Kirikuelu tere, hea kuulaja, täna on jälle pühapäev ja käes on kirikuelu saateaeg. Mina olen toimetaja Meelis Süld ning tänasesse saatesse olen valinud kiriku nii-öelda välispoliitikat puudutavad küsimused. Räägime Euroopa Liidu ja kiriku suhetest. Milline on Euroopa usumaastik tänapäeval? Küsime, kas Euroopal on oma religioonipoliitika ja kuidas võib muutuda Euroopasse kuuludes. Eesti usumaastik. Ja saate teises pooles tuleb juttu meil luterliku maailmaliidu täiskogust. Kus tuletati liikmeskirikutele meelde, kui oluline on aidata ühiskonna vähemkaitstud liikmeid ja räägiti ka sellest, et praktilistes küsimustes võiks teha koostööd teiste kirikutega ning samuti mitte kristlike religioonide, ka kõigest pikemalt poole tunni jooksul. Euroopa Liidu ja kirikusuhete teemal räägime Tartu ülikooli politoloogia osakonna doktorandi Alar kilbiga ja temalt küsisin, kuidas on Euroopa liidus kaitstud kirikute huvid ning mismoodi võiks eesti usumaastiku mõjutada kuulumine Euroopa Liit. Kirikutel on riikideülesed organisatsioonid, mis esindavad kirikute huve Euroopa liidus juba niigi ja selles mõttes on ka näiteks luterlik kirikute huvid mõnes mõttes esindatud juba siis, kui Eestimaa ei ole veel Euroopa liidus. Kui varasematel aastatel Euroopa Liit tegeles rohkem majandusküsimustega ja julgeoleku küsimustega, siis eriti peale külma sõja lõppu 90.-test aastatest on hakatud tegelema rohkem sisepoliitiliste küsimustega sealhulgas ka kultuuriküsimustega ja ja religiooni küsimustega. Kuigi on neid, kes arvavad, et Euroopa liit just religiooni ja riigikirikusuhete alal määrab ära väga palju ja et tuleb katoliikluse ülemvõim või midagi muud taolist, siis tegelik mõju ulatub Euroopa liidul väga suur ei ole ja see, see mõju on pigem nagu kaudne. Aga mõju on ja näiteks Euroopa Liiduga liituvatest riikidest nagu Poola, Slovakkia, aga nüüd hiljuti, sel kevadel, ka Läti kirikud on olnud mures selle koha pealt, et Euroopa Liit liigay propageeriks teatud moraalinorme nendele riikidele. Aga Malta katoliku kirik tundis muret selle üle, et et riigis võiks säilida abordivastased seadused, et mis siiani on olnud, sest teada on, et Euroopa Liit nendes küsimustes ta ei saa otseselt määrata, aga ta vaikselt edendab väga suurt sallivust ka homoseksuaalristide suhtes, nii et homoseksualismi küsimus, mis Läti luterlikku kirikut muretsema pani et selliseid suhtumisi liialt peale surutakse, aga otseselt Euroopa Liit neid väga peale ei surugi ja, ja see on üks küsimus ka, mille peale pärast kirikut kogu Euroopas katoliku kirikud ühelt poolt ja teiselt poolt siis Euroopa protestantlikud ja mõningad õigeusu kirikud on teinud sellist lobitööd, et ühelt poolt Euroopa liit oleks dialoogis nende kirikutega, et vähegi mis asjad puudutavad kas moraali või kirikuid üldse. Et neid otsuseid ei võetaks vastu ilma kirikutega konsulteerimata. Ja teiselt poolt püütakse seista ka selle eest, et riigi ja kiriku suhted vastavates liikmesriikides oleksid sõltumatud, et need erisused, mis liikmesriikides on, võiksid säilida. Milline on Euroopa Liidu religioonipoliitika, kui see olemas on? See ongi raske küsimus, sellepärast et Euroopa Liit on küll üks, üks suur üksus, aga tal on niivõrd palju liikmesriike umbes sama küsimus mõnes mõttes, et mis on Euroopa Liidu töökeel, neid keeli on pea sama palju, kui on liikmesriike. Liikmesriigid on erineva religiooniga kogukonnaga, nendes on erineva tugevusega usulised institutsioonid ja need riigid seisavad ka vastavalt erinevate moraalinormide eest, mis riikides on ka erinevad riigikiriku suhted olnud. Nii et noh, kõige lihtsam näide on see Euroopa Liidu põhiseadus, mida püütud ette valmistada. Et ilmselgelt sellised rohkem sekulaarsemad maad nagu Prantsusmaa ja Holland on olnud religiooni mainimise vastu, põhiseaduses aga teiselt poolt maad nagu Itaalia nüüd liitujatest, Poola on väga tugevalt jälle religiooni mainimise poolt näiteks europarlamendis olemas kristlik-demokraatide grupp, mis on väga religiooni pooldav ja religioonidevahelist dialoogi pooldav. Samas on olemas ka sotsiaaldemokraatide grupp, mis seda niivõrd ei ole. Nii et Euroopa Liit on küllalt mitmekesine oma suhtumistes. Mida see tähendaks, kui Euroopa Liidu põhiseaduse tekstis oleks viide religioonile või siis täpsemalt veel kristlusele? See ühelt poolt tundub nagu väike asi, et see võib-olla on nagu formaalsusi ajalukku lihtsalt tagasivaatamine ja Euroopa identiteedi ühe aluse äramainimine teiselt poolt sellel on väga suur jõud, sest meie ühiskonnas õigusriigis või, või seadus Ta valitsetavas riigis paberil kirjutatu loeb väga palju, nii et see oleks asi, mille peale saavad apelleerida kristlikud kogudused ja eriti kui see viide oleks kristlusele, see oleks väga tugev tugev argument, aga selles diskussioonis on näiteks õigeusu kirikud välja toonud selliseid aspekte ka õigeusul on ikkagi Euroopa identiteedi kujunemisel väga suur roll olnud, et näiteks üks asi, mida peetakse vaieldamatult Euroopa üheks aluseks, Rooma õigus, see on tulnud läbi ida õigeusu kiriku säilinud edasi kandunud sealt teiselt poolt isegi moslemid ütlevad, et kogu Vana-Kreeka mõtlemine demokraatiast ei jõudnud Euroopasse mingit muud teed pidi kui läbi moslemikogukonna ja südameid, ainult et moslemi kogukond oleksin neutraalne, vahendaja olnud, vaid ta oli ka edasiarendaja ja, ja Euroopa on võtnud selle nii-öelda teatud mõttes Kreeka moslemi traditsiooni demokraatiast ja kreeka filosoofiast üle. Nii et nemad räägivad juba ka sellisest juda istlik kristlik moslemi Euroopa identiteedist. Ja see ongi Euroopa tänapäev, et toimub väga mitmete huvigruppide debattides. Missioon ja erinevad seisukohad on esindatud. See olekski võib-olla ka kirikutele kõige tähtsam meeles pidada, et kui osaleda debatis ja seisukohtade väljakujundamises, et siis on võimalik mõju avaldada ja tulevikku kujundada kõigest välja, siis seda võimalust ei ole, siis tuleb leppida sellega, mida teised teevad. Usuvabadusega Euroopa liidus ilmselt probleeme ei teki. See on nüüd raske küsimus selles mõttes, et usuvabadust ideaalsel kujul täiuslikku usuvabadust, et ei ole üheski riigis olemas. Kui võrrelda Ameerika Ühendriikidega, siis nii suurt usuvabadust praktiliselt võib-olla on näiteks Holland mõnes üksikus riigis on. Me teame seda aastaid tagasi, eks Hollywoodi mitmed kuulsad näitlejad protestisid Saksamaa seaduste üle, et sai antoloogia on seal mõnes mõttes diskrimineeritud ja mitmed teised meie mõistes armuslikumat ususektid ja Euroopa Liit tegelikult on selles mõttes konservatiivsem märksa kui on Ameerika ühendriigid või näiteks üksiku riigina Holland ja nad on innustanud liikmesriik tegelema sellist äärmussektidega, aitama inimesi nendest välja vahendama teavet. On innustatud looma sellist mustade koltoste nimekirja, näiteks nagu Prantsusmaal, Belgias seda on tehtud ja, ja mitmel pool on see selles mõttes probleemegi, tekib tänud, et teinekord minnakse liiga innukaks ja Prantsusmaal on sellist nimekirjade hulka arvatud ka mitmeid roomakatoliku kiriku traditsioonist tulenenud usulisi liikumisi. Aga baptisti liikumise usuvabadusega on minu arvates nagu selline olukord, et külma sõja ajal tegeldi väga palju sellega, mis toimub Ida riikides ja just sellise usulise tagakiusamisega. Ja nüüd tänapäeval küll on tähelepanuga selle peale, et milline kristlaste olukord islamimaades aga märksa rohkem on hakatud tegelema ka riigisiseste küsimustega. Ja kuna ühelt poolt ma arvan, et need kirglikud institutsioonid on harjunud rohkem sellise demokraatliku osalusega võib-olla veel mõnikümmend aastat tagasi, nad olid nõus, et demokraatlik ühiskond on, aga nad veel selles ei osalenud niivõrd nüüd viimastel aastakümnetel nad on hakanud palju sõna võtma osalema ja too on nende mõjuga kasvanud poliitikatele, nii et sellest tulenevalt mina hindaks olukorda, et selline ususektide olukord, nende võimalused ei ole võib-olla viimaste aastatega paranenud, Euroopa liit pigem muutumas natukene konservatiivsemaks. Kuidas mõjutab Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liidu usulist maastikku tervikuna? Liituvate riikide seas on valdavalt katoliku traditsiooniga maad ainult Eesti ja Läti oleksid eranditeks, aga nad on rahvaarvult niivõrd väikesed ja Lätigi on ja vähemalt kolmandiku osas katoliiklik, nii et katoliiklaste arvuline ülekaal kindlasti kasvab veelgi ja kui arvestada, et nii tõsiusklikku maad kui Poola eriti Lääne-Euroopast leida ei olegi, kui siis Iirimaa ja ka mõned teised liituvad riigid nagu Slovakkia ja ka miks mitte ka Leedu. Ma arvan, et sellist religioosset elementi üldse Euroopa Liidu aruteludes ja poliitikates võib-olla tulevikus natuke rohkem kui seda on siiani olnud. Trend on üldse olnud niimoodi, et ollakse jõutud selliste identiteedi ja kultuuriküsimusteni ka lisaks majandusküsimustele ja õigusküsimustele ja julgeoleku küsimustele. Kui enne sai mainitud see, et Läti kirik on olnud natukene kahtleval seisukohal Euroopa liidu suhtes selles mõttes, et ehk nii, et moraalinormid ja liberaalsem suhtumine kandub ka siis kirikusse või kirik on sunnitud justkui minema ka sellist vabameelsemad teed, siis kas Eesti kirikutel on ka mõned hirmud seoses Euroopa Liiduga? Kirikud ei ole minu teada seisukohti võtnud, küll aga Kristliku Rahvapartei koduleheküljelt võib leida väga euroskeptilised lugusid ja ka natukene äärmus kristliku seisukohta, mis põhjendab eurovastasust piibli ilmutusraamatut prohvetiuuringute põhjal. See ei ole Eestile võõras ja see ei ole üldse Euroopas võõras. Et usuringkondades ollakse ka Euroopa liidu vastu, nähakse selles ilmutusraamatu saatanliku maailma riigi alget. Aga kirikud ei ole seisukohta võtnud. Minu teada küll ei ole kõrval riikides Lätis näiteks katoliku kiriku puhul riigi ja kirikusuhet fikseerimisega juurde lisati ka suhtumine Euroopa liitu, et kui konkurdajat sõlmiti, siis linna juurde vähemalt diskussioonis kuulus ka see punkt. Läti kirik toetab liitumist. Läti katoliku kirik toetab liitumist Euroopa Liiduga. Kuna Läti ühiskond on olulisel määral usklikum, kui, kui Eesti ühiskond ja kirikul on selline tugevam mõju, kuidas siis see oli nii Läti valitsusele oluline, aga Eestis meie kirikud on suhteliselt tagasihoidlikud oma seisukohavõttudes ja ja meil on ka rohkem protestantlik jaanimaa, nii et me oleme mõnes mõttes vägagi sekulaarne maa, võib-olla üldse Euroopa kõige sekulaarsem riik ka siis, kui nüüd see uute liitumist ring läbi saab siis usklike arvult kindlasti kõige sekulaarsem riike Euroopa liidus ja see puudutab ka seisukohti sealsetes küsimustes. Ja meil on nagu omamoodi traditsiooniks saanud, et need kirikud väga põnevatel hetkedel väga selget ja tugevat seisukohta ei võta, kas poolt või vastu meenutagem või mõni aasta tagasi kirikute nõukogu võttis vastuseisukohaga abordi küsimuses, siis see oli selline väga põhimõtteline. Et see on nagu põhimõtteliselt vale, aga ühtegi konkreetset seisukohta ei võetud, et milline peaks seadus näiteks olema selline meie traditsioon ja mulle tundub, et siin ka eurole poliidu-ga liitumise küsimuses ei, ei ole väga tõsist muutust näha. Kuigi seisukohavõtt arvates oleks teretulnud, kui eesti rahvast tõotab selline väga tõsine otsus ees. Kui Eesti on usklike protsendilt vähem kristlik-religioosne riike, siis võiks arvata, et Euroopa Liiduga liitumine tähendab justkui liikumist kristluse suunas. Edasi. Seda võib nii öelda suhted riikidega ja rahvastega, kus on usklikke rohkem, muutuvad siis tihedamaks. Aga kui mõelda ja Euroopa Liidu riikide peale veel minul on võimalus olnud olla Hollandis, siis seal on väga tugevalt religioon, selliseid kogukondi, eriti Lõuna-Hollandis, katoliiklikke kogukondi ja väga tugevalt reaalseid kogukondi, kus inimene võib lõpetada sinuga vestluse, kui sa ütled talle, et sul ei ole katoliku kiriku vastu midagi seal on nii sellist usklikust rohkem, seal on ka mõnes mõttes usu- või kirikuvaenulikkus, et rohkem kolmas asi, mida peaks nagu meeles pidama, et see, kuidas loetakse usklike arvu riigis on tihtipeale ka erinev katoliiklikest maades. Selline formaalne kuulumine on suurem kui protestandlikes maades. Kas just selline religioosne, see mõju Eestisse üle kandnud, seda on raske öelda, aga näiteks mitmed religiooniga seotud küsimused on Lääne-Euroopas üles kerkinud seetõttu, et moslemi kogukond on tugevalt kasvanud ja ja seal on need religioossed moraalsed küsimused just moslemitest alates üles kerkinud ja hiljem on siis ka kristlikud konservatiivsemad nende küsimuste taga olnud ja see on hakanud mingil määral nagu ühiskonda lõhestava sekulaarse ja religioon elanikkonna vahel. Kui meile peaks ka kunagi Euroopa liidus tulema võõrtööjõudu ja meie moslemi kogukond muutuma aktiivsemaks ja eriti kuid võõrtöölistest nii-öelda teise põlvkonna kodanikud, kelle lapsed on üles kasvanud juba demokraatlikus ühiskonnas ja näiteks räägivad eesti keelt ja on meie ühiskonna osa, aga samas nad on oma hoiakutelt diausulistelt veendumustelt selgelt moslemitraditsioonist, et see kõik võib kindlasti intensiivistada ka religiooni meie ühiskonnas. Aitäh, Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Alaril. Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi rektori assistent Kadri Lääs möödunut Kuu lõpus toimus luterliku maailmaliidu täiskogu ja ka teie koos veel kahe helka saadikuga või esindajaga olite seal Kanadas osalemas kõige üldse luterliku maailmaliidu tegevusest ja selle suhetest Eesti Evangeelse luterliku kirikuga siis millised on need sidemed? Luterlik maailmaliit on asutatud juba üle 50 aasta tagasi ja meie kirik on ka pikka aega selle liidu liige olnud, nagu ka enamus luterlasi. Umbes 60 miljonit luterlasest ühendab endasse luterlik maailmaliit. Ja loomulikult on alati osa võetud ka luterliku maailmaliidu üritustest osaletud ka mitmesugustes projektides mis puudutavad kas siis bioloogilisi küsimusi või siis ka humanitaarabiküsimusi, millega ka luterlik maailmaliit väga aktiivselt tegeleb. Nimelt üle 80 protsendi luterliku maailmaliidu eelarvest ongi pühendatud erinevatele humanitaarabiprojektidele. Nii et koostöö on olnud tihe. Viimasel kuuel aastal oli meie kiriku peapiiskop Jaan kiilid luterliku maailmaliidu nõukogu liige. Milliseid küsimusi otsustab luterliku maailmaliidu täiskogu, kus teiega nüüd osalesite? Luterliku maailmaliidu täiskogu on kõrgeim liidule juhtnööre antav organ mis koguneb kord kuue aasta tagant ja võtab siis vastu otsused, mis puudutavad maailmaliidu tegevust järgneval järgneval kuuel aastal. Ja täiskogu annab ka omakorda juhtnöörid valitavale maailmaliidu nõukogule, kes siis tegeleb otseselt konkreetsete küsimustega, on siis nii-öelda täidesaatev võim maailmaliidus. Missugused muutused järgmiseks kuueks aastaks, missugused olid teemad päevakorral? Täiskogu teema oli sedakorda maailma tervenemise eest ja nagu see temaga ütleb, keskenduti seekord väga palju erinevatele sotsiaalküsimustele võib-olla vähem ka bioloogilistele küsimustele, sest viimaste aastate ja tegelikult ka aastakümnete arengud maailmas näitavad, et sotsiaalne ebavõrdsus on, on järjest rohkem ja rohkem kasvamas. Elame maailmas, mis on nii mitmeski mõttes purunenud ja mis võib-olla vajab tervenemist või tervendamist, kleiti, et kirikud, luterlikud, kirikud peavad olema valmis tegema koostööd nii erinevate kirikute kui ka teiste religioonide esindajatega, kes esindavad samu väärtusi, anda oma panus selleks, et see maailm oleks meie kõigi jaoks parem paik elada. Väga teravalt oli üleval küsimus AIDS i pandeemiast, kuidas kirik saaks selle vastu võidelda eelkõige siis ka ennetustegevuse läbi samas ka siis ja järjest kasvav lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel. Et vaatamata suurtele jõupingutustele on ikkagi viimaste aastatega see lõhe järjest süvenenud ja väga vajalikuks peeti ka rääkida perekonnaväärtustest, me teame, et eriti just õhtumaises maailmas on arusaam perekonnast vägagi muutunud ja ka selles osas Peeti vajalikuks võtta vastu mõned otsused. Nii et sellised olid need teemad, millest seekord Kanadas räägidki. Kuivõrd puudutati ka praegu üsnagi päevakorral olevat teemat nagu seksuaalvähemused lääne kirikutes on see teema üsna aktiivselt üleval. Jah no niivõrd-kuivõrd ma olen, olen lugenud, et on, on seda maailmaliidu täiskogu temaatikat ka meie pressis käsitletud, on võib-olla seda teemat natuke ülevõimendatud? Otseselt täiskogu ei tegelenud seksuaalvähemuste küsimustega, pigem oli üleval teema üldse seksuaalsusest ja sellest, kuivõrd kirikus siiamaani ei ole selle küsimusega tegeletud. Pigem peeti vajalikuks alustada diskussiooni sellel teemal. Ja kuna ikkagi Aafrika ja Aasia kirikud on selles küsimuses eriarvamusel võib-olla mõnedest Euroopa kirikutest siis sellel assambleel nüüd mingisuguseid otsuseid homoseksuaalsuse küsimuses vastu ei võetud. Kuivõrd on näiteks Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule oluline see, mida nüüd luterliku maailmaliidu täiskogul otsustatakse, et kas luterlik kirik Eestis on sõltuv sellest, mis maailmatasemel otsustatakse? Seda tegelikult on ka luterliku maailmaliidu sees palju viimasel ajal arutatud, et mil määral siis maailmaliidu otsused on kohustavad liikmeskirikutele. Ja see on ka väga erinev, kuidas siis kirikud nendest maailmaliidu juhtnööridest juhinduvad. Ma leiame, et paljudki küsimus, et mis seal arutlusel olid, vajaksid tegelikult arutamist ka meie kirikusse ja võib-olla see, mis ka minule isiklikult sügavama mulje seal jättis, oli, kuivõrd eriilmeline ja kirev ikkagi see luterlik kirikute ühendus on ja seal ka korduvalt pandi täiskogu delegaatidele südamele, et, et siin me arutame ja otsustame mitte ainult neid küsimusi, mis võib-olla põletavad meie enda enda kontekstis meie ühiskonnas meie kirikus vaid me peame mõtlema laiemalt, globaalsemalt tundma ka solidaarsust oma vennast kirikutega, et nende probleemid on ka meie probleemid ja nende lahendamiseks peame ühiselt jõupingutusi tegema. Ja võib olla ka see, mida mina nagu õppisin ja mis oleks rakendatav ka Eesti kontekstis, on see, et meie kirikute ja koguduste liikmed peaksid õppima olema ühiskondlikult aktiivsemad, seisma oma põhimõtetelt ja astuma ka välja ühiskonna vähemkaitstud liikmete eest. Ja see võiks olla sõnuga kogu Eestimaa rahvale, kes tegelikult nii sageli loobub oma õigustest ja kohustustest rääkida kaasoma maa parema tuleviku küsimustes. Sest tihtipeale tunne ju on, et, et minu häält ei võeta kuulda. Kas võiks siis kokkuvõttes öelda, et tähelepanu on suunatud rohkem nüüd järgmisel kuuel aastal sotsiaalsetele küsimustele ja samas ka võib-olla sellisele oikumeenilise tegevusele? Põhimõtteliselt toetati koostööd teiste religioonide, ka? Üks luterliku maailmaliidu täiskogu otsuse peatükk rääkis multireligioossest, dialoogist ja koostööst, kus rõhutati just praktilise koostöötasandit, kus saavad kokku kõigi ühised huvid seista hea selle eest, et ühiskonnas oleks sotsiaalset ebavõrdsust, et oleks kuulda ka ta nende häält, kes on võib-olla mõnes suhtes ühiskonnas kõrvale tõrjutud ja need on need asjad, mis ühendavad meid ka eri religioonides. Aitäh teile selle ülevaate eest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi rektori assistent Kadri Lääs. Kirikuelu tänases saates rääkisime Euroopa Liidu ja kiriku suhetest ja mis võiks oodata Eesti kirikuid ja usumaastiku siis, kui me kuulume ühel hetkel Euroopa liitu ja saate teises pooles rääkisime luterliku maailmaliidu täiskogust, kus otsustatakse liikmeskirikute järgneva kuue aasta arengusuunad. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile kõike kaunist.