Tere päevast või peaks ütlema täna hüva päeva, sellepärast et täna on meil stuudios pärast Soome saadete lõppu kõige rohkem ehtsaid soomlasi ja tervelt kolm tükki ja kõigepealt tutvustame neid ja ma ütlen kohe ära, et me hakkame saates sinatame, nii et ärge arvake, et see on ebasoliidne või ebaviisakas, see on lihtsalt Soome komme. Jaana Vasama, tere, tere. Mikko Saaviku. Tere. Tere. Pekka linnainenutele pirnid üle. Nii et lubate kõik öelda teile, sina loomulikud ja siis see oleks müür meie vahel tõi, on sageli seda. Aga kas te olete siin Eestis kokku puutunud selle probleemiga, et kui teie sinatute kedagi siis solvutakse? Mina küll ütleksin niimoodi, et minu tihtipeale juhtub nii, et mina sinatoni, ma kohe vabanda seda. Aga mulle tundub, et soomlastel lubatakse seda rohkem kui eestlastele, et mina küll ei ole kunagi niimoodi kohtumalt kellelegi ka, et keegi oleks solvunud sellest. Kuidas teistel meestel kogemused? No ütleme nii, et väga raske on noorele inimesele öelda. Juba harjumus on selline, et mul ei ole, meeldis Soomes ka, et noored inimesed hakkavad mind teietama, ma tunnen ennast vanaks ja siis, kui mina hakkan siis noort inimest siin teietama, siin tunnen ka väga vanaks ennast. Ja üks on mees, on mul vähemalt kord Kaksu juhtunud, et inimesed, kes oskavad soome keelt nii meie eesti keelest heietama, siis vaatamas omandina sinatame sama inimesega ja täitsa loomulik, aga natukene naljakas küll. Nii kui meie kuulajatel on kas küsimusi või tähelepanekuid siin Eestis elavate soomlaste kohta, siis saate meile saata meiliaadressil Reporteritund AT e Arboee Reporteritund vaata RT, me püüame siis vastata meie tänaste külaliste abiga. Aga läheksime võib-olla nüüd edasi sellega, et mis teid tõi Eestisse? Yana Vasama puhul on asi selge. Sind valiti Soome Instituudi juhatajaks. Nojah, töö pärast tulin, aga eks ma siis ka enne käinud, et, et ega ma oleks oleks ka nagu kõikjale läinud tööle, et täiesti oli ka minu oma valik ühelt poolt, et ma tahtsin siia töölt tulla, ma tahtsin kogeda, mis on elada Eestis ja tööd teha siin, aga jaa, teete. Et kuigi mul oli eestlane, tähendab, et mul on väga kerge tuulas selles mõttes. Et see ei olnud esmakordne, tulebki. Siis ma vist olin esimest korda siin aasta 72, kui ma õigemaletan. Ja pikka aega ja seda enne ma kirjutasin ka siia Eesti Eesti ühe eestlannaga. Olen kirjavahetuses, nii et, et jah, et niikaua nii. Pekka, millal sina tulid Eestisse püsivamalt püsivamad ja esimest korda, muuseas nagu ütles püsivamalt. Ma tulin siia viiendal detsembril 1979 Citroeni inetu pardipojaga. Soome keeles räppi, Sidica kõik need alternatiivid tulevad nüüd meile vastu. Leningradist ehk Narva on esimene koht, kuhu ma üldse siia Eestisse saabunud. Saabusime natuke enne keskööd, viiendal detsembril aastal 79 Viru hotelli ette. Lynnitu pardipojaga. Pissis ikka poisid kaks tudengit Tampere ülikoolist, sattusime kohe paari. Keskööl saabus Moskva aja järgi on vaja laulda Soome hümn saabuse Soome iseseisvuspäev. Läks tund aega. Tuli Soome kellaaja järgi. Kuues detsember ja muidugi küll vaja laulda, tsoonia neis läkski, siis see oli see minu saabumine. Miilitsat ei tulnud, Mirzo Teedul, miilits saali seal vahepeal küll mitu korda, kuna siis tol ajal. Ma olin väga piiratud peatumine Soome piirilt Viiburi Kadovi sõitsime Viiburi ja Leningradi vahel oli küll paar peatust, üks neist muu, muuseas Mannerheimi kaitseliin, millegipärast aga Leningradi Tallinna vahel 79. aastal ainult üks peatuskohta lubatud. Ja see oli ajalooline Jaama linn Ingeri maal, tänane Kingissepp. Eesti pinnal ei olnud üldse lubatud peatuda 79. aastal, uskuge ta, uskumatu asi. No teate küll, peatusime ja teate küll, et millised saabusid kohale, sõitsime edasi. Nii ta oli, seadused olid rikkumiseks, seadused olid, olid rikkumiseks. Aga millal siis nägu, see töö sind siia, noh, ütleme siis kaheksakümnendad, seal võib olla inimeste mäletad ainuke laevakompanii, millel lubatud konkureerida Georg Otsaga siis. Eesti merelaevandus ega oli Kristina kruusis, millel oli paar laeva väikene Kristiina Praakli aastal 86. Sel ajal kui Georg Ots läks Reykjaviki, meil oli mingi osalus ja ta ei ole ainuke valmis, asendas diiluri seltskonnaga Gorbatšovi Reigo, nii kui me saame, saame öelda, et isegi see oli väga oluline, see sealt algaski teatud arengutee. Aga meie väike 60 meetrine Kristina pro asendas Georg otsad nädal aega see siin Helsingi-Tallinna liinil ja siis oli tunda küll, et võin natuke kui, aga kuna ma olin turundusdirektor, seal tunda, et oleks olnud niukene kuningas, siin aga. Aga Ma väga ilus oli siis aastal 88, Kristina Regina all oli ootanud juba tükk aega, sinimustvalge lipp. Aastal 88 veel ei julgenud heisata Tallinna sadamasse, aga järgmisel aastal juba. Ja Taska raamatus sinimustvalgest tuli väga huvitav hiljem lugeda, et Kristiina, Regina oli esimene laev, kes julges seda heisata. Aga teate veel, huvitav on siin aasta tagasi ma käisin kapteni 50 aasta peol, ta ütles, kuidas see toimus, lipu heiskamine. Ma olin helistanud tema leht täna, võiksime proovida tali andnud tekki mehele lipu sinimustvalge heiskata punase lipu kõrvale, ta ikka jälle punane sinna. Mina lähen magama, mind ei tohi äratada ja sinna ta jäigi, sellised tehakse ajalugu. Aga praegu esindajad seal siin 10 Laakso maakonda, Jaagimelakse maakond on maakond, kus on kotka Voobola, Hamina, kotka või üle 50 aasta sidemeid Tallinnaga. Miks ma siin olen puhtad isekusest? Me oleme siin, kuna me tahame teha piiriülest koostööd, miks me tahame teha? Me tahame seda, et euroliit toetab väga tugevasti piiriülest koostööd, soomlane ei kunagi sa taolisi toetusrahasid Brüsselist kui piirides koostöös 75 protsenti otseselt. Nii et väike omakasuga oma, aga seal on ka eestlaste kasvu. Tere tulemast suhteliselt suhelge minuga küll, et 85 protsenti tuleb teile. Mikko Savico on praegu sellise ajalehe toimetuses tööl nagu Baltic vaid see on selline ajaleht? Eelkõige ilmselt siiski suunatud soomlastel on mõnevõrra ka vahel eestlastele selle maadevahelise turismi arendamiseks, aga see ei ole sugugi sinu esimene töökoht siin. Meid ühendab BKK Viru hotell, sellepärast nad viruodellesse. Ma olen siia tulnud. Ülle vananen, kes on tuntud inimene siin Eestis oli juba Soomes minu töökaaslane ja Jüri, kutsuski mind siia, ma mõtlen sinule natukene aega, aga tänu Viru hotellile leidsi, praeguse abikaasa ja siin ma nüüd siis olen sellest aega tõesti 15 aastat, kui ma siia siia tulin. Ja need möll Eestit soomlastele soominu õhida. Selles suhtes Pekka ja Jana ka teeme enam-vähem sarnast tööd, et see Eesti ja Soome vahelist kultuurid siin arendame ja teeme tuttava tuntumaks mõlemas riigis. No esimene asi, mida iga meie kuulaja, need kindlasti imestusega ütleb, et kuidas see kõik nii hästi räägite eesti keelt. Et meil on küllalt palju kaaskodanikke, kes on siin elanud kogu elu ja nad ei räägi nii hästi eesti keelt, mis on teid pannud õppima Öeldakse, et eesti keel ja soome keel on sarnased, aga ma võin oma kogemusest öelda, et seda raskem on õppida teist keelt ära jaana nagu Soome Instituudi esindajana siin, et, et kas see eesti keel tuli sulle kuidagi, loomulikult oli see sul kohustus. No ei olnud selles mõttes, et, et keegi ei seda kohustust niimoodi pales, kui see koolist ei tule. Et minu probleem oli see, et mina nende eesti tuttavatega rääkisin, sellist segakeelt. Arvasin ma siis tahtsin õppida eesti keelt korralikult, kui ma aastal 89 sõitsin siit tagasi Soome ja sain aru, et, et ma ei saa vestelda oma tuttavatega, nii nagu ma tahaksin, et see on alati selline pinnapinnapinnaline, see vestlus, jaa, jaa. Jaa, mõtlesin laeva peal, et nüüd ma tahan õppida eesti keelt. Kohe ma ei hakanud, see tuli hiljem. Ja läksin ülikooli seda õppima, ei mäleta, mis aastal see oli ja. Ma arvasin, et, et mul on väga head oskused juba, et see on väga kerge ja minu väga tore. Esimene eesti keele õpetaja, murdeuurija Ellen Niit ütles, et esimene ja teine tund on kerge ja siis hakkab õpilased kallid, õpilasnakkab töö. Ma arvasin, et mul on kergem tõesti, ainult arvasin ja, ja, ja ma kirjutan täiesti selle, mida sa ütlesid. Et, et need on nii sarnased, et seal on väga raske, et võib-olla ka, et mulle endale keelte õppimine ei ole nii kerge, aga, aga tõesti, see oli töötegemine, sai tahtmise küsimus. Kaasana kergesti õpid küll, et nii, et sa saad kohvikus endale tellida seda ma ei oska, me igaüks mitmes keeles Fay teretada ja niimoodi. Aga just see, et saapaid nii palju, et sa saad rääkida seda, mida sa tahad, sa leiad neid väljendeid. Et sa saad lugeda, väljendada ennast õigesti Ja, ja ka see, et sa võid lugeda seda, seda originaali keeles, neid raamatuid, ajakirju ja nii edasi, et minule sõnul töö tegemine ja ka väga rõõmustav Kuidas poistel jah, poistel on sageli teised, põhiliselt siis oma haridustausta tõttu, ma pean sageli erinevat ärivoolikud turundusloengud ja ja mul on kombeks öelda, et ärimees räägib alati oma kliendiga keeles. Ta seletab ka seda, et erinevate rahvuste esindajat oleme nii siin kui kas võõrlooduses, Karel oskavad alati rääkida oma kliendi keeles, mis, mis nad tahavad pakkuda ja poistel on sageli taustaga see, et siis kui tahad müüa midagi, mida väiksem sihtrühm, seda parem ja ja kui sihtrühmaks on üks inimene, siis on veel parem ja see on sageli taustu õppida, õppida keelt ilmselt Mikolga jahmikuga. Mul tõesti, küsimus oli endale. Ma tulin Viru hotelli lihtsalt, kuidas ma koolitaja juhin inimese, kelle, kes ei mõista minu keerd, tegelikult mitmed inimesed arvasid, et oskavad soome keelt. Nojah, see oli mõnda aega tagasi eestlaste üldine. Täpselt, ja noh, siis ma õppisin päris sellised, kuidas ütleme, rasked kursused olid, olid, aga see sain keele nagu enam-vähem suhu ja praegusel hetkel kõik ilukirjandus, mida ma loen ainult eesti keeles selle pärast, et ta nii niimoodi staapi lisa. Muidugi vigu tuleb kogu aeg, aga kodus vähemalt üks koolitaja, kes neid parandab. Ja aga enne seda veel taha taha nagu Yana ütles, et kui nii lähedased keeled mulle vahetama vahel, aga ma kirjutan soome keeles on selline tunne, et mul on kaks hambakeeled. Et mõlemas on need vead, mis tulevad just sellest telefonilähedast. Mis on kõige raskem eesti keeles hõõgvel? Jah, minu arust nõrgad, nõrgad, tugevad põhjate. Ja ma ei tea, see teine välde ja see ja need on need siis see muidugi just need tugevused siis need, et millal tuleb kaapeedu või tee, et need on ikkagi eesti keelestki. Teatud asjad on lepitud. Ja et siis millal on untsena lõpus tugev või nõrk tee, aga ma ei tea, see õues õitseb õunapuu. Proovime päris hästi ja nii, aga räägime nüüd muudest rasketest asjadest eelkeeleks, sellega saab ikka hakkama ja kui teisiti ei saa, siis võib ju abiks võtta näiteks inglise keeles. Aga mis muu on olnud kõige raskem siia sisseelamisel, kui te mõtlete ühe mingi konkreetse asja peale, mis on kõige ebaharilikum kõige ärritama on võib-olla kõige. Kummalisem jah, no mina, mina, mina ütlen küll, et siis see, see, et kui küsitakse minu arvamust või hinnangut nagu sina küsid nüüd minu käest. Ja kui mina nüüd annan oma arvamusega hinnangu syda, kuuldakse alati selle selle kaudu, et mõni soomlane seda ei vaata, siis seda tuletatakse pidevalt meelde soomlane. Keegi ei, keegi ei saa aru, et elatakse kui mitte nagu pekat, vaid kui soomlast, vaigu soomlast ja et kui ma, kui ma ütleks, vaid ma olen Peeter või, või kasvõi PBK, nii ma ei tea. Jälle jälle siis muutub, ega see, see, et Ma ei ole kursis näiteks riigi poliitilise eluga ja oli sellega kursis juba kaheksakümnendatel, kui mul jooksis Stockholmi Eesti Päevaleht kolm korda nädalas, et küll ma tean, et neid asju, aga, aga siis tõesti-tõesti, see on natuke ärritav. Ausalt öeldes tuletada pidevalt meelde soomust, rahvust nagu eestlased on selles mõttes väga ksenofoobised, öeldakse võõra rahvuse suhtes tõrjuvad. Nii et Bekaa muidu tore inimene, aga soomlane. Et kas see on tõesti nii, no ma saan aru, et meil on siin teatud probleeme mõne rahvaga ajaloolises plaanis ja soomlastega meil ei tohiks ju olla sellist eelarvamust, et kust see on tekkinud. Mis te arvate? Alati muidugi soomlaste eestlaste vahel on ju ka Aino Kallas räägib neist neist asjadest, kuidas, kuidas on need samaväärsuse ja üleväärsuse suurema välja isoveli asemele ja siis väikse venna suhtumine, millest see tuleneb? No et või eestlased on nii kaua käsi pikal palunud eestlane, eestlane, sageli soomlane tahab nõustada ja anda parimat nõukogu aeg vaid, isegi et siis tänane soomlane ei julge alati anda nuut. Kuna ta kardab, et siis ta ei ole nii vastuvõetav kui kui ma jätan selle ütlemata. Mina küll ei, ma olen täiesti nõus sellega küll, et mina mõtlen küll, et suhtumine minusse ei ole esimesena, et ma olen soola ja ja kuigi see on neile arusaadav, see on nii, on loomulikult see, et igal Ri tegelikult sinu taust ja ja kust sa pärit oled, see annab sulle teatud staatuse, see on selge see, et loomulikult Soomes on täiesti erinev, kas sa oled Eestist, Ameerikast, oled sa Aafrikast? Et, et see on nagu normaalne see? See on Soomes ka, ütleme tänavapildis see on ju niivõrd tavaline. Ei ole, Ta et, et noh, kui neeger läheb mööda vabandust, et ma nüüd kasutan selles saates seda sõna, mida too mees ilmselt ei tohi kasutada ei tohi, aga Eestis tohib, et kui neeger läheb mööda, siis keegi pead pöörduvad, mis on Tallinnas ikkagi endiselt üsna tavaline nähtus, aga Helsingis seal ettekujutamatu. Te teadsite, Soomes ei ole sellist mõistet nagu rahvuspraktikas meil on, põhimõtteliselt meil on kaks sõna, on Kanslased, mis tähendab kodakondsuse Kansalisus, mis on rahvus, aga praktikas meie räägime ainult emakeelest. Ja kui nüüd mõni inimene, olgu ta Sumalane või mul on üks tuttav, kellega ma käin Indiast, kellega ma käin saunas tööle, tööle, ujula saunas, Helsingis, tan Indias, ta viskab leili nagu soomlane. Ja kui keegi soomlane ütleb, et ära viska nii palju leili. Ta visatakse välja, need teised, teised sertaan, tead daamile ta Soome kodanik, ta rääkis soome keelt ta meil soomlane olenemata, mis tema nahavärv on, sama asi on siis. Meie sportlased olgu nad mis värvi tahes, inimesed ei panegi Soomest sellist mõistet nagu rahvustähele rahvus on seotud keeleoskuse ja kodakondsusega põhimõttes. Kui ikkagi inimene räägib juba soome keelt kasvõi aktsendiga, siis ta on ikkagi Ta soolane ja meil on, meil on, meil on Soome, on Soomes on selline mõiste nagu viimasel ajal ma olen kuulnud väga hea mõiste, uus soomlased, kes on need uued kodanikud, ma arvan, et, et oleks selline mõiste võimalik ka Eestis uus eestlased, uus eestlased, on need, need näiteks vene rahvusest inimeste või vene keelt kõnelevad inimesed, kes tunnevad, et see on nende kuduma, natsid ei lahku, nad on uus eestlast. Nicole, sina oled pidanud tegelema ka Viru hotellis eestlastega ja noh, meile Eesti või Soome kombeid õpetama, et kuivõrd raske seal olnud. No see just selle teeninduse juhtimise ärijuhtimise puhul on tõesti olnud, ma ütleksin, siin olnud sellepärast ei saa, hakkab tasapisi kaduma. Et selline suhtumine Juhis ja ja teenindusse on toonud ta ise erinõukogu Soomes. Olen kasutanud head näidet, ma ükskord kohtusin ühe Geleriga, kellel on mingi oma väike proplanema, küsisin, kuidas lahendaksite tema ütlesite, äre küsijana käsk. Eks sellel ajal oli nii, et juhataja teadis kõike ja inimesed tegi just täpselt selle, mis, mis oli vaja teha ja kui sõjaväes ja ja seetõttu see mõjutas ka seda teenindust päris palju ja ja see ongi see, mis nüüd siin võtab aega kindlasti veel õppida, sellepärast teenindus kultuur, et siin ei ole veel nii sündinud, et oleks nagu selge, selge, tralitsio Soomas kisen, mingi vana ei ole, aga natukene parem läinud see lama, õpetas inimesed teenindama, sellepärast ei ole heasiga. Jääb loota, et meil see kriis ka samas suunas liigub, on väidetavalt siin mõne inimesega vestelnud, on öelnud, et tõesti on asi hakanud muutuma paremuse poole ka soomlastega. Aga jala nagu sa enne saadet ütlesid, sinu peale lausa karjutud. Ja siis ma ei kujuta ette, et Soomes üheski ametiasutuses keegi karjuks. Et see on nagu välistatud. Nojah, see oli see lugu, kui ma seda ID-kaarti taotlesin ja läksin paberite ja ilusa fotoga siin ametniku juurde. Ja mina tere, etasin ja tead, mina midagi tagasi ei kuulnud, muudkui hakkas seal karju või et või et, et kuidas on võimalik etest sellise pildiga siia tulete, ja mina tegin selle vea, et mina ei teadnud seda, et siin ei tohi niimoodi hakata nalja tegema, kui mina ka siin ja mina hakkasin ütlema, et, et minu meelest on väga ilus pilt minust, et teised ka töökaaslased ütlesid väga ilus ja tissi hüppab ladva ja ta karjus rohkem ja rohkem ja siis enne kui ma sain aru, et viga oli sellest, et see pildi taust oli vale värviga. Aga siin teine viga, miks seda karjumist tuli veel ja veel oli see, et minu, see. Oma omase allkiri seal see läks natuke üle selle piiri, mis oleks pidanud nii, et ma muutsin oma, käid käitumist ja ütlesin, et ma tõesti vabandan, et ma nii halvasti käitunud. Koju ööseks harjutama, allkirja tegemist ja käisin uue Fodo bodo tegemas ja järgmisel päeval olin ja lootsin, et ma Isamaa proua juude pea minema ja. Loodame, et see on ikkagi minevik seal aastate eest, et võib-olla asi on natuke paranenud ka meie ametiasutus on ka või on senini teisi arvamusi? No sellest on päris mitu aastat ei ole, kui üks noor preili raekoja platsile ütles minu tuttava lakutele, küsis, miks sa halvas tujus oled, nende mööda lasete, sellepärast oleksid sina ka, kui iga päev soomlaseks teenindaks. Ja tõesti tahaks rõhutada seda, näete siin ei, päris tihti ei tuua seda välja, et kui pole tõesti soomlased, toovad turismi kaudu raha rohkem nagu põllumajandus toob siia riiki. Et see on päris suur, suur summa, ta peaks nagu ka seda nägema ja selle koolitusele ka tähelepanu pöörama. Võib-olla ta enda palk oli nii väike, et ta ei suutnud veel selle raha, mis ma tean, et mitte küll siin, et tegelikult üks asi, mis võib-olla tõesti eestlasi ärritab, on see, et soomlased on üsna nõudlikud, nõuavad oma teenust, nii nagu see on lubatud. Et soomlane ei anna nagu järele, eks ju, nii nagu eestlane vahel pigistab silma kinni, et kui midagi on halvasti tehtud, remont on halvasti tehtud või, või teenindusse ei ole nii nagu peab või see toit ei ole selline nagu peab, soomlane esitab pretensiooni, eestlased ei tee seda. No aga soomlasele see hea külg, et soomlasi, soomlased on, reeglina usaldavad sinisilmselt. Meie usaldame, et kui keegi lubab sulle midagi, ta pakub sulle midagi, saad head toitu, teen hästi, see ühel või teisel ajal valmis soomlane, usud seda osa nagu näiteks? Kellaajast peab kinni, no mina jäin täna 50 sekundit hiljaks. Sulle väga tüüpilist. Aga saunale vaja seda tähele, eks ju sa ei sa nii vähe. Aga ma panin tähele seda, et sa vabandasid. Irooniline väide. Jah, aga taas eestlased ei vabanda, eks? Nojah, et seal tavaliselt. Neetili, et sa võid hilineda ja mina ütlen, et selle nelja aasta jooksul, mida mul on siin koosolekud olnud, et millal koosolekud hakkavad täpselt sel kellaajal, mida peab hakkama, neid on väga vähe. Jah, aga mõtlesin, mõtlesin sellise üldise teenindamisel kõiki, siis ütleme näiteks ärisidemete sete lubatakse toimetajalt teatud asju, et et selles, selles suhtes soomlastega on väga hea teha äri. No ma võin veel ühe asja öelda, ma just tulin ühelt juhatuse koosolekul, Eestis on tavaline, et kui on mingi koosolek, siis kõik räägivad ja keegi lõpuks ei tea, mida on otsustatud. Vot Soomest seda vist ei ole, Soomes on nagu seekord selles mõttes või protokoll paraku jälle paremini välja töötatud. Et kui räägivad, siis kõik ühekaupa ja siis, kui otsus tehakse, siis lüüakse nuiaga vastu lauda. Need räägivad, kellel on asja veel ega syda, et soomlane on võimalik. Nõupidamisel on täitsa vait. Eks on see erinevus, aga prodo kollete vahele, et protokollid on niimoodi ostate te Eesti protokolli väga kergesti on niimoodi, et kirjutatud üles näiteks kõik need, mida on räägitud Soomes, see protokoll on see, et siin kirjutatakse ainult see, mida, mis on see otsus. Et see on küll see. Et tihtilugu noh, see protokoll on lihtsalt kogu see jutuajamine üles kirjutatud ja keegi lõpuks ei saanud Plaanis on veel hullem asi Jaapanis on niimoodi, et meil on koosolekud, sellepärast et me teame, et meil on hea tuju otsustada neid asju tulevikuks. Need koosolekud võivad olla ka mitu tundi ja neid võib olla päris palju. Kirjutavad veel jaapani tähtedega. Ma küsiksin Mikko sinult, et ärikultuuris, mis on veel probleemid, et nagu ei peeta kinni kokkulepetest, kui nad ei ole kirjalikud, eks suulisi kokkuleppeid jookseb, tervitas see külla ja tõstis selle aja aja suhtes, on, on ja üks selline, mis on ärikultuuris teenindamisskulptuuris, on üks päris oluline on see, et kui keegi saab ühe korra hea töökoha juhataja töökoha, tema kaob kohe kuskile oma tagaruumi, tuleb välja. Et kui me oleme Soomes mingi hotellid, baarid, restoranid, juhatajad ise seal saalis koguAga liikuvad inimestega, aga siin on, et kui sa oled juhatajana, sai sellise musta tööga tegeleda inimese inimestega ei koht. Langus arvatavasti mõjutab niimoodi, et siis tänane Eesti kord, kus on need väga täpsete töö kirjeldused, mis nagu ülesandeid ja need muutuvad, et inimesed peavad eriti teenindussfääris tegema kõike. Ma vahepeal loen siin paar meili, k, et Diana aas parimate soovidega ütleb, et olen Soome riigi suur austaja, meeldib ühiskonna sisekorraldus, turvalisus, inimese ja looduse suurepärane kooseksistents, meil on palju soomlaste käest õppida. Väga positiivne vastukaja. Aga üks vanem härra, kes ei ole oma nima nimetanud, tahab teada, kuidas hindavad meil elavad soomlased nende kaasmaalase Lotila artikleid ja hinnanguid eestlaste kohta, see, mida me ootasime või kartsime. No mida te arvate? Me natuke rääkisime ka enne saadet Lotila fenomenist, meile ei maksa unustada, et ta on ajakirjanik ja ta kirjutab teatud lehtedesse, eks ju, see on see esimene ja kõige tähtsam asi. Ajakirjaniku töö on muidugi alati äratada tähelepanu, see on siis, see on tema eneseteostamist. Ja, ja kindlasti ka kindlasti, kas alles siis. Ja ega see õhtuleht muidu neid ei avalda, kui ta ei tea, et neid ei loetakse ja, ja nii ta on, nii, ta on. Maailmakord on selline selline selles suhtes, et siin midagi, et aga vähemalt oleks küll, vaata ta äratab sellise aktiivse kommenteerimis Soomest seda juhtuks siis seal on kohe-kohe siis sadasid kommentaare, kui midagi on, et et pole halba ilma heata head ilma halvata, aga mis arvab Mikko nii ma olen mitmes osas mudilaga samal arvamusel, aga see, et formuleerimine on küll natukene sellele, mida mina ei kasutaks, aga just eks need, kes selle kommentaar kommentaari nagu kirjutavad, need on ka nagu oma klas ette vaatasin see praegu selle rünnati lodilat minu arust sisuliselt homofoobia vestlust, nii samal päeval või samal hetkel või õhtulehe kolme rohkem avatud artiklit oli maailma suurim artistid. Paris Hilton oli teinud midagi ja Vändra Aveli mingi mingi uus uus nagu konkurent turud, need olid kolm artiklit, mida siin lehesele rohkem. Nojah, aga see natukene näitab jah, et selle ajalehe nii-öelda taset või seda võib-olla isegi lodila tõstab selle ajalehetaset, ma ütleksin selle peale, et Jana, ma tahtsin sinult, kes, noh, kas sa oled ise Kallodilaga kohtunud, siin? Ma logilaga kohtunud, aga eks ma neid artikleid lugenud ja tutvunud nendega ja tuttavatega rääkinud ka. Eks ta natuke provotseerib ja tahabki seda, et mina ei oska öelda, mina ütleksin, et. Lihtsalt see on Soome ajakirjanduses tavaline, nii räigelt kirjutas. Minu meelest ei, aga mina ütleksin, et palun, palun, eestlased, kirjutage Soomest, kes alati seal, et hakake kirjutama. No ma tahaksin näha seda kuidas elada niimoodi kirjutada, et võib-olla Soome ühis konnas ta saaks väga, veelgi suurema, nii-öelda negatiivse vastukaja, kui lodila siin jah, sest soomes sõna väärtust hinnatakse natuke teisiti eriti trükitud. Meil nagu see trükitud sõna väärtus on natukene devalveerunud. Ei ma küll ütleks, et küll soomes austatakse eesti sellestki eestlast, kellel sõna olemas, meil on siis Iivi Anna Masso või mis ta on ja ta on taani esineb, ta on, ta on igas neis blogides ta üks loetuma, et blogisid, on tema omas uusi Suomi. Kes on tuntum eestlane soomes? Anu Saagim kahjuks. Kahju küll, no ei, ma olen öelnud küll, Mart Saarma näiteks, kes on biotehnoloogia oleneb kuhugi, loeb akadeemia professor ja aga ma tahan näidata seda, et Soomes tuntud inimesi ja kahjuks tõesti kindlasti kõige tuntum eestlane on tänasel ajal Anu Saagim? No see on küll Soome üles raadio viga, eks ju, et asi on nii kaugele läinud, kunagi oli ikkagi Hardi tiidus kõige tuntum eestlane Soomes, et ilmselt ei ole lihtsalt tahetud teha selliseid saateid, mis näitaks, et ka eestlased War Hardi on minu arvates tänaseni veel eesti ikoon Soomes. Võib-olla Lennart Merile longer meridoosi põlve. Kui sa küsid noorte käest, nad ei tea, kes ta on. Ära räägi, räägin aga, kas Georg Otsa veel teatakse? Vanemad teavad küll, aga kui sa küsid mingi 30 aastaselt soomlaselt äravad, kes on Georg Ots, ma ütlen sulle, et seal on üks kolmandik, kes ei tea. Aga mida noor soomlane üldse teab Eestist? Ta käib shoppamas, siin käib siin ka. Teab, et normaani pood ja 1009 teateid. Aga see, kui ma mõtlen, mida ta jääb kultuurist, et see sõltub hästi, pole tema taustast, kust ta tuleb ja millest tema perekond on huvitatud ja mida nad seal teevad, aga et et ega me palju ei tea. Ja sellepärast peabki seda, seda meile meetmeid nagu kohustus on andnud tutvuda rohkem teineteisega ja tutvustada teineteist. Aga ma siiski tahaksin veel korra selle Lotila fenomeni juurde tagasi ja kui ma olen ka neid lugenud, siis ta toob välja seal nagu Ühed, sellised tüüpilised asjad, mis soomlase pilgu läbi on Eestis väga halvasti, see on eelkõige puhtus. Ja ütleme, lind, linnade puhtus näiteks ja avalik kord, kas need on häirivad teie jaoks ka nagu ludinal? Ja mul on oma kogemus, ma olen ühe korra ka siin kesklinnas elades siinsamas korteris, umbes kümmekond aastat ei näinud, et mingi Audomissallutaks lumesahka sines, nii oleksid läbi käinud ühtegi korda selle ühe korra, mis kogemata juhtusin peale, mehed on näinud, et eks see nagu näit näitab natukene seda ka, kuidas tänavad puhastatakse või see, kuidas kesklinnas siis kui tuleb mingi rohkem muundajate, see ja see ja see on nüüd tüüpiline, mis siin talvenädal. Aga muidu ka, et, et linnapilt on natukene selline kulunud, kulunud ja üks, mis kindlasti soomlasi siin ärritab see Audote abile reostamine igal pool kõnniteele ja kuhu oma džiibi saab ette, nii et muud ei saa liikuda, teine järgi, et kas need inimesed, kes seal Audo sees üldse jaluta, et nojah, ütleme jala vastukaaluks tõesti, aga Helsingist naljalt ei pargita kõnniteel, et siis kui see ei ole spetsiaalselt ette nähtud, aga meil võib suvalisel kõnniteel parkida, et see on kindlasti üks selge erinevus mida Yana ütleb selle puhtuse koha pealt, et kas eestlased kõik haisevad nagu mudila kirjutab, et ei ole piisavalt puhtad, ei käi sageli saunas nagu ladina IGA PÄEV. Soomlane käib. Mina ütlen küll, et ei haise, eks meil natuke on sellist vahet kindlasti ja, ja, ja aga teisest küljest öeldakse, et soomlased on jälle liiga puhtad ja sellepärast näiteks meil on juba igasugused allergiad ja niimoodi, et see on ju, et kas me oleme siis tee teises äärmuses. Aga eks seda vahet ole, aga mina ütleksin niimoodi, et mind see eriti ei häiri, et vahel on nii, et häirib, aga mind võib häirida see, et kui Helsingis trammiga sõidad, et seal võib ka ükskord olla midagi siia ja täpselt nii nagu siin ka, et väike vahe on, aga, aga mind see ei häiri. Aga ma ütlen ka seda, et isiklikust elust, et minu teine õde abiellus aafrika mehega ja ja, ja meid huvitab see, kuidas ta on nii puhas ja kuidas ta on nii tark, et meie möte alati on see, et kui sa tuled aafrika, sa tuled väikesest külast, kus, kus pole mitte mingisugust vett ja duširuum ja muud. Aga, aga see on just see eelarvamus ka. Mis muutub, kui sa konkreetselt kohtadeni, mis te teete, et, et meil on just jänes stereotüüp pead, mida me mida, mille peale me mõtleme päristi. Aga no seal Lotila kriitika nagu mingil määral näitab seda, et ta nagu võrdsustab ikkagi juba meid, eestlasi ja soomlasi ootab, et ka meie oleksime sama puhtad kui soomlased. Et see tegelikult ju ei olegi nii halvasti mõeldud, ta ootab meilt sedasama kultuuri ja tsiviliseeritud taset nagu soomlast, nii ta ongi see, et kuna soomlased ja eestlased on nii sarnased, soomlane näebki siin Eestis Soomet tahakski näha siin sarnaseid asju ja kas sa tahaks eesti endale saada? Ei ta tahab. Ta tahaks, et Eesti oleks, eestlastel oleks sama hea elada, tänavat oleks sarnased, et ta on, ta on, ta on tõesti seal nõudmised, teema, millest siin varem rääkisime. Te tahaksite tänavat, oleks sarnaseid, aga no siin ei ole. No eks ma olen ka kogenud seda, et kui ma siin sõidan, esiteks ma pean, mina sõidan siin vahepeal autoga. Aga, aga Tallinna tuur oli ka liikluskultuur on erinev, et ma olen harjunud sellega vaimselt seda. Tallinn ei ole eriti hea jalakäijate linn, ainult vanalinn on hea, tore. Koristatud, või on sinna midagi visatud, aga, aga seda siis, kui ma sõidan korduvalt, ma kuulan, kui ma ütlen, et miks jälle jälle auguline tee, siis mulle öeldakse, aga meie olime ju 40 aastat Nõukogude Liidu all. Ma arvan, et, et siin on olnud piisavad haiga panna kesklinnas mõned mõned väga tähtsad teed korda ja, ja et, et selliseid asju asi. Või siis, et miks see, miks mõned trepikojad on kesklinna vajades viletsas korras või väga ilusate siin Kreutzwaldi loodud suurepäraseid hooneid. Räägime, miks nendele korrast seletatakse alati selle ühe ja sama asjaga, et see, mina arvan, et siin oleks nüüd natuke natuke aeg võtta enda vastutus sellest linnapildist ja tänavapildist. Ma tahaks tuua selle ettepaneku, millega teie olete välja tulnud Tallinnale, kinkida ühe projekti ehk tramm aadist paari sõnaga sellest ka, kuna eetris oleme ja, ja see väärib kindlasti ka laiemalt peabki sellest. No aga mis, mis, mis tuleb Yana sulle meelde, kus seal öeldakse trammard esiteks tantalitroom kummastust tahes, ta on täpselt sama asi, Rämmart. Aga mis sa arvad, sa võiks olla? No ma kuulan hea meelega Maja on meiega, nüüd olen juba muutunud natukene Aadeeaa selline ja mina ja siin on teisigi teisi, ka neid tuntuid Juku-Kalle eestlastest ja kelle, kes neid on, on, kes selles on kursis, kursis ja, ja Tuglase seltsimehed Soomest, aga me ei taha ta, Soome üritus. Esiteks meid häirib see need hoiakud ja eelarvamused, mis on näiteks Põhja-Tallinna kohta. Oled kunagi kli olevat kunagi kuulnud sellist filmi nagu kalamari, union, agi, kaunis mägifilm ja ta selline on, on töömehed, kellele vana-vanaisad on juba ammu rääkinud suurepärasest linnaosast, kus on laiad tänavad ja rohelised pargid mille nimi on eira, nemad teevad siis sõidavad, sõidavad siis esialgu metrooga ja millega nad sõidavad kalliost töölislinnaosast eirasse ja mõned mehed kaovad sel teel ja surevad ja kuhu nad satuvad, aga me tahame nüüd ikkagi vastupidist. Me tahame Leidati kadriorust kopli. Vastupidi kakoplist Kadriorgu, miks mitte. Aga, aga ja selle tee ääres on väga palju huvitavaid, huvitavaid asju ja on võimalik varieerida, on galeriisid, aga on toredaid kõrtsid, on kultuurikeskused, on Kalma saun ja meie lähemal siin Raua saun ja luba ma seda loen, vaatasin siis mina tallinlasena pooli asju ei teagi, need on olemas linnad ja paarid või, või koha. Kui võtta näiteks Soomes kabaka tähendab seda, et siis tõesti kõrtsides on ooperilauljaid ja laule, siin me oleme ja tramm sõidab ka ringi, ekstram sõidab ringi ja tramm õlle trampis, õia sõidab ringi taustal muidugi, et meil on ka selline seltskond, mille nimi on õllesilla, Tallinna komando. Kohe ei märganud jah, et see on vahepeal vahetunud, peale oleme, oleme ka trammi, trammi siin rentinud endale ja naernud, kui huvitav asi, aga me oleme seda arutanud ja. Tallinn 2011 sihtasutusega oleme muidugi nagu põhiline siht on seal kaugemal, aga, aga esialgu võiksime teha selliseid ühe päevaseid, ühe õhtuseid üritusi siin Tallinnas kasvõi kasvõi kohe kevadel, kas või mitu korda, mitu korda aastas, aga ta on selline väga, väga varieeruv idee, mis meil on ja Nikon isegi paremini kursis kui mina viimase olukorraga. No ei, see, et mida rohkem räägime, seda rohkem tuleb inimesi juurde siia, et, et meil on nüüd kohustust tehase. Miks see niimoodi plaanis suusatada, eks nüüd sellel nädalal või paneme paika neid asju ja ja broomi vähemalt tõesti selle ühe ühe päeva läheme edasi edasi siis sellega. Aga see, et tõesti selline talgute vormis ja nii, et tõesti otsime lihtsalt koostööpartnereid. Selle eelarve ei ole tõesti mingi mingi suur, et sellega saame, saame kindlasti kama ja leiame, leiame toetajaid muudelt, aga mulle nagu meeldis Pekka väljudes, et seal nagu mingi nagu annab Tregu tagasi. Võlgnevus sellele linnale ja siin puudub näiteks selliseid talviseid üritused on sellised, mida, mida oleks vaja kultuuriüritused huvitavat ja ja muide, üks kuulaja, Jaan on meile kirjutanud, tore on, et sellise reporteritunniga hakkama said soome tüdrukule ja poistele meeldivad siinolekut. Harjuta kõigega pess paremal. Aga tegelikult ma tahtsin selle meeldiva teema pealt minna ikkagi veel veidikene tagasi minevikku, me teame, kui suur oli soomlaste isiklik abi ja panus siis, kui Eestil oli eriti raske. Ja me teame, et ka nii mõnigi eestlane kasutas seda kurjasti ära. Et kas teil on äkki jäänud mingi okas hinge sellest, et eestlased ei ole olnud piisavalt tänulikud või noh piisavalt väärtustanud seda abi, mida soomlased isiklikult andsid, sest noh, me teame, et riigi otsused olid natuke teistsugused ja vabariigi hoiakud olid mõnda aega üsna ettevaatlikud, aga inimesed ise nii-öelda see rohujuure tasemel olid ju väga abi. Vahel aitäh. Ma ma, mina küll ei tunne midagi sellistest, siis muidugi tutud juba manalamees filosoof Erifromonenud, kõik meil on elus elus nagu majandusliku vahetused, saadame jõulukartuli nendele, kes saadavad meile jõulukaarte jagama ja ma küll näen, et see abi, mida soomlased andsid, siia peame sellist, millel ei oodatudki. Tänu siis seda seal juba heast meelest. Ta ei ole kunagi soomlane, siis soomlasena harjumus abistada, me teame, kui palju soomlased abistavad näiteks Aafrikat, eks ju. Et nüüd ühekorraga leiti ka üks lähedaseks riik ja rahvas, soo, ma ütlen, et see on, see on juba, see on juba kuskil emapiimas on siis see, et, et eestlane on meie oma ja me eestlastel on töötajad küll kui pariminaaviasid soomlaste kohta, aga mina eriti tea, tea, no ma ei tea. Teder üldse tuleb, aga, aga ma ei tea, kas soomlastel on ühtegi ikkagi. Kas te oskate öelda mulle ühtegi head nalja, mis meil on eestlastest, meil ei ole rootslastest küllalt venelastest ja kellestki, aga Eesti ei ole meile naljaasi. No kunagi ikkagi seal mingis telesaates eestlaste kulul nalja visati ju, mäletame oli mingi võimlemine. Need olid. Aga see oli, see oli põhimõte sellest, sellest viletsast telesaatest, kuidas pilt oli selline Halmist tuli sõjal teed ja ja keelega oleme naljatame. Kuidas teil on, ei ole tundnud vahendite, eestlased on nagu veidikene üleolevad või sellised üks laenatakse kohe, Joakim Heleniuse sõnul arutas kohtusin temaga mingi poolteist aastat tagasi tõesti sellised teemad ja siin on tõesti aga noori tulnud, kes, kellel on teistmoodi elulaadi ja siis on need, kes juba siin 15 20 aastat valuta. Helenius küsis, et huvitav on näha, kuidas siin suhtutakse, kui need inimesed, soomlased, kes sinnani ei tee, lihtsalt oma tööd või hakkab nüüd ühiskonnas ka midagi ütlema. Ja see on sedasama. Ma olen siin tähele pannud, et need soomlastele kohalikult Soomatused ei küsida, et Järvamaa sellest ühiskonnast BKK näiteks mitu korda, ütleme selle otse, mis me arvame, aga see meid ei kuula. Keegi ei taha kuulda, et see on selline, mis mis võiks olla, et veel midagi anda peale selle, mis aastate taga siis siin on tõesti tulnud nagu teisel tasa. Aga Jaana, sina oled nii kaua olnud Eestiga seotud sotsidelt kirja vahet soo eesti tüdrukuga. Nonii, nagu minulgi kunagi algas ka kuskil üsna noores eas ja ühega nendest, ma olen siiamaani kirjavahetuses, et kas oli kunagi niisugust tunnet, et võib-olla sind kasutatakse ära. Ei minul kunagi olnud sellist tunnet ja ma ütlen ka niimoodi, et need, mida me oleme kunagisi toonud ja abi teinud, oleme tagasi kasvanud. Konkreetselt. Et seda, see mesi, mida sa ütlesid, oli täiesti võõras poole, et ja nüüd ma räägin täiesti puhtad, isiklikul tasandil, selle kogemusega, mis minu perel on olnud. Et, et ja, ja kui ma mõtlen, et lähedasi inimesi, kes on on, on, on siin, et tõesti ma tunnen, et ma olen mitu korda rohkem tagasi saanud. Võib-olla see nüüd jah, minu kui eestlase viga pidevalt kahtlustab, et võib-olla nad ikkagi nii siirad ei ole. Muide, vahepeal meile on kirjutanud, eks soomlane. Tervitused sellest Soomest, kirjutab meile Jani röönanen, kuulan vikerraadiot iga päev interneti kaudu, kuna kuulen uudised, õpin eesti keelt. Ma ei ole pidanud eesti keele kursusi vaid õppinud. Rääkima. Lugedes täname vikerraadiot selle eest. Lugupidamisega pioneer endale. Mõni hetk, nagu näha, tänasel päeval pole ka enam seda probleemi, millest me alustasime, soomekeelseid saateid ei ole, aga kuidas teile tundub see vastastikune informeerimine? Ma siin nalja pärast vaatasin praegu tänase Postimehe online'ist, et milliseid uudiseid siis Soome kohta? Ta on tänases Postimehesse jõudnud. No loeme siin näiteks, et vene leht on kirjutanud, et Nokia võib kolida Venemaale. Või et Google ostab osa Stora Enso tehase kinnistust Raminas. Siis on Soomega seotud, et Räikena plaanib Soome ralli meistrivõistlustel kaasa teha. Siis on Soome vutikoondis, osutas Portugalile visa vastupanu. Politsei tuvastas Wanda elanikul 7,09 promillise joobe. Soomest varastati Hitleri signeeringuga akvarellid ja nii edasi ja nii edasi, üsna Snap. Palju on siiski Eesti suurima ajalehe veergudel Soomest juttu, et kas teile tundub, et Soomes ka Eestist piisavalt kirjutatud, näiteks? Aga see siin on näha küll, väga-väga hea nimekiri oli siin, et see oli näiteks 10 suur uudis, fantastika. Hamina linnast osteti, Google ostab, siin, teeb oma serverikeskuse sinna sinna kanti väga näit häid uudiseid. Muidugi nad on kõik tõlgitud. Eestil ei ole minu teada ühtegi kirja, saadi, et jah ja ühel hetkel ei ole ajalehtedele ka ega raadiol meil on küll abistajaid, aga, aga, aga Soomes jälle Eestis kirjutatakse võrreldes sellega siis kogu aeg siin on mitmel soome lehel on oma korrespondent koha peal ja minu arvates väga ilusti. Ja põhjalikud artiklid põhjaliku jah, et kui kirjutatakse, see on küll huvitav. Sellistega uurivad suunalismid kant mingi paar-kolm aastat tagasi ikkagi Helsingin Sanomate ajakirjanik, ütlus oli kuskil võtnud nagu veri. Ühe kuu kuu jooksul Helsingin Sanomatele oli kuusk Artiklid Eestis keskmiselt kaks IGA PÄEV. Herzeni sõnu. Tavaliselt omadeni ja praegu on, nagu me teame, üles raadios käimas sari kamraad Eestis, mis on ju küllaltki hea sari. Aga kuna meie saateaeg ikkagi söögi peale, siis veel kuskil aasta tagasi soomlased ütlesid, et Eestis koheldakse neid turistidena halvasti. Öelge, millest see ettekujutus on ikkagi tekkinud, et Soome turist on selline, nagu ta on? Noh, et see on see, mis võib-olla ka eestlaste silmis selle soomlase maine kõige rohkem alla viib, kas, kas see on see märk endiselt? Minu arust peaks esimeseks nagu aru saama siin teenindusvaldkonnas, et kui räägime restoranidest vähemalt klientuur keskmes on alati iga kord natukene vindine. Millal, millal, millal me need ei maksa arvata, et ta tahab restorani kaine lõpuni ja see, et ma olen käinud lõunas eesti reisiteri ja, ja ütlen, et eks nende Eesti inimestega käitumise annab soovida. Aga see, et tõesti see arvatavasti suured kogemused, et siin on nii palju käinud need. Ja nüüd paistab värijate Vello rohkem mees omas ja hakkab käima siin. Et kõik sellisel arvamusel, et, et majanduslangus Soomas toob lisasoomlasi siia. Et see, see lihtsalt sellest. Ükskord ütlesi, et parimad Eesti teenindust, Me saame praegusele hetkele Helsingist seal mitu 1000 inimest, kes seal hästi töötavad ja muidugi seal on teistmoodi ka koolitatud, näitab maa peal ka oma kogemusest ütlema, et näiteks pooled Soome Helsingi bussijuhid on juba eestlased ja nad on väga korrektsed ja väga väga ilusti riides ja puhtad ja alati teatavad. Peatasin seal muidugi automaat, teatab, aga, aga müüvad pileteid väga korrektselt. Aga, aga mida Becca ütleb, kas see vodkaturistimaine on ikkagi veel soomlastega küljes? Ma arvan, et tänu inglastele, see ei ole enam nii küljes. Inglise poissmehed on palju hullemad, aga kuna kuna mul on ikkagi see nõuka ja kogemus siiasaabumise tol ajal, see keel, mis oli, oli Tallinna sadamas, siltidel oli soome keel võrreldes kui ja aga täna täna, kui Soomes sõidad Eestis, sõidad soome, sealt tuleb küll vastu õieti keelseid silte ja teksti, vali õige liin ja aga tänasest Tallinna sadamasse ei ole, olenemata sõltumata soomlaste osakaalust. Summani tunneb ennast kohalikuks, ainult kui ta näeb neid viinareklaami. Aga ametkonnad räägivad ainult eesti, vene ja inglise keelt. Siis nagu ma varem ütlesin, ärimees räägib alati oma kliendi keeles, kui tahetakse teha raha, siis ma arvan, et siin rohkem peaks lisama sonkeelseid materjale. Muuseumites võiks olla vitriinides soomekeelset tekstid ja taolisi asju. Me jätame lõpu sõnadjana vasemale, kui kõige esinduslikuma asutuse juhile toome instituudi juhile. Sinul küll see Soome Instituudi aeg hakkab läbi saama. Viimane, viimane aastakäivet, ütle sina, lõpuks Jaana, mis on sinu meelest see, mis Eesti eestlaste ettekujutuses soomlastest peaks muutuma? No kui ma käin kohtumas Eesti kooliõpilastega, Ma tahan ja rääkimata sellest, et meie kultuurierinevustest ja soomlastest tavaliselt küsin, et missugused oleme, soomlased on ja nad on nii toredad. Nad ei tohi alguses rääkida enne, kui mina julgustan ja ütlen seda. Et, et ja siis hakkavad nemad nagu veel edasi rääkima. Eks see stereotüübid on veel olemas, aga mina, mina ütleksin küll niimoodi, et me igaüks oleme visiitkaardi omast riigist üks kaiged, Pico Cecinoyasti kavalaneda, Pekka, Pekka, mina vähem aega ja niisama vodkaturistid, kes siin käivad. Et aga asjad on päris palju muutunud, et kui mina olin laps ja me sõitsime bussiga ja kui me tagasi sõitsime bussis polnud ühtki kainet inimest, muudkui need lapsed, kes on need juhuslikud, oli. Et, et tõesti see oli, see oli, aga kui me vaatame tänast live-laevad, mis aitavad siit Soome niimised kumus Estonias muuseumites ja, ja, ja tõesti, see pilt on muutunud. Et ja muutub iga päev, aga see ei muuda ise selle ette, peab tegema ka tööd ja peab olema seda, mida pakkuda. Kõik ei ole huvitatud Estonia kontsert, sest kõik ei ole huvitatud kunstist. Et ja mina ütleksin, et see suus suu kõige suurem võimalus on just see, et kui sa need väikesed lapsed, Soome noored, et saad selle tule põlema nende sees, et Eesti on väga ilus, tore riik kuhu, kuhu tasub reisida, siis, siis see on see tee, mida, mida siin peaks tegema. Nende ilusate sõnadega on meil hea lõpetada tänane Reporteritund, kus olid siis kõlas jaamale osa Soome instituudist Pekka linnalinen 10 Laaksa esindusest ja Mikko Saviku ajalehest Baltic haid. Tänane saatejuht oli Mart Ummelas ja ma loodan, et tõesti eestlased ja soomlased jäävad sõpradeks, nagu nad olnud on alati sõpruse sild või see meie ühine sild ei hakka kunagi kõikuma ega kokku kukkuma, hoolimata sellest, kas tunnelit tuleb.