Kirikuelu tere õhtust tänases kirikus saates räägime Eesti Evangeelse alliansi palvenädalast. Millised teemad on seekord eestpalvesse võetud ja miks uue aasta palveteenistusi korraldatakse? Teeme juttu Viljandi Jaani kiriku kõrval altari pühitsemise eest ja mõtiskleme kolmekuningapäeva tähendusele. Mina olen saatejuht Meelis Süld kõigest pikemalt hetke pärast. Eesti Evangeelse alliansi peasekretär Meego Remmel, me räägime Eesti Evangeelse alliansi järjekordsest palvenädalast ja kui tuletame meelde veel näiteks palvenädalat, mille juhtmõtteks olid siis tagakiusatud kristlased üle maailma, siis seekord mis on selle palvenädala juhtmõtteks, mille pärast veel kord kokku tullakse ja koos palvetatakse? Tegemist on uusaasta alliansspalvenädalaga ja seda palvenädalat on korraldatud juba aastast 1848 kui Euroopa evangeelne allianss võttis selle initsiatiivi. Ja enne teist maailmasõda olid Eestis analoogset palvenädalat. See on just uusaasta esimene täis mis pühendatakse jumala eest seismisele jumala poole palvetame selle ja ka mitmete palve soovida vajaduste esiletoomisele ja alates taasiseseisvumisest Eestis on siis korraldatud seda ka Eesti Evangeelse alliansi eestvõttel. Ja nõnda ka sellel aastal. Ja selle aasta teemaks on kohtumine jumalaga. Ja niimoodi siis on euroop paeva naljas üles kutsunud meid mõtisklema, kuidas Me seisame jumala ees, üksikuna, kuidas me seisame jumala ees, erinevate koguduste ja kirikute nõu, kuidas Me seisame rahvana jumala ees. Ja millised on meie vajadused, meie soovitame igatsused. Võime kõik selle aasta alguses jumalale üle anda. Ja see palvenädal on jällegi kogudustevaheline, seega erinevates kogudustes üle Eesti kogunetakse kokku. Eesti evangeelne allianss on seisukohal, et igas asulas Eestimaal, kus on vähemalt kaks kogudust, mis ei kuulu ühte sama konfessiooni võiks toimuda ka ühine palvus või ühised palve jumalateenistused siis. Ja nii näiteks Tallinnas toimuvad teisest kuni viienda jaanuarini öised teenistused ja siis esimesel täisnädalal juba piirkonniti või siis kaks lähedal seisvat kirikut võivad öiseid palusid pidada. Tartus seevastu toimub öine palvenädal viiendast kuni 12. jaanuarini kaheksa päeva jutti. Igal õhtul rinnus Tartu kirikus ühised palvus, jumalateenistused ja on üksikuid teenistusi. Mitmel pool mujal, näiteks Viljandis peetakse ühine jumalateenistus kolmekuningapäeval ja, ja nii edasi. Nii et veel kord üleskutsed, kus on vähegi kaks jumalateenistuse pidamise kohta sadulas siis pidage ühine teenistus. Mismoodi need palve jumalateenistused välja näevad, mida võiks inimene oodata, kui ta sinna läheb? Inimene võiks oodata kindlasti head sõnumit, inimene võiks kindlasti oodata seda, et erinevate koguduste vaimulikud teenivad eestpalves. Loomulikult lauldakse kaasa, aga tuuakse siis ka esile erinevad palve, seadused ja ainesed, mille pärast Eestis ja üle Euroopa inimene võiks jumala eest seista. Selle aasta palve alateema, nagu sai öeldud, on kohtumine jumalaga. Ja igaks päevaks on see kohtumine Jumalaga nagu ka spetsifitseeritud, et mis mõttes. Me kohtume jumalaga. Näiteks viiendal jaanuaril Tartu Salemi kirikus toimuval jumalateenistus, sel õhtul kell kuus jutlustab Urmas Petti teemal jumalaga kohtumine palves ja kolmekuningapäeval. Me räägime Jumalaga kohtumisest Jeesuses Kristuses ja palvenädala jooksul veel Jumalaga kohtumine loomises Jumalaga, kohtumine koguduses, misjonitööl praktilises teenimises igapäevases elus ja jumala sõnas. Nii et inimene võib oodata, et seal teenistusel ta kuuleb saagiga konkreetselt selle teema kohta. Ja üle kõige on need teenistused ikkagi mõeldud üheskoos palvetamisele jumala eest seismisele ja ma arvan, et siis võiks ka varuda just seda aega, et et ka minul on võimalust olla jumalaga ja olla koos teiste kristlastega jumala eest nende vajadustega, mis meil on. Eesti Evangeelse alliansi peasekretär Meego Remmel, kuivõrd on nende alliansspalvenädalate tulemusel eri kogudusega lähedasemaks saanud? Ma arvan, et vägagi kus iganes neid ühiseid teenistusi on peetud, seal on näha, et kasvab koguduse liikmete tasandil just kogudustevaheline usaldus. Tavaliselt on nii, et vaimulikud ühes asulas või linnas käivad ikkagi omavahel läbi ja teevad koostööd. Aga just et jõuaks nagu kirikupinki sellele inimesele, kes on tavaliselt oma koguduse jumalateenistusel ja ja võib-olla kes ei mõistagi väga hästi neid, kes on teistsugused või või tundub isegi natukene imelik, et keegi teenib jumalat natuke teistmoodi kui tema. Aga niisuguste ühiste jumalateenistuste kaudu just usaldust kasvab inimesed näevad 11 ja leitakse, et meil on tegelikult ühine jumal, on ühine missioon, ühised vajadused, igatsused. Ja ma arvan, et nõnda ka sellel aastal tasub tõepoolest kasutada seda võimalust, et külastada erinevaid kirikuid ja ja olla seal üheskoos ja tunnetada, et Me oleme ühtsed oma erinevustes. Ühiskonnas tuntakse organisatsiooni Eesti kirikute nõukogu aga kui räägitakse Eesti evangeelses alliansis, siis ilmselt teatakse seda vähem. Aga ometigi need mõlemad organisatsioonid liidavad mitmesuguseid kirikuid ja sageli kas samu kirikuid, mis vahe on siis Eesti kirikute nõukogul ja Eesti Evangeelse alliansi? Ütleme nii, et kui kirikute nõukogu on Eestimaal tegutsevate kirikute tippjuhtide või nende kirikute esindajate nõukogu, nad kohtuvad ma ise olen ka kirikult nõukogu laua taga oma Eesti evangeeliumi kristlaste baptistide Koguduste Liidu üks esindaja siis toimub niisugune kiriku tippjuhtide tasandil nõupidamine ja võib-olla suurte kirikupoliitiliste otsuste tegemine ja teatud suundumuste väljakujundamine. Aga Eesti evangeelne allianss on seadnud endale ühe konkreetse sihi, et hea sõnum Jeesusest, Kristusest leviks üle kogu Eestimaa erinevate rahvusgruppide ja erinevate inimgruppide keskel. Eesti evangeelne allianss, laiapõhjalise liikmeskonnaga on üksikinimesi, on üksikkogudusi, on misjoniorganisatsioonid, kes tegutsevad Eesti maali, on terved kirikute konfessioonid. Ja nõnda tegelikult on see nagu selline intensiivgrupp või niisugune hulk inimesi, kes on koondunud selle nimel, et head sõnumit Jeesusest Kristusest levitada. Ja me ei taha kuidagi dubleerida kirikute nõukogu tegevust vaid täita oma rolli just selles konkreetses ühes ülesandes, kuidas evangeeliumi kuulutus võiks levida ja kuidas sellele kaasa aidata näiteks sellele Ta lõks käivituvaid projekte on Jeesus-filmiprojekt ja mõte on siis erinevate koguduste ja ja kirikutega koostöös levitada videofilmi ja helikassetil olevat kuuldemängu Jeesuse elust kõikidesse kodudesse, mis on mingisuguste kirikute ümbruskonnas analoogsete ettevõtmistega on siis Eesti evangeelne allianss püüdnud head sõnumit Jeesus Kristust levitada ja edu Blairi kuidagi kirikute nõukogu, mis tähendab siis kiriku tippjuhtide nõupidamist. Aitäh selle ülevaate eest Eesti Evangeelse alliansi peasekretär Meego Remmel. Viljandi Jaani kirikus pühitseti sisse kõrvalaltar, kohapeal käis reporter Piret rist. Johannese päeval, kui möödus 530 aastat Viljandi Jaani kiriku asutamisest, pühitseti kirikus külg altar ja toimus altari tekstiilidega katmine. Altari pühitses Viljandimaa praost Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kuid milline tähendus on kirikus altaril? Altar on kiriku kõige püham paik, tihtipeale luterlikes kirikutes on olnud, Nad olid väga kiivalt kaitstud lausa seal altarivõre vees. Viljandi Jaani kirikus küll altari võrasid ei ole. Altar on olnud läbi aegade selline koht, mille juurde on saanud minna lähedale ainult vaimulikud pühitsetud isikud. Ja selles mõttes altari tähendus kirikus on ääretult ääretult oluline. Sealt antakse armulauda selle juures palvetaja võtakse põletatakse maa ja rahva pärast, kogu maailma pärast. Altar on palvepaik. Altar on altarisakramendi armulaua jagamise paik. Eesti luterlik kirikute altarites on palju pühapilte. Mida enam erilt, mida enam igasugust heas mõttes butafooriat, mida enam põresid ja nii edasi, seda seda rohkem tänapäeva Me tuleme. Algne altar ei olnud võradega võradega piiratud algs altari juures ei olnud palju palju pilte ja igasuguseid kujusid ja nii edasi. Nii et me oleme pigem just nimelt läinud. Kuna me oleme saanud siin üks 10 aasta jooksul seda kiriku kirikut kujundada siis me oleme püüdnud minna just nimelt selle vana altaritüübi peale. Katoliku kirikus on tavaline, et on mitu külg altarit, aga luteri kirikutes me seda ei kohta. Jah, katoliku kirikutes on väga palju tavaliselt külg altareid, kus inimesed saavad palves olla altari juures. Ja igal pool altarit tal siis ka elav tuli, põleb luterlikus kirikus on väga harv see, et oleks mitu altarit, pigem ei piitasid isegi heaks tooniks. Luterlikus kirikus on tavaliselt üks ja ainus altar. Viljandi Jaani kirikus ei ole päris nii. Sest kõigepealt siin on kaks põhjust, esimene põhjus on see, et omal ajal olnud kooriruum, kus altar peolt ära, meil asetseb dolomiit, altar tehtud, nõnda pikk, et esimese istme, nii kus inimesed istuvad, on väga pikk maa. Ja õpetaja läheb väga kaugele inimeste eest nagu ära. Kui ta siin altari see läheb, seetõttu oleme me toonud külg altari, siis võidukaare ette. Et olla inimestele vaimulik oleks inimestele lähemal. Algus liturgia ajal ja palve ajal ja teine põhjus on see, et kui 11 aastat tagasi see kirik taasasustati nii-öelda koguduse poolt valmis sai, enam-vähem, siis tehti selleks ajaks üks puidust altar. Ja kui me dolomiit altari pealtariks lasime valmis teha, siis oli küsimus, et kuhu see nunnu neid panna. Seda nunnut ei saa ju ära visata lihtsalt, mille pealt on armulauda jagatud mille, et on inimesed kogunenud leeripühal ja nii edasi. Ja siis tegime lihtsalt selle otsuse, et me tõime selle selle peaaltari hetkeks olnud peaaltari küll Kaltariks. Kuid mida tähendab altari tekstiilidega katmine? See tähendab seda, et nii nagu inimene kaetakse rõivastega niga altar, mis on siis kas puidust või kivist selle altari peale käivad siis vähemal või suuremal määral tekstiili. Valged linased kangad ja altaripõlled on kavandanud ja teostanud tekstiilikunstnik Reet Talimaa. Tuletagem siinkohal meelde, et Reet Talimaa kavandatud ja teostatud on ka Viljandi Jaani kirikus praegu kasutuses olev pulmavaip. Ja tihtipeale tehakse neid nõnda, et ostetakse, materjal, ostetakse riie poest ja lihtsalt õmmeldakse nut parajaks ja kaetakse siis lihtsalt nende valmistekstiilidega ära. Üsna harv on see, et altari tekstiilid kootakse terviklikult algusest lõpuni ligi viis ruutmeetrit kangast. See kõik on käsitsi kootud ka linane riie. Siis see oli üsna ebatavaline, et kunstnikud ette võtavad sellise suure töö. Kui lähemale minna, siis on siin väga, väga palju elusaid risti detaile sees. Nõnda kaugelt vaadates on valge ja mida lähemale lähed, seda enam näed siin erinevaid detaile. Ülejäänud valge jääb ka ülejäänud aastaajaks. Küll aga see altari põll altari peamine osa ees olev osa ja see hakkab vaheldumisi. Viljandimaa praost, Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, kuidas hakatakse külg altarit Viljandi Jaani kirikus kasutama? Külgaltari puhul siin Viljandi Jaani kirikus on ka see, et see on igale inimesele nii-öelda väga käeulatuses. Sellele tavaliselt on peol ka mõni palve tekst. Iga inimene, kes kirikusse tuleb, saab selle altari ees seisatada. Ja kui tal ei ole oma palvet, mida ta südamest paluda tahaks siis sealt altari pealt saab ta lugeda mõnda kas näiteks vana keldi palvet või, või mõne eesti õpetaja palvet ja sellega siis kaasas olla, kaasa mõtelda selle üle, nii et sealt on väga kättesaadav väga lähedal igale inimesele, kes Viljandi Jaani kirikust sisse tuleb ja meie uksed on avatud aastaringselt, nii et siia tuleb väga-väga palju inimesi sisse. Kogu. Kui see saade on eetris pühapäeval, siis homme on kolmekuningapäev ja Eesti metodisti kiriku superintendent Olav Pärnamets. Mida kolmekuningapäeval üldse tähistatakse. Missugused pühaga on tegemist? Me teame väga hästi küll jõulude sisu võib-olla ka ülestõusmispühade sisu, aga nüüd kolmekuningapäev. Selle päeva päritolu on seotud vahetult evangeeliumiks, täpsemalt Matteuse evangeeliumi iga, kus on teises peatükis räägitud sellest, et targad hommikumaalt idama. Milliselt maalt täpselt keegi ei oska seda päris täpselt öelda. Tulid Jeesusest kummardama ja tooma oma kalleid ja tähendusrikkaid, kinke, kulda, viirukit ja mürri. Ja sellest on saanud siis ka ristiusukirikus. Üks püha ja pidulik päev, mida tähistatakse igal aastal peale jõulaid. Mille järgi need hommikumaa targad teadsid seda, et tuleks Betlema poole suunduda? Ja pühakiri, kui olla täpne. Siis, kui targad jõudsid jõudsid Jeruusalemma, ütleb nõnda. Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama. Mingi erakordne taevane nähtusse pidi olema. Ja me arvame, et vana aja inimesed ei olnud nii targad, kui meie, meie oleme, tunneme kõiki asju palju paremini, aga, aga ilmselt oli oli siis rajal aastatuhandeid tagasi väga tarku inimesi, kes ka astronaut noomiat seisa hästi valdasid ja võisid kindlalt öelda, milline uus nähtus järsku taevalaotusse on ilmunud. Ja see oli neile märgiks kindlaks tähiseks, mida nad siis järgisid ja tulid seda tähtsat kuningat, kes oli sündinud kõigi nende märkide järgi otsustades järeldades, sellest tulid kummardama. Ja läksid siis Juudama tähtsaimas linna. Jeruusalemma läksid dolla seal tuntud asevalitseja Edomlase Heroodes juurde, kes oli roomlaste poolt pandud paika ka mingi tolleaegne nukuvalitseja kes oli suures hirmus oma oma positsiooni ja trooni pärast. Ta oli selle nimel terve rea mõrvu sooritanud juba selleks ajaks. Ja Heroodes omakorda kutsus targad kokku ja kirjatundjad uuris nende käest, kus messias pidi sündima ja need mehed teadsid täpselt, et see peaks olema Petlemmas ja Heroodes siis silmakirjalikult, ütleb, et, et ta soovib seda just selle sellepärast teada ja palub, et targad tagasiteel astuksid Jeruusalemmast taas läbi. Et. Ehkki tegelikult olid tema plaanid teistsugused Hoopis teistsugused nagu hiljem ka need kurvad faktid näitavad laste tapmise osas. Nii et sellel hommikumaa tarkade heasoovlikult külaskäigul olid tegelikult osaliselt ka justkui negatiivsed tagajärjed Jah, seda küll ja mulle isiklikult on, on see öelnud niisugusi, et et kui eks riigivõim ja valitseja püüab rahva elust välja juurida selle tõelise jumala poolt läkitatud lunastaja ja kõrvaldada teda siis ta kõigepealt ränka kahju oma rahvale. Ta hävitas hulga kõige nooremat põlvkonda. Tõi palju pisaraid ja leina. Selleks, et siis loodetavasti tapaga Jeesus, jah. Aga mis teeb selle kolmekuningapäeva sündmusel nii märkimisväärseks, et me seda ka veel tänapäeval tähistame ühe pühana. Vahest ja eriti möödunud ateistlikumad ajastul püüti inimestele väita et need inimesed on rumalad ja ajast maha jäänud, kes usuvad jumalasse. Aga piibel kinnitab siin, et need, kes tõepoolest kummardavad ja austavad jumalat, need on targad. Ja kes tahavad usuteed käia, jumalasse, uskuda, austada ja tema igavesi seadusi, need käivad tarkade teel. Neid ei saa kuidagi liigitada rumalate sekka. Ja kui vaadelda ka lähemalt inimkonna helgemaid päid, siis vähe on nende hulgas neid, kes on jumala ehitaja ühel või teisel viisil nad. Nad on tunnistanud looja olemasolu. Mismoodi meie võiksime kolmekuningapäeva tähistada? Me teame, et vist pärast seda ei tohi enam head uut aastat soovida. Aga kui me mõtleme just sellele algupärasele sündmustikule, mis seal selle kolmekuningapäeva taga Kirikutes võime laulda veel kolmekuningapühal jõululaule, seal ka mõned vanemad. Kristlikud kirikud tähistavad sel ajal veel oma jõuluaega ja jõuludest kuni kuni kolmekuningapühadeni ikkagi on. Veel loetakse, et see on jõuluaeg. Aitäh tulemast stuudiosse Eesti metodisti kiriku superintendent Olav Pärnamets ja soovime siis head kolmekuningapäeva, homseks. Õnnistatud uut aastat kõigile kiriku. Tänaseks kirikuelu saade lõpetab, minu nimi on Meelis Süld ja soovin teile kaunist pühapäeva õhtut ning jätkuvalt head uut aastat.