Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas? Tere, minul on Riho Lauri Saar. Kas teie mäletate oma esimesi lugemiselamusi? Mina ausalt öeldes mitte aga mina pole ka Peeter Volkonski, kes tänases lapsepõlvekirjanduse saates räägib, kuidas ta omaaegse ajalehe noorte hääl abil lugema õppis hiljem juba tähekese kaudu rahareformi vajalikkusest. Aru sai? Peeter Volkonski, milline on sinu esmane kogemus raamatutega, millal raamatud jõudsid sinu teadvusesse ja milliseid raamatuid need olid? Tegelikult ei saagi ju niimoodi öelda, et millal nad jõudsid teadvusesse, sest võib ju öelda, et ma sündisin lausa raamatutega keskel. Meil oli kodus hästi palju raamatuid ja see oli kuidagi täiesti loomulik. Koduosa oli raamat, riiulid, mis olid raamatuid täis ja noh, ega ei saagi öelda, see on, ongi kuidagi kogu aeg olnud osa minu elust ja osa minu kodudest ja seetõttu on väga imelik tundub mulle, et kui on vaja raamaturiiulit elemente väärset raamaturiiulit, et siis sa seda mööblipoest ei saa. Sa pead laskma pead meistrimehe kutsuma ja laskma teha. Raamaturiiulipoes ei müüda, ei ole olemas enam mul oli, just, oli hädaraamatud on siin, osad on juba põrandal, riiulid on täis ja siis pidin kutsuma meistrimehe, kes kes tegi. Ma ei tea, milles asi on ja see on juba no väga pikka aega. Kas sa mäletad ka seda aega, millal sa lugema õppisid, mismoodi see protsess käis, kas sa mäletad käki, isegi seda, millised olid need esimesed raamatut, mida sa käes hoidsid? Seda, kuidas ma lugema õppisin, mäletan väga täpselt. See tundub uskumatuna, aga see on tõsi, ma hakkasin lugema tõesti väga vara, ainult kolmenegi veel kahe poole aastane ja ma mäletan seda hetke väga selgesti, ma olin põlvili vanaisa kirjutuslaua peal ja seal oli ajaleht, Noorte hääl ja see noorte hääl oli trükitähtedega kirjutatud siis põlvili seal peal olles. Äkki ma mäletan väga, väga selgesti seda hetke, kui ma äkki said aru, et ma lugesin kokku noorte seal ja siis ma hüppasin kirjutuslaua pealt maha, jooksin teise tuppa, kus teised istusid laua taga, vist olid mingid külalised ka. Kargasin ringi ja karjusin noorte hääl, noorte hääl, noorte hääl ei saanud aru, mõtlesin, et laps on lolliks läinud või milles asi on. Sest keegi ei uskunud, et ma ütlesin, ma lugesin, ma lugesin. Ta ta teadis, et see on noorte seal ja lihtsalt arvab meedia. Aga siis, kui selgus, et minuga oli väga raske edaspidi käia jalutamas sest jäin iga tänavanurga juures seisma, et lugeda kokku tänavasilte siis oli selge, et üllataval kombel laps on tõesti lugeda hakkavad sellises väga varases lapsepõlves. Ja kuna dolla seal olid ju tänavasildid nii eesti kui vene keeles, siis ma üksiti omandasin kirillitsa veealade, aga esimest raamatut, mis ma, mida ma iseseisvalt lugesin, seda ma küll ei mäleta, aga ühte pealkirja äärt pealkiri on veelgi varasemast ajast ja seondub, tundub uskumatuna, et ma seda mäletan siis noreenika ka tita. Aga kui ema ütles mulle bee sõrageene, siis mulle millegipärast väga meeldis ja naersin selle peale, kas ma üldse rääkidagi oskasin. Mäletan, kuidas ema kummardas mu poole, ütles seda ja mulle väga väga meeldis võluva mõne mõnda sa juba Oscarile uskumatuna tunduv Ülywara ülivarajane mälestus Tolstoi näiteks ju väitis, et ta mäletab, kuidas ta oli. Vaata tol ajal beebi oli, siis seoti, pandi pulk jalgade vahele seote hästi kõvasti kinni. Imikud Tolstoi väitis, et ta mäletab seda kuidas tal jube kitsas pisarad liigutada. Kui sa rääkisid oma esimesest lugemiselamusest sellest samast noorte häälest kui vana sa olid kuskil kaks ja pool kas sellest ajast edasi lugedes kokku neidsamu tänavasilte kas lugemine läks sellise sujuva protsessina, kas edasi tulid raamatut või, või jäise nendesamade tänavasiltide peale mõneks ajaks lehtede peale või millal need raamatud tulid, millal sa neid lugema hakkasid? Ma ütlen, et ma ei mäleta, mis oli esimene raamat, aga see tuli kuidagi niimoodi ise iseenesest ja muidugi seal oli ka väga suuri, selliseid absurd. Võib öelda, kuna loomulikult olid enamus raamatut, mis meil kodus olid, olid ju täiskasvanute raamatud. Mäletan veel enne kooli enne kooliminekut, enne esimest klassi hakkasin ma näiteks meelsuse la hävingut. Ja see oli, ma mäletan ka, miks. Miks ma selle Askysi sellepärast et selle tagakülje peal riiulis oli. Häving all oli vanaaegse kahuripilt. Ütlesid, et oi, et see võib-olla hästi hästi põnev rahvat. Ma ei mäleta sellest absoluutselt midagi. Praegu uuesti üle lugenud. Ega ma teda minu meelest tegi avalduse läbi ei lugenud ka? Ei kuidagi, pilt ei olnud ka sees. Aga jah, üritasin vähemalt. Mitmetel selles samas saates olnud intervjueeritavale on sõnaga lapsepõlve kirjandus läbi käinud paratamatult selliseid raamatuid, et nad on lugenud hästi palju seiklusjutte muidugi mitte kõik tingimata, aga noh, seesama legendaarne sari Seiklusjutte maalt ja merelt see on olnud nagu paljude inimeste lausa selline kohustuslik lugemisvara. Kuidas sinule meenub, kas sa saad öelda, et sa oleksid lugenud mingit teatud tüüpi raamatuid ja võtsid sa ette raamatuid, mis riiulites kättesaadaval oli nagu sedasama hävingu näide, kus oli kahuripilte, mis tundus huvitav või, või hakkasid sa lõpuks mingil hetkel ka valima ja eelistama teatud raamatuid, millised, millised raamatud sulle lõpuks südamelähedaseks saite, mis vanuses? No seiklusjutte maalt ja merelt, see on ju, no loomulikult selle eest nii-öelda ei pääse ju. Meie võlvkonnas ei pääsenud keegi ja issakene, kas nüüd ei olnudki halod, raamatud, kõik need musketärid ja kuigi ma pean ausalt ütlema, et need 20 aastat hiljem ja 10 aastat hiljem ja tundusid kuidagi ka vana ja nahksuka jutud külma, üritasin hakad alustada? Ei, ei suutnud. Ühtegi nahksukajuttu lugenud küll, aga mis eesti ajal ilmusid vinnetud, see oli ka üks üks. Vot oligi niimoodi, et meil oli üsna palju seda eestiaegset kirjandust jäänud ja ema omaaegsed lastele ajakirja laste Rõõm ja laste maailm. Et neid peab küll tingimata mainima, sest need ma lugesin, kõik, nad olid niimoodi köidetud kokku emal kaante vahel ilusti korralikult etnolugesin külge kaanest kaaneni, kõik seal oli mitte ainult tolle ajakirjanike, vaid seal olid ka lugejate loomingut öelda laste omaloomingut väga palju ja seal oli selline süsteem see, et nii-öelda varjunimede süsteem, et sinna kirjutati, siis igaüks võiks endale varjuline, seal avaldas ja näiteks väike Eno raud avaldas oma lugusid ja kirju laste rõõmus nime all Eno sammalhabe sammal habemest ju teatavasti sai veel kõigile tuntud tegelase nimi hiljem. Rõõmust ja laste maailmast laste maailma kõige väiksem, aga nendest mõlemast tekkis mul mingisugune väga ilus ja puhas pilt. Eesti Vabariigist oli ju võrrelda täheke ja säde, pioneer. Ja vot huvitavat, et laps, laps tegi, ta nägi seal vahet kohe ära, et kuidagi või oli siis teistmoodi midagi, nüüd on teistmoodi ja et kui võrrelda siis skaala kausiga ka kaldus kõvasti selle vanema asja poole. Milles põhjus võis olla täpsemalt, kas need maailmad olid lihtsalt niivõrd erinevad, mis vaatasid nendest väljaannetest vastu? Jah jah, täiesti erinevad ja need laste rõõm ja laste maailm tundusid, et need olid. Need olid kuidagi omad, aga täheke ja pioneer, seal oli tunda, et midagi võõrast nad nad ei olnud, seal oli kohe tunda, et, et see ei ole siiras või midagi, on. Mäletad, kui oli rahareform 61. aastal, kui kümnerublase asemel tuli 10 korda läks vähemaks 10 rubla Aleksei üheks rublaks ja 10 kopikat üheks kopikaks edasi, siis tähekeses oli selle kohta jutt ja, ja ja mäletan täpselt, et seal oli öeldud, et et nüüd siis ei nurise enam isa ka pahaselt, et rahatähed on nii suured, et ei mahu rahakoti ära. Niimoodi seletati 60 Akva äike latele ehk Üritaks ideoloogilisest mete. Igal tasandil. Aga lasterõhus, midagi sellist ei noh, kõik oli kuidagi oma ja mõtlen. Siin minu jala juures norskab enne sinu koer, mis ta nimi on, priourik? Rioorik siis, kui palju. Kui tihti just lastele avaldavad väga suurt muljet kokkupuuted loomadega aga kohtadega, kus nad elavad või on kas sa mäletad, et sinu lapsepõlves oleks kas siis loomadega või siis mingite paikadega seoses olnud mingisugust huvi teatud kirjanduse või teatud tegelaskujude vastu? Meil oli ju lapsepõlve, minu sündides oli ta juba olemas, oli Kanada hunt Hassan. Ma olingi, justkui ta võttis mind oma lapsena, arst on pildid alles, kus veel imik vankris ja tema on vankri kõrval lamab, valvab üks kvartal. Hüppas üle aia ja jooksis mulle lõhna järgi lasteaeda järele näiteks isegi. Ja ta suri, kui, kui esimeses klassis Ja kas need kirjad sellega taha lugesin, siis ma olin juba suurenes, ilmus ajalehes säde järjejutuna, see oli mingi põnevusjutt sõja ajast, kus oli üks hundiga koer, kes olis. Ta oli küll ta ei osanud rääkida, aga tal oli inimese tasemel mõistus, see oli kuidagi niiviisi, et sakslased olite aretanud. Aga siis ta oli oma tasemel nii kõrgele jõudnud, et ta sai aru, et natsid on pahad ja põgenes venelaste juurde, et neid aidata, hoopis. Ma ei mäleta, mis ta nimi oli, aga igatahes ma mäletan, kuidas ta selgeks tegi, kes ta on. Ta, kuidas venelaste juurde sattus, siis saadi kuidagi teada, et ta on sakslaste juurest tulnud, et Juudo saab saksakeelsetest käsklustest aru, siis kutsuti üks, kes oskas saksa keelt ja selleks, et seletada rannikesele, et noh, kas ta on siis ta võttis laua pealt pliiatsi ja hammustas selle pooleks. Mille peale küll see venelane saksa keelt oskav venelane mõistatas, mis koer sellega öelda tahab ja lõpuks tabas, küsis, et halb Manš pool inimene Eleveres, kuid Zarei. Tegin niimoodi selgeks tan pool koer. Aga kuna ta teadis, kus igasugused asjad sakslaste juures on, siis ta hakkas juhatavaid ja tundis ära kõik sakslast Nonii diale. Vot niuke lugu oli selle võtta ja mis seal siis Luthori järje jutel? Sinu koera nimi on priourik. Kui minu mälu mind ei peta, siis kas ei olnud need Rinurik sine osjad? Trevor? Kes olid esimesed Vene suurvalitsejad, ajaloolised kujud? Kui palju sa mäletad, et näiteks ajaloolised tegelased, kangelased on sinu lapsepõlvest läbi käinud kasvõi levikirjanduse? No ikka sest et kuskil kuuekümnendatel esimeses pooles või ka silmuma eluloosari ja ma mäletan šarli apini, autobiograafia oli, oli väga huvitav, siis oli servanud vot Sermontes elulugu, see oli niimoodi, et paralleel selles klassis käis Peeter Olesk ja juhtusime teinekord koos koju minema. Aga me käisime rahume koolis tolleaegses 20 seitsmendas üle, Vabaduse puiestee oli raamatupood ja siis astus väike raamatupoest läbi ja ühe korra ma mäletan, hakkasime minema ja Oleski ütles, et tal oli juba siis juba lapsena selline spetsiifiline hääl, ole. Aastume raamatupoest läbi mulla servarbesaja elulugu kinni pandud. Viiendas klassis. Ja siis. Oli ju sari ajalooline romaan, need olid väga huvitavad ja muidugi lisaks sellele seiklusjuttudele oli lugu, mis kestab siiamaani. Maailm ja mõnda suurepärane sarinöörid meil kõik olemas, neid ma neelasin väga suure huviga. Vaat siis ma mäletan, mul siiamaale jäänud, mõistab, kas vanaisa oli insener ja tal oli kolm mustaraamatut ja raamatuselja peale ja kaane peale oli kirjutatud hütte kahetega kolm köidet. Ja Ma ei tea siia maalemise hütte, tähendab, ma küsisin ta käest, ta vanaisa ütles, et seda tähendabki, ongi hütte ö täis ainult numbreid, igasuguseid, igasuguseid tabeleid, mingit insenerivärki juba siia ei tea, mis numbrid, mis tabelid. Aga see midagi nii saladuslik, kaeb korduvalt. Korduvalt võtsin riiulist neid välja ja uurisin, jaa, jaa, püüdsin aru saada ja või õigemini mitte aru saada, vaid vaid püüdsin ette kujutada, et kui ma suureks saan, et kuidas ma neid numbreid jagan ja ja millised nendega teha võinja. Väga, väga niisugune teaduslik ja fantaasiat arendav ja ma mõtlesin, et kui nendest numbritest kõikidest aru saada, et siis kindlasti võib raketi ehitada ja igasuguseid selliseid, selliseid asju, aga see, see hütte oli, tundus mulle mingi sellise asjana nagu mõnede arvavad, et Tiibetis on peidus üks raamat, kus kõik on sees. Kõik saladused ühes ühes tiibeti raamatust umbes umbes mingisugune selline selline tunne Me istume praegu siin, sinu, Tartu Tammelinna kodus, kui ma vaatan sinu selja taha raamaturiiulisse siis ma näen siin enamuses venekeelseid raamatuid. Kui sa ütlesid, et sa õppisid lapsed nendesamade tänavasiltide pealt kahes keeles lugema, ehk siis said kirillitsa selgeks kas sinu Mu lapsepõlve, ükskõik, mismoodi me seda lapsepõlvega siis ei defineeriks, kui pikalt. Millal sa hakkasid vene keeles lugema ja kui palju sa vene keeles lugesid, mäletad sa ka, milliseid raamatuid lugesid? Ja siis ma lugesin vähem sellepärast et venekeelsed raamatud olid koledamad, tähendab juba kuidas nüüd öelda, žürist võib, Nad olid kuidagi väga rasvase kirjaga, mind häiris just just mitte et tähed teistmoodi või mitte, mitte kirillitsa pärast. Aga just see, see trükikiri oli kuidagi häiriv. Tõesti tõesti rasvane ja ma ei tea, Ok veel nendest eestiaegsetest raamatutest, ma arvan, et möll kus suuremat raamatud, need Reelika ka misjonäride emast jäänud näiteks oli sari lasteraamatute sari looduse kuldraamat. Nathan oli putukatest tari, öömori okaslinn, aga nõuka seal ilmus juba üks tšehhi raamat sipelgatest sipelgas, Ferda raam, äratan ka uhke raat. Aga jah, looduse kuldraamat. Ja siis ma mäletan Eno käest onu Nino käest Eno Raua käest sain Pompei viimsed, päevad endal oli kaks köidet kapten Bontecou laevapoisid ja siis Ühe korra Kumes huvitasime Kuressaares Saaremaal. Siis meie lähedal oli graafik Ilmar torniisakodu, kus tema soovitas paar maja edasi ja siis oli niimoodi, et siis me vahetasime, mina andsin talle Ilmar tornile med kapten Bontecou laevapoisid, et tema oma pojale saks anda, lugeda ja tema andis mulle kolm osa vinnatud uinnatav õnnetu jälgedes, õnnetu surm. Minu küsimus olekski olnud edasi just et lapsepõlves mängivat tihti suurt rolli ka lugemises see, et mida loevad sõbrad-tuttavad, vahetatakse kuid samas sõltuvalt inimesest, selle mõni inimene, loeb, on hästi, hoiab endale või siis armastab üksinda lugeda, kogub ise nii-öelda neid asju, mida ta tahab lugeda, kuidas sinul oli, oli sul selline aktiivne arutelu oma sõprade-tuttavatega, et mida loetakse ja selline raamatute vahetamine või, või leidsid sa pigem ise need asjad, mida, mida sa helistasid, lugeda? Ei, Me ikka arutasime ikka ja näiteks seal oli meil rõõm neljandas või viiendas klassis niisugune suur astronoomia huvi saadetavate, see oli vist Hannes Teder, kes pärast lõpetas keemia küll tippis. Paavst avastas perelmani raamatu huvitav astronoomia. Seda siis uurisime ja tegime väljakirjutusi ja no niimoodi ilukirjandusest, ilukirjandust, see on ka nüüd täiskasvanute raamatutega seotud. See on niiviisi, et eks me saime ju sellest, ega tol ajal meil ju vanemad rääkinud midagi, kuidas lapsed tulevad või kas me saime ja niimoodi kuidagi nurga tagant tänavalt seda teada. Ja küll me arutasime seda, et nojah. No hea küll, eks ole, et oi, tundub niiviisi, et selline vahekord, et, et nii-öelda nii-öelda pannakse sisse ja siis liigutatakse. Aga et mitu korda tuleb liigutada, et siis last saada. Edasi-tagasi see oli, meil ei segaseks ja siin siis tuli ühel päeval kooli Hanno Rohtla, kes lõpetas ka pärast tippi, on minu meelest. Poisid, ma tean, kuus korda ma leidsin kodust ühe paksu rohelise raamatu, mis oli ära peidetud, selle nimi oli deka Meroon. Ja ma leidsin Ühe jutu ühest mungast. See oli juttu, nimi oli kuradi põrgusse ajamise lugu. Seal oli seda kirjeldatud ja siis oli öeldud ja nii tegi Nad kuus korda. Oskab edasi-tagasi? Seal ja siis esimene esimene kokkupuudet varajase renessanss kirja väga, sest et et siis ma leidsin selle jooniga kodus üles olemas ka kuskil niimoodi hästi rivade nurgas ära pandud. Selle saate nimi, kus me praegu räägime, on lapsepõlve kirjandus. Lapsepõlve on muidugi hästi keeruline defineerida, millal ta algab, millal ta täpselt lõpeb. Iseasi, kas saad alati üldse ongi vaja teha. Kas, kui me kirjanduse võtmes räägime, kas sinul on olnud selline hetk elus, kus sa oled tajunud et nüüd sa ei loe juba enam selliseid raamatuid, mida lapsed tingimata jäävad, vaid nüüd nüüd sa juba loed nagu suurte inimeste raamatuid, kuigi needsamad näited, mida sa oled toonud, eks ole tegelikult ju võiks eeldada, et sa oled suurte inimeste raamatuid kogu aeg lugenud. See on, see on ju tegelikult kuidas võtta, sest ega siis need kolm musketäri ei olnud lastele ei olnud kindlasti mitte. Lihtsalt ajapikku on ta tulnud see lasteraamatuks, aga, aga tegelikult olid reageeritat Tügavalt täiskasvanud herilastele, aga ei no vot ei tea, sest kui sa oled juba, no võtame näiteks need need maailma mõnda raamatut, maks neid üsna varakult lugema ja neid ajaloolisi ja neid elulugusid ja vaat võib-olla olin mitte selline isegi, võib-olla niimoodi oleks õigem öelda, et mitte ei saabunud see moment, kus ma juba lugesin täiskasvanute raamatuid, vaid saabus see moment, kus ma enam ei lugenud lasteraamatuid lillasel. Aga seda ma ei, ma ei oska öelda. Sest vaata, siin on nüüd jälle see asi, et kuna mu ema ju teatavasti on lastekirjanik ainult aga palju lasteluuletusi kirjutanud ja tema sõpruse tutvuskonnas oli samuti palju ajakirjanike, siis ma ikka lugesin, eks ma sain Heljo Männi Toomas linnupoega lugeda, enne kui see ilmus käsikirjas veel. Või siis Agu Sihvka tika lugesin, eranaljakas lühikene Pippisid ja aga ei, ma ei, ma ei oska, ma ei oska, aga igatahes millalgi tuli, see tuli võib-olla siis, kui ma hakkasin otsast lugema Loomingu raamatukogus, mis olid kõik olemas, hakkasin algusest peale, mis ta hakkas ilmuma, 58 või 50 758 hakkasid nad ilmuma, seal oli kõik olemas. Ei, ma hakkasin otsast lugema kohe esimesest aastakäigust ja lugesin nad kõik läbi. Enamasti seal ikka Loomingu Raamatukogu nõukogude tingimustes, kui praegu mõelda, tegelikult. Uskumatu, mis seal kõik ilmus, vapustav ja saladus oli selles ju, et kui peegel oli nõuka ajal selline, et rahvuskeeles tohis ilmuda ainult selline tõlkeraamat, mis oli, tegeldi juba tõlk tõlgitud siis perioodika ehk ajakirjade kohta ei käinud ja Loomingu Raamatukogu on ju siiamaale, ametlikult on ta ajakiri. Nii et sellega sellega sai tohutult kõrvale vingerdada niisugusest reeglist elus tõesti uskumatuid asju ja väga häid ja pakse asju ka, sest et noh, pannik kaks, kaks, kolm, neli numbrit kokku ja oli sul paks romaan väiksema kirjaga kaev. Me oleme rääkinud kirjandusest, aga paljudele inimestele seostub kirjandus mitte ainult raamatutega, vaid loomulikult paljude kogemustega läbielamisega oma elust. Aga lisaks sellele ka näiteks mingisuguse kas või muusikaga, mida nad on selle juures kuulnud, see kõik moodustab nende jaoks mingisuguse terviku. Kui palju sinu jaoks lugemine, muusika? Ma ei tea, kui palju tol ajal oli võimalik näiteks ka mingeid filme näha. Kui palju see moodustas sellise ühtse kogumi sinu jaoks või, või oli oli lugemine ikka midagi täiesti eraldiseisvat kogu selles asjas? Ei, ta oli ikka eraldi ja sest vot mul on üks niisugune huvitav puudus, et kuigi ma olen ise, olen ju üsna palju kirjutanud laulusõnu, aga ma ise ei tea mitte ühegi laulu sõnu. Tähed muusikas ma oleksin kõige ebasobivam inimene seal võistlemiseks, siis ma tõesti ma ei suuda, kui keegi, kui lauldakse, ma ei suuda jälgida laulusõnu, no lihtsalt ei suuda. Kui ma ennast ronin, siis ka ei suuda, esimesed kaks rida võib olla ja ei no ei, vaat-vaat ei suuda, on, ma saan aru, et see on tõeline puudusi, ma ei tea, millest see on, aga ma lihtsalt lihtsalt ei suuda isegi ütleme, kui näiteks nats kive nagu sõnad on põhiline, kida on häälest ära ja, ja mis seal siis nüüd niiviisi ongi sama plönni pea. Nii et nagu muusikaks läheb või nii, on hoopis hoopis teine asi, kui kuidagi niimoodi, et ma ei saa niimoodi, et panen mõne hea muusika ka peale ja, ja siis loen head raamatut, samal ajal ei saa. Mõni saab, et võtab mõlemat korraga, osta mina, ja kui on mingisugune plaat, siis ma kuulan seda näiteks. Olen proovinud küll, tegin mingit konsi ajal mingisugust juba lavaka ajal tegi mingit oma kirjatööd ja olin just saanud mingi praansi plaadi, ma isegi ei mäleta, mis täpselt panin. Oi, et noh, panen peale, kuulamist. Ei, ei saanud, ei saanud, jätsin töö kõrvale, kuulasin. Ei saa niiviisi ikka ja ja kas ongi mõtet, sest ega praaž ei kirjutanud ju tapeediks taustaks muusikat ikka selleks, et teda kuulataks. Minu viimane küsimus. Kas sa oled millalgi nüüd kätte võtnud ka mõnda sellist raamatut, mida sa ajal, mida sa lapsepõlveks nimetasid, nimetaksid, mida sa lapsepõlve ajal oleksid lugenud ja mida sa oleksid huviga tahtmisega kasvõi isegi mitu korda uuesti kätte võtnud, läbi lugenud ja miks sa seda teinud oled? Tähendab, mul on, mul on plaanis küll, mida peaks tingimata uuesti lugema? See on tanki hote muidugi, selle raamatu kohta on öeldud, et, Seda peabki lugema mitu korda elus elu jooksul ütleme iga 10 aasta tagant 15 aasta tagant, et kord tavad sealt uued, mingisugused kihistused, mingid uued tasandit, mida, milleni sa lihtsalt ei ole enne olnud võimeline jõudma. See on nüüd mis, mis plaanis. Aga mida ma olen aega Baltika võtnud, on needsamad maailm ja mõnda sarjast raamatut, sest et ma olen andnud ülesandeks Viljandi kultuuriakadeemias oma üliõpilastele neid raamatuid lugeda ja nendega põhjal töö kirjutada, mõne raamatu vaja. Ja eks ma ikka jälle võtan ja vaatan, mis nemad on valinud ja ja tuletan meelde jälle ja siis, mis mulle omal ajal healt meelde jäi ja mis nemad on tähele pannud, et väga huvitav on see Te kuulasite saadet lapsepõlv ja kirjandus, mis on valminud koostöös Eesti Kirjanduse seltsiga oma poisipõlveelamustest, rääkis täna Peeter Volkonski. Saate panid kokku Maris Tombak ja Riho Lauri Saar. Kuulmiseni. Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas?