Kirikuelu tänasel päeval oleme Vikerraadiost rääkinud meie põhjanaabritest, soomlastest ka kirikuelu saates tutvume sellega, milline olukord valitseb Soome usumaastikul. Et suurem osa nende rahvast kuulub kirikusse. Aga kui palju on neid, kes regulaarselt jumalateenistustest osa võtab? Saame teada, et Soome luterlikus kirikus tegutseb mitmeid äratusrikkumisi ja nii võibki juhtuda, et astudes nime poolest luterlikku kirikusse võib tunduda, et osaled neli pühilaste koosolekul Soome usuelust gospelmuusiku jõugu kandolaga, kes tegutses kolme aasta vältel ka Eestis. Missionärina. Saate lõpu poole tutvume soome kogudusega, mis tegutseb Eestis. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Kirikule. Joogantolam te olete Ülivias ka muusikakooli direktori asetäitja, samas ka aktiivne kiriku liige ja olete olnud koguni päris pikka aega Eestimaal. Kui me räägime nüüd soome kirikuelust, siis kas Soomet võiks nimetada kristlikuks maaks? Me teame ju, et suurem osa rahvast kuulub ametlikult kirikusse. Tõsi küll ja öeldakse isegi nii, et, et Soome on Põhjamaadest kõige rohkem veelgi kristlik. Kui nüüd arvestada seda, kui palju inimesed mõtlevad jumalale ja kui palju nad palvetada, tavad ja osalevad kirikutöös. Soome on luterlik maa. Kui palju on soomes kuulda ikkagi teistest konfessioonidest, nendest teistest usuliikumistest või luterlik kirik on ikka nii suur, et ükski teine ei saagi sõna. Küll on meil ikka sõna võetakse, kuigi ametlikult öeldes sellised ususuunad on põhiliselt just luterlik kirik, millesse kuulub üle 80 protsendi rahva elanikest ja ortodoksi kirikus on kõigest üks protsent. Umbes niimoodi. Aga siis on tähelepandav see, et nelipühakoguduse, et ei ole Soomes nagu ametlikud veel eriti organiseerunud, kuigi liikumine toimub selles suunas. Ja on on arvata, et kuigi väga täpset teadet ei ole nii ikkagi palju rohkem kui näiteks õigeusu kristlasi, on meil nelipüha kogudustes kristlasi, kes, kes ka väga aktiivselt tegutsevad Kuidas on lugu teiste religioonidega, moslemitega ja hindudega ja. Ütlen, et väga marginaalselt, et räägime umbes 10 1000 ringis, on, on nagu liikmeid kokku. Nendest liikumistest. Kui suurem osa soomlastest kuulub kirikusse, siis kui palju inimesi tegelikult pühapäeviti kirikus käib? Noh, kuigi kiriku liikmeks on, on nii-öelda nelja viiendikku rahvaarvust siiski kirikus käiakse hulganisti vähem, nii et sellised inimesed, kes ühe kuu vältel käivad kirikus, neid on kõigest paarkümmend protsenti. Ja korra aastas käib umbes pooled soomlastest. See on arvatavasti just nimelt jõulude ajal, kui kirikus käiakse kõige rohkem. Kuid see ei ole kõik, see ju terve lugu, sest on on ka võimalus raadiost ja televiisorist vaadata, kuulata jumalateenistusi. Ja kõige huvitavam ongi see, et kuigi arvud, mis on kirik, kus käimise suhtes väga madalad on siis ehkki nagu palvetamine üsna tavaline sündmus inimeste elus. Tahtsingi küsida ka seda, et missugused saated on avalik-õiguslikus ringhäälingus Soomes, kas jumalateenistused on endiselt iga pühapäev? Mitte päris iga pühapäeval ei ole praegu aga enamus pühapäevadest ikka toimub mingisugune teenistus ja, ja vahest kaks erinevat teenistust tähendab, teine on siis kas õigeusu või või mingi vabasuunateenistus palvetund, siis on võimalus ka ilmselt endiselt need rohkemaks saada. Nüüd järgmisest aastast toimub meil suomen üle Sadio uuendus mingisugune, nagu nad ütlevad, et uuestisündimine ja sellega seoses on ka. Sest ta on, on soovitud väga palju vaimulikke saateid juurde on tõotatud nagu teha. Missugused on diskussiooniteemad kiriku sees, mille üle kirik arutleb? Praegu muidugi väga palju räägitakse sellest, et kuigi on, on tehtud ilusus jumalateenistuse uuendamine siin viimase 10 aasta jooksul on, on lidurkja uuenenud täielikult. Siiski inimeste arv, kes teenistustel käivad, ei ole pidevalt nagu töösma jäänud, vaid hoopiski on endiselt vähe, kuid siiski natuke langenud. Et teha nüüd, et inimesed hakkaksid jälle kirikus teenistustel ka käima. Ja nüüd arutatakse nimelt seda, et mitmekesistada maa neid teenistusi, nii et ei oleks saanud nii-öelda oreliteenistused tavaliselt kirikus toimuvat. Et ka sellised gospelteenistused, noortepärased, teenistused ja üldiselt endiselt rohkem eriteenistusi teatud inimliikidele, kes otsivad seda omamoodi stiili jumalateenistusele osaleda. Tavaliselt peetaksegi selliseid klassikalisi oreliga saadetud jumalateenistusi luterlikes ja need, mis ei ole oreli saatel. Need tunduvad justkui mitte luterlikud. Kas ka Soomes on nii? No ei ole päriselt nii, sest meil on just nimelt sellest, et meil on mitmed äratusliikumised toimunud siin viimase 200 aasta jooksul on kombeks kohaned iga külakonnast tehakse nii, nagu nad ise soovivad seda teenistust teostuda. Kuigi noh, kui nüüd päris kirikusse minna, siis seal ikka toimub see oreli saatel põhiliselt, aga ma arvan, et just sealt äratusliikumiste läbi toimubki see võimalused inimesi rohkem nagu haaratagaa teenistustele. Sest näiteks viienda äratusliikumise, mis on alguse saanud umbes 100 aastat tagasi, seal on, on alati olnud nagu kitarrimäng väga tähtis ja selline nagu kohane. Ja praegu kasutatakse ka elektripilli mängimisel ja ansamblid mängivad saateks, nii et ma arvan, et kuskil sealkandis on võimalus ka oodata mingisugust uuendust terves kirikus. Eestis Me teame vennastekoguduse äratusliikumist, mis praegu ka kuigivõrd siiski tegutseb. Millised on Soome luterliku kiriku sees äratusliikumised? Meil on kõige tähtsamaks kujunenud selline, mille nimeks ongi just heren ehk ära tuss. Ja see ongi siis paarsada aastat vana liikumine juba ja on seathist pärit sellised mõtted, et inimene sellisena, nagu ta on, saab jumala ette käia, et ta ei pea nagu eriliselt ette valmistuma või kuidagi õigel kombel usule tulema, et hoopiski ta võib pöörduda siinsamas, kus ta on ja kus ta tööd teeb ja olla, nagu ta on ehk sellise nii-öelda väga madala profiiliga usundi suund. Ja siis teine tähtis on lestarjuse liikumine, mis on jälle olnud väga kaua aega juba Soomes ja eriti Lapimaa on väga head vilja kandnud, sest seal toimus ka selline suur puhastumine alkoholi liigkasutusest omal ajal, kui lestad sises ja ringi käis. Siiski nüüd hiljem on see liikumine nagu koaalamäeks suunaks need igaüks suund tegutsevad eraldi ja teevad väga head tööd endiselt edasi. Seal on rohkem tähtis just selline perekesksus ja mõtlemine, et koos ja kui meid on palju, siis siis meie suudame palju teha. Neil on mitmed mõtted, kuidas eluviisi peaks nagu paremaks tegema. Siis on nii-öelda evangeeline liikumine, mis on võib-olla üsna sarnane vennastekoguduse mõtlemisega rohkem nagu rõhutatakse seda, et inimene peab nagu rõõmutsema selle üle, mis ta antud Jeesuses ja evangeeliumis ja ja kuulutama rohkesti seda rõõmu edasi. Ja selle liikumise kandis olen mina ka nagu oma eluteed alustanud. Kuigi praegu nagu vaatan ennast natuke rohkem nii-öelda üldkirikulisena. Ja veel on tõepoolest see viies liikumine ja seal on nüüd siis rohkem võib-olla nii-öelda nelipüha moodi Seafi, kuigi et mitte päriselt nii et peaks nagu inimesi uuesti ristima. Hoopiski niimoodi, et siiski on tähtis isiklik pöördumine issanda juurde peab ütlema, et üsna rikas on see pilt Kas need erinevad äratusliikumised ei lõhesta kirikut? No seda arvatavasti juhtub küll sageli teatud mõttes, kui nüüd mõtelda näiteks suhtumist naiste töötamisele, kirikus, õpetajatena, kirikuõpetajaametist, siis on on just evangeelne liikumine, lestaljuse liikumised, et kui ka viies liikumine põhiliselt nagu negatiivselt suhtuvad naiste töötamisele, kuid seal ka nagu iga liikumise sees on mitmeid erinevaid arvamusi, et see ei käi päris täpselt kaasas piirkondadega. Samas peab ütlema ka mõtlemine piibli jumala oma sõna mõttes. Selle ülese erineb äratusliikumistest vägagi palju, et teised arvavad, et rohkem on tähtis traditsioon ja, ja teised jälle, et jumala sõna on see, mis kõige tähtsam on. See on päris huvitav tegelikult, sest pidevalt käib ka selline vestlus ja vaidlemine nende arvete üle, et, et nad nagu pakuvad inimestele huvi Üks diskussiooni teema Soome luterlikus kirikus on ka see, kas homoseksuaalseid paare võiks õnnistada. Jah, see, see on ka selline asi, mida väga palju on arutatud viimastel aastatel. Missugused need seisukohad praegu on? Need on üsna segased, ma pean tunnistama, et on inimesi, kes mitte iialgi ei sellist nagu või luba Ta ja kiriku sees toimuvaks, kuid on taas teisi, kes, kes arvavad. Kui kirik seda ei luba, siis pole see õigekirigi üldse. Nii et selles mõttes on, on üsna nagu võib öelda, et haiglane isegi see praeguse olukord Kahjuks, kas on ka aimu sellest, et missugune see lõpplahendus võiks olla, missugune see otsus vastu võetakse? Tegelikult on otsustatud, nagu piiskoppide nõukogu on teinud otsuse. Ja nii nagu on, kuidas sellest on just see, et ilmselt tuleb kunagi toimuma selline ootus ka, et neid nagu heaks kiidetakse. Kuid sellest ajakava ei oska ette öelda, ei oska kujutadaki, et kui kaua see aega viib, sest see on ikka suur otsus ja tähtis otsus mitmete inimeste jaoks ja võib-olla võtab põlvkondigi, enne kui sellist on võimalus Soome kirikus teha. Kuidas muidu võiks sõnastada kiriku rolli ühiskonnas, missuguseid funktsioone kirik soomes kannab ühiskonnas lisaks sellele, et toimuvad lihtsalt pühapäeviti jumalateenistused? No ongi tegelikult väga kõrgele hinnatud Soome kiriku töö näiteks vanurite juures, 94 protsenti inimestest Soomes kõigist inimestest arvavad, et kirik teeb väga head tööd vanemate inimeste juures ja samuti eriti puuetega inimestega ja teised väga tähtsad sellised töövormid, mida inimesed üldiselt kiidavad, kirikus on töö töötute juures ja haiglahingehoiu töö muidugi siis. Kui peredega selline psühholoogiline ja hinge toetav töö, see on kõrgele hinnatud samuti nii-öelda teleteenistus, kus sa võid oma muresid lahtist rääkida. Ja muidugi missioonitöö on selline vanad, mida veel 70 protsenti peab väga tähtsaks. Ja ma räägin üldse soome rahvaliikmetest, mitte ainult kiriku liikmetest. Noorsootöö on ka väga kõrgele hinnatud ja veel juurde tulevad sellised igasugused poiste ja tüdrukute klubid, mis on peale koolipäeva. Ja muidugi siis on leerikoolid, leerilaagrid, mida. Aga miks see huvitav niimoodi on, mispärast noored 80 protsenti nendest arvab, et peaks leeris ära käima? Isegi rohkem, sest noortest üle 90 protsendi käivad, selles võiks nii palju nad isegi ei kuulu, ei ole kiriku liikmed. See on päris huvitav, siin on arvatav see, et selle tööd missioon on nii pikale juba kujunenud ja arenenud, et lihtsalt huvitab noor ja, ja need noorsootöö tegijad suudavad seda teha niimoodi, et pakub midagi tõelist. Mis on kindlaks saanud, et sellest on kasu noorde elule. Soome luterlik kirik on toetanud ka Eesti Evangeelse luterliku kirikut ja põhjus on ilmselt selles, et Soome luterliku kiriku rahaline seis on parem ja ja see on parem ka seetõttu, et maksud, rist käivad endiselt riikliku maksusüsteemi kaudu. Kirikumaksu arvestatakse palgast lihtsalt maha. Kas selle süsteemiga inimesed on rahul üldiselt? Nojah, see sõltub muidugi ajakohast, et nüüd on näha, toimus üsna suur langus kiriku liikme arvus siin 90.-te algul, kui meil oli see suurem majanduslangus, siis 90.-te algul, siis oli hoopis rohkem neid inimesi, kes, kes tahtsid lahti öelda endast kirikust just selle tõttu, et iga Marg koju saada iga marka nagu endale jätta. Ja see on täiesti arusaadav, kuigi, no siis jälle hiljem võib öelda, et kuidas sa siis ennast matad või kuidas sa hoolitsed oma noorte ja lastega see-eest ja, ja nii tavaliselt oligi, et kes väga palju pidi maksu maksma, see pereisa ja siiski nagu need teenused saadi endiselt nagu pereema liikmeks olemise läbi. Et selles mõttes ta kindlustada ennast, et ikka üks pereliige oli, oli ka kirikus liige. Kui suur see kiriku maksan? Ma ei tea seda kahjuks täpselt, aga minule tundub, et see umbes ühe protsendi kokku sissetulekust moodustab see kirikumaks neil keski ürku liikmed muidugi need, kes ei ole, need ei pea seda maksma. Kui palju ühiskonnas üldse arvestatakse kirikuga, kui kirik mõnda seisukohta välja ütleb, siis kas sellega arvestatakse? No siin on mitmeid arvamuseni, et mõned poliitikud näiteks arvavad, et see pole üldse nagu kiriku roll, et ta peaks keskenduma just vaeste ja hinge hingeõhus olevate inimeste vajadustele. Kuid teised arvavad hoopis, et vot seal just ongi seda eetika tundmust ja kõige rohkem seda Biology ja nagu teadus iseenesest on juba väärtuslik ja selline asi, mida inimeste peab nagu kuuluma ja taipama, et sellest on kasu igale inimesele kui asju mõttele mitmest erinevast vaatepunktist. Aitäh selle ülevaate eest Soome kirikuelust jõugo kantola ülivees, ka muusikakooli direktori asetäitja. Ja te olete olnud ka Eestis kolm aastat missionärina, olete Soome evangeelse luterliku kiriku aktiivne. Eestis tegutseb kaks Soome kogudust, üks on Tartus ja teine Tallinnas. Kutsusime stuudiosse Tallinna Soome Püha Peetruse koguduse õpetaja Tuomas Palola ja palusin tal mõne sõnaga koguduse elu tutvustada. Too saame ka kodus, on põhimõtteliselt ingerisoomlaste jaoks ja. Riigi soomlaste jaoks, kust te kokku saate Rootsi-Mihkli kirikus Rüütli tänavale, rootslaste teenistus on kell 12 pühapäeviti ja meie teenistus on selle aasta lõpuni kell 14, aga järgmise aasta algusest kell 10. Kui te vaatate nüüd seda kogudust pühapäeval, siis keda on rohkem turiste või, või need, kes ongi elamas Tallinnas need, kes elavad Tallinnas, milline on koguduse tegevus? Pühapäevased jumalateenistused on üks osa koguduse elust, aga veel et eks see riigi soomlaste jaoks meil on koguduse PBK esmaspäeviti, siin, Tallinnas ja rohkem ingerisoomlaste jaoks. Meil on teisipäeviti selline deeply tundmis küll on rohkem kui, kui ainult vaimulik koosolek, sest see on toimetaja sealt peale seda vaimulikud aspektid. Selline reaalne koos tulek, sest Nendel ingerisoomlastel on sellel ajal võimalus rääkida oma emakeelt, soome keelt teiste ingerisoomlastega ning meie kogudus pakub, pakub kohvi ja siis on väga loogiline, et siis kohvilaua ääres on võimalus rääkida rohkem oma elu asjatest. Just mõtlesingi, et kui palju selline Soome kogudus Eestis liidab kui soomlasi, kes Eestis elavad. Et see ei ole üksnes ju jumalateenistus, vaid see tähendab ka võimalust kokku tulla, omavahel rääkida ja et siis järgmisel aastal meil on plaanis natuke reklaamida meie kogudust nende riigi soomlastele, kes elavad Eestis ja geid on 2000 siin Eestis ja kahjuks nendest ainult üks protsent on saanud ühendust meie kogudusega. Nüüd aga nendest normaalselt Soomes 85 protsent on kiriku liikmed ka, et siis loodame, et siis saame ühendust nendega järgmisel aasta jooksul. No ja kui me elame Eestimaa peal, siis ilmselt kehtivad Eesti reeglid, Eestis käiakse vähem kirikus ja, ja on niimoodi, et siis kui meil Soomes on umbes 85 protsent vast on kiriku liikmed, siis Eestis see lugu on ainult 3,5 protsenti mille poolest veel erinevad Eesti evangeelne, luterlik kirik ja Soome luterlik kirik, nad tõesti erinevate, et siis ajaloo on täiesti erinev. Võiks öelda, et mis ühist meil on, Eesti luterlik kirik on vist rohkem ka võtnud malli saksa luterlikud kirikud? Jah, täpselt niimoodi, et siis ajalooliselt see on öelda, et siis saksa Gireiks, kui meie kirik on Põhjamaade kirik ehkki viimastel aastatel peab ütlema ikkagi seda, et Soome luterlikus kirikus on ka väga palju eeskuju võetud. Kindlasti on, et siis üheksakümnendatel on kindlasti niimoodi tehtud, milline on koostöö Eesti Evangeelse luterliku kiriku ja Soome luterliku kiriku vahel veel lisaks sellele siis, et meil on kaks sellist kogudust Eesti evangeelses luterlikus kirikus, kus käivad soomlased koos. See on väga suur see koostöö ja mitmel viisil seda. Kui ka koolitusabiga ja nii edasi, tänan selle ülevaate eest Eesti Evangeelse luterliku kiriku Soome Püha Peetruse koguduse tegevusest Eestis. Koguduse õpetaja Toomas, palun. Kirikuelu tänase kirikuelu saate lõpetame ühe soomekeelse vaimulikuviisiga. Jaakko lõuti, laul kannab pealkirja tule issand, meid õnnistama. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile kaunist advendiaega.