Tere hommikust, head raadiokuulajad. Kell on 10 minutit üle kella 10. Kaheksas märts on täna jutlused, alustab, minu nimi on Marko Reikop ja minu tänane külaline on riigikogu liige Ivi Eenmaa. Tere hommikust. Tere hommikust. Head naistepäeva. Kas, kuidas sa suhtud sellesse naistepäeva Soome, mis täna on see nõukamentaliteediga või on selline karge ja puhas soov, kui seal keegi naistepäeva soovib vaadata selle pilguga, et kas ta irooniline, mõtlete seda tõsiselt? Ei, mina suhtun naistepäeva soovidesse nagu kõigisse teistesse kihjadesse soovidis. Lugupidamisega ja mul on isegi hea meel, et, et selle naistepäeva nii-öelda tähistamise juurest hakkab see, mis vahepeal oli nagu häbeneti, et nõukaaegne ja ja ikka töölisnaistööliste püha ja võrdseid õigusi, mis iganes. Minu jaoks on see naistepäev läbi aegade olnud üks see päev, kus naised ise suruvad, nagu öeldakse, selle naiselikkuse tunnustamisele. Ja see, miks ka mitte, kui on, ütleme võimalus ütleme, ühel päeval olla olla nii-öelda päratav, Sulle soovitakse kõike kõige ilusam, miks ka mitte ja mul on isegi hea meel, et nagu seda sellesse naistepäevasse on uuesti hakatud niimoodi mõistvalt suhtuma. Vaadake iga. Paraku see on mina niipalju kui ennast mäletan, ma teadsin alati, mida nemad, ma teadsin alati igavene nõuka ajal, et mai, teine pühapäev on see päev, kus emale viiakse lilled, takse kallist, see on üks asi. Aga see naistepäev, ma ütlen veel kord, et naised on noh, kuidas öelda, nõudnud tähelepanu oma naiselikku sele ja miks ka mitte. No siin siia saatesse kutsusin, ma tegelikult pidasin sind nagu kujutasin sind teistsugusena ette. Selles mõttes, et sa oled õppejõud või edasi, me teame, 11 me siin aastaid mitte, selles mõttes ma tean, tean, mis ma seal välja näen, selles mõttes, aga ma kujutasin ette, et sa oled nagu kuidas öelda, nagu tagasi tõmbunum ja veidikene selline põduram mitte enam nii aktiivne ja. Ja, ja kuidas öelda selline vaiksem absoluutselt, mitte midagi sellist, nagu öeldakse, sädeled, sõidad oma autoga hommikul vara vara ette, päikseprillid on ees ja mitte midagi sellist, et sa ei ole sugugi nii tagasi tõmbunud, kui ma arvasin või. No ma arvan, et, Üldiselt, ega ma ei ole nüüd ikka see inimene, kes igas pulmas ta pruut olla ja igal meie lahkunu selles mõttes, et tee vahet, kuhu sa ronid ja kuus ei roni, aga ega ma siis iseenesest kui inimene, kui persoon Ivi EenMismõttes nii muutunud olen ikka olema. Kõige lisaks ma kusagilt kunagi mingist netikommentaarist lugesin enda kohta, et näed ja ikka veel elab. Ja, ja siis tule taevas appi, et noh, et kus inimeste kurjuse pritsingud näed, ikka veel elab, elan ja ei elagi nii halvasti ja teen seda, mis, mida pean õigeks. Mõtlen natuke ka selle peale, et tulevikus siin paari aasta pärast tuleb tagasi astuda ja mis ma siis oma eluga edasi Riigikogu liige olla praegu ei ole populaarne, ei ole selline vihkamisega objekt, Riigikogu liige, see on olnud eluaeg Eestis, tegelikult ma ei tea, mis põhjustel sõimusõna, aga noh, nüüd on, nüüd on teada, miks see sõimusõna riigikogu liikmed suplevad rahas ja midagi ei saa ega taha oma raha rahas ette võtta, kui inimesed kaotavad, vaesustavad hoolikad, kaabakad. Nonii meist püütakse teha kaabakaid, oleme ausad, aga ka näiteks ütleme oma väga paljudel kohtumistel inimestega inimesed tegelikult ei räägi nii, nad saavad aru, neil on mõned asjad loomulikult arusaamatud, aga kui sa räägid ja noh, ma ütleks, et see rahas suplemine on ka müüt. Ma olen veendunud, et ma ei hakka siin Marku sinu rahakoti kallal norima või mõne teise ütleme, meediatükki tegelase või kelle iganes rahakoti kallal norima. See on kõigi enda asja, aga arvata, et need riigikogu liikmed, tavaline riigikogu liige, muide meil ei ole seda võimalust, et kui sa oled valitud Valgast, ma ei tea Viljandist kus iganes sa tuled, neljaks astutaks, võtad oma pere kaasa, elad siin ja noh, nii edasi, seda ei ole ju, kõik need inimesed uhavad oma elukoha oma, kasvatavad lapsi kõiki nii edasi, nii edasi. Nii et see summa summarum. Kas ta siis nii üle mõistmatu see nii suur on? Jah, Ta ei ole tänases Eestis väike, aga ma tahan ütelda hoopis teist asja. Kõik need üleskutsed ja umbes nii, et meie loobume sellest ja teatame sellest. Ma arvan nii, et igal riigikogu liikmel on oma südametunnistus. Ja selle järgi, kas ta aitab kedagi, kui palju ta seda teeb, see on iga inimese enda lugu, mina ütlen enda kohta seda, et mulle ei lähe mitte ühtegi korda, ütleme kuma, käin Võrumaal, et mul ei oleks meeles teatud inimesed, kellele juurde ma lähen, ma ei tee seda oma mingitest kuluhüvitist, sest ma teen seda lihtsalt omaenda rahakotist. Eks ma tea, jah, minul on täna rohkem, rääkimata sellest, et mul on ka võib-olla oma lähedased inimesed, kes on tõesti väikse pensioniga inimesed maa toetama, teen seda. Ja ma olen veendunud, et suurem osa riigikogu liikmetest käitub tegelikult täpselt nii, aga kõige lihtsam panna käima üks masin, riigikogu liikmed, ahned, ülbed röövikud, mis iganes seda lihtsalt peksta ja kõigil on hea meel. Ma ütleks niimoodi, et kun jaapanis kumminukud või noh, või isegi ma ütleks nii, et netis sõimad, Ta riigikogu liikmeid ja kodus jääb naisele või lapsele peksa andma. Siis on see, las nad sõimavad, aga kõik need inimesed, riigikogu liikmed, kes oma valimisringkondadega suhtlevad, ma usun, et nii, et on ka palju inimesi, kes saavad aru asjast nii, nagu asi on. On see siis palga sisse kirjutatud poliitikule, et selline sõim peksja, solvangud on poliitikul palga sees lihtsalt laekuv arvele. Ma arvan, et seda ühes inimväärses ühiskonnas, seda ei ole kusagil nii, tähendab, see on isegi lubamatu. Küll, aga ma ütleks nii, et otsustab inimene, kas ta selle inimese valib tagasi, teine kord leiba, liha. Ja see on see tulem ja see võib võtta aega. Ma ei ütle, et meie valimissüsteem oleks täiuslik ja, ja et tänu sellele kõige-kõige paremat sattuda, oh ei. Aga tulem on see, kas sind valitakse tagasi, kas sa oled, ütleme lugupeetud nende inimeste siis see on see tegelik vastus sellele. Ja mitte kõike, ma ütlen veelkord, ega siis, ja on ka olemas heategevused ja mis iganes ja, ja selle kõigega me tegeleme. No kui ma, kui ma ütlesin, et ma kujutasin sind teistsugusena ette, siis ma mõtlesin seda, et sa oled tegelikult oma elutöö tegelikult teinud selles mõttes, et väga paljud inimesed ei saa sellega uhkustada, et selline monument nagu Rahvusraamatukogu on ehitatud, et põhimõtteliselt võid sa praegusel hetkel on vaadata, et sinu elutöö tegelikult on tehtud, ükskõik millega sa praegu tegeleksid selles mõttes nagu väärikas mõttes elutöö on tehtud, et sa võiksid vabalt niimodi tost tõsterdada ringi. Sussides ja ma ei tee seda kunagi vilk sõdilise kitlis ja ei peaks peaks üldse enam endale nii tähelepanu pöörata, et sa võiksid nagu selles mõttes olla, oma eluga tegeleda. Et ma arvan, et ma olen õnnelik inimene seepärast, et enne mind kõik, kes on olnud riigi kunagise Eesti NSV riiklikus raamatukogus hilisemas minu ringi muudetud Eesti rahvusraamatukoguks, selles majas on kõik direktorit enne minut mind tahtnud ehitada sellele raamatukoguluud kodu, jah, õnnestus minul järelikult ma olin nagu mingisugune välja valitud või oli aeg, kõik klappis, nagu öeldakse, see on üks asi, aga mitte ainult fibsiline hoonega viisiline hoone, kui teda putite jäi, parandas, ta laguneb ja, ja nii edasi. Ma arvan, et kõrvuti selle maja ehitamisega ehitati Eestis üles üks päris huvitav ja tänaseks oma õigsust tõestanud süsteemi ja institutsioon institutsioon nimega Rahvusraamatukogu, mis seal oma riigis ka parlamendiraamatuga. Ja ma ütleks, et ma seda sellise institutsiooni loomist siis peame sugugi mitte väiksemaks saavutuseks kui füüsilise, mingisuguse majakarbi koos. Jah, üks toetab, aga mitte alati. Alati pole nii, aga sul on see, nagu õnnestus minul sama samamoodi nagu mina, et see on ühe inimese jaoks elutöö. Tähendab oled sa niimoodi mõelnud, ise ma olen mõelnud, et see on. Jah, see on minu suur laps siin ilmas ja, ja mulle võib-olla kõige kallim ja seda nabanööri läbi lõigata on, oli väga raske, aga täna elab raamatukogu oma elu, mina elan oma elu, aga ma lähen sinna, ma näen oma sõpru, vanu, häid kolleege, muide kes kõik veel töötavad seal ja kõrvuti nendega absoluutselt palju noori andekaid, uusi inimesi ja ma olen rahul, et see kõik on olnud ja mul on ka hea meel sellest, et ega mind ei tõrjuta seal majas. Ja tänagi, Jan Andresoo uus direktor, ma soovin talle südamest, et tal hästi läheb, siis tõstab selle uuele tasemele, ma olen absoluutselt veendunud, kui, mis põhjusel sa üldse sellist kummalist võtmite öelda jaburate eriala nagu raamatukogunduse ja bibliograafilise õppima läksid? See tähendab, kui ütelda niimoodi, et sinna kuhugile kaugesse noorusse tagasi sobrada, siis, siis siis oli inimesi õpetaja yks arvasin, et ma peaks minema kunstiinstituudis, eks ma joonistasin hästi, oli inimesigi. Mõtlesin, et ma peaks minema Panso kooli, mis iganes. Tähendab, ma tahan ütelda, et mingisugusel ajahetkel ma tabasin enda juurest, et ma ei ole nii andekas inimene, et olla hea või suurepärane, väljapaistev kunstnik või, või, või mis iganes tähendab ja selles mõttes ma valisin enda jaoks noh, kuidas öelda niisuguse ütleme bibliograafia raamatukogust on ikkagi filoloogiline ala või sugune, see, mis mulle nagu lähedane ja alguses ma ei õppinud ju alguses ütlesid, avab seal, kus vene filoloogiat joob seda vene filoloogiat, sellepärast et tagasihoidliku rakvere tüdrukuna tahtsin ma kuhugile välja pääseda. Ja, ja aga ega ma seda vene keelt Josandis, mõtlesin alguses paar aastat Tartu Ülikoolis vene filoloogiat ja juba hiljem läksin sain Moskvasse, siis vahepeal on küll muidugi veel. Aga, aga jaa, nonii, ja lõpetasin selle cum laude ja tegin pärast. Ma mõtlen, et sinu isiksusega nagu üldse ei ole nagu seotud raamatukogu natuke põhjal ma võin, ma võin seda, see, neid võrdlusi on siin, lubad ma ise ka raamatu Konseriala lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis. Et sa oled absoluutselt midagi muud kui kujutaksite raamatukogu töötajad, see nõuab põhjalikust täpsust, süvenemist, sissepoole töötamist. Mulle tundub sind vaadates, et kõike muud, et sa ei ole pigem pigem täpne ja pigem mitte sissepoole töötav ja pigem mitte süveneb. Mulle tundub, et sa oled pigem väljapoole pigem selline laiahaardeline ja kuidas öelda detailidesse mitte minema. Mõnes mõttes on sul õigus ja teisel ma ütleksin, et kui kõik raamatukogunduse tuleksid sissepoole ja punkti ja koma taga jäävad inimesed, neid on ka vaja, need on lõpmata palju vaja. Aga siis ei sünniks raamatukogunduse poleks kah arengut, poleks, ei sünniks uued raamatukogud ei sünniks, uued kontseptsioonid tähendab selles mõttes ma arvan, et ka raamatukogunduse eriala, kuhu on vaja nii ühtesid kui teisi Mis ma üldse juhin, olite seal raamatus, sa ütlesid, et sind võetakse veel, noh, hästi vastu, et sa tunnetad selle ära, et sul ei ole paha minna, et hoidsid isegi ta karedaks, otsisime vastik ja ülbe juht ei ole nagu hea hea südame. Kuidas sealt tagantjärgi sa võid aus küll olla. Sul pole midagi kaotada. No ma arvan niimoodi, et ega seda peaks hoopis teiste inimeste käest küsima, aga ülbe ma kindlasti ja ma ei ole ülbus tegelikkusse võib noh, eemalt võib-olla midagi paistvat, kui sa käid, silk, see selg sirge ja niimoodi juuksed kammitud ja mitte nad ei ole krunniga nagu taga, ütleme seal kuhugile puntrasse kokku seotud see lihtsalt välimusetud ist, mis sa võid tunduda, et sa oled ülbe, mina ei ole ülbe kunagi olnud, aga ma olen olnud päris järjekindel, päris k karm. Ja, ja, ja samas üldiselt mulle meeldib alati tegelikult inimeste kokkulepet saavutada ja ma ütlen, et omal ajal raamatukogu juhatajana või direktorina ma nagu öeldakse, sõin välja sellest majast ametiühing ja, ja olen ja kuidas ma seda tegin, ma tegin seal sellega, et ma püüdsin ennetada inimeste soove, enne kui mulle kallale ametiühing kallale tuleb ja kõik midagi nõudma hakkavad ma sellest, et ma tahtsin ja see uus maja andis võimaluse inimestele ennast tunda hästi. Ja vastupidi, ma ütleks, et ei tohi kunagi inimesi alandada. Nii kui sa seda teed lähed, siis on suhted läbi ja ma loodan, et minu kohta ükskõik, võidakse öelda ilma seal karm või mis iganes ja kindlasti oli neid, kes tunnetasid, seda, et ma tegin ülekoht niikuinii. Aga ma arvan, et ma ei ole inimesi minu kombeks olnud inimesi alandada. Ja ole täna, sellel on ka, aga noh, häid, ütleme sõpru edasi ja muidugi mida võib-olla vahel bitistid ohjeldama oli mingeid just nimelt fantaasial. Noh eriti kui see uus maja tuli, eks ole, siis sai sealgi tehtud ju kunsti öösiti ja kammerkoorid laulsid ja meil käis nagu öeldakse, selles mõttes, et sinna oli vaja tuua inimesi ja näidata ka kõigile teistele, mida see maja võimaldab kõik ära teha. See on üks väheseid Raina karbi selliseid suurloomingust mida selline lammutus koplist kai ähvardada ja temal on loojana küll niimoodi läinud, et kõik tema objektid on kadunud, aga Rahvusraamatukogu seal seda ohtu ei ole. Loodame ja, ja ma usun, et ainult et teda on ega ei olegi tänagi veel lõpuni ei ole valmis. Sellepärast tegelikult raamatukogu nagu taga on ju olemas suurepärane amfiteater, võimalus, kirsiaed vist kirsi ajastitult veel atrosele tuleva. Igal juhul see amfiteater on oma täies ilus välja ehitamata, nii et seal jätkub 10-ks aastaks. Aga selle peale muutub elujõudu, uued nõudmised, nii et ega ta ei saa valmis mitte kunagi. IBM on see inimene ka, kelle ümber sinna seda pahvakas kuulujutte ja klatši liigub, et maid ma ei olegi süvenenud ühegi konkreetse sisusse, aga see on pigem niimoodi, et kui Ivi Eenmaa siis inimesed tema ümber räägivad, temast pisut tuleb, puhuvad. Et kes seda kõike teab, ohvriks, seda, neid rääkimisi oli igasuguseid ja ma olen vaadanud, et kuidagi elu on näidanud, et et on üpris palju neid inimesi, kellele ma lihtsalt käin närvide peale täpselt sellised, nagu ma olen, imi Enmana kas kellele ei meeldi riietus, kellele ei meeldi, mis ma räägin, tähendab noh, queen, nad kui salli või vähemalt nad tahaksid ütelda, et nad ei salli nad Spartsutavalt sa kuhugile. Ja teisalt, ega ma ei saa öelda, mul on piisavalt palju ütleme neid inimesi, kes mind hoiavad ja, ja kes on mind toetanud ja nende hulgas ei ole sugugi Antid oma sõbrad, kindlad on, ega siis täna tänapäeval ise tead, meili teel on alati võimalik vähemalt mingi sõnum sulle saata, ükskõik siis, kas on hästi või halvasti. Nüüd kõik ju ma ei ole, tõenäoliselt ma kuulun selle inimtüübi juurde, kes kohe nõuab mingisugust seisukohta See tähendab kas hea või vähemalt pole. Me kuulame vahepeal muusikat Ivi Een man, ise saatesse muusika valinud madonnast Me madonnast me alustame, miks, miks madonna? Vaat mina ütleksin niimoodi, et ma olin ääretult sümpaatselt tülitan, üllatunud, kui 75 aastane kunstnikust sõbranna helistas mulle, ütles Ivy aita mul saada madonna pilet ja mitte selline pilet, mida ma seal lava ees näppu viske, vaid madal VIP piletid, kas mais jaksa püsti seista ja mul on hea meel, et ta selle pileti sai, kuigi mitte minuga jõudu ja sellepärast ja madonna tuleb ja kuna ta on noh, siiski mõne päevaga nii läbi müüdud, siis tervitame meie tänaseid kuulajaid ka ühe, võib-olla viimase madonna hitiga. Me jätkame jutusaatega minema. Marko Reikop ja saatekülaline Nivieenmadena Ivi Eenmaa on olnud mitme linna linnapea, samal ajal Tallinna linna poolt, kui Michael Jackson siinsamas Eestis käis, ma viitan siin sellele madonnale. Saite kauba kokku, et oli ta selline, ta on väga imelik, eks ju, kui sa kuidas, kui seal nii kaugelt teda vaatad, kuidas ta lähedalt vaadata siis ta vist ei olnud veel nii imelik. Ega ma ei tea, kui ta praegu on, ka täpselt ei tea, aga ma arvan, Evi tähendab kui jah, Michael Jacksoni kontsert, siis kui mina juhtusin olema linnapea ja tema mänedžeri, kes seda kõike etega siin korraldasid, alguses pidid olema kõik linna peal tuurid, ma ei tea, mis iganes, lõpuks saabus ta viimasel minutil. Läks esimesena ja, ja läks esimesel võimaluses äraminek eriti uhke veel. Aga siis üks no ma ei tea, viis kuus minutit enne, kui siis anti võimalus minule kui Tallinna linnapeale ja siis tema tegelikult linnades, kus ta esines, igal pool kohtas linnapead. Ja tollel ajal peaminister Mart Siimann, siis ütleme, Mart, mina härra Siimanni abikaasa. Ma ei tea, kes seal veel mäletagi enam oli. Oli muidugi, üks minuga oli, kasv oli tol ajal pihki, tüdruk oli, tema nimi on täna, on aina Oviir ja nüüd on ta juba suur neiu ja, aga noh, see nii ammu aastaid tagasi, eks ole. Ja siis ta oli see kriin ruubise tuba puhketubamistele oli see oli üleni niisugune kuldne ja tõsiselt kusagil eemal meest ja teisi oliga kuldne, kõik oli Häme hämar või noh, niisugune niisugune ilma nagu joonte ta piirjoontest ja see oli ainult hetk, kui siis seda kätt ja tervist ja Volkam ja Tallinn ja noh, niuksed elementaarsed läätsedel ära öeldud ja oligi ka kõik. Ja siis saime oma kohtadeni minna, aga mis ma tahan ütelda seda maitsmiseks lahkumise kohta, kui ta seal lava peal siis kuhugile alla ära väga tõhus rahvas nõudis, viis nõudis, et ta tagasi tuleks, keegi, tegelikult sel ajal, kui rahvamuusika üleval mängis lava peal oli tema juba peaaegu et poolel teel lennujaama. Nii et noh, ega meil nende staaride tegelikust värgist üldse ei tea. Aga noh, see see kujud, see niisugune habras lill. Ma ütleks Maikel Jackson'i kohta välimusel. Nii, see on mul tänaseni olemas. Vaimolend on ta vaimne jah. Füüsiliselt ega teda ei tunnetanud, füüsiliselt nägid teda lava peal kogu oma temperamendiga ja muide, mis mulle eriti noh, mind naerma paneeli pärast. Maiken sekskontserti ma ei hakka neid, lugupeetud ajakirjanik siin praegu tümitama, kui nad rääkisid omavahel väga tõsiselt, et kas see kontsert oli midagi väärt või ei olnud ja kas ma ikka jaksan, ikka hüppas nii kõrgele, kui räägitakse ja nii edasi tähendab oma primitiivsuses ja niisuguses rumaluses, noh, võtame endale aeg-ajalt liiga. Võru linnapea oled sa kaalud aastatel ütleme viis aastat, seal täpselt olid mul seal kuskil kirjas neli, 2004 kuni 2007 ja kuidas, kuidas seal Võrus siis oli, et kui sa oled ikka Nagu öeldakse, Moskvas õppinud ja ja pärast pidanud Tallinnaga leppima, siis Võru vist. Tundub kohutavalt, nad ei saa seda öelda, et Võru on, on väike provints, ei sobinud kuidagi öelda. Ja ma ei ole kunagi mõelnudki nii, aga ma tahan, et ma tahan võlu kohta ütelda, eks see võru oli minu jaoks omamoodi väljakutse. Ja enne kui ma siis otsustasin, et ma võtan selle pakkumist seal vastu. Tegelikult ma käisin kaks korda salajas mööda sõitsin ma kellegile ütleme ei oma erakonnast. Aga kui ma jaksan näomaski Leesial iilise iilisi põru vahel ringi, kus, kes mind nii oskas Vaadata sedasi ekslesin, sealseks ma ei saanud, sest linnaliiklusest on ju ringliiklusega linn ja sa saad linnas niimoodi sõita, et sa tegelikult linna ei satugi ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja teate tähendab Ma ütleks nii, et mul hakkas kusagil ma tunnetasin, et need inimesed, kes seal elavad kes on kindlasti toredad tublid inimesed, kelle elustiil on võru. Samas nendega on tehtud ülekoht, sellepärast et väga väikeste vahenditega noh, oli võimalik elukeskkonda selles linnas siiski parandada. Ja, ja selles mõttes oligi Kuidas võrukad ise suhtusid sinusse selline linnavurle nagu keegi üldse linnavurle, siis oled sa ilmselt sina satub Võrru, et nad Vistalit. Ei vaatasid suurte silmadega, kes olevus oli. Ma arvan. Ei, üht ega teist, tähendab, madan ütelda seda, et tegelikult linnainimesed noh, inimesed, kes seal Võrus endas või Võru ümbruskonnas ütleme, elasid, elavad suurem ikka jagunenud inimeste suhtes Ossa üllatavalt hästi ja nad nagu ootasid, et tõesti, sinna Võrru tuleks nagu mingisugune teine hingamine või midagi hakkaks. Midagi hakkaks muutuma duma selles linnas. Aga võru on oma noh, kuidas öelda. Vaat nii Te tegelased, kes seal nagu arvavad, et nad on kõvad poliitikategijad seal. Vot noh, üks osa nendest muidugi ma ütleks nii, et suhtus alguses võib olla ettevaatlikumalt, aga pärast lausa silmapaistva vaenuga. Sest et noh, tõepoolest samm-sammult sai hakata tegema muutusi, ei hakatud nii-öelda võtma vastu suht julgeid otsuseid ja oli olemas ütleme nii, ütleme meeskond sai tikitada omale meeskonna, kes oli selleks kõigeks valmis. Nii et ma ütlen, et et ma arvan, et kaks nädalat tagasi ma olin mitu päeva Võrus ja ma käin sinna. Ja päevavalgele ja kübar peas. No vot siis on liiga külm, oli kübarat kanda, aga, aga ma tahan ütelda seda, et suvel näiteks. Ma noh, algus kuidagi mõtlesin käed lahkuda, ma selle kübarasin pähe panema kübaraid paneel pähe nagu bussipeatustes, mitte 15. Mulle öeldi, Ivy, pane kübar pähe, me tahame seda. Tähendab ma tahan ütelda, kui sind Tallinas mingisugused tegelased sõimavad mind kübaramooriks arvates nad ilgelt. Ka, aga siis ütleme Võrus Võru solistid asi, et ma ütleksin, kui naised hakkasid kandma suvel mingitel suvepidudel, kõigepealt pärast tänavatel ütleme ka väikeseid vahel suuremaid kübaraid seal loob niukse meele oled, sa olid moeikoon, Võrus ei ole moe, moe, ikoone On seal omalgi küll ja noori ilusaid tüdrukuid on, kes on moekoonid, seda kõik ikka mina, ütleme kübarakübarat. Ja, ja selles mõttes ma ütleks nii, et ma väga tänulik Võrumaa inimestele, aga mis ma ütlen mõru kohta tegelikult, et minu jaoks oli võru omamoodi elukool. Sest ega nagu sa ise ütlesid, linnavurle nad siit suurest linnast ja ja, ja ütleme enne seda veel, eks ole olnud ju varem ka Riigikogus nagu ja siis tegelikkuses see pilt, mis seal väikelinnaelust kätte saad, sellest, kuidas inimesed tegelikult elavad, mis on need tegelikud mured siis see pani mind Eestis ikka väga palju asjade peale mõtlema ja ka praegu mõtlen sellele. Tähendab, need on kaks isi, Tallinn on küll eesti ja ta on Eesti pealinn ja ta on vägev, siin on kõik kõige, kõige, kõige Tallinn saab alati ise hakkama endaga. Aga Võrus ja Võru kandis terves selles maakonnas. Siin on ikka noh, vaja hästi tõsiselt mõtelda, et maakond ellu jääks. Nad on riigikogus proteist satsiga, oleksid, oleksid kolmandat satsi, sa pidid saama vahepeal Moskva kultuuriatašee või kuidas sellega on nii suursaadik kultuurisaadikuks ja seal hobust nagu riigikogu liikme kohast jätsid, okei, see on see koht, mis, kuhu vanade aegade mälestuseks tuleb minna Moskvasse ühele just ja Moskva näitas sulle keskmiselt. Piltlikult öeldes keskmist sõrme, kas seda just tegelikult nad ei olegi? Ja ega nad ei peagi ütlema ja, aga noh, nii juhtus, et lihtsalt ei sobinud mingitel põhjustel ja sellest tuli mul kahju. No see oli täiesti täiesti sellise nagu, Üllatusena Liisa, muidu poleks loobunud oma töökoht, no see lihtsalt näitas seda. Et ma mingites küsimustes olla uskumatult naiivne ja niisugune, kuidas öelda ette pole, vaatad ja, ja üldse ei arvesta. Ma usun, et ma olin mingil ajahetkel lihtsalt mingite poliitiliste mängude ohvriks ja lihtsalt nagu öeldakse, vale inimene vales kohas vales ajas. Ja see oligi see, see probleem, noh, ma ei tea, kas nii kahtlemata ma läksin, ütleme lihtsalt, et nii-öelda võib-olla jäänud oleks ma arvestanud, et niisugune asi võib juhtuda, keegi ei hoiatanud ka mind Divi, et ära tee seda, et noh vaat siis, kui on see koht nagu, ütleme see Moskva viisa käes juba, siis tee seda, aga ma teist asja kui ei oleks seda juhtunud. Ma ei oleks iial urru sattunud ja selles mõttes ma ütlen, et ma, see võru on omamoodi mulle noh, kuidas öelda, kallis. Ja, ja ma käin seal ja mul ei ole ükskõik mis Võrus toimub, sellepärast et näiteks ma ütlen veelkord, Tallinn saab ise hakkama. Võru on teisi võru, saab ka hakkama, aga lihtsalt paljudel võru inimestel on täna palju raskem kui kusagil mujal. Sellepärast, et ütleme juba sel ajal, kui nagu tööd ja leiba Eestis küll hästi paljud, kes teil välismaalase pärast litsitult tulusam inimestel täna on nad seal tööta jäänud ja Võrus pole ka midagi peale hakata. Kuidas Eesti inimene tänases elab, ma ei taha väga palju sellele majandus surutisele väga palju me saateaega kulutada, sest räägitakse nii palju niigi palju ja see ei mõju inimestele lihtsalt hästi. Aga kuidas sulle tundub, kuidas Eesti inimene praegu praegu hakkama saab? Ma arvan, julgen arvata, nii et tegelikkuses jah, see on kohutav, mis nagu majanduses juhtuma hakkas, et see, kõik see pauk nii kiiresti käiseni järsku käis, võib-olla selles on siiski ka oma oma see positiivne iva olemas, et järsku täna meil jääb rohkem aega üle oma lähedaste jaoks ja ka kõik need, ütleme, pojad, tütred, õed-vennad, kes iganes, kes võib-olla on jäänud tööta, võib-olla neil täna tegelikult rohkem aega selleks, et vaadata, et kas mu vanaema maja juures annab ehk midagi kobiseda, ära paremaks teha, sellest ükskord on siin minu oma. Et ma ühesõnaga, ja kõigile neile lähedastele ütleme kelle jaoks pole nagu olnud aega ja kogu aeg, kelle kohta mõtet küll ma jõuan, küll ma jõuan, ei jõua. Ja ma arvan, et see praegune aeg, kui me suudaksime iseendast nagu, no kuidas öelda selle sellise Nov, kui kui me suudaksime tikkida sellise uue paradigma või oma suhtumistes teises inimesse siis on tuleb sellest asjast kasu ja veel isegi kui olles naabrid või ma ei tea, raamatukogu, inimene, kus iganes, kes väikestes kohtades tuleks osata näha neid inimesi, kes on tõesti hädas, sest tegelikkuses nii nagu siin hiljaaegu ma lugesin, et keegi läheb ära, mitte elamisväärselt neid lugusid küll, vot see on kohta ja siis, kui sa mõtled, et vot meie hulgas on niisuguseid inimesi, kes on ükskõiksed, hoolimatud. Ma kardan neid inimesi, ma kardan, seda ei karda majandussurutist. Ivy ema lähedastest perekonnast, abielust räägime peale muusika, täpsemalt, sellel tahab kindlasti pikemalt peatuda. Me kuulame sellist muusikat, mis, mis jääb nagu igavesti Anne Veski on meie järgmine artist ja viimane viimane hitt. Ingleid ei tee veni. Jutusaade jätkub, Marko Reikop, olen mina ja Ivi Eenmaa saatekülaline, me vahepeal rääkisime Jimiga siin edasi muusika käisime, rääkisime autosõidust, et minu üllatuseks roolisid ise tänahommikusi ja autoga kohale keerasid siia uljed siia. Ruljad ei saada seda rahulikult rahulikul reipal moel siia meie rahvusringhäälingu parklast, siis see oli mulle ka üllatus, et sa, sa, sa, sa ronid autot, sa oled eluautot roolida. No ma ei ütleks seda eluaega ka viimased 20 aastat kindlasti. Ja sõidan muide mõnuga ja ütleme, kui ma mõtlen tagasi selle aja peale ja miks ka mitte praegu, siis paraku pean ma tihtipeale mööda seda õudset. Tartu maantee pidigi võrk. See 230 258 kilomeetrit, mis siit ütleme Võrru on noh, kui ma lähen nagu tartu viiest mingisugusest täiesti idiootset totraks mingisugustest sõlmedest läbi ja ots on nagu öeldakse, mida peale siis ei peaks siis läheb tõesti, jääks. Siis on juba, aga tegelikult, mis, mis meil selle puhul huvides on, see, et. Meil on selline riik, kus riigikogu liikmena, kui sa, kui sa kihutad 100-ga üheksakümnealas küllaltki rikud, rikud liikluseeskirja. Kas sina, riigikogu liikmena saad trahvi, kas oled, läheb isa täie rauaga. Tahtsin kuulda, et Eesti riik, ma loodan. Ja no kuulge, meil on ju küll ja küll neid pidevalt on leheski, kes seal ületanud kiirust ja Ta ei saanud trahvi ja vabandanud ja, ja mina ei ole nii julmalt kiirust ületanud, aga ükskord ma tegelikult Võru linnas riigikogu liige mulle kõrval inimene, kellel on kiire ja ma temaga rääkisin ja ma ei vaadanud noh nagu ja ma ületasin 50 kilomeetri asemel mul natukene vähem kui 60. Loomulikult peeti meid kinni, aga ma väga palusin kas siin ennast süüdi ja mulle tehti lihtsalt suuline noomitus seekord, nii et pärast seda ma mõtlen seal häbi, tegelikult ei ole kunagi nii kiire, et noh, teatud mõttes on niisugune tähelepanematus, aga üldiselt ma eeldan, et liiklus on üks nendest valdkondadest aladest kus tegelikult ei tohi kellelegi Larmold kõikjal. Lubasin sobi elust, rääkis, oi jumal ei unusta, ma sain aru, et sellest üle minuti tegelikult juttu ei tule. Sa oled korra sutsaka, abielu, abielu toimub seal telefoni või kus see toimus? Ei noh, täitsa suurepärane abikaasa oli abikaasa oli testi oli kuidagi tudengi. Põlvedest talisportlane mina siin Tartus tähendab see niuke pikk stoori, mis lõppes tõesti abieluga, kestis ikka mitu aastat, tegelikult aga noh, kuidas ma ütleksin, et me läksime lahku, ma ise naeran vahel, et Soome sõja pärastiseks minu arusaamad Soome sõja lõpust Ma ei ole venelane ja, aga see pole üldse tähtis. See oli. See oli üks aeg minu elus. Kaunis, mis oli, kus ma olin ääretult õnnelik seks, mulle tundus, et ma meeletult armunud armastan seda inimest ja siis see aeg sai lihtsalt otsa. Kõik. Arusaadav, minu meelest juba Aristoteles on öelnud, sellised tabavad mõtted, sõnad, et et oled sa üksinda või oled sa kellegagi abielus, kahetsed mõlemal juhul. Absoluutselt, ja vähe sellest ma olen, ma, ma, ma ei ole küll Aristoteles, aga ma ütleksin, et aeg-ajalt või, eks siis neid küsimusi ei ole olnud ka, kus või kus, nagu mõtled, et aga järsku mu abielu on ikkagi või midagi nii. Ja siis, kui sa tabad ennast sellelt, et parem on siis üksi üksinda olla, kui üksi kahekesi. Siis ma helistan, see esimene, ausam variant, ausam, ausam iseenda suhtes aus on teiseni. Sa istud seal mõnikord oma seal Tõnismäe korteris oma suure hulga raamatute raamatute vahel, ma vaatan, sa ostad siiamaani raamat, ma vaatasin internetist pilte, said kodus lasknud pilti teha, et sul käidi praegu, ostad, ostad ka kõike muud raamatuid. See kõik muidugi märksa vähem, aga seal palju seal on, vastan, et see on üks väheseid asju, mida ma pidevalt ostel istud, seal raamatud. Vahel tuleb pisar silma, ei tule senti sentimenti, sinus ei ole. Sentimeetri on ikka, aga sentimendid, võib-olla siis tulevad mõnes teises olukorras välja mul võib-olla mõnest inimesest väga kahju näiteks või, või mõnest olukorrast. Aga endast, mitte endast ei teki kahet, nüüd mõtlesin, et noh, vahel ei veena, kus ma nüüd olen. Aga ma ei ole ju, 65 65 on täis ja kedagi peale raamatute mu ümber ei ole. Marko vaata mind, kas olen paistan välja inimesena, kellel noh, kes on niisugune nurka surutud ja ainult raamat keske peale raamatut on ju kõike muud, mul on oma töö, mul on oma harrastused, mul on oma sõbrad, mul lähedased, kõik on olemas ju, no ei ole füüsiliselt abikaasat. Ja mida hiljem niisugusi inimesi nagu mina, ma arvan rohkem kui me sinuga oskama nutta. Aga isiku abikaasal ei olnud aga alati sugugi rahul sellega. Arusaadav. Nii et see on üks nendest asjadest, kus või mitte kus või mis ei ole minu jaoks küsimus loomulikult, ega siis ütelda nüüd, et ma olen õudsalt häppi õnnelik, et ma üksi ei ole. No kui nii on, ma ei tee sellest tragöödiat. No kui sa tuleviku oma tulek vaadanud, mida sa seal näed, sa oled olnud elutöö teinud, rääkisime raamatu, kui ma püsti pannud, nii sisuliselt kui ka vormiliselt oled olnud nii Tallinna kui Võru linnapea, teist satsi, riigikogu liige põhimõtteliselt kaks korda riigikogus olla tähendab seda, et sul on eripension, on seal kindlustatud, põhimõtteliselt saad sa sellist kolme-nelja-viie 10000 kroonist. Pensioni ei kuni oma elu lõpuni ütelda saeprügiks segamini tähendab see koosseis, üheksas. Kioskis, kus mina olin, tähendab jah, sealt on meil eripension olemas, aga see on 40 protsenti riigikogulase palgast tänasel hetkel anda mingisugune 16000 või midagi niisugust kõik. Ja, ja selles võttega tühja sest pensioni, ma arvan, et mul on nii palju lõpetamata tegevusi. Mul on vaja oma isiklikud arhiivid korda saada. Seks mul on, mingi, mul on rahvusraamatukogus on ka oma. Kuidas öelda? Number ma olen seal numbriga, see tähendab seda, et mul on oma isikliku arhiivi kohtkonnas. Mul on vaja sinna, aga selleks, et seda teha, on need fotod, on need mis iganes. Mul on linnaarhiivi vaja üle anda Tallinna linnapea ekseid, terve suur fotoarhiiv, mis seal tegelikult ka korrastamata. Nii, ja kolmandaks, ma ütleksin nii, et ma tegelikult kahe aasta pärast, kui see riigikogu koosseis lõpetab ma usun, et ma lähen või lähed edasi. Ei, ma lähen erru majandusotsustanud aga ma ütleks niimoodi, et mul on mitu mõtet pooleli ja ma arvan, et need raamatud, kui keegi ju ootab veenvalt mingisuguseid lohistavaid või nihukesi, noh, hirmsaid ülestunnistusi. Ma ei tea, mis valdkonnas, ükskõik see ei tule küll, aga Nathan tõepoolest nagu see nõuab rohkem aega, jäänuks konkreetset istumist, arhiividesse, rahv raamatukogu, kuidas ta ikka tegelikult. Memuaare kirjutades kirjutad ise või lased kellelgi? Ei, ma teen seda ainult ise ja küsimusi ele memuaarides. Vaid ta on ikka nagu rohkem faktoloogia, hoopiski midagi muud. Ja teine asi on see, et ma arvan, et kui paar bestselleri kirjutaks Vaimust parteimängudest ma usun, et rabasulg jookseb päris hästi hellalt kirjasuutlik, olen tugevalt kinni ja ma olen alati. Oli kõik ise kirjutanud, alates oma kandidaaditöödest lõpetades ütleme, artiklite värkidega. Ega ma ei ole, mul ei ole kulakistatud. Ja mulle meeldib kirjutada nii et selles mõttes seda tegi meist ja see, et sa tunnetad, et sa veel võid midagi. Ei noh, see on olemas ja seda ma selle pärast ega musta tuleviku kardaga saad täis optimismi. Haapsalu, kas see on sinu isiksuslike omadus, optimism? Sest. No ma ei ole lihtsalt. Vaat kui ma oleks teistmoodi inimene, siis ma tõenäoliselt ei oleks raamatukogust tava töötes saanud, direktor oleks istunud nurgas kükitanud kirunud, kõiki kehv ja jäänud, nüüd lased ennast param kilud ja miks ka mitte, kui see kellelegi ei, ma ütlen veelkord, kui keegi sellest hirmsat isikliku õnne ja rõõmu tunnetab, andku minna. Aitäh Ivi Eenmaa saatesse tulemast. Selline oli meie tänane jutusaade kaheksandal märtsil naistepäevale head naistepäeva kõikidele nendele, kellele see naistepäev täna korda läheb. Saate autorid on helipuldis Ingrid Roosipõld ja minu nimi on Marko Reikop. Mulle tundub täna ligi, et saaks katsuda. Ei juhtu ju tuul, et mõte udus saabaste elu nii selgelt näha. Tagupall ja peopesad olid nii kaua. Ikka. Kärpis ta meid veel ükski arv kasvab. Ta ei näe. Vaata mulle otse silma. Oli ära jube pilt, ära ikka ava tänava, see on puhas elu. Tõstan jalga nagu aare, kaeraet plahvatus. Kas keegi tunne oli just tasakaalulauda? Et hästi?