Hea raadiokuulaja mina olen religioonipsühholoog, Tõnu lehtsaar. Ja täna hommikul tahan sinuga rääkida Jeesuse järgimisest. Kristlastena järgime oma õpetaja eeskuju pühakirjas Matteuse evangeeliumi kuueteistkümnendas peatükis on järgmised sõnad. Siis Jeesus ütles oma jüngritele, kui keegi tahab käia minu järel, siis ta Salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnege mulle. See, kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele, aga teeks kahju? Või mis oleks inimesel ära anda oma hinge lunahinnaks? Jeesuse järgimine, see on teadliku otsuse küsimus. See ei ole juhus, lihtsalt ei juhtu, see ei ole, muuseas, ei ole kuidagimoodi paid. Jeesuse järgimine tähendab teadlikku otsust minna mingis suunas kellelegi järel. Sinna, kuhu Jeesus on läinud. Jeesust ei saa keegi teine meie eest järgida. Vaid me peame seda ise tegema. Mäletan aastaid tagasi ülikooli administraatorina oli ühel noormehel raskusi ülikooli sisseastumisega. Ta tuli minu juurde, aga ta tuli koos emaga. Ja keset kabinetti seisis ema tema selja taga. Poiss ja kogu asja seletas, juhtis, õiendas ema. Ja minu küsimus oli, et vabandage, proua, ma ei saa teiega rääkida, tahan üliõpilaskandidaadiga kõnelda. Me ei saanud keegi teine, elab meie elu meie eest on teatud vastutus, et mida me peame ise tegema, kaasa arvatud ka Jeesuse järel käimine. Jeesus ütleb, et tema järel käimisel on üks tingimus, tuleb oma mina salata. See võib olla kuidagi kahemõtteline või ka raskesti mõistetav. Ja mina saan sellest nõnda aru, et mina salgamine tähendab Jeesuse teenimisele pühendumist. Ja kui me järelemõtlemiseks vaid need inimesed, kes on millelegi suuremale pühendunud, kui nad ise. Olgu see Isamaa, olgu, see kunst on tegelikult suureks saada. Millegi ära tegemine nõuab oma mugavuse, oma ego ohvriks toomist ja pühendumist. Jeesus ütleb, võtke enese peale oma rist. On väär tõlgendus, kui me ütleme, et rist tähendab lihtsalt kannatust või valupsühholoogias on olemas mõiste nagu neurootiline süü, kus inimesed meeldivad või tahavad süüdi olla. Nad tahavadki kannatada. Ristimõte ei ole kaugeltki selles, vaid risti mõte on oma koha leidmisel elus. Kui Jeesus ütleb, et võtke oma risti, järgnege mulle siis see mõte on, olge need, kes te saate ja võite olla, olge teie ise. Tehke seda, mida te suudate. Käige minu järel. Peetrusele, kui Jeesus avaldas oma kannatuse ja ristisurma mõte, ei meeldinud need ideed üldse. Ta hakkas pahandama Jeesusega, ärgu sinuga seda sündikud, sa pead kannatama, suurenema. Jeesus ütleb, sa mõtled nagu inimesed, mitte nagu jumal võtta enda peale oma rist tähendab olla see, kes me oleme käituda vastutustundlikult nende inimestega, nendes olukordades, kuhu elu meid on andnud täita jumala tahet ja olla tema tunnistaja täna siin ja praegu. Ja selle tulemuseks on igavene eluJeesus ütleb, et lõpp, eks me ei võta midagi kaasa. Me ei saa midagi anda ära oma hinge lunahinna eest või kehtib see pidame, temal oleme andnud ja lõpeks see, mida tema meile annab. Igavikus.