Vana testamendi tarkusesõna ütleb, hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida. Sest sellest lähtub elu aegadest aegadesse on kõigil rahvastel olnud oma religioonid. Religiooni aluseks on uskumine maailma juhtivasse ja tasakaalus hoidvasse, kõrgemasse vaimusse. See on loov vaim, headuse ja iluvaim, mitte kurjuse ja imetluse vaim. See on vaim, mis ei lõhu ega hävita, vaid hoiab ja korrastab inimeste maailma. Religiooni aluseks on uskumine jumalasse, ükskõik missugusena me teda ette kujutame või kuidas me teda nimetame. Primitiivne inimene tahab oma jumalat näha konkreetses maises kehastuses. See viib ta ebajumalate loomisele ja kummardamisele. Ent ebajumalal ei ole väge maailma ega inimese elu korrastada. Religioon on universaalne oma olemuselt oma sisult oma eesmärkidelt. Vastuolud erinevate uskude vahel tekivad inimese tahtmisest ennast esile tõsta ja teisi endale allutada. Ja haiglaslikust, konformistist ja haiglaslikust konf organismist. Kõik inimesed olgu ühtemoodi. Milleks meil religiooni vaja on? Kas või selleks, et meid endid ohjes hoida? Inimest ei saa kõiges vabaks lasta. Läks nagu ameeriklased, nii sageli ütlevad. Lõtv inimene ei ole enam normaalne inimene. Inimene peab arvestama sellega, et ta elab ühiskonnas ja ühiskond on korraldatud süsteem. Suvaline kari. Religioon on see, mis selle karja võib korrastada. Kõik kultuur tuleneb religioonist, seda näitab sõna isegi kultuskultuur. Meil on kultusest tehtud justkui rumalus. Isikukultus on ühe rumala inimese võim teiste üle. Kultus kirjanikeks nimetatakse odava sopakirjanduse produtseerijaid. Huvitav, miks? Kellel on vaja seda, et inimene oleks pisike ja mõtetu putukas? Kultus on püha ja pühaduse austamine. Mis meid ülendab ja inimeseks teeb, mitte see, mis meid hävitab, labastab, lollitab ka religiooni nagu emakeelt ja loodusetundmist, on vaja lastele maast madalast õpetada. Religiooniõpetus on meie koolis vajalik kõige esmalt selleks, et vabastada lapsed nõukogude aegsest kohustuslikust primitiivne materialismi, st et neile tagasi anda sind ja vaim. Et neile selgeks teha, et religioon, ükskõik, missugune ta ka ei oleks, on inimese elu loomulik ja endastmõistetav osa. Just nagu emakeeltki. Religiooniõpetus ei sunni mitte kedagi muutma oma tõekspidamisi. Ta annab vaid võimaluse näha maailma ja ennast selle sees vähemalt ja sügavamalt. Võimaluse näha ja mõista, et inimese elu ei pea olema kramplik, vahetpidamatu igavuse peletamine, vaid võib-olla mõtet, kas vaimne ja huvitav ilma maitsetute meelelahutuse aseaineteta. Religiooniõpetus ei ole usklike poolt koolile pealesunnitud. Kirik on koolile vaid vastu tulnud ja aidanud selle õppekavasid ette valmistada. Religiooniõpetus ei orjast lapsi ega suru neile peale mingit religioonil põhinevat maailmapilti. Religioon ei seleta füüsilist maailma, vaid vaimset, seda, milles meil praegu haridus puudub. Seda puudumist näitavad kõik need vihased kirjad usuõpetuse vastu. Religiooniõpetust täiendab seda maailmapilti, mida pakuvad koolis teised õppeained. Tänapäevane teaduslik maailmavaade ei ole ju enam marksistlik materialistlik, just see kuulub minevikku. Või ikka ei kuulu. Me tahame sellest kinni hoida, sest see on mugav. Lihtsam on elada must-valges maailmas kui värvilises. Me võime siis ju karistamatult teha kurja, kui me nähtavalt seadust ei riku. Me võime orjata oma instinkte olla rumalad, ahned, inetud ja hoolimatud. Hea taevane isa. Anna meile tarkust, et me oma laste elu ei teeks kitsamaks ja igavamaks, kui sinu loodud maailm neile võimaldab. Ava meie silmad nägema ja kõrvad kuulma materialismi poolt meie eest ära peidetud jumala maailma mõõtma tuid rikkusi, õpetameid hoidma oma südant rumaluse ja kurjuse eest. Aamen mikrofoni ees oli Malle Pärn.