Kirikuelu tere, armas kuulaja Meelis Süld ja valisin tänasesse saatesse kaks teemat, mis näitavad kirikuelu hoopis ise kandi pealt. Täna on valimiste päev ja ilmselt on paljude mõtted liikunud poliitika suunas. Kirikuelu saates tuleb täna juttu kirikupoliitikast. Nimelt sel nädalal allkirjastasid Eesti kirikute nõukogu president Einar Soone pane ja Eesti vabariigi peaminister Siim Kallas ühishuvide protokolli. Millised on siis kiriku ja riigi ühishuvid. Saate teises pooles räägime tere ürituste sarjast, mille pealkiri kõlab, keegi hoolib. Kui tegemist on kristliku ettevõtmisega, siis pole vist raske aimata, kes on see keegi, kes meist hoolida võiks. Peaminister Siim Kallas neljapäeval kirjutati alla Stenbocki majas vabariigi valitsuse ja Eesti kirikute nõukogu ühishuvide protokoll. Mis on siis need valdkonnad, kus riik vajab kirikut? Riik vajab kirikut kui ühte sellist organisatsiooni, mis aitab tagada ja luua täiendavat niisugust vaimset kindlustunne, et ühiskonnas võib-olla kõige laiem määratlus, milles mina isiklikult olen väga veendunud sest me ju teame, maailm on äärmiselt heitlik ja, ja see väärtustusest süsteem, mida kirik propageerib, see suhtumine inimesesse suhtumine perekonda, on midagi niisugust igavikuliste ja niisugust, vähemalt väga pikale ajaliste traditsioonidega suhtumist, mis on väga abiks inimestele ja inimestele oma suhtumise kujundamisel. Nii et minu meelest me peame võitlema atismiga, mis omab väga praktilisi väljundeid, kus suhtumine inimesesse on tegelikult asendatud suhtumisega riigis ja muud sellist, mis on ilmselt pikema arutelu. Aga millest mina olen väga veendunud, et Me peame neid kristlikke väärtusi ja seda väärtuste süsteemi tooma inimesteni. No on ka muidugi praktiline pool. Kirik on mitmes küsimuses teatud sotsiaalabifunktsioonide teostajaks ja kindlasti riik on selle üle väga rõõmus. Kavatseb ka kirikut edaspidi toetada selles küsimustes diakooniahaigla küsimus või midagi muud taolist. Nii et see on ka puhtpraktiline poolase võiks olla palju laiem, aga just ma ütleksin peamine ikkagi kui üks institutsioon, mis loob meie kultuuritaustas meie ajaloolises, taustas meie ühiskondlikus, taustas inimestes täiendavat kindlustunnet ka haridus, haridus selles mõttes te küsisite, et kas nüüd riik näeb abi, on üks tervik on see, et inimesed vajavad, et ka teadmisi, teadmisi religioonist ja see oli üks keskne küsimus, mis kirikute nõukogu poolt püstitati ja mis vajab kindlasti edasiarendamist. Lugu on lihtsalt nimelt selline, et kuigi kõik kardavad hirmsasti usuõpetust kui sellist ja kindlasti mingit vägivaldset usub ei saa olla ega saa tulla või ühtede religioossete tõdede pealesurumist ei tohi tulla, ei saa tulla, aga samas on olukord tõesti selline, et kui keegi avaldab olemust kirikust ühiskonnas, siis selgub üsna pea. Tegemist on inimesega, kes tegelikult õrna aimu ei oma, ei, ei kristlikust religioonist, mingist muust religioonist ei nendest ajaloost ja nendest põhitõdedest ei, ei ole vähimatki aimu, mismoodi on piibli üles ehitatud. Ja see on kindlasti vaesus. Tähendab, et vaimne vaesus, mis tuleb likvideerida, nii et see oli üks keskne teema tõepoolest, millega me hakkame tegelema. Siin on muidugi väga palju praktilisi aspekte, esiteks ei tohiks olla vägivaldne, teiseks peab see olema asjatundlik. Täna peab olema ka õpetajaid piisavalt, kes on suutelised midagi arukat sellel teemal rääkima. Ja, ja kui seegi on niimoodi mehaaniline tagajärg olla vastupidine, mida me muidugi ei taha. Üheks ühishuviks oli nimetatud ka integratsioon, kuidasmoodi peaks enesest kiriku ja riigi koostöös paremini edasi minema. Me oleme siin sõlminud veel hulga mitmest protokoll ka selles, et lahendada kahe õigeusu kiriku omavahelisi vaidlusi ja oleme olnud selles päris edukad ja me oleme päris õnnelikud, et see on nii läinud. Nii et ilmselt aitab kirikutevahelises, kus tööle kaasa ja aitab kindlasti kaasa ka nende inimestevaheliste sidemete laienemisele, kes nende kirikute aktiivsed osalised on. Kindlasti, kui meil seni oli, oli Kreem sellega, et oli meil üks suur kirik, kes oli nagu kogu aeg mingil moel seadusega vastuolus ja vastavalt sellele ka meeleolust ilmselt niisuguse opositsioonilise hoiaku Eesti riigi suhtes. Kui ta nüüd seda enam ei ole, siis on see väga konkreetne samm integratsioonis. Lisaks tänasele rõõmustavat sündmusele oli alles Oleviste kiriku torni ja vaateplatvormi avamine, kus on riik kõvasti toetanud. Kuidas on tulevikus nüüd vanade kirikute kordategemine ja eriti ma tahaks rõhutada, et meil on vaja ka uusi, kuid, ja me teame, et kogudustel seda raha ei ole, et ehitada, aga mitmed plaanivad. Need on kõik väga kallid ettevõtmised, teatavasti ajalooliselt kirikud on suures osas riigi omandis ja riigil on kohustus, mida ta ka jõudumööda täidab pidades silmas nende muinsuskaitselist väärtust, et kirikuid restaureerinud üritaks, remonditakse no väga suured tööd Jaani kirikus Tartus käimas näiteks ja, ja muudes selles kirikutes ja seda ööd jätkatakse nii palju, kui seda raha on nii palju, seda siis selle peale kulutatakse neid väga huvitav küsimus on see, et oleks vaja nagu uusi kirikuid, seda enam, kui Moskvale alluv kirik ehitab uusi kirikuid siis see on muidugi väga keeruline küsimus, meil on ju ka mõned siiski mitte evangeelse luteri usu kiriku, meil on, meil on, Tartus on, meil on Tallinnas uus, eks ole, metodisti kirik ja nende kirikud on ehitatud. Raske on muidugi ette kujutada, et riik hakkaks mõnda kirikut ehitama lihtsalt, isegi mitte sellel põhjusel, et ka see on kallis ettevõtmine. Aga sellel põhjusel, et valiku tegemine saab olema üsna keeruline, kui me hakkaksime ütlemata, et riik ehitab luteri kirikule uue hoone, näiteks, eks ole, siis me ilmselt oleme tõsiste probleemide ees tõrjuda teiste konfessioonide õigustatud pahameelt, et miks siis nende eest ei hoolitseta. Aga ma arvan, et aeg läheb edasi ja, ja ka inimesed, kellel on palju raha ja kes peavad neid väärtusi tähtsaks, ehitavad uusi kirikuid. Näiteks Ma tean, et Viimsi vallas on väga konkreetne plaan ja käib rahakorjamine ja projektide tegemine uue kiriku ehitamiseks luteri usu kiriku ehitamiseks, milles minagi kavatsen ka kindlasti osaleda, kui minuni jõuab, nii et sellised projektid ilmselt ikkagi saavad olla nii-öelda kodanikuinitsiatiivi või kiriku vahetatud vaatlejate initsiatiivi korras. Vabariigi valitsusel on juba praegu ka koostöös Eesti Evangeelse luterliku kirikuga on olemas mitmed komisjonid, mille poolest erineb see koostöö nüüd Eesti kirikute nõukoguga ka vabariigi valitsusel ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku ka siin on kõik kristlikud kirikud koos või peaaegu kõik see on nagu see vahe ja valitsusel loomulikult sellisel tasemega protokolli on võimalik alla kirjutada ainult erinevaid kirikuid ühendava organisatsiooniga, mitte ühe kirikuga eraldi. See ongi seesama teemad, siis teised ütlevad, et aga miks mitte meiega. Eesti kirikute nõukogu president Einar Soone neljapäeval kirjutati alla ühishuvide protokoll vabariigi valitsuse Eesti kirikute nõukogu kohal. Missugused on nüüd Eesti kirikute nõukogu poolt need põhilised teemad, milles loodab kirik riigi abile? Ma ei ütlekski nõnda, et, et me loodame tingimata abile, räägiksin koostööst ja, ja see huvi on mõlemi poolne. Ma arvan, et me suudame ka ise abi anda. See oleks nende esimene mõte sellele küsimusele vastates. Ja teine on, ei suudagi ju päris täpselt välja ütelda, mis on need kõige tähtsamad kõige olulisemad Assad, sest me näeme inimest tervikuna. Ja kui inimesel on füüsiline valu, siis tingimata ta vajab esmaabi selles valdkonnas, kui tal on hingelised probleemid, siis ta vajab toetust seal. Ja see, mis puudutab sotsiaalset elutasandeid, ma arvan ka kirik siin näeb just inimest, seda individuaalset inimest, kuidas ta saab toetada ja sellepärast need töövaldkonnad, mis on erinevate ministeeriumidega mõeldud tulevikku tahaks ka konkretiseeritumalt ära fikseerida, siis võib-olla üheks oluliseks me peame siiski religiooniõpetust, see tähendab, anda inimestele kõigepealt teadmisi, et ta teab, milles seisneb kiriku olemus, milles seisneb religioon otsus ja siis ta hiljem saab teha juba oma valikuid. Ja selline informatsiooni andmine peaks toimuma väga erinevatel tasanditel alates koolis, lastele mingilgi moel selgitada neid asju, aga samuti ma nimetaksin ka täiskasvanute osas, kas see on mingisuguste erinevate vormide osas aga igal juhul anda teavet see oleks see barjäär, mis tegelikult on inimestele, et nad kardavad, et nüüd vahetatakse üks ideoloogia teise vastu, see on kuidagi pealesurutud, see on vägivaldne mis iganes. Ja ma arvan, et kui Berliini müür omal ajal lammutati, et siis seda barjääri on meil ka võimalik purustada. Kas seda ühishuvide protokolli võiks nimetada ka kuidagimoodi püüdeks teha tasa viitekümmend aastat nõukogude aega atistliku perioodi? Küllap ta seda on ja ma mõtlen, et kui ühishuvide protokoll väljendab nüüd head tahet, siis kirik on alati olnud valmis ju ühiskonna valupunkte mõistma ja püütud ka inimesi toetada, aidata kõige intiimsemas vormis hingehoidlikus töös osas aga samuti ka püüdnud kätt hoida ühiskonna arenguid pulsil üldse, milles me kaasa suudame aidata. Ja siin on muidugi küsimus, mis on meie ressursid Meie jõud nii inim- kui ka materiaalses osas ja küllap on selles ühishuvide protokollist lähtuvalt nüüd võimalik stabiilsemalt seda koostööd teha, et see ei sõltu enam kas omavalitsuse või ka teatud ministeeriumi ametnikust. Vaidete on antud nagu suund sellele, et tõesti valitsuse ja vastavalt siis riigistruktuurid on valmis aktsepteerima kiriku osa ühiskonnale. Eesti kirikute nõukogu president Einar Soone, mis on kiriku kõige suurem ressurss? Ma arvan, see on inimese usukindlus. Sest me ei räägi mitte ainult väliste struktuurides, nagu on kiriku ülesehitus, vaid me räägime inimesest ja ma arvan, et inimene ongi kõige suurem ressurss. Ja me saame Meeveeaa. Loo. Kai. Liivapeol selleks palveks nüüd jaa. Loo ojja. Sest ladvad neil olla. Lookaid. Kaudu. Kartunne Aadee tuulevaka. Kirja saada. Uskudes, et see saama Maas ja. Loo ojja. Tänase kirikuelu saate teises pooles räägime pereürituste sarjast. Keegi hoolib selle pereürituste sarja ettevalmistamisega on tegelenud kaks venda, mingi ellija hose saajas ning nagu nimigi ütleb, ei ole tegemist eestlastega. Ma olen, pärib Americas, aga minu naine on eestlane ja meil on kolm last. Minu tütar oli seal, sündis siin. Eestimaa Me kolime siia kolm aastat tagasi. Ma olen pärit New Yorkis, täpsemalt, mida sa siin Eestis teed? Eestis me ei jutlusta mitmes kirikus ja reisid erinevad linnas ja räägi jumala sõna. Nii et te olete põhimõtteliselt misjonäri täna siin Eestimaal? Jah, räägi sellest pereürituste sarjast, keegi hoolib. Mis on selle idee, mis pärast sellist ürituste sarja nüüd Eestimaal üldse alustasid? See idee on. Keegi hoolib, jumal hoolib. Pereürituste sarja sisse mahub väga palju kontserte. Kes on need esinejad, kes on need bändid ja koorid, keda te olete kaasanud sellesse pereüritustesarja? Tood teevad seal ja tema on ameeriklane, aga ta elab siin. Tallinnas on Amissi olev ja üks veel on atiiv Luuben. Tema olla minu veenhozee. Meeskond tuleb Ameerikas. Ja mispärast kutsutakse seda nüüd pereüritustesarjaks, mis on mõeldud just nimelt peredele, isadele-emadele ja lastele? On lastele erinevad üritused ja üks kõikidele igas vanuses ja noorteüritused. Kõik on seesama teema, keegi hoolib. Ma vaatasin Tartu ürituste Rava ja mulle jäid silma äriinimeste lõuna ja naiste hommikukohv, mida need endast Kustutavad seesama Tallinnas, meil oli Tallinnas naisteõhtu ja ärimehed, õhtul neljapäeval meie oli õhtusöök Radisson hotellis, see on suunatud kindagrupile. Meie mehed, Tallinnas ja Tartus on suur grupp ärimehed ise, inimesed on erinevad probleemid, see on lihtsam, kui see grupp on vaiksem kui keegi jutlustam, vaikse grupp, räägi tema probleemid Pärnus, meil on üks noorte peresöök, seesama kui laste haridus, kes on selle ürituse toetajad. Eesti evangeelne allianss ja Eesti evangeelne, luterlik kirik, missioonikeskus, kõik kiriku igas linnas. Pereürituste sarjast keegi hoolib, rääkis üks korraldajatest mingi Ellen, 100.. See ürituste sari on Tallinnas juba lõppenud. Õigemini küll kell viis algasid viimased kontserdid, aga Tartus ja Pärnus on ürituste sarjale sees. Tartus kolmapäeval kell 19 on Vanemuise kontserdi Tallinna gospelkoori kontsert. Päeval kell 19 on samuti Vanemuise kontserdimajas lastele sõnadeta raamatu kursus, õpetatakse lugema raamatut, milles pole ühtegi sõna. Missugune see raamat siis väljend näeb? Millest see räägib, seda saavad lapsed teada kolmapäeval kell 19 Vanemuise kontserdimajas. Ning samuti kell 11 ja täpselt samas kohas Tartus Vanemuise kontserdimajas on neljapäeval, 24. oktoobril Tartu akadeemiliste kooride kontsert ja samuti on siis täpselt samal ajal lastele sõnadeta raamatu kursus. Reedel, 25. oktoobril on Tartus sadamateatris noortele mõeldud kontsert inglisekeelse pealkirjaga Su Girls esinevat toot, Davidson Luuben ja Triin ruum. Needsamad mehed, kellest oli ka eelnevas intervjuus juttu. Pärnus on pereürituste sari, keegi hoolib. Laupäeval ja pühapäeval laupäeva hommikul kell 11 algab lastehommik pealkirjaga suure meistritöö. Kutsutakse vaatama, kuidas värvid võivad rääkida. See lastehommik on Pärnus Strand hotellis ning samuti Pärnus. Strand hotellis on pühapäeval, nädala pärast, 27. oktoobril kell kuus õhtul kontsert, kus esineb konforte. Ning kõigil nendel üritustel on, kelle jaoks on see saajas, kes on see mees hose saajas. Las mees tutvustab ennast ise. Taas Oregonis, kus on palju metsa ja puid, nii nagu ka paljudes kohtades Eestis. Ma olen abielus, abielus üheksa aastat ja meil on peres päris väike poiss Jona, kes on kõigest kolmekuune. Mul on põnev olla Eestis, kuid samas igatsen näha oma poega. Seega ootan juba, et võiksin jõuda paari nädala pärast tagasi koju. Otra sirab menipsi poogen. Chises George Euroopas ringi rännates avastasin ma, et paljud inimesed ajavad segamini Jeesuse ja kirikuna. Nad ei taha kirikut ja seega lükkavad tagasi kakk Kristuse. Kuigi ma arvan, et kui inimesed kohtuksid temaga ja mõistaksid, Ta ütles, mõistaks siis, mida ta õpetas, mõistaksid, mida ta pakub. Siis pöörduksid inimesed kindlasti eestlase poole. Ja siis nad leiaksid, et kirik on koht, kuhu kuuluvad inimesed, kes armastavad Jeesust. Liiga paljud inimesed üle Euroopa ja ka Eestis on lükanud tagasi kiriku ning ühtlasi Jeesuse Üritustesarja pealkirjaks keegi hoolib passikides sõbraeses sahvris. Ma arvan, et sa võtab kokku selle, mida Jeesus pakub. Teatavasti ei ole meid mõeldud elama omaette, et jumal ei teinud meid sellisteks. Ja kuna inimesed ei näe Jeesust, siis nad ei mõista, kui palju ta tegelikult meist hoolib. Ma arvan, et kui ma küsiksin tudengi käest tänaval, kes pole elus kordagi kirikus käinud, mida sa arvad Jeesusest? Vastus ei oleks ilmselt ta hoolib minust. Seega enne, kui inimesed tulevad, me tahame, et ma teaks teemat. Kui sa tuled sellele üritusele, siis ei lükata sind, Helja, sind ei panda end halvasti tundma. Sind ei lööda pikali. Pigemini tutvustame Jeesust ja et ta hoolib meist šiisasse saatel idas. Te räägite emadele-isadele lastele ärimeestele teema on sama. Kuidas. Kohtumisel on sõnumi vorm täiesti isesugune, ometi sõnumi sisu on sama ja see keskendub Jeesusele. Säri inimene mõistab Jeesuse tegevust, ilmselt tuleb valida teine lähenemisnurk. Kui sa räägid emadega, siis sa räägid teisi lugusid. Nii tegutses Jeesus, kui ta oli maksukogujate, aga siis ta rääkis rahast, põllumeest aga rääkis ta maast kaluritega, kaladest. Ma olen püüdnud rääkida nii, et ka need, kes pole kunagi kuulnud Jeesusest või pole kunagi käinud kirikus, et nad võiksid tunda, on hästi ja võiksid kuulda sellest tõde. Enne tõusevad arvata, kas inimesed tunnistavad vajadust selle järele, et keegi hooliks, paabu ei näe. Politsei Ensustegenert aeru. Ning ilmselt mitte. Aga see on piisavalt huvitav pealkiri, kellelegi mõtlemiseks keegi, kes on keegi hoolib mida tal oleks pakkuda. Suurem osa inimesi ei mõista, ajavad jumalat ja seepärast tulebki meil teha selliseid ettevõtmisi. Kui me ootame, et inimesed tuleksid kirikusse siis nad ei tule. See on tõsi. Niisiis me tahame minna välja ja inimestele näidata, anda neile võimalus läbi erilise ürituse koos hea muusikaga. See on peaaegu nagu ettekääne, miks tulla ja siis armastava viisil hoolival viisil esitleme Me noomiti Jeesusest, keeringuey, põsed eneses vihises. Kas Ameerikas tehakse selliseid ettevõtmisi tihti? Meil Eestis on see siiski pigem haruldus jazz, ennu, Enzampards, jahjah, mõnes kohas küll, aga igal maal on see teisiti. Ma arvan, et kui sellised üritused toimuvad, julgustama kristlasi neist osa võtma sest see võiks tekitada huvi, mida kõike võiks korraldada. Need ei ole eriti keeruliselt üritused. Need ei ole sugugi kallid. Aga vajalikud, sest me jõuame inimesteni just seal, kus nad parasjagu on. Kutsume inimesi neutraalsesse kohta teha seda väljaspool kirikut, on hea. Need on tasuta ja mõeldud kõigile. Ja kui me korraldame selliseid ettevõtmisi, kapp ka Eestis rohkem juhtuma, mitte sellepärast, et mina olen siin või siis nende ürituste tõttu. Aga see on ja teistsugune võimalus anda edasi sõnumit Jeesusest. Ma arvan, et riikides, kus seda tehakse, nähakse ka head vilja ja kasuelling Kanžis Tiusam senti fänn. Peresse. Kas te ootate pereürituste sarjale? Keegi hoolib rohkem usklikke võitmit. Ma loodan näha mõlemaid kõikidele kohtumistele on tulnud kristlasi, see on hea, kui me oleme tegelikult palunud neil kutsuda kaasa ka oma sõpru ja eesmärk oleks, et osaleksid mõned kristlased, kes alles kahtlevad ja kõik kuulaksid sõnumit Jeesusest. Mida rohkem selliseid üritusi teha, seda rohkem mittekristlasi ka tuleb. See on see, mis juhtub Ameerikas. Kui veel mõned teha, inimesed kuulevad sellest ja tahavad ka ise kogeda. Kuna üritused on tasuta, siis pole ka põhjust mitte tulla, kui õhtul. Ka nendel, kes pole huvitatud kristlusest, see on tasemel üritus tunneks piinlikust ja võiksid seda nautida. Ja see on eesmärk. Nii nagu juba been pääst, Joe, et nad seda ka nautida, siis head muusikat ja muusikat. Ja veel kord see sõnum pole alandav, pealesurutud, see on julgustav sõnum elust koos jumalaga ja sellest, kui hea sa võiks olla. Kui inimene küsib, kas see võiks olla ka minu jaoks siis tule ja saa teada. Kirikuelu tänases kirikuelu saates rääkisime Eesti vabariigi valitsuse ja Eesti kirikute nõukogu ühishuvide protokollist, mis kirjutati alla neljapäeval Stenbocki majas. Ja rääkisime ka pereürituste sarjast. Keegi hoolib. Minu nimi on Meelis Süld, ka mina hoolin teist ja soovin teile kõike paremat.