Tervist ettev toimetaja maris Johannes. Meie tänane saatekülaline on pedagoogikadoktor, emeriitprofessor Inge Unt. Räägime terminoloogiast, hingehundil on väga pikk elukogemus ja töökogemus pedagoogika vallas. Aga alustuseks, millest me räägime, kui me räägime pedagoogikast, millest me räägime siis, kui me räägime haridusest? Paralleelselt tegelikult kasutatakse mõlemat. Rahvusvahelises traditsioonis on sõnastikud nimetus rohkem pedagoogi line pedagoogika. Aga selle kõrval on eriti kui terminoloogia koostamine on lähtunud. Haridusministeeriumist on kasutatud ka paralleelselt terminit haridus. Kuna meeldival kombel Haridus-Teadusministeerium 2007. aasta lõpul asutas ametlikult terminoloogia komisjoni sellel alal ja selle nimetus on haridusterminoloogia komisjon. Kui pikk on teie staaž selles vallas tegutsemisel? Õige pikk või suhteliselt pikk, sellepärast et päris alguses sai ta siis, kui ilmus üks esimene autor, kes tegi ühes valdkonnas system tilise terminoloogia ja see ei olnud hoopiski mitte filoloog, vaid oli TPI dotsent Ustus Agur. Ta kirjutas ka. No me oleme kaasautorid, niisuguse küllalt paksu raamatuprogramm õppija õpimasinad ja sellega seoses ta töötas välja selle valdkonna terminoloogia väga heas eesti keeles. Nii et ei mingeid anglidsisme, seal ei esine ideed hakata korrastama haridus terminoloogiat, see oli Eisenil juba vastav komisjon loodi 92. aastal ja siis oli väga mitmesugused etapid. Üleminekuaegadel me tegutsesime niimoodi täiesti omal käel ja ilma imesta rahadeta muidugi sel alal edasi üheksakümnendatel ja siis lindudel üleminekuaegadel töötas üks väiksem rühm ja töötas välja küllalt ulatusliku 3000 terminit oli seal muide. Ja selle alusel õnnestus siis nii siukene ametlik sõnastik väljaanne 96. aastal. Ministeerium soovis eesti-vene-eesti haridussõnastiku, et vene koolid saaksid niimoodi täpsemalt teada, kuidas need terminid siis eesti keeles on ja vastupidi, arvestades. Teie elukogemust ja seotust ülikooliga. Mis keeles või kuidas, kuidas õppisite teie omal ajal ülikoolis, kuidas, milline sisseterminoloogia oli, võib arvata, et stalinismi tuuled olid veel üsna õhus. Ma ütleksin paar sõna ka eestiaegse olukorra kohta. Me nimelt tegime haridusministeeriumi tellimisel koos Wiedemanni laureaadi Viivi Maanso kad see ülevaatliku käsikirja, et kuidas haridusterminoloogia on arenenud juba võimesin Jakobsonist ala alati, mida praegu ei tee ja Wiedemanni, mida ma ka ei tee, kus ju lõpuks kõik need haridusterminid olid juba sees. Aga Eesti ajal oli niisugune lugu, et korra tehti üks komisjon, aga see ei ole andmeid, et see komisjon oleks tööle hakanud ja tegelikult vats eestiaegne terminoloogia tuli nüüd ilmselt et rohkem erinevatelt autoritelt, kes lihtsalt ajasid seda oma tööde kirjutamiseks. Oli seal tegemist siis näiteks Johannes Käisi keha, oli seal tegemist näiteks torgiga, kes tegi doktoritöö ja nii edasi ja nad lihtsalt kasutasid terminit, kusjuures eesti ajal olin tüüpiline see, et aluseks oli põhiliselt saksa keel. Näiteks ütleme, üks käisi põhitermin, isetegevus, õpilaste isetegevus on otsene tõlge saksa keeles, Nelsteetikaid näiteks. Aga Te justkui midagi muud ei olegi, seda seal siis, kui mina ülikooli läksin, kõigepealt muidugi olid ilmselgelt õppejõud olid tegelikult ju ju kas ülikooli õppejõud, keda läkski suurel hulgal pagulusse võeti väga paljusid tolleaegsed gümnaasiumi õpetajaid õpetama ja siis lihtsalt jätkus nende Nende kasutamine, mida nad olid varem teinud. Üks asi on selge see, et see vana juur oli ikkagi sees, aga taheti ju neid uusi taimekesi kasina istutada. Taimekesed tekkisid niimoodi koolikorraldusest ja kogu koolisüsteemist, edasi tuli ja suur hulk uusi mõisteid ja vastavalt termineid, mida varem ei olnud olemas, nagu ütleme näiteks komsomolitöö v pioneerilaager või töölisnoortekool või pedagoogilised lugemised kestseenimiseks jube sõna muidugi. Ja need tulid siis vastavalt õppekavadesse ka muidugi palajuhata ja õppekasvatustöö alal. Siis mittetäielik, seitsmeklassiline kool, nii et sellised terminid muidugi tulid. Kas oli ka sellist survet nii-öelda neid eestiaegseid sõnu ära unustada, eestiaegseid termineid nurka visata? Ei, ma ei mäleta, et üldse niisugust survet oleks olnud ja ma olin selle pedagoogika sees ju kogu aeg alates sellest, kui ma vastasin 52. aastal pedagoog aspirantuuri ja siis oli kogu aeg sellega tegemist, aga ma ütleks, et natukene laiemalt minu arvates oli keel üldse eesti keel, kui selline oli. Ma loodan, ma ei liialda nagu mingisugune vastupanukultuuri osa ja temal oli hea võimalus selleks olla. Miks? Millegipärast, kui tegeldi keelega ja keele arendamisega ja keele täiustamiseks ja keele lõputute reeglite täpsustamisega ja nii edasi, siis millegipärast oli see üks niisugune valdkond, kuhu võime nõukogudevõimelise karud vahele ja seal ei ole lubatud alal ja mul jääb niisugune mulje, et seal võib olla eriti see põhjus, et paljud inimesed sööstsid selle juurde ja minu arvates keeleteadlased tookord ikka jaa muidugi terminoloogia sealhulgas tegid väga palju selle heaks, et säilitada see arendada edasi, et eesti keel oleks kultuurkeel. Meil oli ju lõpuks erinevalt teistest liiduvabariikidest Balti vabariigid seal oli teistest küll, ka oli lõpuks emakeelne ülikool, mis kogu aeg kõikvõimalikku terminoloogia arengut soodustas. Ma ei kujuta ette, mis muidu oleks saanud. Üksvahe oli hirmus populaarne, tekkis niisugune hoog tekitada uudissõnu, väga võimalik, et Aaviku traditsioonid all ja siis no mul on eriti meeles Enn Koemets ja Eduard vääri, kes just siis meie alal siis tegid igasuguseid uusi sõnu, millest osa läks käibele, osa ei läinud, aga siiski tänase päevanigi Ainikon nimelt algklasside õpilane ja siis oli, oli mürsik, on sugune murdeealine jällegi Jakoorika on jälle niisugune, kes on paha ja nii edasi ja kolleeg muidugi igatsesid seelikut. Nii et ma ütleks, et vastupidi, et et keel oli minu arvates just see valdkond, kus just see areng toimus küllalt intensiivselt ja veel mille tõttu tõlkekirjandus oli väga hea ja toimetajad olid profideeerruus nõudlikud ja selle tõttu väga palju tulid tõlkekirjanduse kaudu ja sealhulgas siis muidugi ka meie valdkonnast. Siis üks hästi oluline asi oli ka ene ilmuma hakkamine. Kuidas see mõjutanud on? Hoiene ilmuma hakkamine mõjutas ka väga tugevasti ojja. Ütleme nüüd ära igaks juhuks ja teine, ma pean silmas entsüklopeediat ja lühend oli siis Eesti nõukogude entsüklopeedia. Ja see on täpselt ima asjast aru saingi Justine. Teie saite aru, aga kuule, ei pruugi, pole Brongi, kui ma ütlen. Seal diakuulaja ei tea võib-olla vahet ene ja e-vahel näiteks, eks ole. Nii ma räägi põgenest, muidugi see oli äär, mis sealt oluline. Sellepärast et vaadake, sinna oli vaja kirjutada ju väga täpseid koonilisi artikleid, milleks oli märksõnastike märksõnastik ei olnud ju midagi muud, kui oligi terminite kogu pluss muidugi veel ajalugu ja nii edasi. Aga ma olen ise sinna mitmeid neid kirjutanud ja ma tean neid piinu, mis sellega seoses oli vaidlusi ja need olid väga läbi vaieldud ja analüüsitud, artit kleit, sinna ei läinud midagi juhuslikult. Ja muide, pedagoogikaalane toimetaja, minu kursusekaaslane võiks hilja väli põlu, kohutavalt nõudlik ja selle tõttu me pidime need tõesti need terminid üksipulgi läbi. Nii et ma isegi ütleksin, et, et kui keegi neid kasutab, ta võib täiesti usaldada neid, aga vaadaku siis need e-omadkaat. Vaadake, kuidas seal on. See on hea allikas muide üldse terminitele, aga muidugi tohutu hulk neid termineid, mida ei ole, aga mida vaja on. Mida ma muide unustasin mainida, vaadake kui nüüd seal nõukogude ajal oli ju peale nende uudissõnade ja nii edasi, millest ma siin rääkisin natukene laiemalt keelest oli ju, Põhivõitlus oli russitsism vastu ja me püüdsime leida oma terveneid. Ja seda tegi muide juba praegu ma ei teagi, et teda kuhugi kaalus, oleks ta mainitud kunagi. Vaadake, oli üks niisugune ajutrust minister Eiseni juures nimelt koolijuhtimise komisjon. Eriti pärast seda, kui loodi üleliiduline haridusministeerium, varem ei olnud Vaida ja sealt tuli hulgi kõiksuguseid käskkirju muidugi meie komisjon tegeles sellega, et neid inimese moodi ümber töödelda ja koolidele igavesest lollust lauslollust lausa ei saadaks niimoodi laiali. Eda, esiteks, aga me tegelesime siis juba terminitega ka, et me mitte mingisugust ussid siis nendesse läbi lasta, nii et see oli isegi algus, võetaksin. Et üks oli eesti pedagoogika koolkond, nagu keegi tuli siia väljastpoolt Eestit noh, kas tegema oma doktoritöid, kandidaadi töid, kas seal oli nagu mingit terminoloogilise segadust ka tekkis teistsuguse koolkonna puhul või, või üldse siis oli kõik nii ühtne, siin koolkonna erinevusi polnud. Natuke pedagoogikas nad suurt meil kaitsvas ei käinud seal Venemaal erinevalt ütleme näiteks mari ja mordva udmurdi omadest, keda oli sinulgi professor Ariste juures juhendamisel. Aga meil selliseid ei olnud. Ainsad juhtumit, kus edasi tuli Lätist, tuli veel see probleem langeb ära. Aga kas ta nüüd uuemal ajal nii läänest tulnutega olete kogenud sellist terminoloogilise nagu vastuolu või teisitimõistmist? Ainus see on nüüd pike Meyer olid ka jutt, mis ta praegu siin üles tõstsite. Jaanimet, probleem tekkis meil loomulikult järsult, nüüd nende üleminekuaegadel, mis kestab tänase päevani. Inimesed hakkasid aga palju käima välismaal, õppisid, tutvusid igasuguste uute teooriatega, hakkasid tegema oma väitekirju ja nii edasi ja siis tekkis üks kaunis ulatuslik terminoloogiline segadus, kus siis sama mõistet või siis väga erinevalt, et väljendada. Ja see on üks, üks asi, mida me nüüd praegu püüame vältida ja vältimiseks me tahame töötada haridust terminoloogiakomisjonis, muidugimõista, aga siin on kogu see aegsist toimunud võitluse otsest anglitsismid vastu ja toortõlge, et vastu ja et leida nendele inimese moodi eestikeelseid vasteid. Kusjuures muide siis meil õnnestus õppevahendi nimetuse all viil Hansuga teha kaks nihukest didaktika õpetuse teooriaalast sõnastikku üks on niisugune valik sõnastike, teine on kontralli hindamist puudutav ja nendes, meie püüdsime anda Mitmekeelsed vasted, meil on siis seal eesti keeles inglisekeelne vaste saksakeelne vaste soomekeelne vaste, venekeelne vaste, kusjuures muide mittesoovitavad on looksulgudesse on üldpõhimõte teatavasti üldse sõnastikes. Ja ja pöördsõnastikus, mida jällegi viivimaansakül muide pöördsõnastikud jäid, inimvõtab selle inglise keelse termin saadab kuidas tema eesti keeles on seal muidugi tõlkimisel oluline see sõnastik, mida me praegu loome seal terminoloogiakomisjonis samal printsiibil püüame seda teha. Kui te nüüd olete oma erialast kirjandust lugenud, no uuemad, mis on välja antud tõlkekirjandust, kas sealses eesti terminoloogia juba nagu töötab ja toimib või on ikkagi ka see, et iga tõlkija vaatab, mis talle meeldib kasutada? Jah, sellega on küllaltki suuri raskusi, sellepärast et kasutatakse erinevaid muidugi mõisteid ja nii edasi. Ja tihti, et tõlkija ju ei ole ka eriala inimene, ta lihtsalt filoloog, kes, kes viskab. Ja seda muidugi loomulikult on, aga selles mõttes on paremad allikad näiteks praegu vaatan, soovitan seda, kuigi väitleja tahab kontrollida, mõisteid, vaadata sõnastike, siis oleks näit. Eks niisugused ulatuslikumad käsiraamatud pedagoogilise psühholoogia alal on ekstõlge Green ja Sutteri oma ja siis Edgar Krulli meie oma pedagoogilise psühholoogia valdkonnas, vot nendes on registrit üldse registrites. Ma juhiksin tähelepanu sealt siis ka vaadata. Aga meil, ma ütlen veelkord, on praegu tõesti probleemiks see, et katsuda jõuda nii kaugele, et üht ja sedasama asja nimetatakse evalikult. Esiteks üldse sama sõnaga ja teiseks seda, et läheks eesti keele moodi välja sõna. Ma kasutan muide siinkohal juhust, et kiita Tiiu Erelt, et kes on aastakümneid meid aidanud ja tema mehe esiterminoloogia lõpuks ja tema on meid viinud õigetele radadele, selles suhtes ise vaata välja uusi terveid võidame muide kadeemeesi pärastame neid, et me seda teeksime selliselt, et see vastaks eesti keelesüsteemi põhimõtetele. See probleem ka eksisteerib Tartus nimetada kas asja ühtemoodi Tallinnas teistmoodi? Muidu selliseid põhimõttelisi hirmsaid keele lahinguid, mida tunneb näiteks eesti keele ajalugu, aga ma olen õppinud ülikoolis. Just ei ole, aga jaa terminite puhul küll näiteks meil on olnud suur võitlus mõistetega öödel terminitega terminite ka pedagoogikateadus või kasutus, teadus-. Ja asi on läinud nii hulluks, isegi et meil esinenud teda kuhugi, ministrid ja kasutajad magistrid on seesama asi muide, nii et see on muidu Os Kõrberit lugusid. See häda tuleneb muide sellest, et indoeuroopa keeltesüsteem ja see, kui seda mõistet kasutavad, on jällegi erinev sellest, mida eesti keel teeb. Näiteks ütleme, Education braskelas näiteks tükkassioon on eesti keelde tõlgitud järgmisel viisil hariduspedagoogika, kasvatusteaduskasvatusõpetus, koolitus, noole lakke, kusjuures teine niisugune hoopis õnnetusena on muide näiteks elab. Ja õige prantsuse keeles ka vastasel olemas, mis ühel hoobil, vot see inglise keel ei ütle, seda, on eesti keele seisukohalt nii arenemine, areng kui ka arendamine. Ja nüüdse vaena tõlkija mõtleb, et kas antud juhul mõeldakse arenemist, arengut või mõeldakse arendamist, mis on aktiivne tegevus, eks ole. Et nad sedasorti kõiksugused. Jah, raskused on simpel tõlkimisel. Nojah, see tähendab seda, et sa pead ikkagi nagu kontekstis ära tajuma, mis asi see lõpuks on, jajaja just, sest nad ei ole sünonüümid eesti keeles. Ainult kontekstist ja muide, meil on teatud traditsioon, Nemo, hüppan kaugemasse minevikku. Äärmiselt ebasüstemaatiliselt ma avaldan, aga teate mis, jällegi suurepärane, väga ilus omapära, muide ma hüppan hoopis nõukogude aega tagasi, mul tuli praegu meelde, et meil on vahel niisugune müüt nagu ilus oli, eks ole, raudne eesriie niisugune noh, seal üldse mingeid ilusaid ei oleks olnud. Ja selle tõttu ma juhiksin lugupeetud kuulaja tähelepanu, vaadake sellele, et oli olemas niisugune kogu sellel ajal oli selline ilus nõukogulik nimileni nimel raamatukogu, kuhu üldse sai sisse ainult kõrgharidusega inimene ja kuhu tuli kõige olulisemal määral väliskirja san Moskvas oskas, just nimelt. Ja kus tahtsid väliskirjandusest midagi teada ja üldse nii-öelda oma silmaringi laiendada, teadeks mujal maailmas sünnib, sa läksid sinna ja võimaluse korral istusid seal nädalate viisi, võitlesid mina näiteks dial oma kitsamalt erialad töötavad näiteks individualiseerimisel ja on sealt pärit. See oli meie spetsiifika. Muide, vene dissertatsioone des Venemaal ei nõutud seda väliskirjandust, aga meil oli hea toon. See väliskirjandust pidi olema ja ole lahke, istu seal raamatukogus ja, ja loe läbi seal, nii palju kui on ja sealt maa, tooksin ta kerge seoses sellega, et me räägime lõpuks ikkagi terminoloogiast. Vaat sealt juba tulid need väliskeeltest mitmesugustest ja, ja, ja me olime siis kohe sunnitud hakkama sellega tegema, arutama. Ahaa, kuidas me nüüd tõlgime nii et vete õlkisime, vaadake neid välistermineid tookord kaunis palju tegelesime sellega, vaidlesime edasi, kuidas seda eesti keeles väljendada. Nii et vot niisugune info oli olemas, vajuta, et see info oleks olnud küllaldane, süstemaatiline, mis praegustel inimestel on lõpuks nii välissõitude kui ka interneti abil, mis seda rääkida. A- propo, ma ütlen vahele, et meie sõnastik läheb internetti, loomulikult võiks praegu praegu ta ei ole veel, seal on sõnastiku ka veel, muudkui istume, iga kahe nädala vaidleme ja arutame Kirjeldage seda ühte oma istumist, salvestame seda juttu neljapäeval ja kohe, te olete varsti teel Eesti keele instituudi ja algab teie ideoloogia nõupidamine. Ja meie poole tunni pärast ma pean seal olema, muide jah, seda küll. Tähendab see on niimoodi keegi komisjoni liige või mõnel alal näiteks, mis meil on kaugemal näiteks eripedagoogi ja nii edasi tellime, koostab selle selle aluse mingil alal või minu oma näiteks tehtud didaktika alal varem juba pole alust palju. Ja näiteks Inger Kraav tegi kooli eelikkuja, teeb praegu kasvatust ja, ja Mari Kadakas Rekist teeb koolikorraldust ja nii edasi teeb oma niisugusse algsõnastiku. Nüüd tuleme meiega, kui võtame selle aluseks Jakukkumas seletama, esiteks need, mida me üldse taas vähem oluliselt muidugi heidan välja, see käik oleks vaidlusele välja heita. Ja siis hakkab üks suur vaidlus selle üle, kuidas seda ikkagi määratleda, mis vajavad seletust, mis asi see on. No mis asi on rühma töötama, näiteks taktikast seletus juurde, võimaluse piirides, võimalikult siis täpsem määratlus, nii palju, kas on võimalik nüüd jällegi arutama, osalt seal siis läheb inimene koju, talle antakse ülesanne anda täpsem määratlus selle kohta. Järgmine kord ta tuleb kosmose, mina näiteks tulen täna koosolekule ja püüan esitada neile määratlust, mis asi on õppiv, asine ja siis vaatan, kuidas see nüüd vastu võetakse, see selgub peale kella ühte. Aga mis asi on, õpimasin? Äkki äkki teeme siin väikese eksperimendi, enne kui ta sinna komisjoni jõuad? Kuidas me muidu teame, kuidas te teete? Vaadake? No see õppi masin ei ole just kõige parem näide, sellepärast et seda terminit kasutatakse vähem ja ta oli kohutavalt moes kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, kus programm õppe oli väga moes ja see on nüüd eraldi olukord, mis põhjustel käe kõrvale, aga sealjuures muide me võime vaadata Ta näiteks vabalt praegust arvutit, näiteks arvutiõppes, kui laps õpib arvuti abil vähemalt pedagooge seisukohalt dialektika seisukoht kui ühte õpipoisina liiki. Ma tegin ühe kokkuvõtte varasemast raamatust ja lähen nüüd praegu niisugusena määratlusega sinna tõbi, masina, tehniline seade, programm õppefunktsioonide täitmiseks, õppematerjali korrastatud esitamise ja õppijale õpiprotsessi vältel tagasiside andmise näol. Nii, nüüd muidugi nagu te aru saate, peab inimene, kes kasutab võtma loomulikult teise mõiste ja vaata, mis asi see programm on. Ma ei saa siin seda, aga ta ju seletama. Kui ma räägin programm funktsioonidest, siis peab olema teada, mis asjad need üldse on. Ja nimelt see on õppematerjali korrastatud esitamine ja nüüd eriti oluline õppijale õpiprotsessi vältel tagasiside andmine. See on tema olemus. No näiteks ma treenin kuskil autojuhieksamiteks, eks ole, ja seal mul on mingid kontrollküsimused ja siis ma vastan nendele küsimustele, siis see programm ehk siis õpimasinana mulle vastuse, kas ma saimegi. Ja te olete ülimalt õigesti aru, te olete kõik arvatavasti teinud autojuhieksamit just nimelt puhtal kujul õppima siin loomulikult ja annab tagasiside vahel väga ebameeldivad valesti, eks ole, vastanud. Ja annab teile. Mis tähendab, ideeauto juhtimise kasutatakse veel ühte teist õpivahendite, ilusad on mitmel pool lenduritel, aga sel juhul on nimetatud seda träna šariks. Tegelikult õppimise, aga muide mõtlesime selles rahaseri asemel ühe ilusa eestikeelse sõnaga, mul ei tule praegu. Trenažöör raadios, mis siis nagu tingib vajadused, no neid ühte või teist sõna agdaliseerida või hakata tema defineerimisega tegelema, nagu te ise ütlesite, õppi masin, seda noh, te teate juba 60.-test, eks ole, mina oskasin ta ka nagu välja pakkuda, mis ta olla võiks, aga aga ta, mis käivitab näiteks ühe või teise termini loomise või, või defineerimise, siis. Sedeldada igalt poolt ja nii edasi, selliseid termineid siis, mis meile haridus tunduvad kõige olulisemad, muidugi siin on teatud subjektiivsus, seda subjektiivsest muide meie vähendamegi tänu sellele, et see komisjon koos läbikammimine öelda just nimelt ja vastavalt kõrvaldab ja muidugi ka juurde toob, loomulikult siis samuti igasugustest haridusalastest, dokumentidest muidugi. Ja ajakirjandusest loomulikult, ja eriti veel Õpetajate lehes osa tuleb muidugi ka seal näiteks retsenseerime doktori ja nii edasi väitekirju siis mõned terminid, mis tulevad sealt ka, mida me pakume välja, et järsku oleks vaja seda viia sellesse üldrahvaliku. Aga muide, meie terminoloogia sõnastiku koostamise eesmärgiks ei ole praegu mitte teha niisugune teaduslik sõnastik vaid selline, mis oleks üldarusaadav ja kasutatav ka mitte ainult erialateadlasele, vaid tingimata ka kõigile õpetajatele. Aga miks mitte ka õpilasele, üliõpilasele muidugi, ja lapsevanemale. Te tahate teada, muideks, ta vaatab sealt ja sellega seoses ma tahaksin ütelda, et minu arvates haridusterminoloogia, ma loodan, et seda nüüd ei võeta, kui oma eriala niisuguste liialdatud tähtsustamist, aga ma olen veendunud, et see niimoodi on. Palun vaadake selle pärast võrreldes mingi kitsa erialaga, kus on väga oluline, muide, et eesti keel ei olegi, muutuks köögikeeleks ja ta oleks tõesti teaduskeel ja termini oleks, oleks seda niimoodi üldrahvalikult ei kasutata, ütleme mingit, no ma ei tea histoloogia sõrmenit, eks ole. Aga vaata, haridus on niisugune ala, kus siis kõik kasutavad ja selle tõttu on väga oluline, et et oleks niimoodi üldrahvalikumalt teada, mis asi see üldse on see vastav termin ja, ja teiselt poolt täitsa kasutatakse ühtemoodi, see on meil niisugune õilis eesmärk. On teil lähen, plaan ka, et millal te peaksite oma sõnastikuga ühele poole nüüd jõuda, mida te seal nädalast nädalasse arutamas käite? Teate, see on õudne olukord. Selle termini seab meile tellija ehk haridusministeerium muidugi esialgne tähtaeg. Loodeti, et üheksanda aasta alguseks on ammu läbi kukkunud. Praegu üritatakse justkui 10. aasta lõpuks ta käsi valmis saada, sellepärast et ei osanud keegi ette näha, siiski, et see nii kohutavalt palju võtab aega, kujutage ette. Nüüd ükshaaval ikka läbi jajaja. Oli juba korraks juttu sellest, et russitsism me intuitiivselt ja enesealalolu instinkti toel vältisime omal ajal anglitsismid. Meid ründavad. Muide, me ei teinud vabandust mitte üldse mitte instinktide toel, vaid täiesti teadlikult. Hea märk või ema, vabandan vahelesegamise pärast. Aga sihtide puhul meil nii-öelda mina jään enda juurde, instinktid ei tööta ja hirmu ja ei ole ja ja ohutunnet ei ole. On küll see komisjon jõust pidevas ohutundes ja hirmus töötabki loomulikult ja oleks äärmiselt soovitav, et inimesed, kes neid termineid paratamatult tõlgivad, need on kõik need väitlejad igasuguste kraadide ja nii edasi, et neil oleks ka see ohutunne kogu aeg olemas. Ja kõikidel õppejõududel ja ta ei kasutaks, no ütleme näiteks nisukesi mõisteid, mis kirjandusest võetud, muide, ma ei teagi, mis asi see on, on kond, ma ei tea, mis asi, son, konton case'i meetodist oli juttu, Elaboreerimine jälle ei tea, siis on niisugune tükk aega. Me võitlesime piloodiga, aga seda taga järjetult, see oli enne justkui lendur. Siis jälle niuksed, imelised tõlked, vaat otsetõlge sõnasõnaline pärast lugemise tegevus. Vaata, mitte aru ei saa, mis asi, see umbes võib-olla või jälle saab mitut moodi tõlgendada näiteks lasteaia füüsilised tegurid olla lahk. Sedasorti asjadega me vaatleme, aga siis on veel muidugi üks raskus ka veel selles, et ega on termineid, mis kõikides keeltes ei ole olemas. Meil praegu üks tuntud termin, kool tahab seal algklassidesse või siis oli see Lihula Movelik, seda praegu veel Märjamaa, kes tahab algklassides üle minna sellele süsteemile, seal üldõpetus ja üldõpetus oli, muide, Eesti ajal käis, propageeris tedagi samuti algklasside osas. Tähendab selline ainete kaupa õpetamine, vaid ained on ühendatud üheksa niimoodi teemadega arutatakse. Vaat see on tulnud tegelikult saksakeelsest pedagoogilisest kirjandusest, saksa keeles oli, tema oli tema levinud ja nii edasi. Aga vot vadi inglise, vene keeles ei ole inglise keeles k mitte. Nii et. Ja me paneme lihtsalt kriipsu selle juures, ei ole, ei ole ka, ei saa hakata rikastama vene keelt, mida me oleme ka teinud. Ei, õieti kuidas ütelda, vaat see on nii ilus lugu, kuna tegemist on, mis seal muti isaga, kes oli inglise keele kateedri juhataja, dotsent, olek mutt ja mina avastasin ühe niisuguse valdkonna Moskvas jälle lugeda, kuidas näiteks uus, täiesti uus teadussuund ja see on read, Diviti. Ja nüüd tekkis ahhaa, no loomulikult ja mult telliti artikkel selle kohta, kirjutasin muide selle kirjanduse põhjal selles Moskvas kokku lugesin ja vene keeles oli 1000 otsest kestvas oblasti mitte mingisugust muud ei olnud. Ja et kuidas ikkagi oleks teda targem tõlkida ja ma helistasin nüüd sealolek mutile ja tema mõtles natuke aega ja ütles. Ma arvan, et seda oleks kasulik. Tõlkide loovus nii õnnitles. Mida me siis muidugi ka tegin, midagi raugematult tänase päevani teinud ja siis meil oli, aga meil oli oma asju vene keelde tõlkida ja Me mõtlesime vabast peast vene keelt rikastades välja niisuguse termini nagu kreatiivnost ja kasutasime selle külma rahuga, meie vene filoloog haaras kätega peast, et see oli niisugune värdjas tema meelest ja siis mis ma näen hiljem venekeelses kirjanduses Creative ennast täiesti olemas. Aga ma ei ütle, et nad meist lähtusid. Ma arvan, et nad ikka sellest inglise keeles eelise helist muidugi, aga niimoodi. Me oleme loovalt rikastunud, igatahes veri, keelt. Terminoloogiatöö on ikkagi päris lõbus. Või väga loovtöö või väga loominguline joon jah, loov On jah, loob kusjuures maad endilisuse täpsustuse, et kuuma nüüd varsti pean siis siirduma sellele koosolekule. Et koosolek on väga emotsionaalne, sellepärast et kord karjume, vaidleme ja nii edasi, aga teiselt poolt me siis jälle südamest naerame. Igatahes veel kõrvalruumis võib arvata, et mis seal üldse toimub. Nii ja kui pikalt seda sõda seal peate. Oi, seda me peame ägedalt, isegi ilma vaheajata. Me oleme kella ühest viieni pannud ühe jutiga, nüüd lihtsalt võiks vaheaega teha. Vahel. Aga kohvi, sööme. Mitmekesi te seda oma haridusasja ajada? Seda sõnastikku asja tehakse muide ka veel ühte ja teist. Millest ma üldse rääkinud ei ole, tehakse niisugust leksikoni ka, aga see meie oma on tsirka viis, kuus inimest. Tiiu Erelt käib meil sageli ka. Kas üks teine tähendab siis seda, et seal on nagu oma terminoloogia või teil on nagu termin terminid langevad? Kui ma kohe seletan seda, muidu see jutt jääbki mul puudulikuks. Asi on nimelt selles, et, Komisjon ja selle koosolekul selgus selline asi, et liikmed leidsid, et see sõnastik peaks olema selline, et nõndanimetatud tüvisõnastikus oleks 70 ümber või niimoodi igatahes kõige rohkem 100 ümber niisuguseid põhimõisteid pikema suuremana pikk rida, mis siis põhjalikult ja teaduslikult seletaks ära. Teine osa jälle leidis, et meil praktika jaoks oleks ikkagi vaja niisugust sõnastikku, mida saaks niimoodi väga küll rahulikult kasutada, kus oleks hästi palju, kus oleks ikka mitmeid tuhandeid, kust inimesed saaksid vaadata, mida üks või teine termin tähendab ja mis ta nüüd võõrkeeltes on ja nii edasi ja selle tõttu me tegime selle niimoodi vennalikult ilusti pooleks ja nüüd ongi nii, et esimene see nõndanimetatud leksikoni tegeleme nende pikkade artiklite kirjutamisega, no ja teaduslike ja meie siis tegeleme sellega, millest ma kogu aeg rääkisin. Terminid on meil siin ühesugused, kusjuures teine komisjon annab meile siis lühi märkuse selle kohta selle niukse olulisemate mõistete kohta näiteks võtame seesama haridus või areng ja nii edasi, Stat niisugune olukord on seal, aga praegu ma loodan, et seal kasulik Ahja ja mis puutub nüüd välismaa sõnastikesse, vaadake siis seal me leiame nii seda esimest liiki kui ka teist liiki nii inglisekeelset kui ka kui saksa keeles ja mitmel pool mujal Soome omast või kasutan ka loomulikult nii, et mõlemat liiki ja siis on veel nihuke vahepealne. Kas siis rohkem püüab seletada ka mitte kuigi pikalt, nii et need on väga erinevat tüüpi sõnastikud, mida meil vajaduse korral muidugi raamatukogudes võib leida. Muidugi internetist. Aga aitäh, Inge Unt, selle talun aia harimise eest ja soovin teile jõudu, jaksu, et ikka nii-öelda vaim vastu peaks ja temperamenti. Et teile oma kordama, sooviksin teie kolleegidele, et see nii tohutult tähtis saade meie keele arendamisel, kultiveerimisel ja nii edasi nagu on see keelekõrv kestaks alati ja igaveseks. Haamer aga meie ei ütle veel kuulmiseni meil veel oma asja ajada, nimelt palub Eesti ajakirjanike liidu keeletoimkond teada anda järjekordne keele. Kolmapäev tulekul 18. veebruaril algusega kell 12 ajakirjanike liidu büroos ja külla tuleb kirjastuse tänapäev toimetaja Priit Põhjala, et rääkida teemal konservatiivsus ja liberaalsus keeles. Olgu veel öeldud, et Priit Põhjala toimetab ka Eesti keele kaitse ühingu väljaannet keele kaitsja. Niisiis kolmapäeval, 18. veebruaril kell 12 konservatiivsus või liberaalsus keeles ja see jutt tuleb uue raadiomaja ajakirjanike liidu büroos. Aga kallid keele sõbrad veel on üks maiuspala varuks. Meie saate esimene küla ning hunt tähistas oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Aga 15. veebruaril. Pühapäeval on 85. sünniaastapäev suurel keelemehel Henn Saaril. Kuna Henn Saari on olnud Eesti Raadio kaasautor väga pikka aega siis on meil varnast võtta fonoteegist haarata nii mõnigi tema kommentaar. Kuulame täna. Kõige ülem keele afarism on muidugi see vanasõna, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Aga kui te juba kord raadio juures istute siste millegipärast tahate siit hõbedat voolaks ja mitte kulda. Ja sellesama tähtmises eelistada hõbedast rääkimist nõndanimetatud kuldsele vaikimisele. Te leiate toetust kõige toredamat mõtet Eradid tegijalt, keda olen lugenud. Nüüd juba 31 aastat mulla all. Ta oli 84, kui Peetruse väravale koputas. Aga just viimastel Ta oli Saksamaa sakslane ja saksa keele professor Eduard Köl veel. Ta kirjutas oma viimastel elu aastatel terve hulga keele- ja stiili kohta käivaid mõteteeri niinimetatud klass. Ja üks neist käib nõnda. Te olete juba kaua olnud emakeele õpetaja, no küsitakse siis nagu Kölbelilt endalt. Kui ausalt öelda, vastab nüüd tema, siis olen eluaeg olnud emakeeleõppija. Aga rääkimise ja vaikimise kohta on ta kirjutanud niisuguse klassi kuju Decima tähendab sama, mis mõtted kuuldavale tooma siis vaikima ei tähenda veel mõtet endale hoidma mõtet nimelt ei tarvitse ollagi. Et inimkeel on kutsutud suuri asju tegema ja tähtsas teenistuses seisma ühiskonna teadlikus elus on vana hambamees Köl veel väljendanud omas laadis järgmiste sõnadega. Keel pole siiski mitte ainult selleks olemas, et küsida, mis vorst maksab. Vot selle olmelisi, olgu see taga, peitub tõsine tõde. Et kui rahvuskeel tahab tänapäeval keele nimega väärt olla, siis ta ei tohi alla nivelleeruda igapäevase kõnekeeletasemele. Variatsiooni sellele teemale eriti emakeel silmas pidades pakub Carl Robert Jakobson esimeses Isamaa kõnes 1868. Vaimuharimise järge ära tulnuks, see on tema keel. Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb, ta varjab üht lõpmata väge ja pühadust enda sees. Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus verest võimega seest, kuidas ühe rahva keel haritud, on kõige paremini rahva enese vaimujärge ära tunda. Jakobsonile sekundeerib varasemast ajast suurde allektik Georg Wilhelm Friedrich heegel. Ülimast vaimu ja hinge haridusest annab tunnistust, kui kõike suudetakse väljendada emakeeles. Aga mitte ei karjuta, lisan mina, et eesti keeles ei ole selle eriala jaoks sõnu ja eesti keeles ei ole, ei olevat tolle kala jaoks sõnu. Emakeele teema jätkuks võtaksime seltskonda Johannes Aaviku. Aavik on peaaegu ainuke eestlane, kes on nimelt maha istunud. Kirjutanud keele aforisme. Nendest Aaviku mõtteteradest on küll suurem osa niivõrd minevikulis päevakajalised igikestvaks sealt just palju ei jää. Aga kas pole temal mitega õigus, kui ta on rääkinud nõnda? Paljugi väärtusi ei saa elus täpselt mõõta mingi kaalu raha hinnaga kuid nad on sellegipärast olemas. Nii ka keele suurem või väiksem väärtus. Ja Tartus peab olema enam-vähem reaalne. Keele rikkus, kultuurilisus, ilu mitte ainult see paljas teadmine, ta emakeel on küllap kõigi kultuurkeelteks arenenud emakeelte kohta ütleb vana Köl veel. Raske ja imeb. Ränne on olnud tee, mille meie emakeel on maha marssinud võlusõnast sõna võluni. Emakeelt seda on kiidetud seda ja teistpidi. Aga tihti on unustatud üks tähelepanu väärne asja külg selle pöörase aastaid tagasi ette tollane Tallinnaga 21. keskkooli abiturient Epp Vodja. Ta kirjutas sellise mõttetera. Emakeel on see, mida me ei pane tähele, kui tema keskel elame ja millest tunneme puudust, kui me teda enam ei kuule. Paul Ariste see mees ütleb, et kõik keeled on ilusad. Kõige ilusam on siiski igaühe emakeel. Emakeel on kõige kergem ja kõige selgem yangi klassikaliselt lihtsate sõnadega kokku võetud kogu emakeeletunnetuse tuum ainult tõuseb jälle see põrguküsimus, kui emakeel on kõige selgem, mida ta joon ja kõige kergem, mida ta ju samuti on, mispärast on siis emakeel koolis raske ja tüütu õppida. Muidugi oleks lapsik arvata, et tõelist emakeelt, seda, mis ei ole mitte ainult vorsti küsimiseks et seda saaks keegi omandada ilma õppimisvaevata, ilma tööta. Tööd saab organiseerida mitmeti, nii et tuleb tusk ja nii, et tuleb armastus. Ja nõnda ütleb professor Köl, veel oleks ilus ülesanne õpetajale nende õpilaste ette, kes grammatikas näevad ainult kõnnumaad laotada. See, kui avar maastik kõigi vahelduvate looduspiltidega. Raif Emerson ütleb. Keel on linn, mille ehitusse iga maa peale olen elanud, inimene on kandnud oma kivi. No võiks lisada, et mõni kannab kivi, mõni viskab kiviga. On selline psüühiline tüüp, kel on sisemiselt raske uudistega harjuda, olgu keeles või olgu kus tahes. Ja sellest tüübist võrsubki vahel viiskajaid. Või nii, nagu kirjutab marssel prust oma Swanni armastuses, Shannon üks mees on originaal kuulsaid autoreid, kelle vähimgi julgust tekitab opositsiooni sest nad pole hakatuseks mänginud publiku maitsele serveerides Stampe, millega ollakse. Rafa rismidest pälvivad erilist tähelepanu veel need, mis ta paneb suhu oma vastastele nagu näiteks. Uusi sõnu ei tohi luua ega laenata, nii kaua, kui mina senistega läbi saan. Või teine keel peabki arenema ja uusi sõnu juurde omandama, aga esimest korda ei tohi neid keegi tarvitada. Nii oleme oma mõtteteradega jõudnud sõnade juurde. Me sõnul on tiivad, ütleb George Eli, et kes muide oli naisterahvas, me sõnul on tiivad, aga sageli lendavad nad sinna, kuhu meie ei taha. Olen ise imestanud, kuidas sõna ikka veel mõjub tänapäeva maailmas, kus ju igaüks oskab üleolevalt vastu ajada, ka ei köhi ja ometi sõna usutakse ja sõna kardetakse, sõna paneb naerma ja sõna paneb nutma ja Juhan peegel soovitab. Milles on siis ilukirjanduse keele eriline osa, millest see tuleb, et iseenesest lihtsad sõnad, erutavat tundeid, Vanavad esile pilte ning hääli. Selle üle tasub mõelda, eriti neil noort, kelle lemmik harrastuseks on kirjandus, kes loevad palju ning proovivad ise midagi paberile panna. Anatolfans sõnastik on tähestiku järjekorda paigutatud universum. Scaliger, üks õpetatud mees keskajast. Kõige suuremaid kurjategijaid ei tuleks hukata ega sunnitööle, vaata vaid peaks panema nad sõnaraamatut tegema, sest CD sisaldab kõiki piinu. Keelel on siiski ammu kaks võrdväärset põhivormi, üks on kõne, teine on kiri. Juba vanad kreeklased filosofeerisid kirja üle. Ainult kiri, ütleb Djodorsitsiinlane. Ainult kiri hoiab surnud elavate mälestuses ja laseb kaugel viibijaid isegi eskiis lävida, nagu seisaksid nad teineteise kõrval. Vanad egiptlased olid kirjutamise fanaatikud. Ka uuem aeg on olnud veel agaram sirgeldama ja nii ütleb 12. sajandi hispaania araabia arst, muusa. Ta uud. Ühegi pahel ei ole pikemad juured kui sulevedamisel. Ehkki auväärt muusse. Ta ise on üksnes Lion, Feuchtwanger isule vedamise sünnitis. Igaüks viskab oma varesejalad kuidagimoodi Perile. Eriti ülemused, kes allkirju annavad. Aga kas teate, mis ütleb selle kohta klassitsistlik Itaalia trükkal Champatista bodooni? Tähed on siis kenad, ütleb ta, kui ei pahuralt ega rutuga ka mitte vaeva ja hoolega, vaid, kui nad lõbuja armastusega kirjutatud on. Ja veelgi juhib kirjatähtede tähtsusele tähelepanu Köl veel. Lihavõtte tere avastajad anno 1722 leidsid eest sõbralikke pärismaalasi, rikkalikul hulgal puuvilju ja imelikke monumentaalseid laavakivimist päid. Mis mõte viimastel oli, see jäi kaheks sajandiks mõistatuseks. Kuniga kirjamärke leiti ja neid nüüd Escifreerima hakatakse. Jälle tõend, et suurimadki pead ei aita midagi, kui boostavid selged ei ole. Tähtede kõrval tunduvad kirjavahemärgid vahest otsekui tühised olevat. Aleksandri pest tušev marlinski on kirjutanud kirjavahemärkide ajaloo. Kuidas vanal hallil ajal seal elas tundmatul maal nimetu kuninganna ja kuidas selle tütar leiutas salakirjamärgid selleks, et ajada armuasju oma kallikese vürst prepynaaniga. Vot sellised nagu küsimise märkia õhkamise märk, need teised. Hiljem need kaotasid oma konkreetset tähendussisu. Salakirjakoodina jäid tarvitusele meile tuntud vahemärkidena. Et printsessi nime keegi ei tea, siis hüütakse neid märke vene keeles tänapäevani. Prepynaani nime järgi nakibeeennaynija. Aga lähemalt iseloomustab eri kirjavahemärke jälle Köl veel. Kirjavahemärkidest on hüüumärki üks kehkadi vei, kes sageli ülearu hüppab. Semikoolon on kohusetruu geomeeter, kes täpsesse kohta märgib lõikepunkti koma on väike tark asjamees kellelegi ennale teravmeelsusele. Nii mõnigi kõva mees alla jääb. Aga kantselei stiili. Rüütlile ähvardab Köl veel panna niisuguse hauakirja. Siin hingab bürokraat ratsius, mulin kobrupoeg. Niivõrd kui ta kummitamise otstarbel ajavahemiku vaimude tund vältel antud kalmistu kasutamise sisekorra eeskirjade teatavaks võtmisi täitmise läbiviimiseks ei teosta vabatahtlikkuse alusel ajutist eemalviibimist oma hauast. Aga mis puutub tollase kurikuulsasse keele õigsusse sisse Jaan vaadelnud Kaarel Lai kivi, tema ütleb, nõnda. On hea, kui käime oma õigekeelsusallika jälil, siis vähemalt ei saa keegi meile ette heita, teeme vigu. Õigekeelsussõnaraamat on talges, meie keelemaailma patud kannab, on samuti hea, isegi väga, kui me mõnes detailis õigekeelsussõnaraamatu ületame. Ja õieti ainuke asi, mis on keelatud, see on teha sõnastikust, sandimini, olgu detailis, olgu tervikus. Veajaht arvetakse olevat keele, inimese leib. Tegelikult maitseb leib rohkem, kui vigu on vähem. Ja mis te mõtlete, kas on ja kui sa pead kõik vead üles leidma ja tead, et niikuinii ei leia, niikuinii kõiki ei leia. Keeleparandaja on nagu püssilaskmise instruktor. Ta ise ei lase sugugi kõiki pauke 10-sse, aga ometi leidub tiirul laskurit, kellele ta on autoriteet, eks ole. Kummaline küll, kuid mida aasta edasi, seda törksamalt tõuseb keelemehe käsi ja vana Köl veel ütleb nõnda. Armsad lapsed, kui ma teil vähem vigu alla kriipsutan, siis mitte sellepärast, et olete parandanud vaid ainult et mul punane tint hakkab otsa saama. Ja kui te hea kuulajad lubate, siis vaadake, olen ka ise oma elus koostanud ühe keela forismi ja loeksin siis sellegi ette. Nõnda. Me kõik taotleme õiget keelt. Kuid seal, kus keel kord nii kaunisti kõver juhtub olema, seal teda pulga järgi õigeks sundida, oleks niisama hea kui veenusele valvel käratada. Need olid Enn Saari keeleminutid aastast 1998 15. veebruaril on suure keelemehe 85. sünniaastapäev. Aga kui nüüd mõnele kuulajale jäi kahjutunne hinged küll räägib, hästi küll tahaks veel kuulata, aga näed, mitte ei anta. Siis nendele teadmiseks, et kõik need ensaari, raadio, kommentaarid, ilusad ja kenad esseed on tegelikult ilmunud raamatuna, nii et minge raamatukokku, te ei pea kahetsema. Aga nüüd on meie aeg küll nii ümber kui ümber aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.