Tere hommikust ja raadiokuulaja. Minu nimi on õde Debora ja ma olen Pirita kloostrist. Kuulge, jumala sõna Matteuse evangeeliumist. Aga kui Jeesus saabus Kaperonauma, tuli tema juurde sõjapealik, palus teda ning ütles. Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas, suures valus. Jeesus ütles temale, ma tulen ja teen ta terveks. Aga sõja pealikustisi ütles, issand, mina pole seda väärt, et sa tuled mu katuse alla vaid ütle üksainus sõna, siis mu poiss paraneb. Sest ma isegi olen inimene valitsuse all ja minu käsu all on sõjamehi. Ja kui ma ütlen ühele, mine, siis ta läheb ja teisele tule, siis ta tuleb ja oma orjale tee seda, siis ta teeb. Kui Jeesus seda kuulis, imestas ta, ütles neile. Tõesti, ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis, ma ei ole leidnud nii suurt usku. Ent ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi ka taevariigis. Aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse. Seal on ulgumine ja hammaste keristamine. Ja Jeesus ütles sõjapealikule, mine nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle. Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil. Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämm olevat maas palavikus. Siis Jeesus võttis ta käest kinni ja palavik lahkus, temast jään tõusis üles ja ümmardus teda. See lehekülg evangeeliumist kõlab Matteuse kogudusele, kus kõik olid päritolult juudid. See lehekülg kõlab nagu üleskutse tulla välja oma suletud süsteemist ja avan ta end universaalsusele. Sellisena peaksid eks kõlama kõigile Neile usuliikumistele, kes kalduvad sulguma mingis omas maailma ja mitme tundma end ühtse kirikuna. Jeesus ei valinud ainult ebapuhtaid ja pidalitõbiseid, see tähendab oma rahva heidikuid vaid ka paganad ja välismaalased. Need, kes elasid kaugel mitte nahavärv ega rahvus ei ühenda usklikke üheks jumala rahvaks vaid usk Jeesusesse Kristusesse. Sõjapealikul Kapernaumast oli usku. Tema kohtumine Jeesusega saab evangelist Matteuse kirjeldusel usumudeliks, mida paljud paganad kogevad pärast Jeesuse ülestõusmist. Pealiku hoiak sarnaneb kõigile neile, kes hakkavad uskuma. Oma olukorras ei julge ta isegi mitte küsida. Nii nagu teeb seda pidalitõbine, kui sa tahad. Ta piirdub vaid oma olukorra kirjeldamisega. Minu poiss on suures valus. Ja kohe, kui ta saab aru, et Jeesus tahab tulla tema juurde koju, ütleb ta. Mina pole seda väärt, et sa minu juurde tuled. Jõud, mis muudab maailma, on ülestõusnud Jeesuse sõna aga ka tegu. Jeesus tegi terveks Peetruse ämma, mitte sõna, vaid teoväega. Ta võttis tal käest kinni. Nõnda võttis ta tõesti enese peale meie haigused ja kandis meie tõved. Aga meie, kas meie laseme ennast Jeesusel puudutada? Selleks et me terveks saaksime ja võiksime tervetena teenida teda ja kirikut? Palvetagem, issand, aita meil olla vastuvõtlikud kõigile sellele heale, mida sina meile anda tahad. Kiidetud olgu Jeesus Kristus.