Kiidetud olgu Jeesus Kristus. Õnnistatud päeva sulle olen Villu Jürjo, Narva Aleksandri koguduse õpetaja. Sellel nädalal loeme Jeesuse tähendamissõnu Luuka evangeeliumist. Ja selle hommiku tähendamissõna on kadunud lambast ja kadunud rahast. Luuka evangeeliumi 15. peatüki algusest. Aga kõik treenerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega. Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna. Missugune inimene teie seast, kui tal on 100 lammast ja ta ühe neist kaotab ei jäta neid 90 üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab. Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid öeldes neile rõõmustage koos minuga. Sest ma olen leidnud oma kadunud lamba. Ma ütlen teile. Nõnda on taevas. Ühe meelt parandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui 99 õige pärast, kellel ei ole vaja meeleparandust. Või milline naine, kellel on 10 drahmi. Ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab. Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes rõõmustage koos minuga. Sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin. Nõnda ma ütlen, teile, tõuseb rõõm jumala inglite ees. Ühe patuse. Me oleme ilmselt televiisoris ja filmides näinud lõunamaa naisi. Nad kannavad hinnalist rahadest ehet. Tihtipeale on need ehted põlvest põlve pärandatud ja väga väärtuslikud. Kujutame nüüd ette, et sellisest yhtest veereb minema üks münt. See ei ole lihtsalt raha seal aare, mis on olnud järjepidevuse sümboliks ja ehteks võib-olla ka rikkuse näitajaks. Ja nüüd on kaotajal pisarad silmis. Pisaratega tuleb see üks kadunu leida ülesse. Jeesus võrdleb üsna ootamatult meid inimlapsi sellise haardega, mida tuleb pisarad silmis otsida. Kas te kujutate ette, et jumal nutab? Jumala nutab. Ühe inimese pärast, võib-olla see ei olegi mina ja sina. Võib-olla on see keegi hüljatu, aga võib olla on see keegi väljastpoolt väga väärikas. Jumal armastab igati ühte, sest ta on inimese enda näo loonud. Iga inimene on jumalakuju või kool. Ja iga kord, kui sa oled läinud inimesest mööda teda märkamata teda väärtusetuks pidades võiksime öelda nii nagu ida pool. Sa oled läinud jumala ikoonist mööda, ilma seda kummardamata. Jeesus räägib teise looga. Räägib karjasest karja, seal on palju lambaid, aga üks on kadunud. See, kes kadunud on, saab südamele võib-olla kallimaks. Nii ei ole midagi imestada, et mõnikord jäetakse saatuse hooleks need, kelle elutee läheb üsna sirgelt ja otsitakse seda, kes on kõveratele teedele läinud. Jeesus alustas tähendamissõna kõnega tülleritest ja patustest. Nendest, kes olid arvatud korralikust ühiskonnast välja. Olgu see tänane pühakirja sõnum, sõnumiks nendele inimestele, kes praegu korralikust ühiskonnast välja arvatud. Jeesus armastab teid võib-olla rohkem kui teisi. Palvetame. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.