Tere kuulajatele rändaja stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna ja meie seiklused jätkuvad Itaalias, kus seekord hakkame tutvuma millegi tõeliselt plahvatus ohtlikuga, Euroopa kõrgeimad aktiivsed vulkaanid. Selline muretu uljas vilepillilugu on tegelikult üks Sitsiilia rahvaviis. Ja, ja Sitsiilias asub ka Euroopa suurim tegevvulkaan Etna. Ja see viis on moodi muretu. Nii nagu itaallased ka väljastpoolt vaadates meile sageli tunduvad. Aga samas, kui oled seal Sitsiilia elu nagu kasvõi lühiajaliselt oma silmaga näinud, näed juba väga selgesti, et tegelikult pole nende elu muretu sugugi. Aga see on see hoiak, mis neil väliselt lihtsalt on. Ja kui mõelda nüüd üldse selle peale, et kus Euroopas asuvad vulkaanid, siis see on väga huvitav, et nad asuvad kahes äärmises Euroopa servas. Üks on Põhja-Euroopa ehk Islandi saar ja teine on need Lõuna-Euroopa ja Itaalia ja Islandist. Me kõnelesime juba sinna oma Euroopa-reiside saadetes, aga Islandi vulkaanid on kahtlemata tegevad ja tugevad ja, ja võimsad ja Island on kõige tihedamalt tegevust kaanidega ala kogu Euroopas. Aga kõige kõrgemad tegevvulkaanid Euroopas asuvad siiski Itaalias. Ja kõige kõrgem nendest ongi Etna Etna juures. Me elasime siis kogu selle aja, kui me olime Sitsiilias ja kohe esimesel päeval, kui me sinna tulime, loomulikult kohe pilk läks sinna üles vulkaanikoonuse peale. Et kas sealt tuleb tossu või ei tule. Tuli küll. Ja see niisugune suits kui see oleks vabrikus hoidsis, siis ütleks, et viletsad filtrid. Et ta on niisugune natukene pruunikas. Aga kogu aeg seda, seda tuliselt koonuse otsast ja tuul viis selle väga kiiresti kuskile mäe taha eemale. Ja linnulennult oli nüüd see vulkaanikoonuse tipp meie elamispaigast umbes 25 kilomeetrit, nii et noh, et kui me asusime Vahemere ääres, siis ütleme, see vastaspool oligi ainult üks hiigelsuur vulkaanikoonus. Ja muidugi on see Etna olnud läbi aastatuhandete sealsetele elanikele, noh, niisugune tähtis maamärk ja ka mõistatus. Ja kui me rääkisime siin varemed, kuidas kreeka kolonistid tulid siia juba ligi 3000 aastat tagasi siis kreeklased olid ju antiika ja tõsised looduseuurijad ja nende jaoks oli see ka mõistatus. Teistpidi oli neil oma jumalate panteon ja oldi kindel, et selle Etna sees elab. Tule jumal, vulkaan et see tulejumala nimi vanast Kreekast ja Roomast selle järgi ongi need tulemäed maailmas oma nime saanud. Ja no see vulkaan oli tähtis jumal, tal oli isegi pühendatud pidustused kusagil augustikuus igal aastal ja ühtpidi peeti teda noh, niisuguseks ohtlikuks ja hävitavaks, aga teistpidi, et mõnikord aitab inimest, see tuli. Aga sealsamas kolooniates elas ka niisugusi, tõsiseid teadlasi ja see on üks omamoodi niisugune natukene must huumorilugu, kuidas seal elas ka üks tõsine looduse uurija sellel ajal. Ja tema nimi oli Emmbeedookles. 2500 aastat tagasi oli tema eriti huvitatud sellest, mismoodi see suitselt vulkaanist ikka välja tuleb ja mis asi see õieti on. Ja ta läks sinna vulkaanikoonuse tipp puu ja uuris seal väga järjekindlad seda kogu aeg, kuidas seda tossu sealt tuleb ja missugune see on, tegi igasuguseid katseid seal niisugune tõsine looduse uurija, ainult et 2500 aastat tagasi ja ta jõudis järeldusele, et, et need imelikud niuksed, pruunikad, pahvakad, mis sealt üles tulevad, on pooltahked. Tõenäoliselt need on nii kõvad, et kannavad ka inimest. Ja ta tegi mingisuguseid katseid seal, et seda kontrollida. Aga siis lõpuks ja see on muide ürikutes ikka ülitäpselt ära märgitud, et see oli aastal 433 enne meie arvamist võttis ta ette siis lõpliku katse iseenda peal ja heitis ennast sinna pilve peale, et proovida, kas ta siis jääb sinna püsima või ei jää. Aga noh, kukkus sinna põhjatusse kraatrisse ja rohkem temast mingeid teadaolevaid andmeid ei ole. Ja kreeklased arvasid, et küllap ta läks siis tule jumal vulkaani koju. Otsemaid. Hulljulge tegelane ja tõi ennast ohvriks. Omamoodi meie jaoks natukene naljakas, aga aga võib-olla ka mingis mõttes niisuguse vanakreeka mõtteviisi näide, et, et kuidas del tollel ajal mõeldi, et ühtpidi usuti paljusid jumalaid, teistpidi oldi väga niuksed, tõsised uurijad ja, ja ka ütleme loodusnähtuste üles märkijad ja juurdlejad selle kõige üle. Läksime muidugi meiegi vaatama seda, seda vulkaani, aga seal on niimoodi, et Etna vulkaani ümber on loodud Etna rahvuspark. Sest asi selles, et, et kogu see hiigelkoonus on säilinud suhteliselt looduslikuna ja, ja selle tõttu too on seal ka päris palju looduslikku maastikku ja see kõik on võetud kaitse all. Ja on teatud piir seal ülemiste kõige üleval koonuse otsas on siis kolm tegelikult kraatrit. Et seal sinna lähistele mine, on tegelikult ka lausa keelatud oma pead. Ja meie siis mõtlesime, et noh, et me läheme nii kaugele nagu omapead minna tohib. Ja, ja Tiia läksime, aga seal on suhteliselt tänapäeval lihtne, on mingisugused käänulised mägiteed lähed oma pisikese rendiautoga tasapisi ja seal allosas on erinevad metsad, aga kuskil kahe kilomeetri kõrgusel merepinnast kaob siis juba mets ära ja algavad lagedad alad. Ja seal on noh, selge, et noh, nihukese pideva vulkaanilise aktiivsuse märgid igal pool näha, see maapind on peaaegu elutud, on kaetud tuhaga vulkaanilist kivimitega sihukene, hallik, kad, hallikat värvi ja see koht, kus me siis kõndisime ja kust kõrgemale me ei läinud, sealt oli tegelikult sinna päris tihti Buvel, linnulennult kuus kilomeetrit. Mägedes tähendab vaatajat päevast minekut, kui, kui teed ka ei ole. Kõrgemale me ei läinud ja vaatasime sealt siis sedasama suitsu, sealt kraatrist tõusvat kogu aeg ja ja, ja seal meie ümber olid niisugused pisikesed kraatrid, need olid noh, paarikümnemeetrise läbimõõduga, niisugused tuhakoonust. Ja see on just Etnale iseloomulik, et mõnede pursete ajal ta hoopis tekitab uusi, neid nimetatakse parasiit kraatriteks sinna külgede peal ja sealt viskab siis tuka välja. Aga Etna on küll olnud läbi aegade väga aktiivne vulkaan, noh, ta on nüüd ka Euroopa kõrgeim, tegevvulkaan on üle kolme kilomeetri kõrge, et teised ei ole ligilähedastki sama kõrged. Ja, ja, ja läbi aegade on ta pursanud ja purskab ka tänapäeval. Ja, ja see on päris, ütleme viimaste aastakümnete jooksul võiks öelda, et ta on peaaegu pidevalt noh, mingil määral nagu podisenud seal vahel tugevamalt, vahel nõrgemalt ja huvitav, seesama koht, kust me just oma jalgsikäigu tegime, selle nimi oli la Provensana, seal oli olnud suusakeskus. Aga pool aastat enne seda, kui me seal olime käinud, oli üks vulkaanipurse nii kõvasti kahjustanud seda suusakeskust, et seda ei oldud enam korda tehtud. Ja kui me ära läksime, siis ma lugesin pärast nagu meediast Dise hoopiski minema sealt järjekordse purskega, inimohvreid oli siis ka ei olnud inimohvreid, et see on huvitav, et see Etna purskab kuidagi väga aktiivselt, aga samal ajal inimohvreid on suhteliselt vähe. Üks põhjus see, et kogu see hiigelkoonus on suhteliselt hõredalt asustatud ja teine põhjus, et sajandeid voolab see laeva võtteid pidi ja inimesed teavad seda, et kuidas ta voolab enam-vähem ja, ja noh, eks ole, ikkagi saatuse mäng ka, aga, aga on olnud umbes niimoodi, et ikkagi kuskil pool kilomeetrit kõige lähemalt külastanud laavavool ikkagi siis peatunud ja laava on tahkestunud, et niimoodi on see mäng tulega seal käinud ja lasena otseses mõttes mäng tulega just. Ja, ja samal ajal muidugi son võimas, et, et, et praegusel ajal ikkagi noh, eriti nüüd öisel ajal võib vaid ka näiteks eelmisel aastal 2008, eks ta oli niisugune ühtlane purse oli maikuust kuni novembrikuuni aga selline noh, suhteliselt tasane. Aga mis tähendas seda, et kui on kotine öö, siis vulkaani tipust eemalt vaadates on ikkagi täiesti niukene punane sihukene lõõm käib sealt ikkagi välja. Ja, ja läbi aegade on muidugi noh näiteks kord sel ajal veel, kui olid Puunia sõjad, siis oli sõõrakkuse linna kaitsjad, kreeklased piirasid, Kartaago lased ja sel ajal hakkas Etna eriti tugevalt purskama ja see hirmutas ikkagi Kartaago sõjaväe nii ära, et nad jätsid sõjakäigu poolel ja läksid minema. Nii et, et seal on niimoodi elatud aastatuhandeid selle selle Etna kõrval ja ja näiteks viimati olnud kuulnud ikka väga võimsat tule mängu 2002 2003. Sel ajal muide, filmiti parajasti Tähtede sõja kolmandat osa ja väga kiiresti reageerides suudeti tee nagu jäädvustada korralikult filmilindile kogu see purse ja panna pärast selle ulmefilmi sihukeste eriti efektsete osade sisse. Nii et ta nägi nii vapustav välja, et sobis oma erakorralisusega ulmesilmi, kuigi tegelikkus oli täiesti realistlik. Igapäevaelu. Just nimelt, et uskumatu, et meie planeedil lausa Euroopas on, on selline ulmeline kõik seal filmis. Nende kaadritega kujutati hoopis mingisugust teist planeeti kusagil kaugel kosmoses. Ja, ja tol ajal on tehtud ka kosmosevõtted ja sealt on näha, kuidas niisugune punakas suitsuvine lookleb üle Sitsiilia kuni Aafrika rannikuni välja. Sel ajal see 2002 2003. Nii et see on tõesti ikka väga-väga võimas jõud, mis seal tegutseb ja möllab selle kõige kõrgema vulkaani otsas. Ja kui jälle mõelda, et need, milline on ütleme, siis kõige aktiivse tegevvulkaan Euroopas siis see asub sealsamas Sitsiilia lähistel, ühel pisikesel saarel. Selle saare nimi on strumboli ja mina olen teda näinud ainult Sitsiilia rannikul. Ta on sealt mõnekümne kilomeetri kaugusel, niisugune keset merd kerkib selline koonus ja selle koonuse tipust tuulepiide valt orgaanilisi gaase. Ja praktiliselt igal öösel võib seal näha seda, kuidas seal üleval käib noh, sõna otseses mõttes ilutulestik. Ja nii on see olnud mäletamatuid aegu kogu aeg ühtlaselt podiseb seal, see on niisugune saar sellel saarel muide, elab ka mõnisada inimest. Ja sinna on võimalik ka teha Ki giidi saatel küll ainult selle vulkaani. Nii et seal seal on niivõrd ühtlane toimimine kogu aeg sellel hulkaanil, et sinna võib lausa serva peale natukene vaatama minna seda ja see on sinna muide pandud praegusel ajal veebikaamerad üles ja kes aga toksib internet sisse strumboli? See võib vaadata Ta noh, tänase päeva seisuga, kuidas seal parajasti lood on, tugitoolist tõusmata just nimelt nii et, et see, see, see on, see on, see on väga, väga imeline paik ja ja mina sinna jõudnud tookord, aga ma olen pannud sellel omal kõrva taha, et see oleks üks, üks tõeline niisugune looduse vägevuse näitaja kogu Euroopas, pass aga needsamad Etna ja strumboli, need ei ole ainsad vulkaanid, kui jälle vaadata, nagu suurema kaardi pealt moodustavad vulkaanide ahela, mis ulatub Sitsiiliast üle Itaalia mandriosa ja läheb Kreekasse välja. Aga see, kogu see kreekapoolne osa on viimastel aastasadadel olnud suhteliselt rahulik ja seal suuri purskeid pole olnud. Ja need kõige aktiivsemad vulkaanid on ikkagi Itaalia poolel. Ja nende põhjus on nüüd see ikka seesama, kui me rääkisime kunagi laamade liikumisest Islandi kandis, seal on siis niimoodi, et Ameerika laam ja Euraasia laam lähevad üksteisest lahku ja see punkt, see piir on täpselt Islandi keskeltläbi seal on põhjuseks, miks seal nii palju vulkaane on siis siin, Lõuna-Euroopas on põhjuseks see, et Aafrika laam tuleb ühelt poolt ja teisel pool on Euraasia laam ja nad omavahel põrkuvad kokku ja sealt tuleb see vulkaanide aheliku põhjus. Ja noh, kui nüüd mõelda selle peale, et milline on siis Mandri-Euroopa kõige aktiivsem suurem, vägevam kuulsam vulkaan, siis mingit kahtlust see on suur ja Vesuuvi juures käib igal aastal noh, üle miljoni inimese. Ja, ja ta on muidugi väga populaarne ja, ja igaüks, kes seal käib, nii nagu ka meie, kui me sinna läksime, et lausa kohustuslik on need siis enne seda saab, muidugi lähed Pompei varemetele. Ja sellele soovile on ikka mitmeid suuri patte hingel, see Pompei on neist vist suurim aastal 79. Ja ta on mõnes mõttes kõva see, et see oli ka inimlik katastroof, meeletu inimlik katastroof, mis toimus väga lühikese ajaga. Ja see, et, et see rooma linn jäi täies tükis tohutu too tuhakihi alla ja selle tõttu ta säilis tohutult üksikasjadeni meie päevini välja. Nii et tänasel päevalgi rahulikult vaadata kuidas nii palju aastaid tagasi linnas elu käis, kuidas seal elati? Nimelt, kui sa kõnnid seal Pompei tänavatel praegusel ajal kui sa vaatad näiteks, kas või kas need fresko sid ja neid maale seal seinte peal ja, ja neid kujusid ja, ja nad on, nad on, nad tunduvad umbes niimoodi, et, et noh, et, et alles eile olnud ja näiteks kõik need vahemeremaade antiikkunstijäänused, mis meil tänapäeval näha on selliste kirgaste värvidega mosaiik ja maale mina jale kusagil mujal näinud. Ma ei tea, kas ma mäletan õigesti kuidagi sinist värvi Vissel, päris armastati, meenub sinine ja punast päris kirgast oli. Ja niuksed, ühesõnaga nad on, nad on niivõrd, tunduvad niivõrd lähedased New York, noh sa saad nagu väga-väga otseselt takti nagu, nagu sellega ja ja selles mõttes on ta küll unikaalne koht, seal on ju see, mis ta väärtuslikuks teeb, on see, et, et kogu linn tervikuna on üksikasjadeni säilinud, seal on see peatänav ja seal on, et plid ja ja kui sa kõnnid näiteks mööda mingit tänavad, noh, meie mõistes kitsad, aga tolle aja mõistes ikka päris laiad, mis nad olid seal mingi peaaegu et viie meetri laiused kaetud ilusti kividega ja mõlemal pool tihedust ridades majade seinad ja ühe maja kohta, sa saad teada, et siin oli kõrts, siis sa saad teada, et siin oli mingi käsitöökoda. Siin oli mingisugune pood, siin oli üliku elamu, et nad on nii käegakatsutavad seal, et noh, et kuidas see elu seal täpselt käis. 1930 aastat tagasi, eks ole. Ja seda võib-olla teatakse vähem, et, et tegelikult andis ka Vesuv hoiaku. Ja see oli aastal 62, ehk siis 17 aastat enne seda lõplikku katastroofi toimus maavärin. Ja sel ajal see õitsev ja väga uhke ülikute linn sai tõsiselt kannatada ja järgmise 17 aasta jooksul kõiki hooneid ei jõutudki korda teha. Aga vahetult enne seda katastroofilist purset ei olnud maavärinat. Ei, siis olid mingid väiksemad asjad ja oli, oli väiksemaid maavärinaid küll aga see, mis linna noh, ikka tõsiselt nagu rivist välja viis, oli 17 aastat enne seda, aga seda taastati suurelt jaolt aga kõike jõutud. Ja siis tulid need saatuslikud päevad ja selle katastroofi kohta on muidugi Rooma kirjalikes allikates üsna üksikasjalikke andmeid. Ja kõige traagilisem oli võib-olla see, et Roomas oli ju teadlasi ja oli loodusteadlasi ja mõnes asjas olid nad jõudnud isegi väga kaugele oma järeldustega. Aga neil puudust igasugune loodusteaduslik käsitlus vulkaanide kohta praegusel ajal öeldakse, et neil oli küll see tulejumal vulkaan, aga neil puudus näiteks ka nende tulemägede kohta omaette sõna. Neil puudus igasugune seletus selle kohta, et kuidas see võib purskama hakata, mis asised välja tuleb ja kuidas see inimesele mõjub ja nii edasi. Ja nüüd, kui see purse toimus, siis, siis jällegi noh, ma mõtlen kuidagi ausalt öeldes niisuguse aukartus tundega ühe Rooma tolle aja niukse auväärsema loodusteadlase peale, see oli Plinius vanem. Ta oli siis parajasti 56 aastane mees ja ta oli juhtumisi sealkandis. Arvas, et ta peab minema otse sinna katastroofipiirkonda ja kaks põhjust, esiteks see, et, et teha loodusteaduslikke vaatlusi ja teiseks see, et inimesed on hädas. Ta oli muuseas ka üks laevastiku ülemjuhataja ja tema alluvuses olevate laevadega, siis nad läksid sinna lähedale Pompei lähedale. Et päästa inimesi. Ja huvitav on see, et praegu Pompei asub ju merest kaugel, aga tol ajal asus ta mere kaldal. Ja sealt voolas läbi üks jõgi, see, see vulkaanipurse muutis maastiku täielikult pärast, kuid siis Plinius vanem oma meestega tuli maale ja nad päästsid sealt inimesi, tõid laevade peale ja seal on nihukeseid, üksikasjalikke kirjeldusi sellest, et kuidas nad kõndisid, neil olid muidugi kiivrid peas, aga kiivri peal oli kinnitatud padi. Et nende kuumade kivide löökidest natukene ennast kaitsta. Neil olid käes õlilambid, sest päevasel ajal oli nii pime, et ilma lambita midagi ei näinud. Aga üldiselt oli see muidugi väga-väga surmaga mängimine ja ega nad täpselt ei teadnud ka, kuidas see kõik mõjub. Ja mõned tema mehed surid ja ta ise Kasuris seal ja selle üle vaieldakse tänapäevani, et kas need olid need siis need vulkaanilise gaasid, tuhk või vanamees ikkagi 56 aastat, et, et võib-olla oli tal hoopis südameatakk, aga igal juhul ta suri sealsamas kohapeal. Ja kõike seda on kirjeldanud Plinius, noorem Plinius vanem oli Plinius, Noorema onu ja Plinius, noorem oli ka sealsamas kandis, aga kuskil juba ohutus kauguses, mõnekümne kilomeetri kaugusel. Ja ta on kirjeldanud siis ülitäpselt seda, mida ta nägi ja näiteks võrdleb seda soovi tipust tulevat juga nagu hiigelsuure piinia tüvega mis ulatub kümnete kilomeetrite kõrgusele taevasse ja sealt siis nagu nagu suur vihmavari või midagi taolist siis piinia võra nagu igas suunas levisse tuhk siis laiali. Et, et see oli, see oli midagi vapustavat ja selle tulemusel tegelikult sisuliselt lendas suu õhku. Enne seda oli ta koonus olnud täiesti niisugune ühtlaselt, et korrapärane ja terav. Aga nüüd see ülemine kupliosa purunes täielikult ja selle sisse tekkis uus kraatri koonus. Nii nagu ta tänapäeval ongi. Ja muidugi see, et kõik see roomaaegne linn sellisena säilis, selle põhjus oli see, et Pompei asukoht oli palju sajandeid täiesti teadmata. Alles kuskil 1000 seitsmesajandatel aastatel hakati esimest korda nagu kahtlustama, et siin võib see olla ja praegu on sealt välja kaevatud mitte kogu linn, vaid kaks kolmandik, üks kolmandik on veel välja kaevama. Ja noh, kahtlemata on ta teadlastele lõputu tööpõld ja täiesti unikaalne paik. Aga no läksime meiegi ikka sinna Vesuuvi otsa, nii nagu ta tänapäeval on. Ja praegusel ajal muidugi. Meie soov on nagu noh, ikka turistipaiku, sinna minnakse lausa bussidega sõidetakse sellest välimisest kraatri vallist üle ja siis selle sisemise kuuema kraatri koonuse juurest, sealt siis tehakse jalgsikäik üles tippu välja. Soovi kõrgus on kell 1,3 kilomeetrit merepinnast. Nii et sealt lõpusse kõndimine see ei ole kuigi vaevaline. Ja see resuv tervitab taltsaya lepliku naeratusega kõiki turist. See on kusjuures ei võiks arvatagi, mis ta kunagi kordan. Nojah, kui sa seal kõnnid ja vaatad muidugi kahtlustavalt sinna tipu poole kogu aeg, siis erinevalt etnost mingit selget suitsu ei tule. Paistab täitsa nagu uinunud ja tohutud nagu sipelgate voorid, nagu kulgevad mööda seda siks aktilist, teed sinna, see seda vulkaanikoonust mööda üles, vulkaanikoonus täiesti surnud, täiesti hall, tan kaetud paksu tuhakihiga ja kõik on petlik. No selles mõttes petlik, et, et ta on surnud, jah. Aga, aga pidi muidugi kui sa oled vulkaanide käinud, et sa vaatad, et, et siin pole üldse elu. Et, et siis võid ka arvata, et noh, et, et see väga kohutavalt ammu ei saanud olla, kui see viimane tuksi ja tekkis muide soov on selline huvitav kaaneta, aeg-ajalt tundub täiesti surnud olevat, tegelikult ta ei ole ja siis aeg-ajalt käivad niuksed, kui ütleks inimese kohtades niuksed, koleerilised ootal peal. Ta korraga niimoodi meeletult vihastab ja hakkab tegutsema ja viimane suur vihastamine oli tal aastal 1944. See oli sel ajal, kui kes teine maailmasõda ja liitlasväed olid parajasti seal Itaalias sees ja järsku ühesõnaga keset ägedat sõjategevust võttis vulkaan kätte ja osales nagu selles sõjas seal isegi hulga Ameerika pommitajaid said nagu kannatada selle tõttu ja inimesed ka ja külad ja see ei olnud küll võrreldav selle kunagise Pompei hävingupurske, aga, aga ta oli ikka väga tõsine tõsine purse. Ei tea, kuidas Pompei aegadel oli, aga sõja tingimustes, eks seal vist võis ju äkki midagi ikkagi olla, mis seda atmosfääri kuidagi muutis ja ja teda inspireeris või. Mina mõtleks küll hoopis sedamoodi, nagu islandlased mõtlevad oma vulkaan nendest ma olen seal nendega rääkinud. Et pigem ta nagu noh, siis käsitleme vulkaani juba tõesti nagu elava olendina. Inimpinged lähevad väga suureks, islandlased arvavad muide niimoodi siis vulkaanid sellele reageerivad. Aa, see on isegi natukene nagu müstilisema kui see, mis mina julgesin öelda, et siiski atmosfääris mingid muudatused toimuvad, kui seal tegelikult ütleme vulkaani. Purske põhjused peituvad sügaval maapõues. Sellesama veesoovi puhul on näiteks teada Tase lõõr mis ulatub siis sinna juba sinna maakoore sisemusse. Et see on hästi keerulise ehitusega ja sinna koguneb lihtsalt meeletu pinge sisse, ilma et see ülevalt välja paistaks. Siis ta kuidagimoodi nagu sulgub, seal koguneb ja läheb nii-öelda kramp pesa. Ja need põhjused on kusagil kümnete kilomeetrite sügavusel maa sisemuses. Et sõjategevus ei peaks seda mõjutama. Maa müdiseb, kui sõja tegemas käin ma maapealne. Ta ei mõjuta, seda mõjutab väga sügaval maapõues olev loodus. Ja pärast seda on ta üsna magana olnud ja, ja, ja näiteks praegu kui me seal kõndida on üsna vastik, sellepärast et seal on tuul, vulkaani ulatub palju kõrgemale ümbritsevast maastikust. Ja see tuul kisub seda tolmu ja seda tuhka kogu aeg üles sulle ja peksab sulle näkku ja ja nii edasi. Aga kui sa päris seal üleval kõnnid, seal on koguni niisugune rada mööda seda vulkaaniserva, sa võid sealt alla vaadata, seal on küll niuksed, piirdetarad ehitatud, aga ikkagi vaatad alla. Sa näed, et no muidugi kohutavalt sügavat auku tehes meenutab siiski millegipärast ilmselt oma kogemuste järgi mingisugust jube suurt karjääripost on kaevandatud midagi välja, et läbimõõt silma järgi ikka tubli pool kilomeetrit. Meeletult suur sügavus, no vähemalt üks, 200 meetrit. Aga seal põhjas on ka samasugune niukene, sihukene, ühtlane kivimite ja tuha mass. Kõik on niisugune ühtlane, surnud mass ümberringi ilmetu. Aga sa näed, et need servad kõige ülemisest äärest nad ikkagi suitsevad kogu aeg kogu aeg sealt midagi tuleb vaikselt. Ja kui sa siis vaatad sealt jälle nagu alla siis sa näed, et, et igal pool ümber selle Vesuuvi on küla külas kinni. See on ikka tohutult tiheasustus, mis seal ümber on. Sellega on selline asi, et vahepeal, nagu öeldud 1930 aastat möödunud maailm on arenenud, inimesed on arenenud, teadus on arenenud oli siis Pompei aegadel kuidas oli, aga mis paneb tänasel päeval inimesi elama, nagu öeldakse, põrgukatlaveerel. Ja see on olnud niimoodi, et kõigil aegadel läbi ajaloo seal Vesuuvi ümber on, on jäädvustatud see üks ja sama inimlik käitumine. Et kui soov korra tekitab katastroofi, siis möödub noh, paar-kolm aastakümmet ja kõik kardavad seda ja ei lähe sinna lähedale. Ja siis tasapisi hakkab keegi kolima lähemale, keegi leiab, et seal saab kasvatada viinamarjaseal saab kasutada oliivi ja umbes 100 aastat pärast vulkaanipurset on läbi ajalooinimene trüginud, no nii selle Vesuuvi külje alla, kui üldse võimalik, ninapidi vastu kohe lausa pidi vastu. Mõnedel aegadel ajaloos on ehitatud ka viinamarjaaiad rajatud lausa sinna vulkaanikoonuse servade peale. Sest nagu kasvab ka mingil määral paremini ja kui on teistsugune pinnas Kui sa, see iseenesest see vulkaaniline pinnas võib-olla isegi isegi väga viljaks, kui seal on piisavalt niiskust, nii et selles mõttes saab kasvatada. Ja kui võrrelda nüüd selle ajaga, kui oli Pompei ja tõesti ei teadnud ka parimad teadlased, mis asi on vulkaan siis noh, praegu tänapäeval ikka midagi teatakse ja midagi on ka otsustatud, nii et tegelikult on olemas Itaalia valitsusel selline päästeplaan. Mis saab, kui hakkab purskama Vesuv seal ümber selle lähistel ütleme, Naapoli lingi asub sealt ju alles paari-kolmekümne kilomeetri kaugusel ja et seal on tiheasustus, seal elab kolm miljonit inimest seal lähistel, täiesti õudne ja, ja nüüd on siis selle päästeplaanis on siis niimoodi. On eraldatud nisugune, punane tsoon, nimetatud punane tsoon, mis on tõeliselt ohtlik ja seal elab praegu 600000 inimest ja vot nende 600000 inimese päästmiseks on olemas üksikasjalik plaan, et kahe nädala jooksul nad evakueeritakse. No aga kui see asi purskab sisse, toimub sekundite jooksul Mis seal juhtuma hakkab, see on looduskatastroof etteaimamatu ja tõesti, tegelikult ei tea mitte keegi seda täpselt. Ja on olnud ka näiteks valehäireid, 1984 oli, siis hakkas KV suu tegema nihukest nägu, et nüüd läheb lahti ja siis evakueeriti sealt kümneid tuhandeid inimesi. Aga midagi ei juhtunud. Et väga tihti võib juhtuda ka see, et, et tegelikult lihtsalt natukene hoiatab, aga ei juhtu midagi. No ja tänapäeval osatakse neid märke, mis eelnevad paremini lugeda, eks ole. Ja see pilk on seal kogu aeg peal ja seda jälgitakse, aga ometi takse Vesuuvi üheks maailma kõige ohtlikumaks hulkaaniks ja sellel on kaks põhjust, üks on see, et seal ümber on erakordselt tiheasustus ja teine see, et Vesuuvi käitumist on ka tänapäeva vahenditega väga raske ennustada. Ta on just sedasorti vulkaan noh näiteks erinevalt etnost, et ta on nagu täitsa vagane, salakaval teine jah, aga ta on täiesti elus täiesti aktiivne täiesti toimiv, kõige aktiivsem suur vulkaan kogu Euroopa mandriosas, see on kindel. Ja samas muidugi, kui mõelda, siis selle peale, et, et miks seal siis nii lähedal elatakse, siis siis natukene mõtled ka selle peale, et aga võib-olla, et sellepärast Itaalia itaallase käitumiskommete hulka ka kuulub. Niisugune päev korraga, päev korraga, aga naeratame, oleme rõõmsad. Täna elame ja oleme muretud ja samamoodi tegelikult kõlab kase, Sitsiilia vilepillilugu. Mida siia lõppu kuulan. Seesugune oli siis tänane saade Itaalia ja ka Euroopa kahest suurimast vulkaanist Etnast ja, või soovist ja mis muud, kui soovime, siis neile, kes seal vulkaani vahetus läheduses elavad, niivõrd kui see on võimalik ikka turvalist elu edasi ja millest tuleb jutt. Järgmises saates uurime Sitsiilia loodust, metsi ja puid. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.