Kirikuelu tere, head kuulajad. Viker raadio, tänase saatepäeva eeskujul jätkame ka kirikuelu, saates juttu sakslastest ja saksamaast. Uurime, millega tegeleb Tallinnas asuv saksa luterlik kogudus. Kui palju sakslasi pühapäeviti koos käib ja miks kannab kesklinnas tegutsev saksa kogudus hoopis nõmmel lunastaja koguduse nime. Saates võrdleme ka eesti ja saksa luterlikku kirikut, sest eesti koguduste juured on ju sealsamas Saksamaal. Mina olen saatejuht. Tänases kirikuelu saates räägime Tallinna Nõmme Saksa lunastaja kogudusest ning minu vestluskaaslaseks on Nõmme Saksa lunastaja koguduse diakon Clemens. Krause kas seda Nõmme, Saksa lunastaja kogudust võib pidada ainsaks eesti saksakeelseks koguduseks? Ja kuskohas saksa kogudus koos käib? Teaduse instituudis me pidasime üks kord kuus jumalateenistus saksa keeles. Kui palju on neid sakslasi, kes siis koos käivad Nõmme Saksa lunastaja koguduses? Umbes 20 meil on praegu 17, liikmed, tulevad peaaegu köige iga kaart, aga tulbad ka teised sakslased, kes töötavad siin, kes on küllalt käekäigus siin ja nii edasi. Nõmme Saksa lunastaja koguduse diakon Clemens Krause. Te mainisite seda hoonet, mis on nõmmel olemas. Kas on plaan ka kunagi sinna sisse kolida? Saara ringi poolt ja praegu on sakslaste arv nii v, et meil ei ole vaja oma kirik. Me oleme külalised, selles hoones pole vaimuosa, see on väga hea hoone. Piisab meile. Ja siis saksa kogudus käib koos kord kuus üks kord kuus, kas veel midagi muud peale nende jumalateenistuste, kord kuus, saksa kogudus teeb. See on ükskord siin teist kohalt seisust kaotades ja nii edasi ja see on nagu piiblitund. Ja lisaks on ka saksa keele uputunud noortele. Aga praegu on väga mehed noored. Kes on need sakslased, kes koos käivad, millega nad tegelevad Eestis? See saksa praktikant on saadetud luta likuma ema poolt usuteaduse instituudis. Sea teeb saksa kil. Aga on ka meiega valduses. On Clemens Krause, kas Nõmme Saksa lunastaja kogudusel on ka suhteid või sõpruskogudusi Saksamaal? Seal sõna ei ole. Kui te võrdlete nüüd saksa kirikuid ja Eesti kirikuid, siis kas võib näha palju sarnast nendes kirikutes? Loomulikult on sarnased seepärast, et Eesti kirik on luterlik Georgia luterlik tuleb Saksamaa CDd. Eesti lauluraamatus on umbes kaks kolmandikku Saksamaad. Aga üks suur erinevus on siin. See vaimulik ellu on natuke tugevam kui Saksamaa. See tähendab meie koguduse liikmed tahavad näiteks Inga kooltega kette Saara armulaual. Ja see suu tuleb südamest. Saksamaal on see natuke raskem. Ma olen ka kuulnud, et mõni sakslane, kes on Eestis viibinud, ütleb, et need laulud on väga sarnased, ka söögipalved on sarnased. Ja loomine, see on ta Eesti luterliku kiriku suhted Saksamaaga on väga tihedad ja kui meile ei ole saksa jumalateenistuse, siis ma läen Jaani kirikus. Sageli on ka seal külalised, Saksamaad ja suhted on väga tihedad. Näiteks ka siin nord, LB kirik on eesti kiriku bardakk, kirid. Ma olen vestelnud ka ühe baltisaksa pastoriga, kes oli varem Eestis nende perekonna, ütleb seda, et kui nad tulevad Eestisse, siis nad tunnevad ennast justkui vanal ajal Saksamaakirikus, et see liturgia, mis meil on, on, on ilmselt midagi sellist, mis Saksamaal kunagi varem on olnud. Aga mida enam seal nii tihti ei rakendata. Saksamaa praegusi rakendas teisiti pärast sooda Eestimaal jumalateenistus kestab üks ja puutund üks tund, 40 minutit või pikem, Saksamaal on umbes 50 minutit kuni üks tund. Aga üks pohlust tuleb nõukogude ajast, seepärast. Võib-olla näitan ring, võib olla rin kond, kus kogunevad vanad naised ja mehed ja nii edasi. See on natuke teistmoodi eestimaal. Aga saksa kogudusi oli ilmselt Eestis enne sõda tunduvalt rohkem ja saksa vaimulikke oli Eestis väga palju. Ma olin ka palutud Viljandis saksakeelset jumalateenistust teha, seepärast seal on ka umbes kümmekond sakslast, kes elavad nüüd mooned, hambaati, sakslased muundad, aga töötavad siin nüüd ja ei ole paati. Sakslasi. No siin ja see on oma eluteel Ma ei tea, kas see kogudus on 20 aastat, tulevikus veel ei tea. Tallinnas on kindlasti ka mitmeid saksa tudengid. Kas noored ka aeg-ajalt teie kogudusest läbi astuvad? No aga arvesti on ainult näitlejaks, meie jõulujumalateenistused, noor neiu ja üks tudeng vaatasid meie seedejääda ilmateenistus ja tulid ka, aga näian? Väravad on lahti. Aitäh selle ülevaate eest Nõmme Saksa lunastaja kogudusest. Aitäh tulemast stuudiosse diakanud Leemets Krause. Kui elusaate alguses rääkisime saksa luterlikus kogudusest Eestis järgmise vestluse vahendusel, püüame saada pilti sellest, milline on kirik Saksamaal. Täpsem oleks, millisena nägi üks eestlanna saksa luterlikku kirikut. Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane Maarja Haamer tegi Saksamaal ühe aasta vältel kirikumuusikapraktikat ning osales seega aktiivselt ka kohaliku koguduse töös. Ma töötasin ja õppisin Lübeckis õieti Travemend koguduses. Travemend on siis linnaosa lööbekist, mis on nii nagu Tallinnale Pirita ja samas oli ka kogu Lübecki ringkonnas. Kui mõni organist vajas abi asendust, siis meie olime need, kes hädas väljaid. Mida koguduses kõige rohkem teha tuli? Kõige rohkem oligi just igapäevane töö just nimelt oreli mängimine. Kuna traavemündesse on väga palju vanadekodusid, siis oli üks kohustusi sellega Käia vanadekodudes teenistustel mängimas. Siis oli igal nädalal oli õhtupalvus üks kord nädalas ja loomulikult jumalateenistused ja sinna juurde kuulus veel ka koori ning see oli siis suurem koor, kuhu kuulus umbes 80 inimest, siis oli ka vanemate inimeste koor ja siis oli ka laste Kormidega pidi aitama. Kas kirikumuusiku töö Saksamaal mõnes kirikus ja Eestimaal kirikus on ka erinev? Ma arvan, et üpris samasugune, võib-olla ainult kvaliteedi küsimus, seal on paremad tingimused ja võimalused. Eestis satub harva kirikuid, kus on väga häid oreleid. Muidugi leidub, muidugi on eesti kirikutesse ei tore leida, aga see ei ole mitte niivõrd üldine. Selle aasta jooksul, mil sa tegid kirikumuusikapraktikat Lübeckis sa olid kindlasti seotud ka koguduse tööga ja nägid väga hästi kõrvalt seda, mis koguduses peale kirikumuusika tehakse. Kui sa võrdled nüüd koguduse elu Saksamaal ja Eestis on see aktiivsem, võiks ju nii arvata ja loota. Väga palju aktiivsem, seda ka ei saa öelda. Loomulikult igal pool on omad sellised aktiivsemad inimesed, kes siis võtavad peaaegu kõigest osa ja ja nagu siingi seal koguduses siiski alalhoidlikud just vanemad inimesed. Sest nooremaid inimesi on ikka kogudustes ka seal väga vähe, mitte ei ole ainult siin Eestis, nii. Muidugi üks asi on lihtsalt see korralduslik külg. Seal koguduses, kus mina olin, selles koguduses tegutses neli pastorit. Juba see võimalus, et jagada nelja pastori peale terve kogudus ära, on hea juba luksus. Ja nii nagu ma kuulsin näiteks pastorite kohustuste hulka kuulus ka see kodukülastused käisid ka mingit tähtpäevadel, alati kui kellelgi siis oli tähtpäev kogutsest, siis üks pasteritest läks ka sinna. Käis, õnnitles, üritati isiklikule tasandile viia rohkem ja selle kaudu ka inimesi kiriku juurde tuua. Kui meil Eestis üldiselt räägitakse sellest, et Nõukogude periood on teinud palju kurja ja inimesed on selle tõttu võib-olla kirikust eemale jäänud aga kui Saksamaal on ka vanu inimesi üsna palju ja noori vähe, siis on põhjus ilmselt milleski muus. Miks ei köida ka Saksamaal kirik noori? Võib-olla seal tuleb jälle see heaoluriik ja kõik need probleemid esile. Leitakse, et juba on niigi kõik olemas ja milleks veel kirikut. Samas jällegi kirik on alati üks kultuurikandja kultuuri hälja olnud. Ja vähemalt kui nad ei tule kirikusse, siis nad vähemalt käivad seal kui muuseumis vähemalt niigi palju just Ravemündesse, just seda näha, et kirik oli tegelikult selle koha kski külastatumaid paiku sammas, kuna ta on suvel turistide keskus, kuurort linnakene kirikus käis suve jooksul väga palju inimesi läbi ja lugedes seda, mis kirjutati sinna külalisteraamatusse vahel tekkis päris hea ja soe tunne. Ja ma ei arva, et, et need kõik oleksid olnud ainult vanad inimesed. Kirikus paratamatult tuleb leida mingi laiem võimalus, et kõiki hõlmata tegevusse. Mina jällegi leian ka, et et siiski noored inimesed peaksid aru saama sellest kirikutraditsioonidest ja kommetest. Et kõik ei pea muutuma väga kaasajastatud ja tänapäevaks, midagi peab kuhugi jäämuga, mis ka kannab seda alalhoidlikkust. Muidugi, üsna karm oleks praegu nüüd öelda seda, et Saksamaal on kirikut muutunud muuseumiks. Ja muidugi oleks karm öelda, et seda ma ei saa öelda, samas muidugi pühapäeviti oli tegelikult päris rohkelt inimesi kirikutes, aga justkui noorte seisukohalt siis ega noori ikkagi väga palju klikkusine. Kas noortetöö on prioriteediks kuulutatud Saksamaal, kas on näha, et kirikud pingutavad selle nimel, et noori saada? Ja loomulikult pingutatakse seal seal peetik noorte jumalateenistusi ja ükskord toodiga selline noorteansambel kirikus SPD jumalateenistust seal kus ele ansambliga lihtsalt minu enda isiklik seisukoht on see, et kõik ei pea präänikuks tegema. Pigem oleks just nimelt ka noortele õpetada ja tuua nad just nimelt sellesse tavapärasesse igapäevasesse koguduse ellu, kiriku ellu, mitte neile midagi ülimalt populaarseks tegema peab inimesteni endini jõudma see teadmine, et seal midagi väärtuslikku Eesti luterliku kiriku juured on ju saksa luterlikus kirikus. Kui sa läksid Saksamaale kirikumuusika praktikale siis kas sa tundsid ennast koduselt seal kirikus? Ja väga esiteks mulle muidugi Traanide kirik väga meeldis, ta ei olnud mingi suur katedraal, oli selline soe ja armas ja teiseks muidugi liturgia ja üleüldse kogu jumalateenistuse ülesehitus on väga sarnane. Ja kuna ka eesti koraalid on enamus tulnud just saksa kiriku koraalidest tõlgitud siis oli kõik väga kodune ja omane. Mulle miskipärast tundub, et Saksamaal kõlavad need koraaliviisid koguduses kuidagimoodi ilusamad kaunimana kui Eestis. Seda ise võib-olla öelda, oleneb lihtsalt võib-olla organistist. Ma olen kuulnud ka seda, et Eesti kirikumuusika on mingisuguse reformi läbi elanud. Keerdkäigud viisi sees on ära kaotatud, et koguduse liikmel oleks lihtsam laulda. Eesti kirikus ei, tegelikult kui ma nüüd võrdlen neid korraga ala, siis ei olegi võib-olla tõesti mõni üksik see väikene punkteering rütmis ja väiksed asjad võib-olla on muudetud. Mõni koraal oli tuttav, aga siis ootamatult, kus mina oleksin teistmoodi meeleldi laulnud, oli hoopis teistsugune meloodia suund. Aga ei, ei saa küll öelda, et Eesti kuraalid oleksid igavamad. Kuidas on lugu jumalateenistuse pikkusega? Eelmises intervjuus me rääkisime eesti saksa koguduse diakoniks. Tema väitis seda, et jumalateenistused on tunduvalt lühemad Saksamaal kui Eestis. Ja eks seal jälgitakse ikka kella küll, päris täpselt. Ja üldreeglina ikka tahetakse, et jumalateenistus ei läheks üle tunni aja. Muidugi tuleb erandeid ette. Aga enamasti sellest üritatakse kinni pidada. Aga lõbus näide on mul tuua jällegi sakslaste külma kartlikkusest. Olles harjunud siin Eestis, et et kui kirikusse talvel lähed, siis paned end paksult riidesse topib mitu paari kindaid kätte. Siis seal on loomulikult soojendus olemas. Ja ühel jumalateenistusel talvel oli soojenduse üles ütelnud ja minu arvates ei olnud kirik üldse küll. Aga siis kuna admined soojendus ei tööta siis tehti sellest nii surnud number ja lühendati kohe jumalateenistust veel poole tunni võrra, et, et inimesed mitte ei külmetaks. Minule tegi see väga palju nalja. Ja ma mõtlesin oma oma kogemustele juba lapsepõlvest peale, kus istud külmas kirikus, siis mõtlesin, et need inimesed on ikka väga ära hellitatud. Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane Maarja Haamer olles olnud Saksamaal aasta aega kirikumuusika praktikal, mida sa sealt Eestimaale nüüd kaasa tood? Rakendust ei ole väga kerge leida. Ma olen siin juba vähekene, olen vaadanud ja otsinud ja loomulikult selle kogu selle projekti eesmärk ongi tuua oma teadmised tagasi oma kodumaale ja neid siin rakendada. Ja sain palju teadmisi oreli alal. Ja eks kirikumuusikuamet oleks muidugi kõige parem ja otsesem rakendus. Aga kui mõelda mitte üldiselt, mida võiks Eesti kirik Saksamaa kogudustest õppida, kas on midagi, mida nad teevad tunduvalt paremini kui meie kütavad kirikuid ja see on üks asi. Ei, mina küll ei tahaks hakata sealt mingeid eeskujusid tooma ja, ja õpetussõnu jagama, et vot nüüd seal tehti nii ja nüüd peate teiega tegema, mina arvan, et Eesti kirik, kui ta jätkab oma joont ja leiab oma suuna nii, nagu see on juba ammustest aegadest leidnud oma suuna ja liigub, siis ma loodan, et vast rappa ei lähe. Kirikuelu teemad on tänaseks kuulatud, saate algul rääkis diakon Clemens Krause Nõmme Saksa lunastaja kogudusest kus toimuvad ainsana Eestis saksakeelsed luterlikud. Jumalateenistused ja saate teises pooles rääkis Maarja Haamer Rooma kirikumuusika praktikast Saksamaal. Ühtlasi saime ka ettekujutuse sellest, kui sarnased või erinevad on luterlikud kirikud Saksamaal ja Eestis. Kirikuelu saata. Elektronposti stress on kirikuelu äpp r e-posti aadress, Gonsiori 21 indeks 15 null 20 Tallinn. Ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Soovin teile.