Tere hommikust. Olen Eenok Haamer, Mustvee ja veel kolme pisikese Eesti luterliku kirikuõpetaja ja Tartu teoloogia akadeemia rektor. Loen sulle täna vennastekoguduse loosungi raamatu selle päeva sõna. Ja see on kirja pandud Taaveti lauluraamatu 125. laulu teises salmis. Jeruusalemma ümber on mäed ja Issandal oma rahva ümber hüüdja igavesti. Aamen. Kust tuleb hirm? Kartus, ebakindlus põhjustab hirmu? Kui palju oleme kartnud hirmu tundnud igapäevases elus? Mitmete olukordade pärast? Oodatavate? Sündmuste pärast kõige rängemini on kanda hirmu tuleviku eest. Ühel hommikul teatati raadiost, et ajalehes Postimees on ühe Eesti akadeemiku artikkel kes ütleb, et kui eestlased otsustavad jääda Euroopa Liidust välja siis oleme määratud hääbumisele. Korraga käis minust väratus läbi ehmatuse värin ja tundsin äkitselt hirmu mis kippus hinge. Kuid samas pöördusin oma mõttes jumala poole. Ja sama äkitselt tuletati mulle meelde. Et kes see oli, kes vabastas meid okupatsiooni ikkest kuigi tänapäeval tahab üks, teine poliitikategelane endale seda au omistada siis me peame ausalt tunnistama, et see oli meie jumal. Sest see oli ime. Aga ka selle okupatsiooni ajal ennustati eesti rahvale peatset hääbumist. Ja me ei ole ometi hääbunud. Meie keel ei ole otsa saanud. Meie mõtlemisviis lõppenud. Meie ümber ei ole mägesid, nagu Jeruusalemma ümber oli. Kuid milline lahendus siis meile meeldiks? Täna olen lugenud sulle, et issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti. Ei olegi tarvis neid mägesid ega varjamaid müüre. Kui issand on meie ümber siis see kaitse on vägevam kui mäed. Ja nõnda tahaksin ütelda sulle, kui sa tunned tuleviku ees hirmu, siis kõigepealt räägi oma jumalaga ja küsi tema käest, kas tema on valmis sind kaitsma. Kui sa märkad seda, et ta selleks on valmis siis mikspärast peaksid sa kartma, ükskõik milline otsus, siis tuleb ka Euroopa Liitu astumise poolt või selle astumise vastu. Aga see kõik on ju jumala käes. Ja sinu tulevik ei ole jumalale teadmatu. Kui väga igatsen seda, et Eesti rahvas suudaks uskudes ennast kõigeväelise jumala varju alla panna ja kutsun sind üles palvetama oma rahva pärast ette sisemine kindlus, usukindlus saaks meile tuttavaks ja omaseks, üks. Et me suudaksime anda ennast praegu jama, praegused olukorrad ja samuti ka oma tuleviku ja tulevikuväljavaated kõik tema kätte. Siis saab Meile tänane sõna eriliseks. Jeruusalemma ümber on mäed. Aga jumala kaitsemäed on ka eesti rahva ümber ja issand on oma rahva ümber nyyd ja igavesti. Ja äkitselt tohitana rõõmuga oma päevateele minna. Ja rõõm toob õnnistuse südamesse. Palvetame issand Jeesus Kristus, suur tänu sulle selle eest, et sina meie kaitse ja meie varju eest hoolitsed. Anname ennast sinu kätte. Sest sa näed, et meil endil on palju jõue just ja palju hirmu. Aga sina tahad meid julgustada? Aitäh, et me oleksime valmis ennast sinu kätte andma, et sa meid julgustada saaksid. Ja siis sellisel kombel, et tohiksime teistelegi olla julgustuseks. Et kõik, mis meie pisikese rahva juures jaoks juhtub, see on jumala käest, siis kui me oma jumalat täielikult usaldame ja tema peale loodame.