Kirikuelu Tartu linn otsustas viimaks tagastada kogudusele tavalise Maarja kirikuhoone mida Eesti maaülikool kasutab tänaseni võimlena. Tänases saates kuuleme Maarja koguduse ja kirikulugu, milles on üksjagu traagikat, aga lootust. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Tänases kirikuelu saates räägime Tartu Maarja kirikust ja stuudiosse kutsunud Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurme. Räägime Tartu Maarja kirikust seetõttu, et alles hiljuti otsustas Tartu linnavolikogu, et ajalooline kiriku hoone läheb kogudusele tagasi ja pärast pikki aastaid ja aastakümneid on Tartu Maarja kogudusel oma kirik tagasi. Kui kaua see nüüd aega võttis, enne kui lõpuks jõudsite, siis sellesse tänasesse hetkesse, mil ometi on otsustatud, et see kirikuhoone kuulub tõesti kogudusele, nii nagu see kunagi on olnud? Tere ka minu poolt kõigile. See meie kiriku tagastamise ja ehitamise lugu on päris pikk ja keeruline kirikus ajalugu iseenesest ju uue võiks ütelda ja uue Maarja kiriku ajalugu ju väga pikk ei olegi. Sellel sügisel täitus 175 aastat, kui kirjutati alla leping, et ehitatakse Tartu-Maarja kihelkond rahva jaoks siis linna ja maa eestlaste jaoks uus kirik sinna kohta, kus ta siis ka ta seisab. Et 1842 ta pühitseti ja ta sai toimida kirikuna täpselt pool aastat vähem kui 100 aastat. Et siis jõudis sõda Tartusse ja see kirik põles. Ja ka seda pärast sõda seal juba nii saksa okupatsioonivõimude poolt kui ka hiljem siis nõukogude võimu poolt lubatud seda kirikut taastada. Et ta tehti põllumajandusakadeemia võimlaks. Ja kui nüüd Eesti vabariik uuesti taastada ja algas omandireform, siis kogudus esitas taotluse, et see kirik tagastatakse sellise 90.-te alguses, et võime ütelda, et sellest ajast peale me oleme siis seda kirikut uuesti enda kätte soovinud. Kogudus on soovinud sinna taastada pühakoda ja omandireformi käigus juba võttis mitu aastat aega kuni aeti asju ja no ma usun, et eestlased on omandireformiga ja selle kulgemise ja selle tempoga hästi kursis. 95. aastal oli siis juba päevakorras, et see kirik kogudusele võiks, nõnda et tegelikult juriidiliselt olid õigused olemas kogudusele tunnistatud omandireformi subjektiks ja, ja ka see kirik koguduse jaoks nii-öelda tagastamise objektiks. Aga nähtavasti ka tookord, et poliitilised huvid olid teised tegelikult juba aasta varem oli algatatud selle hoone riigi omandisse jätmise protsess. Ja 95. aastal linn tellis ka ekspertiisi, mis nagu olivad midagi tõestada, tõestas, et see hoone ei ole piisavalt säilinud. Et teda saaks tagastada ta sinna juurde ehitatud kõrvalhoone. Ja ühendatud ta nagu üheks hoone kompleksiks. Samas kirikuhoone on läbi nõukogude aja olnud muinsuskaitse all kui Maarja kirik. Et siis osade nii nõukogude kui ka Eesti vabariigi seaduste järgi seda sai eraldi hoonena käsitleda. Aga partiis vaatas kui tervikut ja tunnistati, et nii palju on juurde ehitatud. Vanast ei ole üle 50 protsendi säilinud ja oli lihtne langetada otsus, et seda hoonet ei tagastata. See oli noh nagu saatus. Ronja, seitsmes november 1995 oktoobrirevolutsiooni 78.-le vastlapäeval Eesti vabariigivõimuorganid otsustasid siis Tartu linnavalitsuse näol, et, et kogudusele kuuluvat hoonet ei tagastata ja kogudus protestis selle otsuse vastu ja, ja kompensatsioonist keelduti. Aga tookord koguduse juhtkond ei kaevanud seda asja kohtusse. Ja sellest on nähtavasti ka või see on üks põhjus, miks, miks sa tagastamise protsess on nii kaua veninud. Mul on eelmisest töökohast Läänemaalt, et head kogemused. Et me vaidlustasime tänases olukorras asja kohtus ja anti koguduse vara tagasi. Et 95.-st taastastest tegelikult võime ütelda, 13 aastat on siis vahetatud kirju ja, ja kogutud allkirju ja arutatud, et kuidas ikkagi toimida. Kui ma tulin seitse aastat tagasi Tartusse Tartu Maarja koguduse õpetajaks siis ma kohtusin ka toonase rektori Helmetiga ja, ja tema kinnitas, et, et maaülikoolil ei ole soovi seda hoonet iga hinna eest enda käes hoida, et kui nad saavad uue võimla, siis hea meelega loovutatakse kirikuhoone kogudusele. Ja põhimõtteliselt ka vahepeal. Me oleme pidanud mitmeid vaikimisi ja, ja mitmed rektorit, kes on, on siin vahepeal olnud on lubanud ka nagu asja kiirendada ja anda meile juriidilise omandi juba enne, kui uus hoone valmis saab. Aga nüüd on läinud niimoodi, et tegelikult ju uut hoonet juba ehitatakse ja järgmine aasta saab ta valmis. Ja ka selle skeemi järgi, kuidas see kirik on kogudusele juriidiliselt üle antud. Praktikas on ju ikkagi omanikule tagastamine. Mina ei ole selle hoone juriidilised omanikud veel veel nagu selle sõna kõige täpsemalt tähenduses. Tartu linnavolikogu langetas 20. novembril otsuse, et anda linnavalitsusele õiguse ja kohustuse see hoone kogudusele üle anda, et tegelikult see kõige viimane instants on oma otsuse langetanud, et nüüd meil tuleb veel leppida täpsemalt kokku selles üleandmise protseduuris. Ja see hoone kuulub praegu linnale, nii et linn ja, ja maaülikooli vahel sõlmitud lepingu järgi maaülikool saab seda hoonet kasutada kuni uue võimla valmimiseni, kuni nüüd saab sealt ära kolida. Et võtmed, me saame ka alles järgmisel aastal kätte. Aga meie jaoks ongi olnud oluline, et, et me saaksime selle juriidilise õiguse. Et võiksime ka käivitada seda hoonet ülesehitamisega raha kogumise protsessi. Ma olen isegi Tartu Maarja kirikut ei saanud panna sellesse üleriigilisse kirikut, trammi, mille kaudu ka riik muinsuskaitseameti kaudu toetada vanade kirikute taastamist. Et me oleme nagu siin ka sellest rongist maha jäänud. Aga suured lootused ja ütleme suured otsused on tehtud ja võime ikkagi uue lehekülje keerata. Tartu inimesed kindlasti teavad täpselt, kus kohas Tartu Maarja kirik asub ja need, kes on Eesti põllumajandusülikoolis või siis nüüd siis maaülikoolis õppinud, ilmselt ka on palli mänginud seal selles hoones aga teiste inimeste jaoks, kus kohas Tartu Maarja kirik suhteliselt tavalise hoone ja noh, nagu ta praegu välja näeb, kus asub. No tema aadress oli deklari üks, kuna nüüd siis võimlakompleks jagati kaheks kinnistuks ja, ja poole sellest linn jättis nüüd endale, et sinna lasteaeda taastada siis muudeti aadressid ja kirik sai aadressi, Petleri üks A ja, ja see hoone, mis lammutatakse, mis on hilisem, see on praegu Pepleri üks, see on noh, tegelikult Tartu kesklinnas ja, ja väga aulises kandis. Et omal ajal ju ka sinna selle kiriku juurde jõudis välja võru tänav ja, ja teiselt poolt ka Viljandi maantee ja sealt Ta keeras tee Vallikraavi alla, seal läheduses on ju ka mitmed üliõpilaskorporatsioonide hooned ja otse kiriku vastas nagu diagonaalis, üle ristmiku oli Jansenite maja. Ja omal ajal oli ta ka Tartu kultuurielus. Ja üldsegi Tartu elus nähakse üsna keskse koha peal, kuigi jah, kui kirikut hakati ehitama, siis ka vaieldi selle koha osas ja kogudus ei olnud päris rahul selle kohaga, mis anti. Aga ta on praegu muidugi ka täiesti uues olukorras sealt ümber kiriku väga suur osa linnast põles 41. aasta suvel ja puumajad, mis seal olid ümberringi nendest jäid ainult korstnad ja pärast sõda ehitati sinna neljakorruselised rushovkad ja, ja tegelikult kiriku ümbruse miljöö linna miljöö on muidugi omajagu rikutud. Ja seal vastas on kohe kui ka siis silmakliinik kõrva-nina-kurgukliinik, nii et väga paljud inimesed on tegelikult ju seal piirkonnas käinud juba ka sellepärast, et arsti juures käia. Ja, ja iseenesest ju siis üks hoone otsijad ka vastu Tiigi tänavat ja, ja sealt on riikenema raudteejaama ja selline ma usun, kes Tartus on käinud, siis kujutab, et. Aga mis seisus see hoone on, kunagi oli sellel kirikul ka torn, praegu pole sellest tornist küll mitte jälgegi. Mis seisus kogudus selle endale saab? Nojah, ülikool on seal elanud need 13 aastat, et nagu võõras hoones, et ega sinna nüüd ka selle hoone välisilme remondiks ei ole vahendeid kulutatud. Hetkel meie koguduse inimene aasta tagasi remontis oma heast tahtest vihmaveetorusid, et et vundament ei kahjustaks. Et tal on katus peal ja aknad ees ja, ja seest on, on kahtlemata selle hoone eest hoolitsetud, ei kasutatud seda. Aga kui see hoone ehitati, siis tõsi, sellest tulekahjust jäi alles ikkagi torniosa kivist torniosa, see lammutati ja nüüd, kui me tahaksime teda uuesti kirikuhooneks üles ehitada, muinsuskaitse on poolt nagu seadnud tingimused ja, ja me oleme nendega ise ka väga päri. Me oleme nagu seda toetanud, et see kiriku välisilme taastada, nii nagu ta oli. Eksvälisremonti, tuleb seal omajagu teha, uued aknad ja ja nähtavasti ka katust tuleb remontida. Loodame, et praegust katust ei pea päris välja vahetama, et, et konstruktsioonid on vähemalt sedavõrd säilinud. Et ka võimla katuse Kalle ja ütleme, see katusekuju on, on küll seesama, mis oli Maarja kirikus. Aga torni ülesehitamine, see on omajagu tööd. Ja see kõrvalhoone juba mainisite, et see läheb lammutamisele, aga miks võiks ju, äkki ei võta kasutusele, seal on ilmselt ma ei ole sees käinud, aga ilmselt on seal riietusruumid ja, ja ma ei tea, mis kõik võimalused, et sportlased saaksid ettevalmistusi teha nii enne kui pärast trenni. Jah, eks 10 13 aastat tagasi oligi jutuks, et maaülikool saab uue võimla ja kolitakse sealt välja ja, ja see kogu kompleks antakse kogudusele nii-öelda, ka valurahana selle kannatusest, mis kogudusele on tehtud. Aga nüüd muidugi, et aastad on Varik kogudusele kannatusi juurde teinud, aga ka see kompensatsioon on meilt ära võetud, et linn võttis selle kinnistu ülejäänud osa endale. Praegu me kempleme ka mõne meetri jagu maa eest, et oleks võimalik ümber hoonegi tulevikus käia. Et, et ka siin on piiritamatud nagu meile väga kahjulikult. Küsimus on sellest, et sinna kõrvale saaks ehitada kaasaegse lasteaia, mida kahtlematult sõnaga vajatakse ja ja siin vast nüüd oskaksid linnaametnikud paremini rääkida, on analüüsitud, et see olemasolev hoone on sedavõrd halvas seisus või, või halva planeeringuga, et sellest lasteaia ehitamine tuleks kulukam kui selle lammutamine ja uue hoone ehitamine. Aga see osa krundist siis ei, ei kuulunud nüüd enam kogudusele või seda jama. Ei ole ka kunagi kuulunud ET kirikule kuuluski hoone alune maa, aga mõlemalt poolt kirikut läksid läks täna ja siis olgu see kõrvalhoone all juba olidki elamud, väiksed majad, üksikud kinnistud, mis nüüd, kas need ei ole tagasiküsitud või ei ole tagastatud omanik? Seal, kus praegu üldse Mario kogudus koos käib Siis, kui Eesti vabariigi ajal Maarja kogudus tegutses seal, siis oli sealsamas kiriku lähedal Tiigi ja Vanemuise tänava vahel lühikene tänavajupikene pastor Strasse, mis eestistati õpetaja tänavaks ja, ja seal oli õpetaja elumaja ja Eesti vabariigi ajal siis 36. aastal ehitati sinna kõrvale ka niukene moodne leerimaja kivist hoone päris avara saaliga ja siis, kui 41. aasta suvel hoonet seal ümberringi põlesid, ka kirik põles siis puust õpetaja maja põles. Aga ma olen ikka ütelnud, et tuli jäi sinna leerimaja peale pidama. Et ta sai ka kahjustusi, aga see hoone ikkagi säilis, kogudus taastas selle. See oli ka mõeldud, et senikaua kasutatakse seda koguduse jaoks jumalateenistuste jaoks, kuni saab hakata üles ehitama oma kirikut. Aga pärast sõda juba leitigi nõukogude võimu poolt ettekäänded, et see hoone koguduselt ära võtta. Ta, ja sinna tehti tuberkuloosi disbanzer. See hoone nüüd küll üheksakümnendatel aastatel anti kogudusele tagasi ja ja kogudus on saanud seal siis seada siis kogudusemaja, kus on kirikusaal väikene, aga, aga küllalt hubane ja ja praktiline ja, ja ka muid väikeseid ruume koguduse tegevuse jaoks ka õpetaja elukorter on nüüd seal endises leerimajas, nii et ma olen seda ka ikkagi sageli inimestele meelde tuletanud. See ei ole mitte õpetajate tänav nagu sageli öeldakse, pedagoogide tänab, vaid see on kirikuõpetaja tänav. Nii on ta olnud läbi nõu koguda ja üks väheseid tänavaid, mis ju jäi oma alguseni imega, aga nähtavasti ka siis nõukogude võim ei pannud tähele, et tegemist on kirikuõpetaja tänav, aga kuna, kui ta oli õpetaja, kas ta siis on kooliõpetaja või kirikuõpetaja, tähendab ei hakatud selle üle Polimiseerima. Et ma olen vist väheseid või ainus, kes Tartus elab nii-öelda oma tänaval. Et, et on selles mõttes väga huvitav, seisneb hetkel Aga nõukogude ajal pidi siis see kogudus käima koos Peetri kirikus kõrvuti siis teise kogudusega. Jah, see on veel omaette pikk ja keeruline lehekülge, et kui koguduse käest võeti maja ära siis see oli ka, Ma ju omaette kordelt tuli kirikut kogudusi, represseerida ja ja leiti ettekääne, et marja kogudust likvideerida. Juriidiliselt nõukogude võimu ajal ei eksisteerinud Tartu Maarja kogudust, vaid Tartu Maarja pihtkond Peetri koguduse juures võime ütelda, et praktiliselt kogudus tegutses, tal on olnud läbi nõukogude aja oma oma juhtorganid. Aga et ta oli, oli siis liidetud Peetri kogudusega kokku, nii et tõesti kasutati ühte sama kirikuhoonet ja praegusedki koguduse liikmed. Nooremad inimesed just teavad Peetri kirikut ja ütleme ka need, kes on käinud viiekümnendatel aastatel leeris. Praegused nii-öelda kuldleerilapsed, kes on, on juba seitsmekümnendates aastates inimesed. Et nad on käinudki Peetri kirikus, kus leeris ja, ja nagu mingit pidi tunnevad ka seda Peetri kirikut oma kodukirikuna. Ja kui kogudus tuligi sinna õpetaja tänava majja siis üksjagu inimesi ka jäid ikkagi Peetri kirik, kus, ja ongi see olukord, et me oleme vahel isegi selles olukorras, et inimesed nagu ei tee vahet, et kus Maarja kogudus nad täpselt on, et mõeldakse, et ikkagi Peetri kirikus peaks, peaks olema. Kui rääkida sellest uuest hoonest ikkagi või noh, praegu siis vanast ja üsna viletsas seisus olevast hoonest. Praegu käib kogudus koos sellesse leerimajas väikeses saalis ja ühtäkki on terve kirik suur kirik, kui teie koguduse päralt. Kas ei või tekkida selline tunne, et nagu noh, jääda kuskile nurka niimoodi väikselt esimesse kahte ritta või kahte viimasesse tagumisse ritta ja suur saal on tühi, sellepärast et praegu ju on teenistused kõik väga väikeses saalis. Jah, eks see küsimus on, on tõesti nõnda, eks see kirik ehitati siis, kui oligi, eks ju, Tartus ja Tartu ümbruskonnas üks puudus. Ja kui kogudus Meil kasvas, et ei mahtunud ka sellesse suurde saali ära, siis loodi Peetri kogudus ja hiljem veel linnarahva jaoks Pauluse kogudus. Et see hoone on päris suur. Samas me võime ütelda, et Eestimaal on kümneid ja kümneid väikeseid kogudusi, kes kasutavad oma suurt kirikut ja keegi ei mõtle sellele, et kas peaks äkki seda suurt kirikut nende käest maha võtma, et nad mahuvad ju ka väikesesse väikesesse hoonesse oma hulgakesi kogunema. Eks see on meie jaoks väljakutse, üks asi on see, et, et kindlasti me kristlastena peaks olema, aga seda, seda usku ja lootust, et ka kristlik mõtlemine ja hoiak võiks Eestimaale, kus kasvada ja, ja kogudused võiksid kasvada ja, ja kirikud ja ta rahvale kitsaks. Ma usun, et kui kirikus hakkavad kitsaks jääma, siis ehitatakse ka uued kirikud vanade kõrvale. Et me ei peaks selle, selle mõttega nüüd suurt korvpallisaali suurust kirikusaali taastama. Et tänapäeva koguduse vajadused, tegevus ka eeldab tegelikult väga mitmeid muid ruume suure kirikusaari kõrvale. Ja me oleme selles väikeses majas harjunud sellega, et on kõik samas hoones. Et on kantselei ja, ja tegevusruumid, et on võimalik, kui ka koguduse tegevust nõnda korraldada, kaheksa samal ajal erinevate rühmadega kokku saada. Ja see on olnud minu selge nägemus, võiks ütelda tingimused, mis mõttega, mina ka olen valmis pingutama, et seda hoonet kirikunäoliseks muuta. Ja, ja ka koguduse nõukogu on seda mõtet igati toetanud, et, et sinna suurde kui palju on võimalik ehitada ka vaheseinu ja ka ehitada sinna väiksemaid nii-öelda tegevusruume ja kasutada see suur hoone võimalikult ära, nõnda et sellest moodustuks nii-öelda kaasaegne kogudusekeskus. Ma olen kuulnud, et Ameerikas on väga populaarne see, et kirikut kasutataksegi näiteks ka korvpallisaalina nüüd kui seal on juba aastakümneid mängitud palli, kas võiks sama funktsioon ja ta noh, nii muuseas sellele hoonele veel alles Petteri Maarja koguduse õpetaja Me oleme pidanud mitu teenistust sellel aastal seal korvpallisaalis, et me oleme võinud juba kasutada seda hoonet oma pühadeteenistuste jaoks ja mitmed inimesed on ütelnud, et, et kui seal ka nende korvide ja, ja palliplatsi peal ja ja sponsorite reklaami taustal feti teenistust, et ka sellist pühalikku tunnet tekkis. Aga ma arvan, et pikas perspektiivis üks eestlane ei kipu väga korvpallisaali jumalateenistusele, eriti kui Tartus on ka uusi spordisaale kerkimas nagu seeni pärast vihma. Kindlasti on hea, kui on ikkagi Sakala Taal hoone ja, ja kui inimene tuleb, et ta võib väljuda sellest argimiljööst ja ja tunda ennast, et ta on kirikus. Ma usun, et ka meie taastamist põhimõtete juures on, on see võib-olla justkui üks oluline millega me võiksime nii-öelda omanäoliselt ka tartus teiste kirikute kõrval olla. Et kui Pauluse kiriku taastamiselgi on väga palju rõhku pandud, et teda oleks võimalik kasutada-kontsertsaalina linna suurima-kontsertsaalina kindlasti ei eita, et ka maarjauuesti taastatud kirikus võiks pidada kirikukontsert. Aga aga ma kindlasti seaksin esikohale taastamisel, et oleks jumalateenistuse jaoks ja kiriku vaimuliku töö jaoks eelkõige ja et sinna võiks ka mahtuda. Seda saaks kasutada ka tõesti kontserdite ja, ja muude tegevuste jaoks, mida, mida kirikusse sobib tuua, tahaks, et ta võiks olla võimalikult sakraalhoone. Aga mismoodi kogudus üldse on üle elanud, seda mõtet ja hakkama saanud selle teadmisega, et näiteks altari suunas loobitakse palli. No praegu ei ole seal jälge ühestki taristega ega kantslist ega must kunagisest kirikuinventari, st üks või teine inimene on ütelnud, et pärast sõda, kui seal olid spordivõistlused, et inimesed tulid vastakate tunnetega neil oli selgelt meeles, missugune ta nägi välja siis, kui seal oli kirikuhoone. Aga eks on seda ajaloos ikka ette tulnud, et on ju ka Tartu teised kirikud olnud varemetes, seal on lehmad söönud rohtu ja, ja mida iganes. Et kui sinna on taastatud kirik, siis ta on pühitsetud ja, ja võetud taaskirikuna kasutusele. Et see, ma usun, ei, ei ole takistuseks ka nüüd kiriku taastamisel. Ja kindlasti see on omamoodi huvitav olukord meile endile arhitektidele, kellele tahaks ka selle kiriku sisustuse idee nagu välja anda, et vaheseinu teha teda liigendada. Et sinna ka taastatud Maarja kirikusse luua mingisugune märk sellest, et on olnud kunagi spordisaal ja ka muust ajaloost. Maarja kirik on tegelikult see paik, kus rahvas sai suure laulupeo julguse. Esimese laulupeo peaproov peeti Maarja kirikus kinniste uste taga. Ja, ja siis, kui oli laul õnnestunud, siis julgeti minna avalikkuse ette laulma, et selles mõttes ta on, on ka meie Eesti laulutraditsioonide seisukohalt väga huvitav kirik koos toodega tema tegevusega. Samas ka õpetaja Vooremaa, kes on üks märter, pastoreid, keda kommunistid väga jõhkralt mõrvasid 41. aastal, neli päeva, enne kui kirik põles. Et neil on väga erinevaid rõõmsaid kui, kui ka väga kurbi lehekülgi ajaloos. Et aga põnev oleks ka sinna sellesse samasse hoonesse mahutada seda meie kirjut põnevat ajalugu ja, ja miks mitte ka sellest spordisaali ajajärgust jätta märk, et, et seal on olnud spordisaal. Mis iseenesest ei ole üldse halb tegevus, eks ole, hoolitseda oma keha eest ja liigutada? Ja kahtlemata jaa, enne ka nagu seda praegu meelde tuletada, et, et me oleme oleme siin vähemalt viimased seitse aastat ju tegutsenud ka koguduse poolt väga jõuliselt selle nimel, et maaülikool saaks uue võimla ja me oleme, oleme võidelnud tule ühe uue võimla eest ja see ei ole nagu otseselt meie rida. Aga aga On loomulik, et inimene peaks olema terve nii ihult kui vaimult. Tänapäeval on kindlasti oluline seda meelde tuletada, et mitte ainult ihu poolest, vaid ka terves ihus peaks olema terve vaim. Nii et see maaülikool saab võimla oli tegelikult ikkagi murdepunktiks selle lahenduse juures, et kirik tuleks ka tagasi kogudusele. No lõppkokkuvõttes võime seda jah ütelda kahetuhande kolmandal aastal tegime aga koostöös uue ekspertiisi selle kiriku säilimise kohta ja ekspertiis tõestas, et see hoone on säilinud nõnda et teda võiks omandireformi aluste järgi tagastada, aga aga siis Eesti vabariigi seadused olid selleks ajaks nii mitu korda ümber tehtud, nii et et ka toonane linna pea, Andrus Ansip kratsib kukalt ja tunnistas, et linn võiks omatehtud halva otsuse tühistada ja anda hoone kogudusele tagasi. Aga, aga seda ei olnud ka juriidiliselt niimoodi päris korrektselt võimalik teha. Ja, ja nüüd me olemegi jah, need aastad tegelenud sellega, et leida nii-öelda muid juriidilisi võimalusi. See ühine tahe teoks teha, et maaülikool saaks võimla ja kogudusele, võiks ka kirik tagasi saada. Vahelagesid vist sinna hoonesse tehtud ei ole, et selles mõttes on hästi läinud. Seda küll jah, põhimõtteliselt lammutama seal hoones sees eriti midagi ei peaks. Nähtavasti need väikesed rõdud, mis on tehtud, et neid nüüd ka ei, ei oleks mõtet kasutada. Aga, aga rohkem on seal jah, vaja juurde ehitada nii kõrgusesse kui, kui ka sisse. Nii et päris sellise suure avarasaalina see siis kasutusse tulevikus teie nägemuses ei lähe. Ma arvan, et see ei ole otstarbekas, kas seda enam, et me vajame just nimelt ka muid ruume ja, ja see annab hea võimaluse et ka sinna sisse luua nihukene, mitmekülgne kirik kui kompleks? Ma usun, et see on juba praegu heaga ütelda tõesti, et me ehk võib aga järgmisel aastal või nii ruttu kui võimalik saaksime välja kuulutada ideekonkursi arhitektidele. Et seda kirikut kavandada, oma ideid välja pakkuda, et see võib olla ka kõigi teiste siiamaani toimunud kirikute taastamise kõrval, on, on päris niukene huvitav võimalus noortele arhitektidele Ki. Et siin on väga vabad käed kirikuhoones sees toimetamiseks. Et kui noh, kas Jaani kirikut taastati, siis olid väga täpselt muinsuskaitse eritingimused ka sees toimetamiseks. Aga Maarja kiriku puhul see võiks, võiks ka innustada väga paljusid tänaseid Eesti, miks mitte ka ka teiste maade arhitekte kujundama moodsat kirikuhoonet. Kuidasmoodi väike kogudus saab hakkama kiriku ehitamisega praktiliselt uue kiriku ehitamisega ikkagi. Jah, eks nõukogude võim ja takkaotsa ka Eesti vabariik on teinud kõik endast võimaliku, et, et seda kogudust ka represseerida ja, ja lõigata ära need arenguvõimalused. Et. Välisrahasid enam eriti hästi ei saa. Seda ja eks ka siis paljud koguduse liikmed on väsinud sellest ootamisest, et millal me saame hoone tagasi. Et lihtsam on minna kuskile teise kogudusse ja eks meid ka koguduse töötegijaid kaasa arvatud mindki on see ootamine muserdunud väsitanud. Samas võiks püüda vaadata positiivselt ja ütelda, et see on ka suur võimalus midagi nähtavat ehitada, mis võiks ka peegeldada meie austust, meie usku, meie armastust jumala koguduse kooskäimise vastu. Ja see on loomulikult selge, et ka oma koguduse liikmete hingekirjas olevate inimeste keskel nii-öelda mütsiga ringi käies, korjandust tehes, me ei saa neid miljoneid kokku, mida sinna on vaja. Et see vajab nii riigi linna toetust, küllap ka sinna on võimalus nendel inimestel või firmadel midagi paigutada, kellel seda raha on rohkem ja kes kes tahaksid midagi jäävat ja nii-öelda südamele ja hingele rahapaigutust teha. Ja oleme ka vaadanud oma sõpruskoguduste peale, et ka loodame, et on võimalik ka välismaalt seda toetust saada. Euroopa Liidustki raha pole maailmast otsa lõppenud ja, ja kui Eesti Euroopa elab majanduslanguses, siis on just õige aeg hakata kirikut ehitama. Mis perspektiiviga te mõtlete, et millal on Maarja kirik valmis ja saab pidada seal juba jumalateenistusi, nii et kirikusaal on valmis ja, ja kõik need kõrvalruumid ka, mida te loodate, et ehitatakse sinna? No siin ei julgeks küll spekuleerida, et kui meil oleks kümneid miljoneid niimoodi juba täna kuskilt võtta, Ta võiks ju ka üsna kiirelt kõigi protsessidega alustada, et iseenesest ju ehitamine tänapäeval käibki üsna kiirelt, aga samas on ka mingid asjad, mis võtavad aega, olgu detailplaneeringu koostamine ja kas või ideekonkursi läbiviimine, võtab mingid ajad, projekteerimine kindlasti tahaks nii ruttu kui võimalik, ehk siis küsimus on ka selles, et kas, kas on võimalik seda hoonet ehitada nii-öelda algusest lõpuni valmis ja siis kolida sisse või, või tuleb leida niukene kesktee et mingi osa teha, valmis ja juba sisse kolida ja siis midagi edasi ehitada? Ilmselt kasvõi torni võib ju ehitada aasta pärast, kuigi võib-olla torn võiks olla niukseks heaks kutsexe meeldetuletuseks ka, et, et siin on kirik ja ja siin tehakse tööd, et siin on nii-öelda poliitilise otsuse vaja langetada, kuidas meie võimalused soovid, on kui vaadata mingeid tähtaegu, siis aastal 2012 saavad niuksed ümmarguse mad juubelit kiriku esimesest pühitsemisest. Ja võiks olla uhke, kui, kui selleks ajaks me võiksime olla juba oma kirikus tagasi või, või seda pühitseda, aga ei tahaks ega julgeks ka siin mingeid aastaid välja. Aitäh tulemast vikerraadiosse kirikuelu saates. Ma loodan, et kogudusel läheb selle kiriku ülesehitamine võimalikult kiiresti ja tõepoolest, lõpuks jõuate tagasi oma koju. Ma loodan, et ka neid toetajaid on piisavalt, kes väärtustavad seda, mida te teete? Aitäh tulemast. Peeter Paenurm, Tartu Maarja koguduse õpetaja tänasesse saatesse, et mina olen Meelis Süld ja me kohtume kirikuelu saates nädala pärast, pühapäeva õhtul kell 19 ja viis minutit.