Loovad plaadipoolis loovad autoroolis loovad laadi arvutuses, loovad lahti poe, loovad turumajanduses, loovad, loovad lahtid, väänavad, põrgumasin põues teised loomad kodukaitsest lahti maja õues, loomade õigus loomal looma. Talle meigiriba. Omanikud. Tantsu. Ei taha võtta. Loomad peavad meele ja. Tere hommikust, on Tartu maratoni pühapäev ja Eestimaasuusatalv on täies hiilguses, aga on ka sõpradele mõeldud ja pühendatud nädalavahetus ja täna räägime me nendest sõpradest, kes ise ühel või teisel põhjusel raadiosaates esineda ei saa. Ja tänahommikuse jutusaate külaline on Eesti loomakaitse seltsi esimees Heiki Valner. Mina olen Margit Kilumets. Kuidas sa tahtsid alustada, tere, pühapäeva ja pühapäeva loomapiinajad. Tegelikult me räägime täna rohkem ikkagi ma loodan ilusatest asjadest, aga, aga tõesti, täna hommikul siia tulles ma panin selga kasuka ja usu või mitte. Ma tükk aega mõtlesin, et kas ma nüüd tohin tulla kasukaga või mida sa minust sellisel juhul arvad, et, et kas sul on näiteks selliste inimeste suhtes mingi hoiak, kes tulevad sinuga vestlema, neil on peas läkiläki. Ei ole, ma olen ise lihasööja ja nahast kingad on jalas ja et ma selle järgi nagu ei otsusta, samas kui me hakkame rääkima nüüd nagu korrusnahkadest, see on omaette temaatika ja, ja tegelikult päris palju, et karusloomad on ju ka veeloomad, vet nendele ei võimaldata väga kitsuke puur, et amoraalselt on ta ikkagi täiesti vale. Nüüd, kui me võtame need tingimused, et siis nendel loomadel on kohe tõesti parem mitte üldse sündida, nad elavad väga piinarikka elu. Ja nüüd noh, ma kuulsin siin, kuidas Merle Palmiste rääkis üks kord selles, et et kui inimene tarbib, siis on kõik normaalne ja et see on väga keskkonnasõbralik tegelikkus on hoopis risti vastupidi, et ütleme isegi kui meil Skandinaavias on mingid seadused, mis kaitsevad seda looma siis odavam tappa Hiinas laevad sõidavad Hiina, Hiinas lülitatakse nad ilusalt. Ja nüüd need nahad hakkavad ju laevade ja lennukitega lendama, kus kohas siin see keskkonnakasulikkus on ja noh, praegusel kliima soojenemise perioodil, et, et tegemist on ju luksusesemega ja, ja suisa ma arvan, et paljud naised, sooviksin, et see hinnasilt oleks seal ka väljas, et oleks ikka näha, et ta on nii rikas ja jõukas või kui ja kallim, kui meestel on, et on niukse asja võimaldanud, et see ei ole nagu hädavajalik ja vähemalt selle sellise hinnaga nüüd ei peaks seda küll tegema, et noh, minu nägemus on küll ühene, et karusloomakasvandusi ei ole vaja vähemalt meile Eestisse mitte juhul kui nad on olemas, siis peavad seal olema hoopis teistsugused tingimused, et loomaloomulikud vajadused oleks rahuldatud. Aga siis ajab, sai selle äri nii kalliks, et keegi ei viitsi seda teha. Aga, aga noh, ma olen ka väidelnud ühe väga tulise naha pooldajaga ja, ja ma olen talle pakkunud, ma annan sulle 1000 krooni vaata poolteist tundi elusalt nülgimise videot karusloomakasvandusest ja pärast räägime edasi taluvust. Kas loomade kaitsmine hõlmab nii koduloomi, nii kasvanduse loomi kui ka näiteks metsloomi või läheb sinu kui loomakaitse seltsi esimehe jaoks kuskilt mingi piir? Minul ei ole mitte mingit vahet liikidel, olgu tegemist kalaga, linnuga või ükskõik millise loomaga kaasa arvatud ka inimloomaga, et mulle läheb see nagu väga korda ja, ja ma käitun ikkagi selle reegli järgi, et et ma ei tee nagu seda, mida ma ei taha, et minule tehtaks, et, et nad elavad oma looma elu ja las nad elavad ussid, näiteks võtame siin mingeid Reptiilid, et ka mina kardan neid, nad ei meeldi mulle, nad on kahtlemata huvitavad. Aga noh, las ta ajab siin metsa vahel oma rästiku asju ja mina ei turgi teda, tema ei torgi mind ja, ja see on minu arust täitsa normaalne. Kuidas saab inimesest loomakaitse seltsi esimees, milline oli selle loo niisugune eelmäng, et kuidas sa sinna jõudsid? Ma pean muidugi täpsustama, et ma tegelikult ei ole esimene, nii, mis meil on juhatus, juhatuse esimehe, juhatuse esimees, vaid meil on nagu väga demokraatlik, et meil on juhatus neljaliikmeline ja, ja, ja siis me enam-vähem vaidleme otsustamegi niimoodi ära, et nagu ta on, et võib-olla mind on jah, ekslikult peetud esimeheks, et võib-olla sellepärast, et ma võtan kõige rohkem sõna, aga, aga noh, see päriselt niimoodi ei ole, aga noh, tegelikult ma arvan, et et inimeses on ju niisugune, me räägime niisugusest hea ja kurja vahelisest võitlusest ja, ja see maailm on nii nagu nii, nii kuri, ütleme mind isiklikult ajendas nagu see, et et ma sattusin kokku siin paar aastat tagasi mingite hüljatud loomadega ja esimene esimest neist ravisin ja kuidas sa sattusid täiesti juhuslikult, hakkasin õhtul trenni minema ja üks keset talvekülma ilmaga üks rotveileri tuli mulle aeda ja enam ei lahkunud ja mul ei olnud teda kuskile panna, et lühikese karvaga koer, et hädaga teen ja enda koeratleda ka nagu ei sallinud ma pidin maja nagu kaheks jagama ja, ja see oli täielik, täielik jama, mis toimus täielik kaos. Siis ma hakkasin, leidsin endale mingid kupud naha peal, hakkasin ravima, ravil läks muidugi Eesti riigis, looma ravimine on nagu väga rikaste privileeg, et et number number läks väga suureks lõbuks, ta suri mul käte vahel ära, mitte keegi ei suvand ei osanud tuvastada, mis seal viga, noh lõpuks lahkamise käigus saime aru, et tal on maksavähki ja, ja ilmselt sellepärast ta hüljategi, et tulemus oli teada, et ta sureb, ravikulud on suured ja ta visati tänavale täiesti südametud ja, ja siis, aga ma otsisin nagu abi just riigi poole pealt, et noh, et keegi peaks tegelema hüljatud loomadega ja ja varjupaigast ma sain peatäie sõimata, et tahan enda koera ära tuua ja mitte kedagi ei huvitanud, mitte kui kedagi ei huvitanud ja siis, kui see koer sai maha maetud, mis oli omaette ooper, kuna maa oli külmunud. Krematoorium ei ole lõbuks, matsin ta sõbra hoovi, sõbral oli traktor, leidsime, siis saime nagu maasse augu, et see oli täiesti täiesti kohutav ja koheselt järgmine kuu teatati mulle Laulasmaalt, et seal on üks ilma karvata saksa lambakoer külmetab poe juures ja ja siis teise korra raviks ei olnud juba raha. Kõik katsed abi otsida jooksid nagu luhta ja siis ma sain kokku mu loomakaitse inimestega ja ütlesin, et mul on niuksed mõtted. Minu arust teete natukene asju valesti, et te peate nagu võimsamalt esile tulema, et, et see, et, et siin ei ole nagu midagi häbeneda, et vot niimoodi täpselt viha viha oli ajend, kui ma sattusin sinna. Aga praegu väntad seal vähemalt selle viimase nädala jooksul olen ma sinuga peetud telefonikõnedest aru saanud, et Riigikogus käimine on nagu sinu üks töökohustusi, mis asju sa seal ajad? Tegelikult ei ole töökohustus, see on hobi, ta ei ole ka päris hobi, et ma olen võtnud selle südameasjaks, aga selle aasta algusest hakkasid kehtima uued loomakaitseseaduse parandused. Aga eelmäng sellele on selline, et päris paljud meie ettepanekud visati välja. Nad ei kajastanud selles ja nüüd Eestimaa rohelised lihtsalt esitavad uued ettepanekud loomakaitseseaduse parandamiseks, kus on arvestatud siis kõiki meie ettepanekuid ja praegu me siis ühesõnaga käime ja vaidleme ja lihvime neid, nurkasid ära, et mis võivad tekitada veel mingeid vaidlus, et see uus seaduseparandus nüüd on see nagu, mida meie silmas pidasin. Aga mida te kõige rohkem parandada tahate, mis selles vanas seaduses valesti on, mis te peate ümber tegema, et asi toimiks? Noh, asi asi ei saa meil niipea toimima, kui riik ei leia järelevalve jaoks vahendeid. Kui siin ikkagi Harjumaa peal on üks inimene, kes peab hakkama saama kogu Harjumaa ja Tallinnaga, et see füüsiliselt ei ole võimalik. Et Eesti inimene inimene üldse kardab järelevalvet ja kui on olemas selline oht, et keegi võib ikka tulla ja trahvida, et et see, see paneb ka nagu tõsisemalt, et vaatama, et noh, meil antud momendil on nagu kaasasündinud õigusi loomadele tahan, võtan, tahan, jätan sellele karistust reeglina nagu ei järgne ja see on muidugi kurb, aga aga noh, ütleme seal on palju muid aspekte, mis on praegusel seaduse paranduses, tahame, et noh, me puudutame seal karuslooma teemat, sirkusi mingid volitusnormid muutuvad, et et ka kolmas sektor saaks kaasa lüüa järelvalve poole pealt riigile, nagu siis abikäe ulatada ja palju odavamalt seda tööd teha, et seal on üht-teist huvitavat. Aga ütle, kas praegu reaalselt selle kehtiva seaduse järgi, mis Eestis loomade pidamist näiteks puudutab, kas konkreetselt saad mõnda inimest, kes on loomaga halvasti käitunud, karistada? Jah, no siin on ju eelmine aastal jõudis ju, kas suisa viis kuus asja jõudis kohtussegi. Nüüd, mida on teinud veterinaarinspektorid, trahve, sellest ülevaade puudub, et on, aga noh, nad on ikkagi niuksed õrnad, tutistamise tõtt, ära rohkem, nii tee. Tühja see koer suri ära või noh, okei selle lehma. Me sööme kaera, et vahet ei ole, eks ole, ära nii tee, et see oli natuke halvastajatega, ega, ega midagi hullemat nüüd küll ei juhtu, et, et siin noh, kahetsusväärselt näiteks politseiametnik liiga hallas on ütelnud, et noh, et mis nõme riik see on, siin kaitstakse rohkem loomasid, et noh, et, et see on nagu tegelikult lühinägelik ja pahatahtlik, et selle loomakaitse üle on väga palju kisa. Ja Meie teeme kõik endast oleneva, et sega, ei vaibunud. Aga aga, et kui iga inimene, kes viitsib natukenegi mõtelda, et, et siis sellist võrdlust ei saa isegi tuua mitte, et, et ma ei tea ühtegi kooli, näiteks kus kui õpilane ei ole väga edukas, näiteks ta kahe nädala pärast magama pannakse, ta ei ole perspektiivne, näiteks, on ju või noh, inimestel on ikkagi olemas kõik variandid, et see on nii pahatahtlik, et, et noh, kui kui inimesed ei, ei ole süvenenud või tea nagu midagi, et siis vähemalt kõrgel ametitel inimesed võiksid oma suu kinni hoida. No mõned nädalad tagasi ilmus Postimehes päris õudne lugu sellest, kuidas sellised eesti Talumehed piinasid oma oma talus koera ja sina käisid seal kohapeal ja tegelesid aktiivselt sellega, et nad kohtus süüdi mõistetakse, nad mõisteti süüdi, kas need mehed lähevad reaalselt vangi? Natuke vara öelda, ootame ära veebruari lõpus, üks neist kaebas edasi ja kuna see oli nüüd lihtmenetluse, sest ma ei ole juristilt, ma ei tea, kuidas need terminid on, aga et siis need asjad vaadatakse koos läbi, et kuu lõpus saame teada, et tundub küll, et ära prantser siiski oma kuu aega kinni istub, ta ei vaidlustanud, tal ei olnud selle vastu midagi. Aga kaera Vilbiksi puhul? Lähme, vaatame, hoiame silma peal ja ja, ja kindlasti me kajastame seda, niiet. Aga kuidas see asi reaalselt toimub, keegi helistab sulle või helistatakse loomakaitse seltsi mingile abitelefonile, öeldakse, et seal toimub selle loomaga niisugune asi, tulge. Minuga on veel lihtsalt mõõdetakse tänaval kõrvast kinni, öeldakse, kuule, mu naaber on nagu vähekene mölakas, vabandust väljenduse pärast ja et ta on oma koera piinanud aastaid, mina ei julge ütelda, aga ole meheks, tule, käi kohal ära ja, aga noh, loomulikult meil on olemas infotelefon, info, meil on olemas töö juurde. Galal kahte helistatakse, et informatsiooni on kahetsusväärselt nii palju, et ilma liialdamata ma võiksin teha iga päev ühe kümneminutilise loo loomapiinamisest igas Eesti telekanalis. Ei oska nagu midagi öelda selle peale, kuidas, kuidas see sellisel juhul oma närvikava korras hoiad, sa käid ju nende sündmuskohtade peal ka ja ja näed, mis seal tegelikult toimub, eks ju? No sellega on niimoodi, et noh, ütleme, kui palju ma nüüd näen, et kui ma lähen sinna kohale, olen tund aega või poolteist tundi, et sellega ju ta on, kindlasti häirib, aga see loom ei kasva nagu hinge julge. Aga, aga ma pean tunnistama, et selle aasta alguses Ma ütlesin enda toimetajale mitte üht laipa rohkem, mitte üht laipa rohkem, et ma ei suuda rohkem neid Johardeid vaadata, et ma lihtsalt varem või hiljem lähen mõnele kätega kallale, et teeme nüüd vahepeal mingeid muid lugusid. Ja kui te olete tähele pannud praegu ongi positiivsete lugude periood, et kanal kahes et ma lihtsalt ei momendil, ma ei taha näha ühtegi piinatud looma ega jõhkardid, et vot momendil on see piir ületatud, aga, aga ütleme niimoodi, et ma taastun ja, ja ma arvan, et segu, ma teen juba paar lugu uuesti kaaluma, pimedast ootavad kliendi toota. No mõned aastad tagasi oli või oli see isegi natukene vähem tagasi, oli suur taas ühe kõrge politseiametniku ja tema vähemalt väidetavalt talle kuuluva looma üle ja, ja siis ilmus ajalehtedes ridamisi artikleid ja lõpuks mulle tundub see kõik ikkagi kuidagi sumbus ära. Et kas see loomakaitseseadus ja need inimesed, keda karistada saab, et kas need on ikka kuuluvad lihtsate inimeste kilde, et kui kui sa mingi piiri ületad ja oled nagu tehtud mees muidu Eesti vabariigis, siis keegi ikkagi siin naljalt vangi ei pane, teesama koeraga või kassiga, mis sa tahad? Ega Eestis ei panda ka, lihtsalt inimeste vangi Eestis on ja kui te olete tähele pannud, siis uudisekünnise ületab juba see, kui üleüldse keegi vangi pannakse, meil on ju teine poliitika, eksju, vanglas vangide ülalpidamine on kallis lõbu ja hoiame kokku, eks, et las nad parem olla siin ja loodame siis, et et, et võib-olla nad ei tee rohkem halvasti, et noh minu arust kui loomapiinaja üldse vangi pannakse, see on nii suur sündmus, et siis peaks juba lipud heiskama, et aga et ma arvan, noh kindlasti ma ei ole selle, ma ei olnud siis loomakaitse seltsi liiget ma küll läbi meedia, jah, ma jäida mulle silma ja et ma võin ütelda kõrvalt vaadates mul jäi inimesena jäi niisugune mulje, et see lugu haiseb parasjagu, aga ma ei tea üksikasju ja ma ei, ma ei oska seda kommenteerida. No tänase saate Me otsustasime rikastada, kaunistada muusikapaladega, mis on kirjutatud loomadest. Ja üks nendest on üks Ruja lugu, mis sulle kuidagi eriti südamesse on läinud, mis sa selle loo kohta tahad ütelda? No, ega ma ei oskagi ütelda, on kurb lugu, ma olen seda kasutanud enda lugudes teinekord ja ta on emotsionaalselt niukene sügaved, et et ja ta räägib ka kusjuures looma hülgamise eest, eks, et Urmas Alendrile on see kunagi korda läinud ja tegelikult see teema läheb väga paljudele korda nii loomeinimestele kui ka tavainimestele, et kui loomapiinajad arvavad, et nad on ülekaalus et siis ikkagi nad eksivad. Enamus, ma usun, et suur enamus inimesi ei poolda mõttetut vägivalda ja ja, ja kui keegi tuleb ja viskab oma koera kellegi teise õue peale või lihtsalt tänavale talvel, et noh see on ikkagi pigem taunitav, et ja, ja minu jaoks on see lugu väga eluline. Ma kohtun selliste asjadega sellise teemaga kokku ju päevast päeva. Ja neid hüljatud loomi on ju Eestis kümneid ja kümneid niimodi. Et mul on selle looma hülgaja kohta omaette teooria. Tegelikult ma arvan seda, et, et kui tulevad raskemad ajad ja kui näiteks annaks jumal, et seda ei tule, et on sõjaolukord, et siis looma hülgaja on ju reetur. Ta reedab ära ju niukse olevuse, kes on ju 100 protsenti, tema usaldab teda on ju. Ja, ja, ja ma, ma Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma väidan, et kui peaks tulema teine aeg, siis reeturid, äraandjad Siberisse küüditatud näiteks on sulaselgelt loomapiinajad ja hülged. Aga kuulame Urmas kalendrit ja siis jätkame täna hommikust jutusaadet loomakaitse seltsi. Kuidas ma nüüd ütlen, ma ei saa öelda, et ei ole seal mingit juhatuse liikme Heiki Valleriga. Kiievi Kalli elude. Istub nurgas. Jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja Heiki Valner ja me räägime sõbrapäeva nädalavahetusel inimese vaatelt kõige truumadest, sõpradest, loomadest, olgu nad siis kalad, linnud, ussid, kassid, koerad, kes tahes. Noh, loomad on õnnistatud sellega, et nendel ei ole mõtlevat aju väidetavalt kuigi ma teinekord küll arvan, et et see on ekslik, ent kui inimkond ja teadvusele väheneb, et küll kunagi ka mõeldakse välja, et nad on vägagi mõtlevad olevused, aga noh, tänase päeva seis on see, et nad ei mõtle, ei tea midagi ja võib-olla see ongi pluss, et nad võtavad ju 100 protsenti. Nad ei ole siin, ei ole mingit tagamata, et nad on täiesti ainult selle pärast, et sa oled olemas ja ja tõesti, ma arvan, et loom on inimesele parem sõber kui teine inimene. Milline on kõige eksootilisem lemmikloom, keda sina oma loomakaitsetööd tehes oled kohanud mõni niisugune loom või lind või kellega sa kokku oled puutunud ja ikka olnud väga tõsiselt üllatunud Eestis näiteks? Ma arvan, et mind ei üllata miski enam, kui asi puudutab loomasid, aga aia ja eksootilised ei ole päris minu rida, aga meil on eksootiliste loomade peale omad inimesed, kes nendele meeldivad nad ja nad tegelevad rohkem, nad on palju teadlikumad, aga noh, üllatav oli see, et siin mõni mõni aeg tagasi ma isegi et siis ma vähemalt kuulsin, et oli Radisson SASi taga veelombis oli supelnud kuningpüüton, mille siis päästeteenistus ära toimetas, et ma ise küll ei näinud seda, aga noh, ma arvan, et see on piisavalt huvitav lugu. Mitu looma seal praegu endale on? Momendil on üks koer, üks kas vana koer suvel suri ja, ja minu arust on päris niukene normaalne arv loomasid, et mina pidasin küll väga vajalikuks, et kui lapsed olid väiksed oleksid loomad majas, et minu ema arvas teistpidi moodi, tema tahtis, et elamine oleks väga steriilne ja loomadelt tulevad bakterid ja ja, ja mis iganes, noh, mina pole nii mõtelnud ja on olnud ja, ja, ja vähemalt mul on hea meel tõdeda, et kui ma vaatan nagu enda lapsed, siis ilmaasjata nüüd küll kellelegi vastu kätt ei tõsta. Ilu May inimese vastu, et ma olen selle tulemusega rahul. Kas sa kasvasid sellises kodus, kus ei olnud lemmikloomi? Mina kasvasin sellises kodus, kus lemmikloom ei olnud, aga mul on ka niuke kasvatused. Et ema väga rõhutas seda, et mitte kellelgi ei tohi liiga teha. Ja, ja see, et enesekaitseks loomulikult tähendab enesekaitse koha pealt, see on hoopis teine, teine valdkond ja, ja siin ei ole ju vahet, kas tuleb inimene või loom, on ju alalhoiu instinkt, hakkab tööle ja tulebki võidelda, nii et sa peale jääda. Aga, aga noh, niimoodi heast peast minna minna nüüd kasvõi tuvi loopima või kassi kuskilt katuselt alla viskama, et ma, ma isegi suudan mõtelda. Oleks ma peaksin midagi taolist tegema, et aga mingi loomakaitsealge on mul loomakaitsja alge on nagu ikka sees olnud juba koolipõlvest, et kuigi ma seda ei teadvustanud tol ajal, aga meie klassis oli kaks poissi, kes õismäel siis valmimas õismäel käisid ja viskasid hulkuvaid kaitsja katustelt alla ja siis nad kuulis või looklesid, et et vaata, kui huvitav, et viiendalt korruselt kukkuv kass sai surma ja ja üheksandalt olnud, et, et siis sai nendega isegi kakeldud, jaga peksa saadud, kuna nad olid veidi vanemad ja tugevamad, aga noh, niuke niisugune asi on aset leidnud. Psühholoogid, eriti lastepsühholoogid väidavad ju, et pered, kus on lemmikloomad, et seal elatakse laste, niisugune murdeiga ajam, selline mässumeelsus hoopis kergemini üle kui, kui nendes kodudes, kus ei ole looma. Loom on stressimaandaja, et noh, veel huvitavam näide on ju vooltriidilt, kus ma olen seda ka varem rääkinud, et suured panused börsimaakleritel ja, ja ühingut ja kõrgelt kukkumised väga paljude jaoks enese tapasid, kui kehvasti läheb ja jam ja uskumatu, kui mitte, et kes on ennast tapnud, mitte ühelgi pole olnud lemmikloom lemmikloomadega inimesed on selle kuidagi üle elanud, aga, aga noh, samas ma ma ei, ei mõista hukka mitte mingil juhul neid inimesi, kes kellel ei ole loom, loome ei pea meeldima, looma ei pea omama, see on täiesti normaalne. Aga päris kindlasti ei tohi neid piinata. Kui sa praegu liigud sellistes ohukolletes, eks ju, lähed mõne mõne telefonikõne peale või, või tõesti mõne lööbist võtmise peale kusagile kohale. Ja, ja näed seal hädas looma, missugune see protseduur on, mis, mis, mis järgneb. Mis siis tavaliselt see on, mis sa ette võtad? Noh, me oleme loonud siin loomakaitse seltsi poolt nüüd neli varjupaika ja tuleb neid juurdegi veel praegu on ja kuhu nad juurde tulevad, Pärnu, Viljandi, siis on Lääne-Virumaa, loodetavasti Valga ühineb meiega viiendana Haapsalul me hoiame silma peal, aga Haapsalu ei ole küll väga perspektiivne kohta, ütles, et selle seal võiks üritada midagi teha, aga, aga samas jälle nende vahenditega, et ega sellega ei kaasne vahendeid ju. Et me paneme ju enda inimesed tööle täiesti hulludesse tingimustesse, et kui töökaitseinspektsioon viitsiks kohale minna, eks siis võiks need kohad kõik sulgeda, et noh, Eesti omavalitsused ei ole küll panustanud, et see on omavalitsustel on niuke kuldne väide, minu arust üldse ei saagi, omavalitsus on niisugused inimesed, kes oleksid nõus nagu loomadele raha eraldama üldse nendel on nagu, nagu mantra raha ei ole, raha ei ole, ole sa pensionär, laps oma raha ei ole, et, et noh, ma arvan, et võib-olla peaks kandideerima, seda lauset oskan ütelda ja saadab edu ka kindlasti, nii et raha ei ole seal samamoodi nagu kuudeks veterinaar- ja toiduametil, nendel on põhilause, on see, et loom on hea toitumises rõõmsameelne, energiline selle lause nagu ära õppida, et siis võite öelda, et selle koha peal sellepärast et seda nad ütlevad ka surnud looma kohta. Nii et et aga jah, et ütleme noh, ütleme räägime protseduurist, et nali naljaks, et kui ma lähen kohale, näen seda looma, et noh, eelkõige tuleb rääkida nüüd selle peremehe, selle võivad alati mingid põhjused olla. Vanade inimestega kui loomakõhnad. Tal ei ole lihtsalt raha toitu osta. Siis kui me muidu ei saa aidata, siis me selle toidurahaga ja toiduga ikka saame aidata, kui loom ajab mingit ravi ja inimesel ei ole võimalik teda ravida, siis meile annetatakse ju raha. Me oleme andnud eraisikutele ka ilma protsendita laenu. Siiamaani kõik maksavad korralikult tagasi, ei ole mingeid probleeme, et saab jälle abi. Juhul kui inimene ei taha nagu midagi teha, siis sellisel juhul me pöördume nüüd riigiameti poole, et kas see on siis üks kohapeal tuvastada, kas tegemist on siis väärteoga või suisa kriminaaltegu ja, ja siis vastavalt sellele me pöördume edasi ja ja hoiame ka silma peal, et ametnikud töötavad, et nad kohale lähevad. Aga noh küll küll ma pean ütlema, et asi on paremaks läinud ja ja me oleme ka veterinaar ja toiduameti juhiga mitmeid kordi kokku saanud ja rääkinud ja ja, ja nad pööravad sellele rohkem tähelepanu. Aga noh, ütleme selle ressursi ja inimkoosseisu juures, et noh, ega nad ei jõua eriti paremat tulemust teha, et et see on küll üks valdkond, millega peaks lähiajal tegema, aga noh, õnneks on valimised tulemas ja eks me saame siis kindlasti kutsume inimesi ennem valimisi varjupaikades kohalikesse varjupaikadesse, tulge vaadake ja ja siis inimesed saavad ka aimu, keda nad valivad, et, et kui me hakkame rääkima empaatiavõimest, siis ei ole siin väga suurt vahet, et tulge vaadake varjupaika ja, ja kui te näete, et pilti, pildid, eeliste teated, need samased juhid suhtuvad samamoodi ka lastesse ja vanuritest, sealt ei ole midagi head oodata. Ütleme niimoodi, et piltlikult anname siis poliitikule ühe isikuomaduse juurde, ta peab olema empaatiavõimeline, et see võime peatel olemas olema, et et me tõstame oma pead ennem valimisega. Kas suures osas see loomakaitsja töö, ma saan aru, et, et sa ei saa ajus eraldada seda, neid poolkerasid ega neid, neid sooned, et see osa minust tegeleb loomakaitsega ja ülejäänu on siis minu laste, minu, minu hobide, minu, minu teise töö päralt, et et aga kui suure osa sinu päevast näiteks protsentuaalselt võtab loomade kaitsmine? Sisuliselt ta ju võtabki enamus aega praegu, lapsed on mul suured ja, ja nende peale ju aega ei kulu, aga et kui me võtame selle töö iseloomu, siis noh, minu, minu asi on teha loomalugusid ja keskkonnalugusid ja looma lood ujutavad nii üle, et ma tegelikult mõtlengi, et noh, et kas ma käin kohapeal filmimas, kas ma viin kedagi arsti juurde või ma kirjutan just parasjagu loole teksti, et ta on ikkagi seotud, et ma võin küll öelda, et et julgelt noh, ma ei tea, 70 protsenti ajast ta võtab vähemalt ära, nii et või, ja, ja isegi kujundada omaaegses aju ikka töötab, et ega ta ei lähe ju kohe peast ära, et, et ma teinekord tunnen, et, et mul on nii kõrini. Mul on nii kõrini, et sõidaks üksikule saarele ja ma ei tahaks kuulda ühestki loomast ka midagi ega ühte, ühestki abivajajast, et nad uputavad ära sellepärast inimesed helistavad viimases hädas, nad on pöördunud varjupaika arsti poole politsei poole, sisuliselt abi sealt ei saada, siis nad helistavad meie poole. Ega ka loomakaitse selts ei ole mingi võlupiits, hakkab asju lahendama, siis me ju ikkagi püüame leida nüüd selle vabatahtlikku, kes siis mahutab selle looma ära või, või, või kas meil on neid nagu vahendeid ja siis teinekord on ka niuksed niuksed, Need situatsioonid, kus inimesed hakkavad oma viha meie peale välja valama, politsei peale sa ei karju, aga siis võetakse kätte nagu meie infotelefon ja siis öeldakse kõik, mis maailmast arvatakse, et noh vähemalt mina olen ütelnud küll meie infotelefoni vastuvõtvale neiule, et ära lase enda peale karjuda. Me aitame vabast tahtest ilma rahata, kui meil on võimalik, siis me aitame, kui keegi hakkab röökima, lõugama sind alandama, pane toru ära saada lihtsalt pikalt. Me ei ole sellepärast. Sellel loomade kaitsmisel on ka niisugune naljakas kummaline, teine pool, mille peale ma olen vahel mõelnud, et, et ka ülehoolitsus ja selline jumaldamine, et, et kas see võib tegelikult teha loomale väga palju halba. Me mõtleme kasvõi nendest kassi mammades, kelle korterites elavad 40 50 kassi, eks ole. Et selliste juhtumitega olles ka oma karjääri jooksul Ja noh, Eestis on ju päris palju, kasvõi seesamane Salme tänava proua, kellel tal ei olnud neid nii palju oli viis kassi, aga neid on, neid on üsna palju ja on, nendega on omamoodi isegi probleem nende kassime omadega, et nad korjavad tänavalt nad kõik kokku. Ja siis siis nad jäävad hätta, siis on vaja ravida, siis on vaja toita noh, ja siis nad on kõik meie ukse taga, andke raha, andke seda teist ja kolmandat, on ju, et et, et ma olen nendele küll ütelda, et ärge haarake rohkem endale, kui ta kanda jõuab, et ega seda abi ei ole meie poolt ka nii väga tulemus, et noh, praegu eriti veel vaene aeg ja ja häbi ongi, neid samasid almusi, kas või paluda kellegi käest ja inimestel ei olegi võimalik, et noh, ütleme raskemad ajad tulevad ja me tõmbame, kavatsesid kokku päris kõvasti. Need, niuksed, äärmuslikud juhtumid, noh, need on see, see räägib juba enda eest. Äärmuslik, et siin ei ole nagu midagi normaalset, et et noh, mina, mina olen arvanud kogu aeg sedasi, et las nad elavad metsas, las nad elavad metsas oma elu, ärme tassi neid koju, ärme võta neid, me peame arvestama ikkagi teiste inimestega, eelkõige kui me elame linnaruumis ja ja, ja et see äärmus on ka väga paha Mis seisus on praegu suurte kortermajade keldrites elavate kasside olukord, ma tean, et, et see on teile mingil hetkel teinud väga palju peavalu, kui hakata neid keldreid kuidagi kinni ehitama. Eks ole, see peavalu kestab tegelikult tänaseni ja nüüd on nagu see on normaalne, et inimesed tahavad keldrisse puhast õhku, et ei oleks seal klassi väljaheiteid, et ei oleks seal ka asja. Nüüd siin on nagu kaks võimalust, et raskem tee on nagu see, et need kassid tuleb kinni püüda ja sealt välja ajada. Kõik on seaduslik, kõik on normaalne, pahatihti minnakse lihtsamat teed, Xe neid viitsib püüda. Müürime kinni, paneme ukse kinni, küll nad nälga ja janusse surevad, see on nagu keelatud ja vot sellepärast on nagu väga palju jama olnud, et siis nad jälle helistavad meile. Noh, tulge, kelder on kinni, me teame, et kassid on müüritud. Kas need kassid on ju kuskil torude vahel peidus, sa ei näe neid siis istusel keldris tund kaks? Minul seda aega küll ei ole, nad jäävadki ja majaomanik on jälle rõõmus, et aga näed, ei ole, kas nad on ju ära kada, on kadunud ja, ja nõrk, ent ka, et, et see on probleem. Aga Me oleme rääkinud Mustamäe linnaosavalitsuse bossi Kalle Mihkel siga ja, ja see ei ole tegelikult jälle ka niisama ühenet. Meie mured lahenevad siis, kui kassid on kadunud, sellepärast et maailma kogemus näitab kas või siinsamas põhjanaabrite juures, et kui meil ei ole neid kasse, neid vastikuid, kaitsja et siis tulevad meil rotid ja rott, niuke elukas, kes on julge, tark ja ta niukene Nabla siis tekib niisugune asi, et, et ei julge väikest imikut rõdule magama panna, et tulevad, maksavad, maksab lapsel nina peast ära, et et aga, aga noh, praegu on näha, et vähemalt kindel seisukoht on nagu see, et me hävitame kõik asjad ära, linnaruumist on ma isegi väikse kahjurõõmuga, ootan seda, kui esimesed ründed rottide poolt tulevad, et esimene signaal Tammsaare teelt on juba olemas. Et kassid on hävitatud ja rotid on majas ja noh, ma ei tea, kas tõesti inimene on nii loll, et et ta arvab, et loodus sallib nüüd seekord tühja kohta ei salli, kohe tulevad närilised ja siis me hakkame kassasid tagasi tooma. Kas see on kusagil Skandinaavias läbi elatud juba täpselt selline. Kui me võtame Helsingis Helsingis, on ju suisa rotipüüdmis briga näriliste brigaadid, kes sellega toimetavad ja, ja kusjuures tuleb palju kallim lõppkokkuvõttes ja närilisi ohjeldada. Noh, paneme seda mürki ja aga nad ju muutuvad immuunseks mind ja see on pidev võitlus, nagu nendega nende järgi kassiga saab kaitsta, saab veel kuidagi ohjeldada ja aga kindlasti me peame kasside arvukust piirama, pakkunud välja niukse variandi, mida ka maailma praktika teab, et on olemas niukene Tseener projekt, püüad kinni, Sterniseerita, vaktsineerid, laht, märgist, võib-olla see vajab isegi seadusemuudatust, et me räägime staatuse muutmisest, et tegemist on linna loomakoht, on kasulik tonialu, närilised eemal meist ja aga kindlasti peab olema siis mingi optimaalne arv kindla piirkonna peale, nad ei lase ka teisi hulkuvaid kasse endale ligi ja see tundub mõistlik. Me mingil määral seda praktiseerime ka noh, ütleme. Niuksed, seadusandlikud nõksud, et isegi kui ma selle kassi ise kinni püüani härrasteliseerini ära märgistanud näiteks, et oleks väga kaugelt nähtav, et kui ma ta lahti lasen, siis on tegu jälle seaduse järgi, loome hülgamisega ja ja, ja Eesti Pole veel selleks praegu täna valmis. Loomaaias käid? Loomaaias isegi loomaaias ma pigem ei käi sellepärast et ma tean neid telgitaguseid, aga, aga me oleme Mati Kaaluga väga üksjagu tihedalt nagu suhelnud ja ja, ja ma tean, kuidas ta mõtleb ja mis ta teeb, et minul nagu pretensioone ei ole, et et Tallinna loomaaeda ja Mati Kaalu ei ole mõtet kiruda ja, ja, ja noh, Tallinna loomaaiaomanik on siiski Tallinna linn, eks ju, ja et selleks, et loomakaitse aspektist saaks need asjad korda ja loomade heaolu. Et, et noh siis loomad vajab väga palju raha, seda raha praegu ei ole vaesel ajal ilmselt ka ei tule niimoodi, et ta, ta on nii ja naa, et, et noh, meil ei ole ju tegelikult ikkagi loomaaedade puhul tegemist niisuguste teaduslike asutustega võime, väga päästaksime, kes siin, et noh, ta on ikkagi selline inimese lõbuks, et tule vaata puuris looma ja ja, ja noh, muidugi eriti mannetu on lindude olukord, et need suured kotkad, väikses puuris ta seal lennatagi seal mis elus on, et pigem kui mina oleks selle kotka asemel, siis ma hea meelega sureksin ära, et milles elad Kui täna näiteks ühes kodus leiab aset õhtul niisugune vestlus vanemate ja lapse vahel, et väga endale lemmiklooma ja, ja ema-isa peavad hakkama kuidagi selle lapsega seda asja arutama, et siis, mis on need plussid ja mis on need miinused, mida, mida sina näiteks paneksid inimestele südamele, et mida tuleb vaagida? Puhkudel tuleb jõge jutuajamine ja laps tahab saada lapsed tahavad väga palju asju kogu aeg saada. Jutuajamised, ega siis need, see on üks, ühel pühapäeval on see ära ja siis kahe nädala pärast, see noh, on jälle. Aga noh, ütleme kui nüüd lapse soovidele vastu tulla ja võtta see koer või kasvõi ükskõik mis loom, et, et üldjoontes ta on nagu positiivne, aga sellega tuleb selgeks teha lapsel, et kaasneb kohustus. Sinu hamster, sina puhastad, sina toidad, sina vaatad, et tal vesi on ette inimese arengule. See tegevus aitab väga hästi kaasa ainult positiivses suunas, aga, aga siiski lapsevanem peab arvestama, et kui sa võtad oma lapsena looma, siis tegelikult võtad sina selle loomaaia, sina vastad. Noh ja kindlasti peaks nagu arvestama, et, et noh, üks päev, võib-olla laps tüdineb ära sellest loomast. Ja siis teda, kui see jänku talle enam rõõmu ei tee. Siis ta jääb täiesti üle, mis ta ka teha, eks. Noh ja vot siit hakkavad pihta need hülgamised, et mina nagu ei tahagi, ma võtsin oma lapsele, laps ka enam ei taha, noh, nüüd on ta üle, et et noh, see on väga vastutustundetu, et ikkagi mõtelda, mõtelda väga, väga tugevalt looma ei pea, vot see on nagu samamoodi nagu naiste peavad. Sa ei pea seda võtma, aga kui sa tunned ja nii väga tahad, et iga rakk sinust tahab võtta, siis hoia joonits. Inimestele südametunnistusele koputada, siis ma arvan, et tänasesse saatesse kuluks ära ka üks üks tõeliselt hull lugu sinu viimase aja praktikast. No kas ta tõeliselt tulla, aga, aga Võrumaa talunik üllatas, et tegemist on täiesti normaalse perekonnaga ja kui nad võtsid aasta tagasi Kunsica Talle pandi lehmakett kaela. Aga, aga inimesed inimesi kas ei huvitanud või nad ei andnud aru, et no ma ei kujuta ette, et nii lollisid inimese võib-olla, aga seda rihma ei ole järgi antud aasta jooksul ja nüüd see oli väga valulik, me saime selle koera küll magama küll kolme uinutuse noolega alles. Ja lõikasime ära ja tal oli ümber kaela, oli see samane kit suisa ma ei tea, kusmaani väljas sooned tagant luud olid kõik näha, eks, ja ta haises, haises ruutkilomeetri peale ja inimesed elasid rahulikult ja kusjuures tuleb ütelda, et inimesed on ka nad maksid selle ravi ära ja, ja olid ka nagu veidi veidi nagu tundus, et nad häbenesid, eks, aga noh, näha on, tegemist oli vägivaldsete inimestega, et ka ümber ümber meile öeldi, et noh, kui sellest lugu peaks tulema, siis me tapame ära, eks on ju, et noh, et et, et niuksed, vägivaldsed jõhkardid, aga noh, et see, see oli nagu niisugune üllatav, et kus maani võib inimene loll või juhm olla või julm olla, et ikkagi traumat. Geid noh, pange endale raudkett ümber kaela, nii et on sul tagant lülideni välja ja kõrisõlme vastus, et noh, et, et see, see näitab nagu seda, et see oli niukene. Aga kuidas see selles mõttes selle looma elu nüüd edasi läheb, ta jäi ikka sinna peresse. Umbes niimoodi, et me ravisime selle looma ära. Arst võttis keti välja, õmbles kinni, loom on perest tagasi. Ega meie eesmärk ei ole kedagi avalikult risti lüüa ja loom on niuke loll, et ta tahab ikkagi olla seal peremehe juures, et me panime ta sinna. Me hoiame silma peal. Juhul lubati hästi hoolitseda, juhul kui hoolitseta, siis on tore, ma saan loo. No teen minule ja kuulajatele seda rõõmu ja räägi oma viimase aja praktikast üks või paar sellist, tõeliselt ilusa lõpuga lugu. Ilusa lõpuga lugusalule palun, on kahjuks kahjuks küll. Need minu lood on enamasti ikkagi sandi lõbu, aga noh, ütleme siit see samane Perha lugu, mille raviks rahvas annetas koer, kes jäi auto alla suisa kaks korda, et see on kena lõpp, siis see samane Saaremaa, muide praegu elab nii ruttu, sellest elab ma ei ole nüüd näinud, sellepärast et ega ei hoia seda silma nii väga peale, et ma ütleme, mina, mina nagu enda ütleme nende loomadega, kes on minu kaudu kuskile läinud või, või ma olen nagu seotud olnud, et nendel ma hoian silma peal, aga, aga reeglina ka mitte väga kaua, sellepärast et noh, võib-olla annad selle looma ära, vaatad kuu aja pärast, siis vaatad poole aasta pärast võtad aasta pärast, kui kõik on korras, inimeste õlitanud, sind elavad ja, ja, ja ega ma ei tea, see oli tore perekond, näha oli, et see oli suur mure, tegemist ei olnud loomapiinamisega pärast seda ma paar korda käisin. Korra aia tagant kiiganud loom on elus tore. Üks signaal tuli küll, et mida kliinikust helistati, et noh, et pererahvas annab talle ikka konti, et et kui saadad, ära räägi, et see paneb tal selle seedimise nii kinni, et pärast on vaja klistiiri toiminguid teha, et et kui mees sellest aru saaks, aga muid probleeme ei ole. Karbon peale. Aga kas need inimesed, kes talle otsa sõitsite kraavi vedelema jätsid, kas need inimesed? Seal ei ole naljad, et siin 400 mõrtsukaid kätte, mis nüüd mingist loomatapjast räägime. Nii, aga nüüd veel mõni ilus Saaremaal oli tore lugu, kus, noh, ütleme reeglina ma tegelikult ei poolda metsloomade metsast äratoomist, ma olen selle vastu suisa. Aga noh, see samane kitselugu, et kui ta oli orb ja maantee peal ja jälle ma ei tea, palun räägi ilusti pikalt lausetega. See oli niisugune lugu, et aasta tagasi noored sõitsid maantee peal ja üks täiesti tilluke kitse beebi oli seal tee peal ja, ja ja, ja ilmselt siis nad otsisid ka need tukad läbi ja vaatasid, aga ema emaslooma ei olnud, ema oli kadunud ja nad võtsid selle auto peale ja viisid ja toitsite üles, nii et igati positiivne, tore armas lugu, elab nende juures neile leida, ela. Õnneks oli tegemist nagu normaalsete inimestega, et nad ei üritanud teha sellest kitsest koduloom. Ema otsustas, et väga õieti muideks metsloomakoht on metsas, noh seal mindi veidikene üle üle vindi, et noh, et sa oled väiksed lapsed majas, nad mängisid väike kitsas olemas, et et noh, tegelikult kui seda looma nagu toita ja metslooma, siis peaks see inimesega kontakt olema minimaalne, et ta ikkagi võõrastakse, kardaks noh, ütleme see on seal nagu halvasti läinud, aga noh, see kits siiski elab praegu metsas, kui on jahihooaeg, tuleb koju maja juurde. Vanasti vähemalt tuli jahimehe eetika, ütles, et talude juurest ei lasta isegi kui metsloom tuleb õunapuu juurde õunasid lööma ja sa ise oled jahimees, siis oma taluaknast ei lase teda noh, metsas on teine asi, et et praegu vererahvas küll kardab, et äkki jahimehed tulevad, lähevad seal ka maha, kohalikud jahimehed on vähemalt lubanud, et maja juurest nad ei võta, et nad austavad ka vanu kombeid ja, ja noh, niisugune päris mõnus tore kooseksisteerimine läheb, vahepeal on metsas kolm päeva ja siis tuleb tagasi tähendab märku olemas ja ja nüüd nüüd ju jõuab kätte, et see on huvitav, isegi mis edasi toimub nüüd, et et paaritushooaeg möödas ja võib-olla on pisiperet tulemas, et kus ta nüüd poegib. Kas metsas, mida toob selle pisikesega sinna, et noh, et seda oleks huvitav jälgida, et ma arvan, et, et see lugu ei jää mitte viimaseks, et aga noh muidugi ma küll soovin sellele kitsele ja perele jõudu ja head saatust, et ta on inimesega nii harjunud ja ta ei karda autosid, et jõlgub maantee peal, saadab lapsi kooli ja jookseb bussile järgi siis et kui lapsed on. Et noh, et ma kardan küll, et see selline sõbralikkus võib hukka saada, et noh, et see kits oli läinud isegi laste hääle peale tornima alevisse, noh ja siis inimeste reageeringud olid erinevad. Üks mammi ratta seljas pidi peaaegu pikali kukkuma, karjus tapke ärases marutõbine on ja teda muidu siia ei tuleks ja jahimehed majade vahelt juba sättisid binokliga vaikselt vaatasid, mis toimub, on ju, et aga lastel oli lõbu palju. Nendele meeldis, aga et noh, ma väga väga tahaks loota, et sellele loole tuleb. Et kunagi võiks öelda, sellel lool on hea lõpp. Sinu elu, muideks, muideks ma võin ühe loo veel rääkida, mida Peeter võsa mulle rääkis nii Ida-Virumaal temal oli üks suisa niukene tuttav põder, kes jahihooajal tuli siis oleviku Mark. Ja, ja oligi seal. Ta elas 100 aastaseks selle pärast, iga kord, kui oli jahihooaeg, siis tüüp tuli parki, inimesed esite leinaonju ja siis, kui ta siis kui metsas paugud lakkasid, siis ta lihtsalt jalutas rahulikult, metsad aga, aga ma ei tea nüüd üksik asjasse tuleks Peetri käest küsida. See oli ilus lugu. Kas, kas sinu elu, Heiki on viimase nelja aasta jooksul, mis sa oled loomakaitse seltsis tegev olnud, muutunud paremaks ses mõttes, et sa, et sa oled saanud ikkagi hakata tegelema sellega, mille jaoks on nagu loodud oled, oled sa mõelnud nii? Ma ei ole nii mõelnud, tegelikult ma võiks ütelda, et minu jaoks on elu muutunud halvemaks. Sellepärast et ma olen hoidnud kogu elu nagu nihukest madalat profiili ja ma ei ole kunagi esile tükkinud ja see ei ole nagu mu loomuses ja mulle ei meeldi sellega, et ma olen nagu väga endale võõras olukorras, et ma ei ole mingit ele nägu ega, ega ka raadiohääl, eks, et midagi rääkida, et ja mingil määral inimesed nagu tunnevad, et see häirib nagu, et privaatsus on nagu kadunud ja aga mul on kindel siht, et ma kannatan selle ära niikaua kui seadus on muudetud ja kui tavakodanik helistab mingile numbrile, kust vastab sõbralikke hääletama. Ai, teil on koera mure, kohe tulen. Ja vot, kui see aeg jõuab kätte, siis magan haihtunud ja keegi kuulemust rohkem. Aga see ei tähenda seda, et sul ei oleks samal ajal oma mitu neljajalgset. Noh, neid sõpru mul on üksjagu jah. Aitäh sulle, Heiki Valner tulemast jutusaate stuudiosse, teile, armsad kuulajad, soovime ilusat ilusat pühapäeva. Mõelge kõikidele oma sõpradele, aga eriti siis tänase päeva puhul mõelge nendele, kes kes ise enda eest seista ei saa. Aitäh kuulamast, olge mõistlikud. Hõlma. Iga kord kõik elas käidud. Puhtam sõbratari käskinud. Värvida. Karmimat.