akkadi ja siis Ameerika häälduses käidia prantsuse keeles Akkadi. Kõige varasemad uusasukad jõudsid Ameerika põhjarannikule Prantsusmaalt umbes 1604. Hiljem hakati neid hakad ja lasteks kutsuma, kuid võrratult ilusate puuderannik, veetes teisigi eurooplasi. Kohale jõudsid laevad Madalmaadest ja Inglismaalt ning rahu kadus Acadist. Osa prantsuse sisserändajaid oli küll juba ka sisemaale praegusega Kanadasse kolinud ja seal sündis 1661 parlamendivärvil lordi poeg. Temast sai vapper sõdur ja meremees, kes tublilt inglaste tugipunkte vallutas ja allutas põhjapoolsele rannikul ja njuufaundlandi tervelt 36 inglist asulat. 1697 sai ever Willy ülesandeks rajada ning kindlustada Prantsusmaa koloonia Louisianas Mississippi suudmealadel. Viloksi oli paiku esimene prantsuse koloonia, seal kaugel lõunas rajati ja senini on praegugi veel kaardil alles. Põhja pool akad iis arenes elu omasoodu niimoodi, et prantslastel läks seal olemine üha keerulisemaks. 1755 ründasid britid nende asulaid ning puhkes sõda, milles inglased tugevamaks ütlesid. Need akaadialased, kes keeldusid Briti kroonile truudust vandumast, olid oma kodudest lahkuma sunnitud mindigi tagasi Prantsusmaale või Nova Scootja sisemaale. Kuhu oli tekkinud Prantsusmaa tolli all olev Kanada. Kuid õige paljud rändasid lõuna poole Louisianas, kuhu Vapper Pier Lõmmoendi värvell Prantsusmaa koloonia rajanud Acadjalastest sai seal eilseni rahvas. Ja 1699 sõitnud Pearlamoindi värvill oma uurimislaevaga mööda Mississippi ülespoole ning laevamehed näinud punaseks värvunud küpressi tüve, millest rippunud vanikutena alla veriseid loomi ja kalu. See märkinud kohalikke hooma ja jõugu aula hõimude jahialade piiri. Prantsuse meremehed andnud õnnetulegi pressile nimeks lõbatoon Ruus. Punane post, sama nimi jäiga siia kasvavale prantsuse linnale. Kui Ameerika ühendriikide kolmas president Toomas Chevers On iseseisvusdeklaratsiooni autor oma esindaja 1803 Pariisi läbirääkimistele saatis ei olnud tal aimugi, kui edukaks need kujunevad. Pärast 1800. aasta oktoobri yldefonzo salaleppe olemasolu teada saamist, mille kohaselt Hispaania tagastab Prantsusmaale Louisiana ütles Jefferson. Gloobusel on üksainus punkt, mille valdaja on meie loomulik vaenlane. See punkt on New Orleans kaubasõlm sisemaale peame midagi ette võtma. Ja nii alustati läbi käkkimisi, arvates, et need saavad olema vägagi rasked ja pikad. 10. aprillil Aga teatas Napoleon, olles jõudnud otsusele pärast põhjalikke kaalutlusi oma rahandusministrile. Nad küsivad üht linna. Aga mina ma ei loovuta mitte ainult New Orleansi, vaid kogu Louisiana territooriumi. Nii on sellest Prantsusmaale poliitiliselt kui kaubanduslikult rohkem kasu, kui üritada seda enda käes hoida. Olitandeid asja eest hoolitsema. Kui poolte järgmisel kohtumisel küsiti, kui palju ühendriigid kavatsevad kogu Louisiana eest välja käia. Ma ei uskunud ameeriklased oma kõrvu ja hoogsalt alustatud hinna kaupleminegi rauges kähku. Kui prantslased andsid teada, et nad on huvitatud kiirest kokkuleppest. Raha oli kähku vaja, muuseas ka Napoleoni Euroopa sõjaretkeks. Ja nii 30. aprillil 1803 allkirjastati dokument, mis käeliigutusega suurendas Ühendriikides territooriumi pea kahekordseks hinnaga 18 dollarit, ruutmiil kogusumma 15 miljonit dollarit. Ja mis sest, et president Chefersonil ei olnud selliseks tehinguks põhiseadusega ette nähtud volitusi. Sammu õigustas tulemus rohkem kui 2,1 miljoni ruutkilomeetri suurune maa-ala. 1846 otsustas New Orleansis paiknev Louisiana seadusandlik kogu. Et osariigi valitsus tuleb, vaatan Roosi linna üle viia. Nagu mitmetes teistes osariik ütles, ei tahetud siingi, et kogu riigivõim osariigi suurimasse linna koonduks. New Orleansis elas noil aegadel 102000 inimest. See linn oli suur Ühendriikides, neljandal kohal. Aga peatun. Ruusis oli vaid umbes 2300 elanikku. Septembris 1847 kinkis Louisiana osa riikmedon roosile suure kallim maatüki osariigi Kapitooliumi ehitamiseks. Maala laius kõrgel pankrannikul Mississippi ääres. Just seal, kus olevat kunagi seisnud toosama kuulus indiaani hõimude Nathan Ruus. Punane post, mille vapper Bear Lamoin oma laevameestega avastas. New Yorgi nimekas arhitekt Seimsed äikin oli selleks ajaks juba õige paljudes Ühendriikide linnadesse vaatamisväärseid ehitisi rajanud. Aastal 1847 võitistega Louisiana uue valitsuse hoone projektide konkursil ehitamise ajaks kolist Eiginga ise väed on roosi, et kõigel silma peal hoida. On pidulikult kirjutatud, et nende lendava kujutlusvõimega arhitektide seas, kes Ameerikasse gooti Kreeka ja Egiptuse arhitektuuri tagasi tõid seisab Eikin esireas. Peatun rusika betooliumisse, uus kood. Ehitustegin ei hoolinud kas või Washingtoni Kapitooliumi vägevatest klassitsistlik Est, sammastest ja kreeka templi moodi ehis viiludest. Uusgooti, tornid ja kaared ja vitraažaknad võitlesid teda hoopis enam. Niimoodi siis kergiski Mississippi kõrgele kaldale kummalisel kombel keskaegne uusgooti loss Sakmete ja laskepiludega, müüride, katuseviilude ning vägevate nurgatornide tornikest. Kohalik rahvas hakkaski seda hoonet Louisiana lossiks või väedon Rushilossiks kutsuma. Nii palju kui foto järgi öelda võiks, ei meenuta see hoone küll eriti 15. sajandi gooti katedraali. Kadornidel pole teravaid taeva poole tõusvaid tippe, aga Pariisi notherdami fassaadi kaks tonni on samuti otsekui lõigatud lameda tipuga. Kuid Louisiana õõs teid, kapitali hoone, nagu seda kutsutakse siis vana Kapitooliumi jätab fotol ootamatu, pisut fantastilise vana lossi mulje, otsekui eri kõrguses osadest koosnev keskaegne kindlus. Arhitekt streikinud, ise öelnud selle hoone kohta niimoodi, et seal kästel koordic selle valurauast kaunistus televiidates. Aga kohe saame kuulda, mida maak Twain selle Mississippi järsul paekaldal kõrguva hoone kohta kirjutanud on. Mark Twain töötas Nooruses Missisipil lootsina ja 1883, kui Mactorin oli 48 aastane, ilmus raamat Lifonde Mississippi elu Missisipil, mis oli kui taaskohtumine ülevad tus võrdlus varasemate aegadega. Mis muutunud on? Nathan Ruus oli lilleehtes nagu pruut ei, veelgi enam nagu kasvuhoone, sest me olime nüüd täielikult lõunas, ei mingeid vahepealseid, Ante, aga siis see Kapitooliumi hoone võlgneb olemasolu tõenäoliselt voolter Scottile sest vaevalt oleks seda väikest libalossi kunagi ehitatud, kui tema poleks oma keskaja romaanidega inimesi paar põlvkonda tagasi hulluks jäänud. Lõuna ei ole tema raamatud nõdrastavast mõjust tervenenud imetlus tema fantastiliste, Rõuge lasteaia, nende grotesksed rüütlitegude vastu püsib siin endiselt isegi õhkkonnas, kus juba On tunda eluterve ja praktilise, 19. sajandi puuvillavabrikute ja auruvedurite lõhna on juba küllalt haletsusväärne, et siia muus osas austusväärsesse kohta on ehitatud üle lubjatud loss oma tornikestega mille ükski koostisosa ei sees ega väljas pole see, mis ta olla püüab, aga veelgi palju haletsusväärsem on ja kuidas seda arhitektuurilist petukaupa tänapäeval taastatakse ja säilitatakse, kui ometi olnuks nii lihtne lasta dünamiidi lõpule viia see, mida tänuväärne kahjutuli oli alustanud ja kulutada siis taastamise raha millegi ehtsa ehitamisele. Silmasõõr Volteri tõveta oleks lõunaosariiklase või sõõr Voltory puises sõnastuses Sautroni iseloom täiesti nüüdisaegne mitte nüüdisaja ja keskaja segu. Terve lõuna oleks põlvkonna jagu edasiarenenum. Juss Valtteri mõjul sai igast lõunaosariikide härrast enne sõda major või kolonel kindral või koht kohtunik ainult tema tõttu neid võltstiitleid hinnatigi. Sest just tema tõi lõunasse seisused ja kastisüsteemi ja lugupidamise ja uhkuse ja hea meele nende üle. Söör Volteri osa sõjaeelse lõunaosariiklase iseloomu kujundamisel oli nii oluline, et tundub küll surnu suhtes natuke karm öelda. Aga ilma söör Waltarita poleks meil sõda olnudki. Nii kõlab tõenäoliselt päris ajada akordionivalss Prantsusmaale. Veel üks valss, keelseni akordion ja muud pillid Louisianas. Sellise muusika aluspõhi on pärit Prantsusmaalt akaadiasse ja sealt edasi Louisianas rännanud uusasukate prantsusekeelsetest ballaadidest, tantsudest. Aga Louisiana on üks suur sulatusahi ning siin kohtus prantslastest sisserändajate keisjoniteks kutsutud rahvamuusika siis õnnelikult kohalike kreolide saidekaga, mille algupära leidus samuti akaadias. Mõlemad jäid alles, kuid mõlemad suutsid teineteist mõjutada. Ehtsast geensioni tantsumuusikas mängivad põhirolli akordion ja viiul ning valss ja to step on olnud põhilised tantsud pillidega nüüd juba enam kui 100 aastat mängitakse, muidugi on aegade jooksul lisandunud teisigi pille nagu trummid ja kitarrid ning rütme, sving, bluus, luugras, rokkshowl, kõigi nende voolude mõjusid leidub. Tänapäeva case on muusikas, kuid kõige varasem keelse muusikavorm oli ilma saateta vokaalballaad. Ja sageli lauldi ennastunustavalt surmast, üksindusest ning purunenud armastusest. Oma kodust lahkumine ja raske rännak kaugele lõunasse oli inimestesse oma jäljed jätnud. Muidugi lauldega õnnelikust armastusest, naljakatest juhtumistest. Ballaadid kõlasid nii matustel kui pulmades ja juba varsti koos pillidega ning tantsude saateks. Kuidas see siis küll võis olla noil ammustel aegadel seal lummavas lõunas? Soojal õhtul oli häärber uhkelt valgustatud. Katusealusel verandal kuulasid külalised muusikat ja ajasid juttu. Toit küpses köögis ja lapsed mängisid. Või või oli välja kuulutatud kodune tantsupidu. Valdemesoon häärber oli veelgi uhkemalt valgustatud ja tants käis vaadete hommikuni välja või või oli õige vägev tantsuõhtu Fredo kohalikust juurest tantsusaalis, palju rahvast tuli kokku ja tants käis kindlasti hommikuni välja, kuni käisini muusikud mängida jaksasid. Mõnd tuntumatest võiks ju nimetada Piazza leil, Sakari Ridžaar juuste šampoon ja Steve Reili, anud Mamu Playboy. Aga see on juba säideka muusika, samuti lõunaosariikide peaasjalikult ikka Louisiana muusikaliik, mille juured on lõunas elavate mustanahaliste kreoolide folkmuusikas. Akordion ja pesulaud Rambod olid siin alguses kõige tähtsamad pillid ja nende saatel tantsiti vabade tumedanahaliste inimeste kodustel tantsupidudel. Kasäidekas võib kõigest ümbritsevast ja olemasolevast mõjutuse leida. See on üks suur süntees kreooli keelseni Aafrika Ameerika traditsioonilisest muusikast, millele on aja jooksul lisandunud rütmibluusi, bluusi, džässi ja gospeli mõjuht. Mitmete üks aafrika keeltes olevat sõnad Saari, Saariko, soodiko, Saiko laagallaaga, mis kõik tähendavad tantsu. Võib-olla siit tuligi Valdeko ja see on pesulaud. Clifton Schenierg, sõõri saidega staare, keda ka tänapäeva saidi rajajaks on kutsutud. Üks tema varasemaid hitte oli oad, ei ole soolased. Mis tähendas, et lauljal polnud ubade juurde soolase sealiha muretsemiseks raha. Oad prantsuse Ko moonutatud keele vorm sellest sõnast olevat siiski saideco ja ubade laul olnud esimene, mis 1900 viiekümnendatel just selle muusikastiili nime all välja ilmus ning kas ülipopulaarseks sai. Kaheksakümnendatel kordas seda minu ja vahest ka ületesto järgmine laul. Niimoodi tuli säideka mees rakensiini ja tegi, nagu öeldakse, internatsionaal see läbimurde saidega traditsioon elas rõõmsalt edasi ja kassas Louisianast välja, nagu ka Keyczen. Kasvõi sedasama laulu on ka hulk rokimehi laulnud. Mu lemmik Nyson Fagertiga. Rääkisid, et tuju heaks nii kerged ja kutsuvad, on need rütmid Louisiana traditsioonilised rütmid, Keilson ja saideka. Ei saa päriselt öelda, et esimene oleks prantsuse keelne valgete muusika ja teine inglisekeelne tumedanahaliste inimeste oma. Louisianas on kõik keerulisem omavahel põimunud. 11 täiendav muusika, kaan vaba, lahe, rohkem rõõmus, kui nukker ja kaasakiskuv. Ja küllap oskavad nad seal ka hoopis muretumalt elada, kui kusagil külmal põhjamaal osatakse või julgetakse. Nii laulab chinodelafoos kallimale pole ükski neiu kaunim käidžen neiust ja pole teised korts kasti mängijad võrdsed Louisiana pillimeestega. Kes küll omavahel võivad vaielda, millise akordioni ka see õige kõla de saadakse. Põhiliselt on neli eri tüüpi akordioni, aga chinodellafoos kasutan nelja vastavalt muusikale, neid vahetab pluusilikuma puhul suurem pill. Prantsuse puhul sobib paremini väike. Pillid on osariikidevahelise lõunas, kui ära jagatud. Põhja-Carolinas aitab kurivaim saada heaks mängijaks Tennessees, viiuldaja Ajax, Mississippis kitarristiks Louisianas akordionist yks kuuldavasti siin helgi poolt mainitud saideco kuningas Clifton Sanyergi olla keskööl musta kassiga ris teed külastanud. Ise ta sellest rääkida küll ei soovinud. Chinodellafooste pajatada, et must kass peab kaasas olema keedetud kujul, siis oluline on just kondid. Kuid samas on mindud ka elava kassiga. Seisad kass kaenlas, ristteel ja siis saabub keskning, ta tuleb. Sa pole kunagi varem nii suurt nii musta meest näinud. Ja mis veel alati suu lahti teeb, näed vaid punast. Ja ta ei esita sulle ühtegi küsimust, vaid ütleb näiteks. Mängi valssi. Ja mõne minutiga ongi kõik möödas. Hiiglane, kadunud, kass kadunud, jääbki kadunuks. Aga järgmisel hommikul võtad pilli kätte ja mängid, nagu sa pole iialgi varem vähemalt selles elus mänginud. Ka siirdume nüüd New Orleansi poole. Maak Tueni kinnitusel on laevade sinna lootside paradiis. Peale Pathanruusi on jõgi lai kaldast kaldani näid veeväli piiritu. Selline on doktor revolutsiooni mõtisklev helipilt Pariisi kvartalist New Orleansis linnas, kus doktoritsiooni ehk Mc rebenaki sõnade kohaselt ühinevad neli ilmakaart ja neli elementi õhk, maa tuli vesi. Seepärast ongi New Orleans ja Louise, kuna Ameerika muusika jazzi ja bluusi cationi saideco šampopi, kantri, gospeli rock, n roll'i, rockabilly, Fancy räpirütmi häll, voolates siit üle piiride piiritusse, muusika, ilm. Mida ütleb siin noorrats toomina kodulinna New Orleansi tuline patrioot, tahan näha mardikraad ja suulu kuningat, tahan minna New Orleansi. Maaligra pidustused toonud Louisianas varased ümber asujad Prantsusmaalt, esimesed ajaloomärkmed karnevali kohta on aastast 1699 aga on teada, et Prantsusmaal niisiis, ehk siis Nizzas korraldanud Anjou hertsog juba 1294.-st aastast alates enne paastuaega pidusid ja pall, kuhu kõik kostüümides ja maskides pidid ilmuma. New Orleansi mardi kra juured. Näguga Louisiana traditsioonilise muusika juured on ikka Prantsusmaal kuid alles 1875 kuulutatud mardiga Louisianas ametlikuks pühaks. Pidustused toimuvad enne 40 päeva rikkus suurt paastu jah, palvete aega, mis algab tuhkapäeval ja lõpeb suurele reedele järgneval vaiksel laupäeval. Lihavõttepühad on kalendris teatavasti liikuvad. Niisiis oleneb paastuaja algus sellest, millisele nädalalõpule need parasjagu juhtunud on. Karnevali pidustuste aeg. Maadigra lõpeb üks päev enne tuhkapäeva. Siis on pidu läbi ja algabki pikk paast. Seda teades tuleb enne põhjalikult lõbutseda. Madeira on kirevate ja rõõmsate vaatemängude, lõbustuste söömise ja joomise tantsivate paraadide aeg. Neist kõige vägevamad toimuvad pidustuste viimase viie päeva jooksul. Varasematel aegadel kõndisid lustakad rongkäigud peamiselt Bourbon Streetil ja prantsuse kvartalis, kuid sealsed tänavad jäid pidutsema rahva jaoks juba 35 aastat tagasi. Lisaks. Nüüdseks liiguvad piduliste fantaasiakostüümides rongkäigud rohkem kesklinnas ja Canal Streetil. Ratsanikud lillede meri, teemakohaselt kummalisteks dekoreeritud suured lahtised veokid, tantsija rahvas palju põnevaid traditsioone, näiteks viskavad vaatajaid paraadi sekka pärlikeesid kõik restoranid, baarid ja tantsusaalid on avatud nii päeval kui öösel. Muusika ei katke hetkekski. Maadigra värvid valinud muide Vene suurvürst Aleksei romana, kes 1872. aastal New Orleansis külas käis hiljem antud värvidelega tähendus. Violetne sümboliseerib õiglust, roheline lootust ja kuldne. Võimupidustuste kulminatsiooniks saavadki paraadide hooaja viimased päevad. Kõige vägevamate paraadide päevad. Kaks tähtsat kuningat, tumedanahaline suulu ja valge nahavärviga Rex saabuvad ehitud laevadel mööda Mississippi otse käänal Streeti äärde ja lõbu on laialt. Mõlemal kuningal on ka oma kuninganna ja õukond ja kogu see suur kirev maskeeritud seltskond koguneb vägev Lähen lõpuballile. Aastal 1949 sai muide New Orleansis sündinud Louie Armstrongist suulu kuningas. Nüüd enne naasmist Baton Ruushi, külastame Ferry täid. Olen Tšereli Lewis Louisianast mängin teile väikest viisi puugid ja teen seda üsna hästi. Vägagi hästi. Ja seda on ta teinud, vaata et ligi 70 aastat. Heride ei väike linn asub Mississippi ares Concordia ringkonnas elanikke pea 4000, neist musti ligi 75 protsenti. Ja Concordia ringkonnas on alati mustad olnud suures ülekaalus. Esimestel orjade vabastamise aastatel elasin ligi 10000 musta ja valgeid vaevu 700 ja vastaskaldal kohe Mississippi Natšess. Nii igati loomulik, et üks esimesi Cherreli levist vapustanud elamusi on seotud musta muusikaga. Kaks poissi, nii umbes kuuesed, valge ja must, seisid ühel hommikul avatud aknal ja kuulasid keskendunult tänavale kosutavat laulu. Seal toas mängis musta poisi isa ja ikka uuesti ja uuesti ühte ja sama plaati. Poisid olid lummatud, hääl mõjus kuidagi ehtsana, lausa haiget tegevana. Iialgi ei olnud, Cherry oli midagi sellist kuulnud, see mees, kes laulab, müüs oma hinge kuradile. Kurat andis talle selle hääle, ütles must poiss. Ära aja jama. Küsi isalt, ta tundis, Nad kasvasid koos kriinwoodis, Spencer Robert Spencer on nimi ja ta müüs oma hinge kuradile. Aga nüüd on ta surnud, põleb põrgus. Cheryli süda peksles, hingamine muutus raskemaks. Hauatagune hääl valjemaks. Korraga ta pöördus ja tormas eemal seisnud ema käte vahele ja rääkis läbi nutu surnud kuradi Aga laulvast mehest laul hell Hound on maid Schweil põrgukoer mu jälgedes laulja Robert Johnson, kes poisikese eas kandis kasuisa Spenceri nime. Rock n roll hoolofeim ja Clevelandi Ülikool Ohios korraldasid 2007. aasta viiendast 10. novembrini nädala Laifend Music of Cheryli levis konverentsid, arutelud, filmid, kontserdid, Cherry levis on esimene elav laulja, keda sellise üritusega on austatud. Just on Ruus, oli see Paikus Louisiana retk, seega algas Mäedan Ruus aastast 1849 Louisiana pealinn, kus Mississippi kõrgel pankrannikul ikka kunagine Kapitooliumi, vägev uusgooti loss seisab, ainult et nüüd on seal muuseum. 1929 hakati väeton Ruusi uut valitsushoonet ehitama Louisianas teid käpitu. Siin teevad oma tööd Louisiana seadusandlik, kogu osariigi kuberner ning teised võimuisikud. Ja see on küll üpris kaasaegne ehitis, 137 meetrit kõrge, sale, 34 korrusega nelinurkne ülaosas astmetena kahanev torn, kõige kõrgem kapit tööliumi hoone Ühendriikides, mida toetavad maa peal kahel pool laiuvad päri, ise käivad tiibhooned väga korrapärane ja suursugusel lihtne näib see hoone fotol. ATK Maest stiil 1900 kolmekümnendatel suure nelinurkse peasissekäigu juurde viivad laiad ja kõrged trepid, mille astmed on nimetatud Ühendriikide osariikide nimede järgi järjekorras. Vastavalt sellele, millal osariik Ühendriikide koosseisu arvatud on. Esimesed 13 astet sümboliseerivad algseid, kõige vanemaid osariike trepiplatvorm ning ülejäänud astmed 49. neist märgib nii Alaskat kui Havaid mis võeti Ühendriikide koosseisu juba pärast seda, kui hoone valmis oli saanud. Ja on teada, et uue Kapitooliumi hoone ehitamist innustas parasjagu 1928. aastal oma kuberneri kampaaniaga tegelev Long kellest hiljem sai veel Ühendriikide senaator. Aga sellest mehest peab Raimo rohkem jutustada. Hevi long hüüdnimega king fish kalakuningas valitses Louisiana, et aastast 1928 esmalt kubernerina, siis senaatorina ja soov oli saada ka presidendiks. Need plaanid aga leidsid otsa kaheksandal septembril 1935 Kapitooliumi koridoris revolvri kuulide läbi. Ühed ütlesid, et karmi käe ja vänge suuvärgiga long on hull diktaator. Teised, et vaeste sõber. Kuid et populist igal juhul lubas rahvale head ja paremat. Ja lihtsalt raha raasia või auto või maja ostuks. Aga teine ehk veelgi legendaarse Louisiana poliitik. Ja ehk veelgi legendaarse laulja muusik on kahekordne Louisiana osariigi kuberner Her Chimi Davis osariigi ametliku laulu autor Joa mais Shanghai. Abeli kõru Jaanson. Ja nii ta siis elab seal sügavas lõunas, päikesepaistelises Louisianas kunagi Mississippi kaldal seisnud verise küpressi kohale tõusnud linn, Nathan Ruus. Aga mitmekümnekorruseliste kõrghoonete tööstushoonete, laiade tänavate ja parkide kõrval leidub Ethan roosis ameti veel toredaid heledaid rohelusse, uppuvaid, sammaste ja verandadega, koloniaal häärbereid. Ja mis võiks lüüsianale veel paremini sobida, kui ühe sellise nimi, magnoolia hääl. Siin kasvavad tiheda lehestikuga magnoolia puud. Need on armsad ja nende õied, mis meenutavad suuri lumepalle, lõhnavad hästi. Kuigi see õie lõhn on väga meeldiv, on see nii tugev, et parem on seda kaugemalt tunda. Nii kirjeldab Louisiana jaga Mississippi osariigi rahvuslille suureõielist magnooliate maak Twain. Viis daami Louisianast magnoolia Sisters.