Tervist, mina olen Urmas Vadi kirjeldus, saade, litter on jälle platsil, et tormata. Ajamas püüdmatult kalju kruusaltki pilvedki liigutavadki. Janek Kraavi toob teateid suuremast eesti kirjandusest. Mehis Heinsaar peab blogi ehk päevikut. Jääge meiega. Päevale. Lilleseemned. Söön sihvka asi, mis pärit Usbekistanist. Huvitav küll, miks just sealt stanist. Sama hästi võinuks juga Türkmeni Tadžiki kasahh, afgaani või Kõrgõstanist. Ja mõtlen need korjanud vaestele orjadele ja orjatööna luuletusegi neist kirjutan. Söön, sihvkasid ja rõõmuks raadiost kuulen, et ka Iraani tuumategevus on üdini rahumeelne. Mulle tundub, et eelmine aasta oli eesti luules väga hea aasta ja eelmise aasta lõpus ilmus Kalju Kruusa ka sinu uus luulekogu mille pealkiri on pilvedki mindki liigutavadki. Miks selline pealkiri, miks ei ole see pealkiri, pilved, mindki liigutavad või midagi selgemat, see tekitab nagu segadust? Selle pealkirja ma võtsin ühest luuletusest, kus nad on nagu kolmel erineval real ja see on tegelikult selline luuletus, mida ma olen nii-öelda kõige kauem kirjutanud, kuigi noh, muidugi mitte järjest üsna lühike luuletus, aga seal kolmes erinevas kohas umbes kolmandik aasta jooksul on sinna kogunenud need laused ja ja see pilvede asi, see tundus üldse kuidagi. Tundus, et see nagu kuidagi läbib seda kogu kogu nägu ja seal luuletuses jah, oli niimoodi, et need pilvedki mindki liigutavadki liide kiisale mõnes mõttes, eksju nagu nad on natuke erineva tähendusega iga sõna otsas, et seal kuidagi nii oli, et pilvedki, et noh, et ka pilved võib-olla nagu isegi mind nagu tõepoolest liigutavad või et kuidagi sellise, et see kiiguse lisada nagu tegusõnale, siis ta väljendab mingisugust sellist nagu mingit arusaamist taipamist ja sellist äkilist sellist jah, taipamist kuidagi öeldakse, et noh, et kas miski juhtub nii nagu noh, oodatakse, et juhtub ja siis tõepoolest juhtubki, eks ju. Või siis vastupidi, et ta pidi tulema, aga ei tulnudki, seal on mingisugune selles kiis on juba iseenesest mingi selline noh, ütleme, mingi dünaamika v. Kuna ta on siin niimoodi, kõik need sõnad siin riviseks siin kaane peale ja nad tõesti see tundub nagu liialdusena võib-olla seal luuletuses seda nii väga ei ole, aga noh, muidugi see liialdus see mõnes mõttes käibki asja juurde. Aga see on hästi huvitav, et sa räägid sellest liialdusest mingis väga tagasihoidlikul moel sa võib-olla tõesti liialdad, aga seal on üks luuletus, kus sa räägid siis erinevatest luuletaja tüüpidest, luuletuse pealkiri on luuletaja. Ja kui mõelda näiteks noh, võtame näiteks Jürgen Rooste, kes on samuti väga hea luuletaja, kes on selline võimas ja modekstilt massiivne ja valjuhäälne vot siis sind oleks väga hea vist iseloomustada just sellisena, et et sina oled just see, mida Jürgen Rooste ei ole, et siis seda kuidagi massiivne häälne ja samas seal on üks seesama luuletused on luuletaja-i, kus sa lõpus ütled, et on olemas selliseid luuletajaid, kes kirjutavad kurat teab millest, aga teevad seda kuradi hästi. Ja mulle torkas nagu pähe, et võib-olla sina oledki selline luuletaja, et milles kirjutad enda arust. Selles suhtes mul piiranguid ei ole või selliseid iseenesele ettekirjutisi kirjutasin, et mis ma peaksin kirjutama? Noh, tõepoolest jah, et kirjutada võib nagu kõigest, eks ju, et et see, mis parajasti nagu elus kuidagi oluline on või mis kuskilt nagu turgatab või ma tõesti nagu lasen kuidagi asjadel nagu läbi voolata ja noh, kirjutangi jah, niimoodi. Mis taga juhtub, nagu? Mulle tundub, et sinu kirjutamine on justkui Sa seoksid mingisuguse väga väikese detaili kuhugile mikroskoobi alla ja siis suurendad seda et see on tõesti üsna läbiv sinu eelmises kogus trehvamisi oli seda võib-olla isegi veelgi rohkem, aga selles kindlasti ka selles kogus pilvedki mindki liigutavadki. Et, et on mingisugused pisiasjad noh, mingid meeleolud või uitmõtted või noh, see noh, see oli esimene kokkukandiski pealkiri, meeleolu ja siis teine trehvamisi, mis kuidagi nagu viitavad sellele, mida sa teed. Ja aga nendest pisiasjadest kasvavad korraga välja mingisugused väga suured, et asjad mingid suured üldistused või küsimused orjatööjõu või globaliseerumise või klassivahede kohta. Noh, võtame kasvõi tuua näiteks luuletus päevalilleseemned kus sa sööd, päevalilleseemned, mis on nagu hästi väikene asi, saver kuurid ära, seeme on veel väiksem ja mõtled orjatööjõule, kas see on mingisugune meetod sulle, et kas sa tahad sellega nagu iseenesest midagi öelda? Ta vist päris meetod ei ole. Et kui miski on meetod, siis võib-olla kuidas nagu ütleme, reaalsuste keelt nagu ühendada omavahel, et, et seal on äkki mingi meetod, et noh, ei reaalsus jutumärkideta või märkidega ega ka keel, noh, nad ei ole midagi sellist kindlat ja ette antud ja natuke kuidagimoodi kuidagi ujuvad ja võivad tunduda, et meil on siin mingid asjad, eks ju, siin on mikrofonid ja ja mikseripult ja kõik asjad ja õiad keeles on eksju sõnad, et on olemas sõna mikker ja mikseripult, et lihtsalt paneme kokku ja, ja nagu olekski. Ühesõnaga noh, kui me tegelikult mõtleme, eks, kuidas nagu elu nii-öelda voolab ja kuidas inimene, kuidas inimesed, tundeseisundid värelevad ja lähevad nagu üle erinevateks seisunditeks ja kuidas eilne inimene ei ole enam täna sama inimene ja nii edasi, et kuidas see kõik niimoodi lainetab, et kuidas neid asju kokku panna ja mulle tundub, et et parim viis kokku panna on tegelikult sama, et see keel peab muutuma samasuguseks niukseks pehmeks ja ja lainet oleks selliseks pidevaks, et et justkui kaks nagu eks käsitamatut ja käsitlematut asja võin, sest ilmvõimatuna tunduvat asja ikkagi nagu omavahel kokku lasta, et mulle tundub, et, et reaalsus on nagu väljendatav. Öeldakse, et see oli midagi sõnulseletamatut või midagi sellist. Aga ma arvan, et et põhimõtteliselt on võimalik nii mõndagi väljendada. Ma tahan öelda, et noh, seda ma, seda ma kuidagi niimoodi katsetan, võib olla nii. Ja noh, see on, seda saab nagu luulest teha. Et proosasse läheks juba raskeks, et. Õnneks üks tekst, mis on natuke pikem, kuus lehekülge, vist nadi äärest ääreni ridadega, mis nagu põhimõtteliselt võiks olla proosa, et et seal on mul näiteks sellist, ma arvan, keeleliste igurdamist vähem, et isegi. Ma arvan, et ma sellist mingit eksperimentaalsed nihukest katsetusliku proosat ei hakkaks kirjutama, et mul alguses näiteks tekst oli isegi nende mingite ortograafiliste veidrustega ka praegu siin näiteks ma võtsin, et lihtsalt välja, sest sest lihtsalt mulle tundus, et, et proosa ei ole see asi, kus saab niukseid asju teha nagu luules. Et et jah, et luule ongi see koht, kus nagu võib mingeid asju teha nagu. Hästi huvitav, et sa Kalju Kruusa selle mõtteavalduse kuuldavale tõid, et järgmine mõte oligi tegelikult küsida selle keele kohta ja just nimelt selle kirjapildi kohta, et see, kuidas neid tähti kasutada, et noh, seesama luuletus, millest rääkisime, see on luuletaja-i ja siis y ja vee kasutamine hoopiski. Ja S-i asemel ja nii edasi ja nii edasi, noh igasuguseid mingisuguseid veidrusi justkui kuigi see inimene, kes võib-olla ei ole sinu luulet lugenud ja ta kuulab, siis tundub, et sa oled mingisugune noh, eksperimenteerida ja veidrik, et see tegelikult ei ole nii oluline, aga samas luuletaja-i, et kas nagu viitab millegile, et kui sa selle sõna kirjutad, nende teistmoodi ei kirjuta luuletaja ja iid vaid luuletaja-i, kas see justkui ütleb selle luulet? Toivo kohta midagi? Jah, ütleb küll, aga mul ei ole mingisugust kindlat põhimõtet või noh, nii-öelda oma kindlat grammatikat see on nagu mõnes luuletuses on mul mõni morfoloogiline vorm ühtmoodi, mõnest teistmoodi, mõni mõni sama graafia suhtes sama süntaksi suhtes noh et iga igat nagu seda juhtumit tuleks nagu eraldi võtta, et mul on nagu ma oskaksin ise nagu nagu paljud juhtumid nagu lahti seletada, et miks ma seal valisin, aga samas paljudel juhtudel ma olen lihtsalt nagu lihtsalt on tundunud nii et, et seal peaks olema nii ja ma olen pannud aja jooksul on mul muidugi need väga palju muutusi annad keeles tegelikult no võib-olla jah, lugejale võib, tal ei paista võib-olla välja, ta ei saa võib-olla aru, et talle tundub minu noh, see keel nagu üsna ühtlane, aga mu enda jaoks on kogu aeg nagu mingisugused asjad, odavad ja millised, mõned tulevad juurde, mõned asjad on nähtavamad näiteks kui ma kasutan mingisugust kirillitsas või kreeka kirjas või hiina kirjas mingisuguseid sõnu, ütleme see on kohe nähtav, aga mingid asjad on sellised salakavalamad, ütleme, et kui ma kasutan mingit hiina süntaksit, onju ja niimoodi eesti keeles on ju siis see ei ole sugugi nähtav, nii et või kui ma kasutan prantsuse süntaksit või mingisugust mõjutust, praegu tõin näiteid võõrkeelte kohta, ka see tegelikult olulisem on mu jaoks nagu tegelikult eesti keelesisesed võimalused. Ja need on võib-olla veel nähtamatumad mõnes mõttes näiteks mingisuguse ühtlase või ühtlustatuse vastu, näiteks et ma ei arva, eks ju, et mingi mingi vorm on parem või kuidagi, et et ma arvan, et õige õigekeeles on kuidagi midagi valesti või et ma tahaks seda kuidagi parandada või midagi asemele soovitada. Et noh, pigem nagu noh, ma olen, eks ju, üks miljondik eestlastest ja eesti keel on mu emakeel ja järelikult see keel, mida ma räägin ja kirjutan. See mõnes mõttes ongi eesti keel, et et mulle sellest juba nagu piisab. Et kui ma tohin nagu vahelduseks Masingu kõrvale kirjutada ka selle, nagu ma kirjutan, igreki. Üks hästi huvitav asi, mis selle luulekogu pilvedki mindki liigutavad puhul kohe silma hakkab, on see, et sa Kalju Kruusa varad stateerinud ära, mis kellaajal, kus kohas. Mis kuupäeval sa oled neid tekste kirjutanud? Ma ei tea, kas see minu jaoks on üldse tähtis, aga arvatavasti sinu jaoks on, et mis selle taga on, et kas pigem noh, mingisugune selline enese dokumenteerimine päevik see, et jah, ma olen siin olnud, ma olen seda mõelnud või tundnud või mis on? No kellaajad on mõnel erandjuhul, eriti juhul, kui ma olen luuletusi kirjutanud öösel ja ja noh, siis on nagu küsimus, et kumb pääse need on ja et ma ütleme, pole veel magama läinud, aga tegelikult on juba kuupäev vahetanud, siis ma olen pannud, ütleme kellaaja, et see on kirjutatud kell kolm varahommikul, see tähendab seda, et ma olen lihtsalt nii kaua üleval olnud. Aga nojah, kui ma luuletusi kirjutan, siis ma tavaliselt panen alati kuupäeva alla ja, ja noh isegi veel nagu täpsemini võiks öelda, et noh, et kui ma midagi kirjutan, siis ma kirjutan arvutisse peaaegu alati ja Nahkuma faili teen siis ma faili nimeks panen alati kuube, sellepärast et noh, mida ma muud oskan panna, eks ju. Ja noh, kui ma pärast mingeid tekste endale arvutist otsin, siis ma löön mõne tunnusliku sõna sisse, eks ju, otsingusse siis ta mulle tuleb mis tahes kuupäevalt, sest et noh, mõne luulet seal ei ole pealkirja. Mõnel on, aga pealkiri ei ole sugugi kõige selline iseloomulikum või selline sõna, mis mul endalgi meeles on või, või mis saaks kuidagi ainuline, et sama pealkirjaga teist luuletust ei ole ja nii edasi. Mõni luuletus on poolik ja nii edasi, aga tavaliselt on niimoodi, et noh, kasvõi ajakirjades tegelikult kui ma olen luuletusi avaldanud, ma olen selle kuupäeva nagu välja jätnud. Aga nüüd, kui ma seda kogu kokku panin. Ja noh, need kuupäevad ei ole mul tegelikult, nad ei ole selles mõttes nagunii tähtsad, et nende, nad isegi ununevad, mul, nad ei ole teada, nad ei ole mul kirjas mujal kui seal esialgses failis. Aga kui ma seda raamatut koostasin, siis mul oli nagu just mulli koostamisega raske siis, et et kuidas need järjestada ja, ja ma proovisin igatepidi. Ja siis mulle mingil hetkel hakkas tunduma, et aga prooviks nagu kronoloogiliselt. Ja et siis seda saavutada. Ma tegelikult kulutasin umbes hommikust õhtuni paar-kolm päeva lihtsalt arvutis neid luuletusi nagu otsides nende variante, et ma olen suures osas need laevad nagu tuletanud nagu tagasiulatuvalt muidugi mulle enesele nagu luuletus enamasti seostub nagu kirjutamise kohaga ja umbmäärase ajaga. Et jah, et noh, see on maal kirjutatud, see on Tokios kirjutatud, see on. See on nagu seal korteris sotsiaalkorteris. Nojah, kui mõelda, siis ma olen umbes iga aasta kaupa nagu kolinud. Et selles ajaarvestust on väga lihtne pidada, et aeg liigub ja aeg ja ruum enam-vähem ühtivad, et et see aasta olin kalamajas, see aasta olin sibulakülas, see aasta pääskülas see aasta Koidu tänaval see aasta Tokyos noh moodi täpselt noh, ongi enam-vähem aasta kaupa niimoodi olnud juba päris pikka aega. Mondo arvutis on mul niikuinii kronoloogilises järjestuses ja ja mulle tundub, et see nagu koostamispõhimõte nagu lihtsalt nagu läks nagu täkkesse, et et nagu kerge vaevaga, sest noh, mingi elupidevus on olemas ja kui nagu suhteliselt tihedasti kirjutada, siis siis need tekstid peavad minema mingisuguses niukses loomulikus järjekorras kirjutamise järjekorras nad peavad, nad peaksid olema loetavad kuidagi mingisuguse andma mingisuguse, sellise suunatud kulgemisena. Mulle tundubki, et mõned luuletused ei ole justkui sinu kirjutatud, et näiteks üks luuletus leheküljelt 19 ma loen selle luuletuse, mis kannab pealkirja saunas ette kaks viimast salmi, ta pärit oli teiselt laiuselt, kus kraanikausist vannist päripäeva olla voolab vesi vastu ööd, mis hinge mattis kuuldes ainselt plikalt. Et saun olla väga kuum asi. Mõtlesin, et sama hästi võiks näiteks olla Contra luulekogus. Et kas sa oled mingeid tekste teadlikult kirjutanud, kui mingit Bastisse või räägib kogu aeg seal kalju. Suusavaheajal ma mõtlen, kas just Bastisse, aga mõjutusi olen ma saanud nagu väga erinevatelt luuletajatelt ja mulle tõesti meeldivad väga erinevat laadi luuletaja, need kusjuures kontra kuulub mu lemmikluuletajate hulka. Noh, ütleme, kui ma tunnen ennast nagu kontrast mõjutatuna mingil hetkel mingis olukorras, siis ma nagu ei hoia seda kindlasti tagasi, et ma olen nagu mul pole midagi nagu selle vastu, et kõlada kuidagi tantra moodi mingis luuletuses. No siin kindlasti Contralt mõjutis ei saanud, no vot, ma ei noh, ega ma kõiki ei mäleta, eks ju, mis ma olen kirjutanud. Kas ma mõnelt luuletajat olen siin mõjutusi saanud, aga noh Aga paljudes luuletustes on kasvõi kuskil nagu mõnes kas mõnes reas või mõnes salmis või noh kindlasti on, et noh, päris palju tegelikult mõjutusi nii Eestist kui välismaalt jah, kui eriti nagu teiste luuletajatega nagu suhelda ja niimoodi nii isiklikult kui tekstide tasandil, eks, ja siis noh, paratamatult saab mõjutusi ja siis nagu midagi jääb nagu pähe keerlema ja niimoodi imbub sisse ja siis nagu. Selle tuleb välja nagu sust enesest nagu võib-olla läbi mingi filtri või mingisuguse kogemuse. Aga see hääl, mille kohta ma ka küsisin, et, et kas seal räägib kogu aeg Kalju Kruusa hääl või on seal veel mingid tegelased, kes nagu noh, ei ole küll jutumärkidesse pandud, et ütleb see ja see, aga et justkui on mingid erinevad tegelased No seda ma olen mõelnud küll näiteks, et ma ei tea, kas see on vastus küsimusele, aga et ma näiteks ei püüa kirjutajat või siis nagu ennast ütleme kuigi noh, mingi vahe on salati sees nagu noh, nii-öelda tingimata Ta heas valguses näidata, et et noh, kuidagi teha ennast lolliks kuidagi või noh, selles mõttes nagu noh, tavaliselt võib-olla inimene nii ei tee, eks, et teeb ennast nagu teadlikult kuidagi lolliks. Aga luuletus luules võib isegi seda nagu endale lubada, et et noh, kuidagi niimoodi noh, ses mõttes ma nagu ei ole noh tingimata, eks ju, see ütleme, Kalju Kruusa, et kui ma nagu kuidagi mõnikord töötan Kaljo kruusa vastu justkui. Aga, aga ma ei ole seda päris nii mõelda, et, et seal on just mitu isikut või kuidagi nii, aga aga mingi selline vabadus on küll. Just sinuga siia kohtuma tulles rääkisin nõnda sõbraga ja rääkisime majanduslangusest ja tööpuudusest pankrottide eest ja nii edasi ja nii edasi ja mõtlesin, et me tegelikult elame päris huvitaval ajal, et me oleme näinud Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, siis selle kauboikapitalismi ülesehitamist ja nüüd siis ka selle kukkumist ja võib-olla meid ootab ees veel midagi. Et Mulle tundub, et, et eelmine samas seda, noh, nagu me seda vestlust alustasin, oli eesti luules väga hea aastat. Ilmus väga palju häid luulekogusid. Ja võib-olla sellepärast see hea luule puhabki, et on mingit muutust ajada, et seda on ju ka kirjandusajaloos nagu räägitud, et noh, romaani ei saa kirjutada seda selles ajas, kus on nagu mingid meeletud muutused, aga luulet saab küll, et juba kohe nagu reageerida sellele, mis, mis toimub. Et mis sina nagu eesti luulest korvad. Jah, ma olen ka väga rahul eesti luulega, mulle tundub samamoodi, et 2008 oli hea aasta 2008 vist oli kuidagi eriti hea isegi mõelda ja noh, selles mõttes, et väga paljud just avaldasid, et noh, see avaldatakse 2008 muidugi ei tähenda seda, et aasta 2008 ise just oli see aasta, mis sest enamasti kirjutatakse mitmete aastate jooksul, aga sina vist küll jah, ja noh, teised ka ju. Enamasti, et et jah, viimastel aastatel on jah, kas see on kuidagi ühiskondlike oludega ja majandusliku majanduslike oludega kuidagi niimoodi otseselt seotud või kaudselt minu puhul on ta seotud nagu isikliku eluga hästi, et et see pilvedki, minki liigutavadki on kirjutatud nagu kuidagi hästi õnnelikuna või nagu noh, see on kirjutatud kaks, kaks ja pool kuni viis aastat tagasi. Et noh, vahepeal need, mis jäi raamatu kirjutamise raamatu avaldamise vahele, see elu nii roosiline mul ei olnud. Ja ma kirjutasin hulga vähem kohe väga-väga palju vähem. Energia nagu ei voolanud, et kindlasti kõik kirjutavad erinevat moodi, aga. Mul peab olema energia, peab nagu voolama, et siis ma siis ma nagu kirjutan kuidagi palju ja kõik on nagu seotud muidugi kui on vaesusega, siis kus energia voolama ikka hakkab, sa pead tegelema igasuguste muude asjadega ja igasuguste asjadega. Vaatama, et endal elu sees hoida. Väljavõte suuremast eesti kirjandusest puris kabury ühe lasteraamatu näol teeb Janek kraavid. Täna tuleb juttu peaaegu unustatud autori, tõlkija ja muuseas ka mootorsae Družba leiutaja Boris kabury raamatust kosmose rannavetes. Sügaval nõukaajal viljeles just tema ühena vähestest ulmekirjandust, täpsemalt öeldes noortele mõeldud teadusliku fantastika. Kes neist, kelle lapsepõlv möödus kaheksakümnendatel, ei mäletaks tegelast nimega rops. See robotpoiss, kellele teadlane unustas monteerida südametunnistuse rulli on just Boris kabury loodud tegelaskuju. Kuna eesti kirjanduses puudub intensiivne ja loogiline täiskasvanutele mõeldud ulmetraditsioon siis mõistetavatel põhjustel ei ole ka last või noort lugejat silmas pidava ulme puhul asjalood kuigivõrd paremad. Traditsioonilist teatud mõttes klišeeliku kosmoseteemalist teaduslik-tehnilist fantastikat peaaegu polegi. Boris kabury mitmed teosed on seepärast võrdlemisi erandlikud. Samas mainitud rops on ikka mööndustega sellesse kategooriasse kuuluv, kuna selles näidendis tegeletakse enam tavamaailma ja selle moraalinõuete ning kaasas käiva humanismi ideega. Aga kabury, 1966. aastal ilmunud noorsooromaan kosmose rannavetes paigutub juba kõikide tunnuste poolest tulevikku kujutavasse, Kosmoseteemalisse kirjandusse. Paar märkust sellest omamoodi tõsisest, aga ka naiivsest ja armsast loost. Raamatu tegevus toimub 24. sajandil tõeliselt globaliseerunud maa erinevates paikades, aga ka kosmoseavarustes. Kogu lugu saab alguse Kaplinnast, korraks põigatakse Pärnusse. Meie kuulsusrikka kuurortlinnaga seostub ka üks huvitav asjaolu. Kolme sajandi pärast on linna rannajoonele lisatud üheksa kuplit, mille all siis aasta läbi suvitada ja päikest nautida saab. Igal juhul võiks pärnu linnavalitsejad nende kuplite rajamise oma järgmise 500 aasta arengukavasse sisse kirjutada. Loodetavasti on siis ka majanduskriis möödunud, aga see selleks. Raamatu tegelasteks on eesti nimedega lapsed, noored Jaan ja Ines ning aafriklane pumbanõuga. Seal öeldi sellise koosluse kohta rahvaste sõprust kinnitav koostöö. Need laps, teadlased leiavad antimateeria sünteesimist puudutavad materjalid ning uudishimu sunnib neid selle avastusega seonduvat hüpoteesi kontrollima. Suhteliselt tüüpilise Science Fiction seikluse käigus likvideerivad nad Maale suunatud ohu tehes kahjutuks kunagi vaenulike jõudude loodud tuumarakettide baasi. Nende osutuste kaudu tuleb juba esile toonane kirjutamise aja taust ja ühiskondlik mentaliteet. Kuid siin ei ole autor lausa mingite nõukaaegsete loosungite esitamise teele läinud. Huvitav on muidugi see, et kahe eestlase ja aafriklased vahel tekib ootamatult ka romantiline armastuskolmnurk. Kas eesti tüdruk valib kaasmaalase või mustanahalise? Siin astutakse samm edasi olukorrast nimega Ma armastasin võõrast Ma armastasin sakslast, mida armastas jaapanlanna. Siin on muidugi tegemist 1960.-te aastate Ameerikas tekkinud rassipoliitika tähtsuse rõhutamisega. Nõukogude pool oli väga huvitatud igasugusest Ameerika ühiskonda, kritiseerimast liikumisest ja muidugi ka poliitilisest kontrollist kolmanda maailma Aafrika riikide üle. Just sealt loodeti toetust Ameerika vastu odavaid maavarasid ja muud sellist. Huvitav, et kui tavaliselt toonases lastekirjanduses puutusid Aafrika ja eesti laps kokku ennekõike loomaaia kontekstis siis kabury raamatus on asjad juba tõsisemad ja poliitilisemad. Aga vahepeal selle loo ettevalmistuse käigus selgus, et seda raamatut mäletavad mõned teisedki lugejad. Mida leidis sellest nõukaaja tekstist kirjandusteadlane ja eesti ulmekirjanduse uurija seltsimees Andrus Org. Kahe kuuleme. Kaguri jutustust kosmose rannavetes võiks kõige laiemalt ikkagi iseloomustada mõistega hurra. Ulme ja selle hurraaulme olemust võib päris mitme tunnuse abil seletada ja need tunnused on ikkagi seotud 60.-te ühiskondliku mõtteviisi ja sotsiaalkultuurilise kontekstiga. Ja võib-olla üheks selliseks keskseks jooneks hurra ulme puhul on, on ikkagi teaduslik-tehnilise fooni intensiivsus ja kõikvõimalike füüsikalis materiaalsete rekvisiitide rohkus. Ja kõike seda kallutakse justkui hurraa hõisete saatel manitesteerima. Noh, selline tehnoloogia ja teadusliku mõtlemise kuhjamine on hurraa, ulmes mõistagi märk ajastu mõttelaadist ja kosmosega vanavetes on just nimelt see teadus ilmelisus kuidagi eriti esile toodud. Selline teab teaduslik-tehniline pool on silmatorkavalt rikkalik. Sündmustik kulgeb seal mitmes kosmosejaamas kosmoselaevas, kus võib kohata kõnelevaid roboteid ja liikuvaid maanteid, lõputut hulka muid leiutisi mingid teemaregulaatorid ja kujutluse reali saada autorid ja, ja, ja nii edasi. Selline ratsionaalse usutavuse ja, ja teadusliku täpsuse nimel peab autor mõnel juhul ka vajalikuks neid mõisteid kommenteerida. Aga kabury puhul ikkagi see, et neid reaalsuse aktsioome ei ole väga muudetud teda, eriti selliste füüsikuna, ei, ei eksi füüsika põhitõdede vastu. Nüüd teaduslik tehnilisuse kõrval, teine hurraaulme olemuslik joon on kindlasti selle optimistlik hoiak ja progressiivne ilmavaade. Sellestki tekstist tegelikult kumab läbi usk teistsugusesse tulevikku, see on selline helge humanistlik vastu oludeta tulevik. Narratiivis on sellist põnevust, seiklusliku esitust, probleemilahendusi saar saadab mänglev kerglus, hurraaoptimistlik tormakus nagu hurraa ulmele kohale, kõik lõpeb õnnelikult, kõikvõimalikud vastuolud lahenevad happy endiga. Võib-olla veel üks tunnus hurra ulme osas, et romantiline paatos. Et see kabury kujutlust tuleviku inimesest on ikkagi idealiseeritud. Need teaduse tehnika tulevikuvõimalused on ja kuidagi romantiliselt utreeritult kujutatud. Ja sellega liitub kuidagi teatav selline lüüriline hoiak, seda näiteks tegelaste vahelistes suhetes ja, ja üldse kuidas vaadatakse tagasi inimkonna ajaloole ja võib-olla on hurraa olmetunnuseks ka senine roilis patriootiline hoiak tunnus, mis illustreerib Nõukogude fantastika just valdavalt. Muidugi ei saa väita, et kabury jutustus oleks läbinisti ideoloogiliselt seadistatud kuid oma aja käibe kujuta ilmadele ja niinimetatud kohustuslikele hinnangutele. On on jutustus siiski teataval määral allutatud küll Se kontseptuaalne külg on seotud oma ajastu ideoloogiaga ja võib-olla ka poliitilise tellimusega igal juhul terve hulk eetilisi probleeme. Ulmepoeetika esitatud probleemidest siis ikkagi, et milline on teadlase roll tulevikuühiskonnas, milliseks kujuneb kõrgelt arenenud tehnikakeskkonnas tulevikuinimene. Ja mulle tundub, et kabury tulevikuvisioon on, on kõigutamatult optimistlik. Tulevikuinimese portreed jumestava armastusväärne inimlikkus koos kõigi noh, nii niinimetatud igavest lisanditega, mille vastu inimsool nähtavasti lõputult võidelda tuleb. Ma võib-olla teiseks tuleviku inimese tüüpilise maks jooneks on ikkagi intellektuaalsus tegelemine teadustega ja kabury jutustuse erandlikus seisneb mitte ainult ulmelisuses, vaid ka selles, et kabur viis praktiliselt esimesena selle teadusliku fantastika temaatika laste- ja noorsookirjandus. Nüüd toob kirjanik Mehis Heinsaar kuuldavale oma eelmise nädala seiklused enda päevaraamatut. Dust teine veebruar, ärkasin täna kell neli peale lõunat ja tuli meelde imelik uni. Jüri eelvesti jutukogu novellides oli seal unes väga pikk, segane asi, tegevus toimub Itaalias. Ja alles siis, kui kahtlema hakkasin, et 1980. aastal Loomingu Raamatukogu, 32. number ei saa ju olla Jüri Ilvest kirjutatud. Siis vaatasin uuesti esikaant ja tõesti seal seisis autori nimega, nüüd juba Jüri asi. Ja ärgates meenus mulle, et Harri asi oli ju kunagi väliseesti kirjanik. Kui olen joonud, sest tassi kohvi hakkasin lugema haavatuid tissaatilisamobiistva. Ja peaaegu kohe läks ka elekter ära. Siis kütsin ahju. Ja õhtul kell 21 üliõpilasteatri näidendi proov. Tundsin end seal ebamugavalt, sest pole enam ammu harjunud suurte inimhulkade keskel olema. Näitlejaid oli väga palju. Kui tulin koju, vaatasin järjest kolm kõige igavamad filmi ära. Ja tundsin seejärel oma tahtejõuetuse üle masendust ja viha. Siis lugesin veel kaks tundi Pisaatilisama Oviistva pärast seda kobin magama. Kolmas veebruar. Päev algas hästi, ärkasin kusagil kella ühe paiku ja jõudsin veel tund aega teha tõlketööd siis hambaarsti juurde. Hambaarsti juures on see hea asi, et olevik kontsentreerub tohutult. See on nagu meditatsioon. Hammas on oleviku keskpunkt ja ümber selle, aga lähiolevikuline torm. Peale seda vanas ülikooli kohvikus tegid paar tundi tõlketööd. Lugesin raamatut, disaatilisamobiistvagust kirjutasin, naljahullus asetseb mitte väga kaugel loomingust. Ta on samal maastikul. Ta võib olla vaevu eristatav punkt horisondil mis võib ühel hetkel kasvada tohutu suureks mustaks pilveks, mis varjutab kogu taevamaastiku kohal. Õhtul sattusin Zavoodi, kust läks tahtmatult bumelongiks. Mäletan, et vestlesin intensiivselt ühe venelasega, kes oli istunud. Algul kartsin mina teda, pärast kartis tema mind. Vastu hommikut kaklesin poole kuues kaebusega, kellel oli kaelas raske kuulast kett. Neljas veebruar. Ärkasin kirkade Liilse pohmelliga ja kõige esimene mõte, mis mulle pähe tuli, et pean sõitma kohe Mongooliasse. Aga sealt edasi Madagaskari sisse. See teadmine oli nii ilmne, et läksin seda kohe rääkima Jukale, kes elab vanalinnas. Kogu Tartu, tundus miskipärast eel Mongoolia punane väike huul. Juka pool oli ka Margus Liivak, keda samuti käskisin asju pakkima hakata. Et asuda teele päris Mongooliasse. Millalgi lõuna paiku rahunesin maha ja läksin koju magama, ent und ei tulnud. Vaatasin televiisorist kõige mõttetumaid saateid, kuni saabus kassiahastus vastu koidikut. Uinusin. Viies veebruar. Ärkasin kell pool 10 ja sõin ära. Kohvi. On vaja kirja panna üks probleemne mõte, mis praegu pähe tuli. Kõik need toredad inimesed, kes ajavad sootsiumis oma lärmakad asju on ajaga silmitsi seistes ikkagi üksi. Üksi silmitsi ajaga peavad Nad oma arveid klaarima. See deemon kükitab järjest nähtavamalt. Inimesel jalutsis. Aga sellest ei räägi keegi. Aeg kumab inimese laugude all. Ta on veel ühed silmad inimese silmade taga. Aeg on nagu madu eedeni aia õunapuu otsas. Samas on imelik, et aeg ei ole pandud seitsme maailmaime hulka. On küll olemas seitse käega kombatavad maailmaimet aga samas on ju olemas seitse meeltega tajutavat olemuslikku maailmaimet. Minu arust need oleks esiteks elu maal üldse. Teiseks sünd kolmandaks lapsepõlv, neljandaks sirgumine meheks ja naiseks. Viiendaks armastus, kuuendaks maailmaimeks aegruum. Seitsmes maailm, võime surm. Kuues veebruar. Ma arvan, et ma olen tegelikult antropoloog. Minu eesmärgiks on nüüdseks uurida inimest, ühtainust, inimest, kelleks olen ma ise uurida allakäigu teel olevat Moldovat inimest. Sest mulle tundub, et see ma olen. See tundubki nagu töö olevat ja mul on vajadus töö järele, sest mul on tööinimese kompleks. Tahan uurida ainult tähelepanelikult, teha sellest uurimusest teeraja läbi metsa, milleks samuti olen ma ise, sest tõesti alles nüüd ju läheb põnevaks, kus kõik esmakordne ja põnev iseenesest on möödas ja nüüd on just see põnev, kuidas hoiduda püsivalt seisundisse, mil kõik ümbritsev minuga toimuv on põnev sest see seisund on olemas. Ja see on kerguse seisund. Igatahes allaandmine klassikalises mõttes kindlad kõrtsid, kindlad sõbrad, nostalgilised loomingut on muutunud kaunis igavaks labaseks ja maitsetuks. Kustuda tuleb põnevalt ja seda ma teen, armastada, armunud olla ka see on põnev. Isegi siis, kui püsida pidevas kaotaja positsioonis. Ikkagi on põnev. See on nagu parun puu otsas, seisund, seal jõuseisund. Seitsmes veebruar. Kolisin oma madratsiga tagatoast kööki, sest tihased nokivad hommikuti rasva nii kõvasti, et aknad värisevad ja ei saa magada. Aga uuel kohal on see huvitav eelis. Nimelt seal, kus ma nüüd magan selles kohas köögis ahju ja kuumuta. Vahel on erakordselt värvikad unenäod ja need jäävad ka meelde. Näiteks avastasin ma läinud ööl mandri kaudu tee Hiiumaale. See läks läbi Pärnumaa metsa, nii et merd üldse vahele ei tulnudki. Hiiumaa ise aga koosnes 10-st suure torni kõrgusest saarest, kus elasid kääbuselaadsed, inimesed. Taevas oli selle Hiiumaa kohal väga kõrge ja hele. Seega võib inimese sees peituda väga kõrgeid laevad, ilma et ta peaks Vahemere maadesse üldse sõitmagi. Hiiumaal räägiti väga kummalist lapsel Alinale sarnanevat keelt. Aga loomulikult sain ma sellest aru ja rääkisin vastu ka. Kaheksas veebruar. Mulle tundub, et alandlikkus looduse ees hoiab vaimutee lahti taanduja, sind ülendatakse teeni vaimu, olles kehva iseloomuga, teeni seda puhast, mis sinu kaudu läbi voolab, mõtlemata tasule või perspektiivile. Lihtsalt tee seda, mis sind omamoodi õõnestab ja noorendab riste sinus avatuna hoiab rajakesed hingemetsas. Mitte vaid üks mina tee mis on just kergema pinnapealse, siis aga tegelikult paadike tumeda psühhopaatilise loomuse vooluses. Tuleb olla tormine, maavärinalaadne loomus, ohtlik, paremini muutuda ise osakeseks ohust see tähendab kaotada oma mina mingisse imelikku, kuid kõigega kaasa liikuvasse. Ja ega mina kergem ei ole. Ega mina sa vähenenud ei kuluta, päästad end ikka millegi vastu. Ole siis juba kohal siin ja praegu nagu öökull või nagu kaheksajalg eneselegi pisut õudne end kanda seistes silmitsi oma Kublunklusele. Kuid seest see lääge mädamuna, lõhnaline nostalgia järele, lõhnav mina ise ei kõlba kuhugi. See on see mina, no mida ma suudan kirjutamise ajaks vaid kunstlike vahenditega üles upitada. Kuid mis ei täida tekste tunnetuslikud hõrgu ja vastuolulise, loomuliku ja iseend aina üllatava mahlaga. See ongi see otseste vahel. Tekst peab olema mahlane, Lektariin peab lugeja aju kordades voolama nektariinina laiali. Kunstnikust saab siis kunstnik, kui ta saab aru, et kõik on vaid viirastus. Alles siis ta hakkab omaenese viirastusi tõsiselt võtma. Neid teiste viirastustega tões ja vaimus läbi põinima. Kõik. Te kuulsite saadet litter, milles rääkis Kalju Kruusa oma uuest luulekogust. Janek Kraavi ja Andres Org Boriss kabury laste ulmest. Mehis Heinsaar pidasid blogi ja Kalju Kruusa luulet, loeb Uku Uusberg. Laulupidu ema rääkis. Vaatasin alla trammipeatuses rahvariietes inimesed laulsid luistakasti keset padusadu ega teinud vihmast väljagi. Lipp oli neil käes. Vaatasin, et lipule oli kirjutatud lustivere. Ema rääkis. Kodust ei tohiks ikka inimest välja visata. Vaatasin, et inimene käib prügikastide vahet ja mõtlesin, et mida tema Eesti Vabariigist mõtleb. Kindlasti käis temagi ja osales laulvuse revolutsioonis.