Tere hommikust. Olen Eenok Haamer, Mustvee Lohusuu Maarja-Magdaleena, Tartu Soome koguduse õpetaja ja Tartu teoloogia akadeemia rektor. Täna on mul sulle lugeda taas vennastekoguduse loosungi sõna Taaveti lauluraamatu puhul 66. peatüki 20.-st salmist. Tänu, olgu jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega olemalt ära võtnud oma heldust. Aamen. Kas sul on midagi, mille eest sa sooviksid olla tänulik? Võib-olla juhtub sinuga nõnda nagu mõne inimesega et ta ei oska mitte midagi muud kui ainult nuriseda. Sest talle tundub alati, et on liiga vähe. Tal puudub, ta ei ole kindlustatud. Ja nõnda kohtame inimesi, kellega on päris vaev rääkida. Sest nende meeleolu nii madalale surutud sellest alatisest, kurtmisest ja puudujäägi tundest Jah, samas kui arglikult püüad talle ütelda, et kas see siis ei märka, et midagi head on ka su elus siis see on otsuga ilmaaegne vaev. Meie häda ongi selles, et me ei oska näha seda, mis meile osaks on saanud ka seda head, mis meile osaks on saanud. Me oleme kartlikud ja murelikud sest me tahaksime, et meie olemasolu oleks kindlustatud. Aga Me ei tea, kes seda suudab tagada. Ja siis jõuamegi alatise kurtmiseni välja. Kui ma küsin sinu käest, kas sul on midagi, mille eest sa tohiksin tänada siis kõigepealt selleks, et osata tänada tuleb osata. Ta näha mida head sa oled oma elus kogenud ja millest osa saanud, alles see, kes oskab näha, see oskab ka selle eest tänada. Need asjad on paratamatult teineteisega seotud. Kui laulik tänab jumalat, et ta ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust siis ega see ei pruugi olla nõnda, et ta palvetas, et asja kohe kõik see sündis ja talle osaks sai, mida ta palus. Aga see on üks usaldus jumala vastu mis ilmneb selles tänus. Ja selles usalduses saab ta juba ette olla rõõmus sest ta teab, et jumal tema eest hoolitseb. Et tema palvet leiavad kuulmist. Ja jumal ei ole seljaga ennast tema poole pööranud. Nõnda siis palu täna jumalalt, et sa oskaksid näha jumala ligiolekut ja tema heldust. Tänane päev võiks rõõmsam olla kui eilne päev. Ja et see rõõm võiks nii suur olla, et need inimesed, kes sinust mööda käivad seda möödaminnes isegi tunnevad, et mis Irjeviljon inimene see on? Tal oli nii suur rõõm, et nagu minagi oleksin millestki heast osa saanud. Ja Me palvetame, issand, me täname sind, sina, meie palveid. Kuule. Me täname sind, et sina ei jäta tähele panemata meie vajadusi. Kui me ka praegu ei näe sinu vastust, siis anna meile usaldus ette, sina vastad omal ajal ja õigel viisil. Et siis selles usalduse rõõmus, tohiksime ise kindlad olla ja kinnitada teisigi inimesi, et see maailm meie ümber saaks rõõmsamaks. Aamen.