60 on see juba tagasivaatamise aeg või vaatad ikka eeskätt? Ja pole, see on nüüd ja praegu 60 minu jaoks on üks, üks hetk minu igavikus, nagu öeldakse ja ma arvan, et on üht või teist teha õelused. Tagasi ma küll ei armastav alati ja ei ole mõtet. Ei ole vaadanud tagasi, et ta tehtud on, seda, seda, seda, et pigem vaatad seda, mida, mida veel edasi. Pigem ma olen, elan praeguses hetkes ja valmistun, öeldakse homseteks vigaseks. Oled sa elus enda arvates palju vigu teinud? Valesid valikuid on teinud kõik mina, kaasa arvatud, aga kahjuks vahed, vaevikud, selgijad alles siis teatud aja ajavahemiku järgi, ehk siis tulevikus hetkel nad vead, valed valikud ei löögi välja. Nii et tänasest. Taevas oma valedest valikutest kas on liiga vara rääkida? Ma arvan seda, et need valikud, mis on tehtud, need ei ole sellise suure riskiga üldse et need on nagu loogiliseks jätkuks igapäevaseks töökäsuks. Mul on selline tunnetus alati olnud, et kui ma mingi vale valiku, siis nagu jääb midagi kripeldama. Aga samas see valiku osa lööb nagu üle. Praegu mul need valikud praegusel edaseks, puhta südamega tehtud valikud, et hing ei kripelda. Nii et iseendas urgitse ja sa ei ole, et sa, sa mõtled ja ütled, et vat, et seal võinuks teha nii teises kohas võinuks teha naa. Seda oleks võinud, jätab tegemata, seda oleks pidanud tegema midagi tehtud. Ei, ma üldse ei arva sa minevikus sorida. Pigem ma laskun minevikku lahti endast isegi need ilusad hetked, mis on olnud, need tulevad jah, hooti load välja, meil kõigil ikkagi ilusad asjad, eks ole. Ja ka halvad asjad tulevad mõnikord välja, aga minu jaoks ei ole nende nendele märgilist tähendust. Ei, ei plusse ega miinuseid, on lihtsalt olnud ja kuva nende kallal väga kaua, nagu kohmid seal siis lakkavad pigem segama. Et ma olen lastusele, minevikku, lahtisest, see nagu takistab edasi liikumist. Ma olen üht ja teist inimest kuulnud ütlevat, et tähtis on see, laske oma minevik lahti, aga samas keegi ei oska öelda, kuidas seda teha. Kas sina oskad nõu anda, kuidas oleks võimalik teatud asjad oma minevikust lahti lasta või kui minevik väga rõhub, et siis minevik tervikuna vabaks lasta? Ega see kerge ei ole, aga sa just eelnevalt küsis, et et oleksid, kas oleks nii teinud või oleks nii teinud, ei oleks seda teinud. Vaat need oleksid minul kõrvaldatud kõik. Ja ega see kergelt ei tulnud, mul ikkagi piinasid kõik asjad südamega vaadata, ilus on ikka sees ja ja iga asjast täiega teinud, tuleb maksusid elus. Aga iga inimene peab leidma oma tee kuidas tahes vabaks pääseda. Ma arvan, et see, mida, mida räägiksin praegu kellelegi teisele, annaksin nõu. Ma ei käituks õieti, sest iga inimene ise oma tee leiba oma õppetükid läbiva ja kui ta suudab läbida neid, nagu öeldakse, õppetükke, siis järelikult see igavesti seda vaeva. Aga põhieesmärk on ikkagi nii, et salajasel minna, sest sellega ei ole seal mitte midagi enam teha. Oleksid ei maksa. Aga oskaksid sa sõnaliselt kirjeldada, kuidas sina oma oleksitest vabanesid. Raske küsimus, ma räägin veelkord, et see kõigepealt tuleb inimene vaatama endasse et elama hakkama, nagu öeldakse, seestpoolt väljapoole. Meie ühiskond elab väljaspoolt sissepoole ehk siis läbi välise glamuuri ja ja tarbijamentaliteedi. Minul nagu oli sellevõrra lihtsam, sest et see elu viimane täpse treenerina olles olin ma looja, isik loov ja mul nagu oli eesmärgiks visioon, oli mingisugune plaan ja mingisugune tunnetus, mida pidin ära teostama. Et mind ei seganud see, et palju sellest saadud raha või mingi muu asi, väline glamuur veel olgu, et ma jah, olen ka tähehaigused läbi põdenud, aga see loovuse pooloimus nagu võimsam ja panin seda päris palju valu sisse, aga see, mis sa valmis tegid, see oli selline, pakub rahuldust. Ja kui ma vaatan, nüüd alati teevad, Pole tähendab endasse endaga asjad paika saama. Kui ma endaga asju paika ei saa, siis ei ole mul õigus teistele öelda, kuidas ta peab tegema. Ja kõige tähtsam on, et ma saavutasin endaga rahu selles mõttes, et. Ma ei piinada last enam sellega, et mida ma tegin valesti, mida varsti tegema või pidavast ja tegemata jätma. Et see, nagu täheldab, oli kõige esimene asi, mida selliseid ennast paika panna see, mida ma suudan, muutused muudavad, mida ma ei suuda muuta, ehk siis minevikku kuidagi muuta, enam vaiguma lihtsutada kaasa lohistan siis ta takistada, mulle öeldakse edasi arenemast retsept sõnadega on väga raske esimene asi sisemiselt endaga hakkama saama. Kui palju sind sinu arvates kõige selle juures on aidanud see aspekt, et sa tegeled palju hingeliste asjadega ja energiatega, energiate liikumist ega inimesed teisele ja nõnda edasi. Maega varem maininud, et kui ma olin nõndanimetatud lõbus mängija võib-olla inimesed arvasid must hoopis teistmoodi, minu tulevikku ei arvanud keegi ära. Siis tegelikult ma väga palju uurisin kirjandust, mis nagu öeldakse, ümber kirjutatud paberilehtedelt ja see aeg on niivõrd pikk olnud. Ja selle asja maa realiseeris ära need kõik need inimestega suhtlemise tegevused, realiseerisid, kui ma olin treener. Ma ütlen kohe asja välja, mis on, võib vastuhaldjad, võidakse tuua mulle valinud treener, kes oli väga impulsiivne, karm, väga nõudlik ja kohati ka väga vastik aga väga vastik mainida ise endale pärast mängu või pärast treeningut, sest ma pidin kasutama selliseid ideid, mis mul ei ole omased. Aga läbi selle vaimu arengu läbi enesekasvatusele, oma valusate õppetükkide. Ma õppisin ka suhtlema inimestega, õppisin läbi oma juhtimisoskuste kasutama inimesi maksimaalselt ära võttes väljundeid, et selle, mis seal tegelikult sees oli, mida nad välja ei tahtnud alateadvus anda, sest inimesed ei tea tegelikult, mis seal sees on, eriti selle aja mängijatel, kus noh, maksis ainult talong kuupalgaks ja väike väikene stipendium. Aga lõin visiooni, lõin nendele motivatsiooni. Ja ise olin nagu öeldakse, visiooniga isolarees. Ossa, siis oligi see, mis nagu aitas mind. Neid inimesi teostame, häda, millesse uskuda. Võib-olla, aga endal pidi asi selge olema, tollel hetkel lained olid ajast ees, tähendab treeneri tulemus. Ei, see on minu isiklik arvamus. Treene tulemus ei seisa alatundmises kaks, produtsent. Pead salatundma, 80 protsenti on töö inimestega, ehk siis seal juhtimisõpikus oled 80 20. Tänapäevaraamatute järgi. See oli see, mida ma kasutasin, ma by inimesed liikuma, lõi tingimused. Lõin staffi juurde, kes aitas neid inimesi ja asi toimis. Sa ilmselt vihjad. Kalevi ülesehitamise perioodil ja sa oled selle perioodi kohta öelnud ka seda, et oli sisemiselt, mis oli, aga tegevusest tuli olla ka Luksepp. Koloog absoluutselt, sest õhtuse treeningu seoseid võib-olla hoopis kuskilt linnapea juurest või Toompealt, kus oli vaja kellelegi midagi välja rääkida. Ma olen kirjutanud meievahelistest jutuajamistest sinu öeldud tõdesid ja ma läheksin nende tõdedega edasi. Ma tahaksin, et sa tänases kontekstis aastal 2009, kui sa oled saanud kuuekümneaastaseks pisut kommenteeriksid. Kõigepealt urgitseb sügavamalt, mitte ei hõlju pinnapealsetes kihtides mingil määral seal sellest juba rääkisid, aga palun. Ma tahaksin natuke lisa. Ma olen selline inimene, nagu ma olen, veevalaja võib olla väliselt pealiskaudne, aga sisend, kui mul tekib visioon, tekki motiiv, siis ma olen võimeline minema kõikides asjades lõpuni ja muutuma ääretult põhjalikuks. Ja siin ongi vastus sulle, et see ongi see, et kui mul mingisugune ütleme, valgus tunneli lõpus paistab ja ma tunnetan, et see on minu oma siis ma lähen sinnamaani välja ja muutun ka väga konkreetseks väga põhjalikuks, mis võib olla väliselt igapäevases elus, ei paistagi välja. On sul elus olnud? Ka selliseid hetki, mida sa oled ise teadvustanud, kus sa enese jaoks ka mõnel lühikesel hetkel pole näinud tunneli lõpus valgust. On küll, selles olid ka sina osaline ajakirjanikuna. Seal oli aasta üheksa, siis kui tekkisid klubide koondis, tekkis ja ma mäletan, me võitsime selle mängu. Tali, eks karikamäng. Me võitsime, aga ma tunnetasin, et järgmised ringi ma enam ei kontrolli. Sest see Kalev, kes oli koju toodud, oli jaotatud laiali kahe või kolme või nelja meeskonna vahel. Ja kui sa vaatad praegu eurokarikate meeskondades, siis sellist kooslust ei ole mitte kuskil varem või hiljem Euroopas olnud nimega klubide koondust. Sest see treener, kes sisuliselt peab selle klubi nagu võidule vormistama, on absoluutselt võimetu seda tegema, sest need mängijad kõik juba, kes olid laiali. Algajate nimi, oli BC Kalev, Tallinn olid juba erinevates kooslustes, kus erinev kultuur, suhtlemiskultuur, mängukultuur, erinev nägemus ja mis kõige tähtsam, kontrollimatult riigitus, aste, kvaliteet, sa ei teadnud, missugused mehed sa kätte said. Ja üks selline tähelepanu veel, sest need mängijad, kes tulid koju tagasi mängijad tulid koju lõpetavama korvpallielu mitte need, kes läksid. Palju aastaid oli mööda läinud, Pespifoor, nagu öeldakse, oli läinud juba. Nad ei olnud enam motiveeritud andma, kõiki välja jalgu suutelised andma, sest välja mikrotraumad, motivatsioonid, elamised, korda, saajad perekonnas, kõik, kõik olid need komponendid, mis segasid omatiivsed minu, minu arvates objektiivselt, võib-olla teistelgi subjektiivset tulemuse saavutamist ja ma tõin selle, mäletad pressikonverentsilt? Ja küsisin, Jaak, et mis on, et kõik oli okei, meeskond võidab väga heas seisus. Aga tegelikult tunnetasin seda, et ma olen võimetu seda asja tegema niimoodi kui oli mul ette pandud ja ma kaotasin selle, selle lahingu kaotasin mina. Ja ilmselt see oligi üks väga suur põhjus, miks lahkusin korvpallist, sest vuld olid võetud ära kõik võimalused kontrollida kõikide mängijate treenituse astet, sest kokku saime ju sisuliselt kolm päeva ennem ennem seda karika välgu teisel meeskond elavad 280 päeva koos. Kõik kogu staff töötab ühes suunas, hüppe tuleme kokku, teeme selle asja ära tegema ja sellest ei saanud ükski ajakirjanik aru, ei saanud ka minu kolleeg soonik sellest aru. Aga elu näitas seda, et mul õigus, me kaotasime väga tähtsa tähtsa mängu Toomasele tookord me oleks olnud halovooris ja ta kõrgel tasemel vajav vooris. Kuiv kaotus, kuuepunktiline kaotus, ütleme Türgis andis võimaluse mõelda meil edasipääsust, sest ja ka seal v Tiit Soku arutlesime pärast mängu, miks pärast nii vähe kaotasime, oleks võinud ka selle mängu silma peale mängu, vaatame kokku, valamisest armsad, mööda viskasime, no selle mänguga seal võitud siin võitsime ainult silmaga ja mäng oligi nagu öeldakse, kahe mängu suhtes neil ka. Ja siis ma tundsin, et, et noh, et nüüd on, nüüd on see piisk, kus ta enam vait olla ei saa. Ennustused, mis ma olen öelnud, tähendab suure täide läinud. Sest see, minu arvamus alates sellest, kui, kui Vutsitis ilmus kalevisse kui Krokatas professionaalselt treenima, aga vahepeal ainult mängiti eesti korvpallis nägiti Eidreeritud. Seal on niisugune läinud noori, kes praegu peaksid olema või on praegu ka meie tähtmängijad, teil on nii palju puudusi, mis takistavad 30 füüsilised võimed lubaksid mängida väga kõrgel tasemel Euroopas mitte midagi ühiselt häbenesin, ütleme, tipp kui pidu, aga just see tehnikamängu mõistmine, lugemine, mida tuleb ainult harjutades harjutades, harjutades visuaalse tööga. Ma võin sinu sõnu siinkohal ainult kinnitada, sest mõned päevad tagasi kuulasin ma ühte 40 minutilist vestlust meievahelist vestlust mis oli salvestatud seitsmeteistkümnendal juulil aastal 1993 ja ja kinnitan, et sa andsid Eesti korvpallile tulevikustsenaariumi ja me oleme just sinna tänaseks jõudnud, mida sa ennustasid. Aga see selleks läheme edasi. Ja sinu mõtted ma kaotasin, ma tundsin, et ma ei ole võimeline suutma edasi juhtima ja see oli raske hetk. Absoluutselt. Inimesi tuleb tunda seestpoolt, ka seda sa juba ennist natuke kommenteerisid, aga natukene võib-olla räägib ka seda lahti ka, nii, oled sa öelnud? Olen küll ja või ka natukene avada kaarte. Et 85 koma alustasin tööd, siis ega mul seda plaani küll ei olnud, et ma lähen nende mängijate hinge kallale heas mõttes. Aga alateadvus andis instruktiivselt sellise tõuke, et ma tegin endale selgeks igamehe siseelus pida, ta mõtleb, kuidas ta käitub siis, kui ta on närvis. Kuidas, kui ta on väga heas võitlusvormis, kuidas ta valetab mulle kuidas räägib õigust, mida ta räägib õigust, et sisuliselt mind aitas see ma isemängija? Ma olin kõik need asjad läbi teinud, et mind oli võimatu petta, aga ma läksin veel sügavamale. Ma ikkagi läksin nii sügavale, et vaeva nägin, teeme kehakeele järgi ära, kas see mees, tetratulemuse või tee. Ja, ja siin on ka paljuski minu komponentidele vastus, miks üks või teine mees sai teatud mängude nii vähe mängima, sest Ma teadsin, et see mees ei ole võimeline tegema seda asja ja paljuski ei eksinud ja ka tänapäeva võin öelda ära, kui ma vaatan mänge professionaalse kretinismiga. Kes peaks mängima või keda peaks mängullast. Siia haakub väga hästi ka veel, eks sinu mõttetera nimelt olen Maximalist, kui teen, siis teen, kui ei tee, ei tee üldse. Arvan, nii, et kui vaadata neid inimesi, kes on loovinimesed, kes piinlevad loovuses ja kui neil tekib see punane tuli, mis siin laua peal meil pole, tekib kuklas, läheb põlema siis valmis, neil on motivatsioon tekib ja te tekitavad ilusa maali või ilusa muusikaloo või mida iganes, sama, ka minuga, kui ma teen, siis ma teen. Aga kui ma ei tee slaidi, mindi ükski võim seda tegema. On sul elus olnud selliseid perioode, kus sa mingitel põhjustel ei ole üldse teinud? On küll, see periood algas 98 kui ütleme lõplikult. Ma väljusin eesti korvpallist seoses nööbitiga, kui nööbid ütles lepingu üles olu, et sel aastal saavutati nüübiti ainuke tulemus, ehk siis selle koosseisus oli messi karikavõitjaks rohkem rohkem võitlusi tüübid. Ja ju siis see oli see aeg, kus abiin selginema. Kahjuks oli selline kaheksa aastane periood, kus on pildid, on väga palju enesega olema enese selgeks tegema oma väärtused, oma negatiivsed pooled selgeks tegema, mida ma tahan sedasi saada. Sest läänes ka 50. aasta, eks ole, paljud ütlevad sellega, nagu lõpeb niisugune aktiivne elu ära, kui ma arvasin, et ei lõpe sellega aktiivnel ära, aga mul oli vaja selgeks saada veel mõned õppetükid ära õppida. Kõige tähtsam on see, et üks elus on, sa ei tohi vihastada, kõigepealt enda peale sai tohi haletseda ennast. Sa ei tohi vihastada nende peale, kes sulle haiget teinud tuleb, andestada neile. See oli kuratlikult raske. Aga ma suutsin sellega hakkama saada. Ja praegu mul on väga selge kõikide inimestega, kellega mul ei ole võib-olla kõige paremad suhted elus, korvpalliplatsi peal, väljaspool oma suusakõikide seda suhelda väga rahulikult, südamlikult või on mingi probleem? Kas iseendale on oma teod kõik võimalik andestada või, või mõni asi on, et ma olen ikka igavene tropp. Kurat, et ma seda seda tegid. Vaata, vaata tiite, vaat seesama asi, mis sa praegu ütlesid, et ma olin igavene tropp, ükskõik, kassad tegid negatiivset asja. Tegid positiivsed asja endale, sa ei tohi endast sõimata, sa ei tohi ennast alandada ega süüdistada, mis on tehtud seal tehtud samamoodi. Absoluutselt kuskil 10 aastat tagasi elasin palju asju üle, tundsige valingi, tropp, aga tänapäeval mõtlesin, et kõik need asjad, mis ma tegin, piir olemas on tehtud, need on minu avad. Sa oled öelnud seda, et alati tuleb näha lõpptulemust lõppeesmärki ja olla enese vastu aus olla enese vastu aus on tegelikult väga tähtis. Kui teen, teen nii, et ei peaks olema iseenda ees piinavalt valus. Täpselt nii, et need otsused ja lahendused, mis ma, ma räägin praegusest treeneriperioodi, tegin kõik oma parimas ära nägemuses kõige puhtamalt eesmärgi nimel. See asi tuleb ära teha ja need otsused, mis vastu võtsin, sageli tuli, olid sellised otsused, mis olid endalgi valusad otsused, ütleme mõne mängija meeskonnast mõne mängija vahetamine ära. Aga ma sain aru sellest, et kui ma seda siis ma karistan meeskonda, karistan iseendast, et see on nagu öeldakse, järgmisse etappi Pi liikumise huvides, ehk siis ka meeskonnaarengus nii vaimselt kui füüsiliselt, sest ma alati väärtustanud ka vaimset arengut. Füüsiline areng on füüsiline areng, müüsin energia on vaimse energia vundament tegelikult ilmalüüsis energiat, ta ei ole vaimset energiat, see ei ole mina. Kes sa ütleb praegu seda öelnud paljud, palju targemad inimesed ja palju-palju aega tagasi. Olgu, et vaimuinimesed tänapäeval ära, et noh, et kõigepealt vaim tegelikult füüsiliselt tugeva kehata ei ole mitte midagi. Vaim tahab, et tal oleks hea kodu, ehk siis hea, tugev füüsis. Siis ta saab maksimaalselt, nagu öeldakse, ennast realiseerida tunneb ennast kindlalt. Vaat see on kõige tähtsam. Seega vaimset energiat? Sinu arvates on väga ilusasti võimalik arendada füüsilise energia kaudu kehale. Absoluutselt mõlemad vajavad teineteist. Tasakaal peab olema üks lonkab. Nii inimese täiuslikkuse protsent kukub kohe. Sa olid ise sportlasena tipptasemel ja tegelikult oma taseme poolest pidanuksid jõudma ka olümpiamängudele ja teistele tiitlivõistlustele, noh, oli, mis oli, sellest sa oled sa ise palju rääkinud, sellest on palju räägitud. Aga samas oled sa öelnud sportlaste kohta, nii et suur sportlane ei saa olla loll inimene. Suur isiksus võrdub jumala poolt antud geenid pluss maksimaalne töö. Räägi palun ka seda natukene. Suur sportlane ei saa olla loll inimene, sa ütlesid seda ülimalt kategooriliselt. Ja ütlen ka praegu sellepärast et need inimesed, kes saavutavad maksimaalse tulemuse, ei saa teha seda ainult lihasvõimu arvelt. Kõrvade vahel peab olema sama, no palju, võib-olla isegi natuke rohkem, sest kõige tähtsam inimene peab tunnetama, millal on keha, võimete piirid. Loll sportlane, ütleme nii, ei tohi kunagi öelda ütelda jutumärkides, praegu selle jutu kontekstis, mis me alustasime, ei tunneta oma keha sageli enamus kordades tipptasemel tegijat oma keha, ta teeb täpselt seda, mida vaja sel hetkel teha. Täpselt nii palju, kui on vaja teha, ehk siis kui sa vaatad, mida vanemaks mängija saab, sa vähem ta hakkab liikva, ratsionaalselt hakkab ta liigutused muutuvad nii ratsionaalseks keha ise ütled plära, mida sa pead sel hetkel tegema. Ja vaat siin ongi see saladus. Inimene peab ennast tundma õppida kõigepealt. Ja siis saab ta rakendada, kui ta tunneb ennast, tunneb oma keha võimeid, vajadusi, siis ta saab ka maksimaalse tulemuse Saud kasutades ära vaibu. Võim. Ja samas on siin väike vastuolu selles, et oma ala suur tegija, olgu tegemist sportlase, suure kunstniku, kirjaniku või ükskõik mis alategijaga, võib iseenesest olla ääretult vastik inimene inimesena väga vastik käitumiselt oma noh, lähedastega suheldes ümbritsevatel. Selle kohta ma ütlen nii, et selle mehe, naise või mehe ego ei mahu tasku ega ületab kõik piirid, mis on ette nähtud. Ta ei ole oma egoga hakkama saanud ja vaat seesama asi ongi siin, ma ütlen veel ühe asja see inimene, kes nii käitub, ta võib-olla üks suur, aga ta elab väljapoolt sissepoole ehk siis läbi glamuuri ja selle, et mina ja maailm, kõik, teie teised ei ole keegi, just mitte maailm ja mina, vaid vastupidi, mina ja maamaal ja täpselt nii. Aga teine äärmus, Hemingway ütlemine, muidu tore inimene, aga siit kirjanik siis on väga halvasti öeldud, tegelikult minu arvates veel iga iga inimene, kes siia maailma tuleb, on oma oma väärtustega oma ülesannetega oma õpiprogrammidega, mida ta peab siin läbima, ükskõik kui hästi või halvasti ta teeb seda, see on tema, tema töö, tema tulemus seda teeb ja ütleme, minu jaoks on siiamaani arusaamatu, kuidas saab hinnata näiteks MM iluuisutamises. Sa oled niivõrd subjektiivne asi, kõik need paari eriti paaris seid, üksik, nii kaunid asjad ja, ja pannakse ühele palli, teisel on seitse palli. Aga töö on sama, ilu on sama, sama kirjutamine kailselt. Tähendab ainuke asi, mida komanemingee ka nõus, ilmselt see kirjanik, kelle kohta ta ütles, et siit kirjanik see võib-olla ei panud oma hinge sinna sisse, vot siin ongi see vahe, sa pead panema sellesse, mida sa kirjutad, ka hing peab olema sees sama nagu on lauljal üks mõlemal on hea hääl, aga teine imponeerib mulle rohkem. Ma tunnetan, et siit tuleb väga sügavalt tuleb see asi väljend. Koorile. Olen. Igav. Kes sotseevee selle ja Vaid siis, kui komista Tooni lõpu. Sa ütlesid, et iga inimene on väärtuslik, kas tänapäeva Eestis väärtustatakse inimest? Minu isiklik arvamus on see, et me räägime inimeste väärtustamisest, aga tegelikult me oleme Suht kaugel sellest, et me tõeliselt inimesi väärtustame. Meil ei ole aega, selle jaoks me tahame, tahame kiiresti-kiiresti saada rikkaks. Me tahame kiiresti-kiiresti midagi saavutada. Ja ma ei mõtlegi kuidagi saavutame arvest oma lähedastega, ei arvesta kaastöölistega, me ei arvesta võib-olla üldsegi mitte kellegagi. Ja iga inimene tahab saada tähelepanu, anda vaesem, rikkam, haritum, vähem, haritum. Miks ma rääkisin haritum sellepärast, et haritus ja haridus on kaks ise asja. Haridus on see, mis lastetoas kaasa, mis on emapiimaga. Aga haridus on see, mida sa mats õppis, haridus, matsi ei riku öelda absoluutselt. Läheks edasi sinu eneseütlemistega 1993. aastal, seitsmeteistkümnendal juulil, ütlesid sa, igal inimesel on oma saatus ja rada ja igal inimesel on oma kaitseingel. Ma olen 100 protsenti sinuga nõus, aga ma tahaksin, et sa enese seisukohalt seda kuulajale natuke selgitada. See, et kaitseingel on igalühel, see on tõsi, nisu kui mul, meil kõigil on oma kaitseingel, aga me peame teda tunnetama, peame oskama taga suhelda, käituda aga mis puutub rajasse ja Me oleme tulnud siia ilma teatud raamatuga koos, kus on meie elukirjas ja võimalik võimalikult nagu öeldakse, valikud. Ega meil palju ei ole, aga meil natuke võimalus kõrvale vasakule ja paremale ja seisatada ja siis otse liikud uuesti edasi. Aga sama saatus naeran. Milles küsimus? Hetkele, et palju asju ma tunnetan ette. Ja nii halba kui head. Et, et seesama saatuse rada ongi, mis suga kaasas käib, Ta vaid, sa pead tunnetama ära, mida ta sulle ette viskab, missugused valikut tegema. Õiged valed valikud, need muidugi saad sa tulevikus teada ja sa pead tunnetama seda, mis sulle antud Eesti käes on, mida sa, mida sa pead tegema, selle valik. Kas on hilja, tihtipeale, kui sa tulevikus saad teada, et sa tegid sellel hetkel midagi natuke hiljaks ja võib-olla võib-olla elus elus peaks natuke varem teada, saab? Tiit kahjuks ei ole targad. Sulevikuna oleme minevikus sorida, teame kõik see valesti, tegime või valikud, aga me ei saa midagi muuta. Aga see ongi see, et me, kuidas öeldakse, et sa elad nüüd ja praegu valmistuses tulevasteks vigadeks või valedeks valikuteks ja ajalugu näitab, et kas, kas siis on see valik oli õige või vale. Ega sa muuta ei saa, sa said otsusele ja kõige hullem on see, kui ohtusse langeta siis, siis sul ei ole mitte midagi. See tähendab aga samas sinu ütlemistes on väike vastuolu, sest ennist sa just ütlesid, et sa mingil määral intuitiivselt näed ka tulevikku. Ma ei taha mingil mingil kujul, no ma ei tea, kas materialiseerunud kujul sa ei saa seda näha, aga kuidagi ma ei taha, sa tahaks väga palju peatusega afišeerida. Aga tõesti ma võin öelda, et ma ka nagu öeldakse, baleva poolkera inimene, ehk siis loov inimene. Ja alateadvus on väga palju meid aidanud juba lapsest põlve, ma olen tunnetanud ette teatud asja ja intuitiivselt võtnud otsuseid vastu. Väga lihtne, selline asi treenib klaasul, aga plaan siin lõpetan treeningu ära. Ja ma vaatan siis seda plaani ja seda tegi 180 kraadi. Hoopis teine asi tähendab, töö käigus pidin tunnetama, ma ei saanud seda mõelda. Saega mõelda ei tunneta midagi valesti. A teadlased lükkasid õiged variandid ette ja samas kõige tähtsam on see, milles oli Ilmar Kullam väga tugev, ehk siis õiged vahetused, rütmimuutused, kõik, ehk siis see tunnetus, mida ühte või teist asja teha, seda ei oska mitte ükski treener, kes kasutab seda, aga tuleb sisetunne. Esimene otsus, mis tuleb seal õige, kui sa vahel hakkan mõtlema, sa mõtled, et kaks kolm varianti juurde ja siis võid öelda 95 protsenti eksinud see on nagu oma vanaisaga absoluutselt. Esimene otsus on õige ja ja niikaua kui ma selle järgi käitusin, nii kaua oli kõik õige ja vaat siin ongi see intuitsioon. Alateadvus ütleb mulle väga, põle tähendab seda, et sa pead õppima ennast usaldama, aga ennem sa ennast usaldada, kui sa ei tea, kes sa oled. Samas mina tunnen, et on olemas. Kuskil kas kõrgemal kaugemal kuskil keegi või miski kes kuidagi nagu juhib, kas sina oled, oled ka seda tundma? Natuke avan ühte asja veel oma elust. Panin kaheaastane, mu isa suri. 15. et ma läksin kodunt välja. Aga igal eluetapil on toimumas imelik asi, kui mängija ise tead minu minu vigureid ja, ja võis selliseid kõrvalhüppeid, mis ei olnud alati kõige paremad otsused. Alati on mulle näidatud ära kaks varianti, mis võib juhtuda, kui ma lähen seda teed, et siis ta vale käik, mis võib juhtuda siis, kui sa käitud nii tema kui ma käitusin, ma olen siiamaani käituda alati selle järgi, mis pole ette antud. Et siin ongi seletus, tähendab, et mõned asjad, mis ma olen ette võtnud, kui ma olen tahtnud minna vasakule, ega ma trennis ka tahtnud hakata, aga laule kreemalt helistas. Ma läksin. Et kogu aeg on nagu mul see tugi olemas olnud ja nüüd selle sellel teel, kui sa ütlesid praegu 60, mul asumber saab, siis ma võin öelda, et, et selle kogemuse järgi, et, et tõesti, et mujal näidatud minu rada ära mida hoitud kõige vahemast. Et võib-olla see, mis sa lapsepõlves ilma käin, ütleme kõikidest et mu elu ei olnud päris nagu lillepidu. Et see kõik nagu on korvatud, sellise juhtimisega ei ole lasknud meil nagu öeldakse, minna väga negatiivsed otsused või valikud, minna kohe tõmmatud tagasi rajale mind ja sadusid seda juba lapsest peale. Huvitav, kust kust selline äratundmine tuleb, aga peale veel üks asi siis hea küll, ma hakkan rääkima juba lapsest peale väga haige kopsudes väga nõrgad ja Ühest küljest länuminesse liinile 56 tuli ilmselt avastati, oli see aeg, päästis mu ütleme, elu ühtepidi ja teistpidi. Kui mul oli, noh, kui sul ikka Lädas kuude viisi sulasid kogu aeg palaviku, palaviku, palavik, paar nädalat on 30 940, sain teadvusetu. Ühel hetkel saabus selline hetk, kus sa hakkasid üle kõrbe minema, see tähendab sedasama mäe kõrge palavik, kuu kõrb, sa lähed taga, on üks selline, selline mõnus roosa valgus ja sa tahad sinna minna ja sisse astumas, kui tuli selline kuldne tõld kuldse hobusega kuldses Raudruses mees, noh, ütleme siis ta ütles, et ei, sõber panimu tõuda viis mu reaalajas tagasi ja palavik kaassellest hetkest sugust, ema. Poole tunniga oli palavik kadunud ja kui ma läksin kooli, siis ma läksin suusatama õpetaja suusatega ja ema ei teadnud sinnamaani, kui ma kukkusin läbi jää ja ma enam haigeks jäänud. Sisuliselt siiamaani ma ei ole haigestunud äraütlemiseks tavaliselt ei ole olnud ütleme, sportlikud kulumised, liigese, võluv. Aga see roosa valgus oli sulle väga lähedal. Sellele seal tõmbas mind, aga siis mulle öeldi, et ei, sõber, sul on väga palju tegemist seal. Aga, aga see tõmme oli tugev, absoluutselt tugev. Sellest hetkest peale oli mul see, see kanal ka lahti, palju asju lapsustajastada, tundsin ette ja. Vaat selline jutul. Vaata väga no ütleme nii mõnelegi inimesele tundub võib-olla see jutt, et tuleb kanalid lahti teha, et kaalid on kinni sellise noh, et mina, mida nad nüüd jobutavad või mida nad nüüd filosofeerivad, aga, aga, aga see on ütleme nii. Lihtsalt kaasaja teadus on ammu juba ära tõestanud energeetilise liikuvuse kanalid, punktid kõik alternatiivravi- nõelravipunktmassaaž, kõik kõik, mis sinna alla käiv vanal teraapiasse kokku, ütleme nii, kaasaegse nimetusega on olemas juba tõestatud läbi kvantfüüsika on tõestatud mustad augud kosmoses. Vastus veel üks sinu ütlemine. Sa mainisid suurt raamatut, aga ma veel kord tsiteerinud saatus ja ajalooratas liigub nii, nagu on kirjutatud suures raamatus mis raamatusse suur raamat on ja, ja kas inimesed, kes tahavad tõesti noh, kuidagi väga, väga tahavad oma elu ja tegemisi tundma õppida ja et elada õigesti, et teha õigeid otsuseid, et kuidas seda lugema, õppida surra? Seesama raad, mis sul on kaasas, ehk siis saatuseraamat. Millegipärast on ta kõigil kaasas, kes eitab seda või ei, ta seal kaasas talle ta on ikkagi teatud asjad määratud. Tegema peab variatsioonid jäetud küll, aga väiksed. Aga mida ta tegema peab, et seda lugeda? Kõigepealt läheb, nagu öeldakse, õpime ennast tundma. Ja ilma selleta, kui sa ei tunne ennast, oma sisemist mina kõrgemat, mina oma keha, oma vaimu, siis ei saa raamatut lugeda, aga parem, kui sa ei loe seda vahepeal tunnetama. Et kui sa võtad neid asju liiga tõsiselt, siis tekitab sulle teistpidi pinged, sa pead elama sellega koos, vaata nagu öeldakse päev korraga ja mõnusalt elama täiega, et nagu oleks viimane päev mitte nii et ma üritan seda raamatut puurida uurida ja kurat, ma ei oska seda lugeda. Vaat siin on üks asi, siin inimene peab ilmselt ka see, mida ta teha tahab, ta peab sellesse uskuma. Ja ma saan aru inimesest, kes ei usu, aga ometigi miinused, tõmbajad enamus inimestel on, tõmme on muidugi täismaterjalist ja kes kes mitte millestki ei usu ja ja ometigi on teatud asju, mis aga juhtub siis pärast sügav hukate jäi nii ei saa olla, aga, aga ma küsisin, et aga mis siis ikkagi juhtus sinuga, et see nii läks, eile? Ei, mina ei tea, just peab olema. Aga tegelikult ma usun seda, et inimene kõigepealt peab käituma teiste inimestega niimoodi, et need teod, mida ta suudab teistele inimestele, ei oleks eelisel, mida sa iseendale ei soovi. Minu jaoks esimene esimene klausel, et ma ei taha, et minuga läheks nii nagu teistega läheb ja ma ei saa siis ka teistele halba teha. Sinu elus on olnud inimesi, kes on avanud sinus mõningad asjad, mida sa iseendast varem ei teadnud, kes on aidanud avada mingid väravad. Väga huvitav on, et neid on palju olnud suht palju ja praegu ma kohtunud iga päeva üha rohkem ja rohkem neid inimesi, kes on, ütleme, oma vaimselt arengult, palju rohkem minust. Ja kes on, kes on nende jaoks tegelenud paljud asjad, nagu öeldakse, selgeks, rääkinud juba ja talle enam nagu ühiskonna arvamus, ehk siis glamuur ei lähe korda, ta on selline, nagu ta on. Ja ma sain väga palju heisi krimilt väga palju print, keldrit, kes olete õpetaja mitte ainult, ütleme siis selle füüsilise karate vaid ka vaimse karateõpetaja. Et sealt tuli ikka väga-väga suur tõuge, tähendab, et mulle minu mängijakarjääri lõpetanud. Et see mitte midagi siin elus ei saa olla juhuslik, et see karatee mulle ette sattus. See ei olnud juhuslik asi. Seal. Okei, seal oli sportlik osa ka veel, ma olen selline inimene, kes tahab igat uut asja proovida ja aita ka ja võite ka, sest poiss oli sportlane. Aga see asi lõppes kiiresti ära, sest ma sain aru, et et sportlik saavutus ei ole minu jaoks enam primaarne. Et siin on midagi rohkem rohkemat kui saavutus sportliku tasandil. Kõik need, millega ma olen tegelenud purustamisel, ütleme see kõik nõuab vaimu, ütleme kiide purustasid laudade, purustasid kõik, mis ma läbi ei käi, ilmselt eks ole seal oma vaimu, keskendumist, eneseenergiat nagu öeldakse, koondumist ühte, ühte sellisesse keelde. See ongi see, millega fokusseeritakse võitluse purustav löök üteldes karate keeles. Selle kõige saad sa kõike saad sa kasutada tavaelus fokusseerides kogume energia ühte tegevusse, milles sa näed, et see on sinu rida, sinu tee, mida sa pead käima ja sinna saab aed kõik kogu energia. Et mul on palju inimesi, kes ja eriti tänulik olen käigi kriimile, kes on aidanud ka minu perekonda oma võimet oma ravimisoskustega. Suurimad tänud. Sa oled praegu riigikogu liige, oled poliitik, sa ütlesid, et noh, ühiskonna arvamustega glamuuriga ei pea väga palju arvestama. Samas poliitikuna riigikogu liikmena peatsa ühiskonna arvamustega arvestama ja sa pead arvestama ka sellega, et sa oled ühe kindla erakonna ehk reformierakonna liige. Sa oled parteiliselt kuuluv. Seda, seda küsimust ootasin väga, sellele küsimusele on, on selline vastus, et ükskõik mis parteis oled ükskõik ajas opositsioonis, olete koalitsioonis, oled sa sõdur või ei ole sõdur? Sa pead käituma poliitikas niimoodi, et vastane sind austab. Sa pead austama vastast ja austaks sind, et see ütleme, poliitiline mängud ja võib-olla ka mitte iga kord eetilised võtted, siiamaani on mind väga vähe, nagu öeldakse, puuduvad, kuna need inimesed on minu eelmisest elust enamus Riigikogus, ma tunnen neid inimesi, mind tuntakse ja ma käitun ka vastavalt. Et ehk siis siin on märksõna inimlikkus. Ma ei ole nõus sellega, et poliitikat sa ei saa inimlikkusega teha saab küll ja peab saama, me peame, meie poliitiline kultuur peab muutuma. Kui ei muutu, siis me kaevab endale augu. Kas sa ise ei leia, et sa poliitikuna läheb natuke ettevaatlikumaks muutunud võib-olla oma ütlemistes või, või on see sinu kui inimese kujunemine lihtsalt viinud selleni, et sa väga Kaalud, mida sa, loomulikult, see on järgmine õppetükk minu jaoks elus ja uus õppetükk täielikult ütleme nii, siis noh, esimese teise klassi tasemel ja, ja võib-olla eelmises elus, ütleme siis mängija treener, minu seisukoht oli väga lihtne, selge. Ma ütlesin otse välja selle ja seda aktsepteeriti. Aga praegu iga väljaütlemine, mis, mis nagu öeldakse, mida sülg suhu toob, ei ole kõige õigem alati. Ja siin ongi see, kus suhtlemiskunst uuel tasandil ehk siis poliitilisel tasandil, ega see tuleb ka tavaelus kasuks. Ükskõik kellega sa suhtled a mehega või linnamehega või intelligentsiga või sport või ükskõik, sa pead jääma inimeseks, aga teravalt kaaluma, mida sööd, et talle, mis on sõnu usun, et üks asi muna selgeks saanud selleks on siis kaks aastat hakkab täis saama. Et tühje sõnu ei ole mõtet välja öelda suust. Esiteks raiskavad energiat, teiseks, need ei, seal ei ole sõnumit. Parem ole vait juba siis. Ja ütle siis, aga ütleb. Kui midagi öelda, et loomulikult see, kus ma praegu olen, on uus kooslus, on uued inimesed, uued väärtushinnangud on inimesel võib olla lae nii välja kujunenud inimtüüp, olgu et ma olen pidevalt muutumises ja olgugi, et ma kõiki asju ei kiida heaks, aga nii see on, nende valik. Oled sa õnnelik, et sa oled elanud ja toimetanud ja toimetad jätkuvalt? Suitsu viimane sõna Eestis Eestis. Ma olen õnnelik, et olen Eestis ja ma ei kavatsesid kuhugi minna, tähendab vähemalt mu nägemus on selline, et olgu ükskõik kui vaene, kui igas kui räpaseks seda elus poliitikat nimetatakse, et kõik ei lähe nii nagu minema peab. Et keegi on paremas asendis kõige halvemas seisundis. Haisen, isegi mu kodu, ma siin sündinud, siin kasvanud. Mul ei ole vajadust maailma rändama minna. Räägime küll, et oleme maailmaavastajad, aga tegelikult jookseme oma õppetükkide eest ära. Oma teostuse välismaal, siis järelikult on tal loodud, aga me oleme juurtega siin ja meil on siin palju asjadesse, väike väike väike meie kodu, nagu öeldakse, saaks paremaks rikkamaks, kus sa vaatad, nii et olev, alles seitsmeteistaastased ja kõik mälud, mis siin käivad meil poliitilised vaidlused, kõik käivad kõik selle ümber, et keegi, milles ilma, aga riik on nii noor, et riigil ei ole seda majanduslikus võimsust reservi, nii palju kogutud tema noorust ütleme väga palju kaaluma, et teha igasuguseid otsuseid ja pahatihti elu näitab seda, et ei ole, tähendab inimest, kes jääks kõikide otsustega rahule. Et üks grupp save ikka tunnetab, et ta kannatanud teisele võib-olla läheb hästi. Aga siin on jälle palju õppida, meie ühiskonna, me ei suuda olla tolerantsed üksteise suhtes. Me ei suuda olla tolerantsed ka riigi suhtes, suuda olla tolerantsed riigi poliitika suhtes. Sest paljuski ta on hea inimene, võib-olla ei saa aru sellest, mis tegelikult toimub. Siin on jälle, ütleme, vaatan sinu poole kui ajakirjaniku poole. Et eriti praegu, kus on seisud sellised, nagu nad on, kui me vaatame, mis toimub Lätis, mis toimub Leedus ja jumal tänatud, et meil ei toimu neid asju praegu sest arvan, et me oleme käitunud suuskos riigimehelikult, olgugi et et ma sooviksin näha rohkem riigimehelikkust antud hetkel, kus, kus praegu tuleb langetada väga karme otsuseid. Praegu ma ära üldse selline hetk, kus rahvasse peale hakkame kokku hoidma. On olemas. Selline ütlemine ei ole häid ega halvemaid aegu, on vaid hetk, milles elame praegu. Täpselt nüüd ja praegu ja kui sa oled valinud selle koha, selle elu, selle maa, siis sa peaksid elama koos nende kannatuste, nende õnnelike hetkedega, nii et me oleme ise oma. Nagu öeldakse, teeraja läbijad.