Hea raadiokuulaja mina olen religioonipsühholoog, Tõnu lehtsaar. Ja tänases hommiku palvuses tahan sinule jagada ühe mõtte ootamisest. Me oleme tegusa päeva hommikus ja ootamise teema ehk tundub olevat mingis mõttes võõras või kauge nende toimetuste seas. Kuid kui me järele mõtleme, siis ilmselt me inimestena oma elus ootame igaüks midagi. Võib-olla ka kedagi. Ootamine on midagi tegelikult üldinimlikku sirutama millegi poole. Ja psühholoogid ütlevad, et on olemas nii-öelda üldist või ebamäärast ootamist, kus inimesel on mingi üldine tunne, et äkki elu läheb paremaks. Äkki suhted lahenevad, leebuvad konfliktid annavad järele. Kuid ootamine võib olla ka midagi väga konkreetset. Sõltumata sellest, missugune on meie ootus, kas meil on midagi, mida me intensiivselt ootame ütleb jumala sõna meile mõned niisugused ideed või mõtte toota olemise kohta. Teise Peetruse kirjas on mõtte meie ootama ka tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. Seepärast ma armsad, olge seda oodates toimekad, et ei leitaks tema ees veatu Mayna ja laitmatu hina rahus. Ootamine piiberlikus mõttes rajaneb jumala tõotusele. On hea, kui me oma ootuse pidepunkte ei mõtle ise välja vaid kui me usaldame oma parimad ootused jumala kätte. See mõte jumala sõnas on toimekas rahu näiliselt vastuolulised sõnad. Kuid idee on selles, et meie südamepõhjas võib olla rahu, et meie elu meie päev, meie parimad ootused on jumala käes. Ja selle rahuliku ootuse pinnalt me saame toimetada oma argiseid toimetusi. See on otsekui ookeanilainetus, kus me mõõdame laine kõrgust meetrites kuid see veemass, mis on lainete all, ulatub kilomeetritesse ootamine. See on seega toimekuse üks erilisi viis. Jumala usaldamine tänase päeva mõtestamine. Hiljuti me tähistasime Peeter Põllu sünniaastapäeva ja üks tema mõtteid oli, et usulised väärtused annavad kõigile teistele väärtustele ja väärtuste kaudu ka meie tegemistele mõtte ja tähenduse. Seega kui me suudame oodata seda, mida jumal on meid usaldanud ootama, siis see on meie isiksusliku ja usulise küpsuse tunnus mille kaudu õpime tegema vastutustundlikult oma igapäevaseid toimetusi. Me säilitame rahu oma südamepõhjas ja selle ootuse lõpptulemus on jumala riik, jumala and, meie igaühele sellisena, nagu tema selle on ette näinud.