Tere päevast, taas on aeg uurida kirikuelu teemasid. Evangeeliumi kristlased ja baptistide kutsusid koguduse liikmeid palvetama Euroopa Liiduga ühinemise pärast. Räägime, milliste mõtetega on see pöördumine kokku seatud. Rukkimaarjapäeval tähistas Tartu Maarja kogudus kiriku nimepäev päeva ja korraldas konverentsi. Elav kirik teeb ülevaate sellestki kirikukonverentsist. Ja lõpuks üks pidulik sündmus Viimsi vabakogudus tähistab täna aastapäeva. Küsime, kuidas köidab kogudus inimesi ühes Eesti rikkamas elurajoonis. Mina olen saate autor Meelis Süld kiriku. Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide, Koguduste Liidu vanematekogu Euroopa Liidu teemat ja eelseisvaid valimisi puudutava pöördumise koguduse liikmete poole. Ja see algab salmiga piiblist apostlite tegude raamatust. Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile andnud ette määratud head ja nende asukohtade piirid. Et nad otsiksid jumalat. Kallid kaaskristlased, meie rahva ees on keeruline valik Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses. Nii Euroopa Liitu, pooldavaid kui ka eitavaid seisukohti. Osa neist on põhjendatud, osa propagandistlik, kui iseloomuga. Paljud probleemid ja küsimused on tehnilist või poliitilist laadi aga vaimulikud ning moraalsed olukorra keerukust arvestades on põhjendatud otsuse tegemine raske. Sellepärast kutsume ühes palvetama ja paastuma, sest rahvaste saatus on jumala kätes meile kinkinud vabaduse. Tema tunneb meie tuleviku sama väär, kui on loota rikkusele ja turvalisusele kujuneva Euroopa liidu raames on siduda oma rahva tulevikulootused iseka ning Jonjaka rahvusriiklusega. Samad võimalused sisaldavad ohte ja teadmatust. Kristus on kogu maailma issand ning meie kristlastena oleme kutsutud kuulutama evangeeliumi kõigile rahvastele nii Eestimaa kui kogu Euroopas. Euroopa vajab koguduse eestpalvet ja kristlike väärtuste eest seismist. Sellepärast, kallid kaaskristlased meie maale ja rahvale, nii otsustavale rajal seisad tugem jumala ees, otsige tema palet, usaldage mind tema kätesse. Langetage siis oma otsus, mis austab tema nime. Sellise pöördumise pani kokku Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu vanematekogu. Võtsin telefonikõne Kärdla baptisti koguduse pastorile Erki Tammele kes kuulub vanematekogusse ning küsisin, milline on kogudusesisene arutelu Euroopa Liiduga ühinemise teemal. EKB Liidu listis on olnud mõningaid selliseid arvamusavaldusi ja väitlusi ametlikul tasandil. Sellist diskussiooni ei ole algatatud ja siin on ka omad põhjused asuda. Peamine on see, et protestid on kogu aeg sellel seisukohal algselt juba, et riik ja kirik on teineteisest lahutatud ja kirik institutsioonina ei peaks poliitikasse sekkuma. Ja loomulikult ootab ka, et riik tagaks talle võimaluse ja vabaduse oma usku tunnistada. Et sellepärast ei ole neid ka EKB Liit, et väga suurt initsiatiivi üles näidanud. Ja nüüd see avaldus, millest oli juttu, see tekkis mõneti kaassotsiaalsest survest. Meie aastakonverentsil. Seal tõusid üles nii mitmedki inimesed, kes ütlesid, kas meie ei peaks võtma seisukohta, on kahtlemata usklikega. Ta tahab, et kogudusena koguduste liiduna kirikuna peaksime võtma selgema seisukohaga Euroopa Liidu küsimuses, aga juba enne mainitud põhjustel me ei ole seda teinud ja ka see üleskutse on siis pigem jah inimestele suunatud, et nad kaaluksid iseenese sees läbi ühe- või teistsuguse otsuse. Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu vanematekogu liige ERKI TAMM missuguseid poolt ja vastuargument on, on nendestki võib-olla eravestlustes ja vaimulike omavahelistes kõnelustes välja toodud Euroopa liidu poolt ja vastu, miks karta ta seda Euroopa Liiduga liitumist, miks võiks minna Euroopa Liitu? Ühest küljest mulle tundub, et see temaatika on üle vaimses tatud et Euroopa Liidust mingisugune selline vaimne dimensioon ja ka samuti Eesti iseseisvusest on tehtud midagi, midagi täiesti jumalikku erakordset, mis kahtlemata ta meile kui rahvale on, et siin kohati on nagu segi nii vaimsed ootused ja teisest küljest ka majanduslikud olen lugenud mitmesuguseid bukleta, mida ka mulle on jagatud, põhiliselt siis euro vastased siis seal on nii vaimulikud kui poliitilised, sellised argumendid üksteisega väga tihedalt läbipõimunud ja segunenud, aga nüüd kui ütelda neid poolt ja vastu art, siis minu meelest Euroopa Liidu tekkepõhjus juba on kahtlemata meile kui kristlastele. Äärmiselt sümpaatne. Sellepärast et nüüd, kui Euroopas on olnud üle viie, lavastame suuremal jaol-Euroopast üle 50 aasta rahu. See on väga pikk aeg. Rahuaeg Euroopa ajalugu silmas pidades. Ja kui uus testament, staap, rahu, püüdluse väga kõhkle inimestevahelistes suhetes, siis minu meelest see on, millest peab lugu pidama see neuroopal Algne tekkepõhjusi. Et juba see kahtlemata, mida näen positiivsena, on see ju, kui meie 50 aastat siin Eestis olime täiesti noh, meilt oli võetud sellised traditsioonilised inimõigused ja vabadused, siis pidu inimestele võimaldati nii oma kodanike kui ka üldisi, sealhulgas ka usuvabadust. Nii et, et kui meil siin korjati biitleid käest ja takistati vaimuliku kirjanduse levikut, siis me vaatasime nagu suure sümpaatiaga ja kadedusega, kas või Soome, kust meile toodi piibleid. Ja ma ei näe nagu põhjust, miks Euroopa liidus peaks see muutuma, et ma usun, et Euroopa liidus tagatakse, garanteeritakse kõigile kristlastele usuvabadus ja oma usu tunnistamine. Et kristlastele muret teinud, ma saan aru, mitmed sellised globaalsemad nähtused näiteks mida sageli tuuakse ette siis ütleme, üks asi, homoseksualismi soosimine või, või lubamine homoseksuaal, et siis abielude, nii nende registreerimine kui siin on ka juttu olnud laste saamise võimalusest, kasvatamise võimalustest ja nii edasi. Aga minu meelest siin ei ole mitte probleeme Euroopa liidus samahästi testi vastavad organisatsioonid, on nad algatada seaduseelnõusid ilmalikustum tagajärg, kahtlemata Euroopa Liidu riikide eesotsas ka palju ilmalik impli, kes kristlikke väärtusi osaliselt ainult aktsepteerivad. Ja probleem on ju selle, meie riikide rahva on suuresti valik. Ja loomulikult nemad valivad omale ka ilmalikud juhid, sellised nagu nemad on. Ühest küljest meil on usulised taotlused ja siin ma ei näe nagu probleemi, et Euroopa liit paga kristlastele usuvabaduse. Ja küsimus on, et kas me oleme võimelised ja suutelised oma usku tunnistama armastusega niimoodi, et võita ära neid probleeme ja me ei peaks mitte niivõrd võitlema süsteemide vastu riiklike süsteemide vastu, vaid vaid me peaksime oma oma silmad rohkem nähtustele, vaesusele, sotsiaalsetele probleemidele, ka nimetatud probleemidele, mida käsitlesin ennem, et me peaksime rohkem nendega tegelema ja, ja ütleme, kirikuna olema siis võimelised ka ühiskonnast oma häält kuuldavale tooma, et nende probleemidega võidelda. Aitäh selle ülevaate eest Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu vanematekogu liige Erki Tamm. Aga see, kui päikse Muule TÜ või ka see mees kõrva. Saage. See. Elude Elva. Kõik su töö on hästi tehtud tunni Sto vaada. Leed toon edki ta seeninud Me. Soodne, et sa ja voorud kõnnumaad, vetevool see la. See vaat. Laulge kaasa. Taevas, mees. Armee nüüd eks me, no eks ikka laude, skin Vassangus võidu poole laastu. Seega. Kirikuelu reedel tähistas Tartu Maarja kogudus nimepäeva, nimelt reedel oli rukkimaarjapäev ja telefonil on Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm sellel rukkimaarjapäeval ja koguduse nimepäeval te korraldasite ühe konverentsi teemal elav kirik aga enne mõne sõnaga rukkimaarjapäevast, mida kirik selle tähtpäevaga meeles peab, mida see kirikukalendris tähistab? Maakeeli ta on maarjasurmapäev või tegelikult risti inimmeenutame inimese surma, kui tema elu võidupäevad on oma teekäigul ja otsingutel võitlustel jõudnud sihile. Et on ilus ütelda, et see on Maarja uinumispüha ja ta on üks üks paljudest maarjapäevadest, mida ka meie kalendrisse tunneme. Aga meie kogudus on, on just selle rukkimaarjapäeva järgi nime saanud. Konverents elav kirik, missugused on need teemad, mis teil reedesel konverentsipäeval arutlusel olid, mis on kogudusele oluline praegusel hetkel? Seda konverentsi ette valmistades arutasime just, et, et kui me nüüd ka tegutseme Maarja kiriku taastamise nimel, et ka kirikuhoone teemat üleval hoida et siis siis ka seda oma konverentsi kaasata, aga mitte rääkida nüüd konkreetse kiriku ajaloost või tema arhitektuurist aga ka nii perspektiivitundega rääkida, et mida me ka selles kirikuhoones sees näeme, hindame ja ja tahame näha mitte ainult Maarja kirikus, aga, aga kristlastena küllap ikka esitame seda küsimust endale, et kuidas kirik on nähtav, mille kaudu. Ja konverentsil olen ma siin just ka kahte aspekti puudutanud, eks oli just nimelt ka kirikuarhitektuur, selle sõnum inimestele ja muusika vaimulik muusika kristliku sõnumi kandjana. Ja muidugi siis kolmas ettekanne oli, oli meil peaminister Juhan Partsilt, kes test aspekti käsitles seda, mida riik ühiskond ootab kirikult, kuidas kirik on nähtav ühiskonna riigi tasandil. Et oma ettekande teemaks oligi kirik keset riiki. Kui Tartu Maarja kogudus soovib tagasi oma endist pühakoda, mis on siis kasutusel praegu Eesti põllumajandusülikooli võimlana, siis kui kaugele see protsess on, millal võiks oodata, et kirik jõuab taas koguduse kätte? Seda ei, ei oska ega, ega taha hakata ennustama, aga selle nimel me töötame, oleme üle 10 aasta tegutsenud, aga neil on, on see lootus püsinud ka siis, kui kõik uksed on, on kinni pandud, siis on ikkagi see tahtmine ja arvamine olnud, et kuskil leidub uus uks või aken, kust sisse vaadata ja ja ma arvan, et ka tänane ühiskond on paljuski teine kui mõni aasta tagasi. Ja. Ma arvan, et, et see mõte, et praeguses võimlas võiks saada taastatud kirikuhoone on igati mõistetud arusaamine väga mitmete institutsioonide sees. Mis on kõige suuremad takistused, miks ei ole veel see kirikuhoone Tartu Maarja koguduse käes? Eks siin on palju asju. Ma ei ütlekski, et, et need takistused võib-olla takistused on aastate tagant, et, et on, on võib-olla mööda räägitud või, või ka üksteise vastu tegutsetud üksteise kiuste tegutsetud. Ma arvan, et need ajad on ümber. Kui ka peaminister Juhan Parts reedel pidas ettekandeid kirik keset riiki, siis teie kui koguduse õpetaja Peeter Paenurm, mis teile jäi sellest ettekandest meelde, mida olulist võiks meelde jätta? Mind puudutas väga see, et aga nimetas asju, mida peaks nagu kirika arvestama. Sageli räägime riigiga diskussioonis, et mida riik peaks kirikule andma ja tegema, aga on väga hea, kui millisel tasandil öeldakse, mida valitsus, mida riigijuhtide esindus kirikult ootab, et ühiskond võiks olla tervem ja ja me võiksime edasi liikuda. Üks asi kindlasti, mida Juhan Parts nimetas, et kirik võiks ka teistel mittetulundusühingutega rohkem koostööd teha ja ka ennast nendes struktuurides selgemalt välja näidata, mida, mida kirik suudab. Aitäh Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm. Loodame siis, et Tartu Maarja kogudus areneb edasi, on abiks riigile ja et ka ühel hetkel saate jumalateenistusi pidada sealsamas ajaloolises Tartu Maarja kirikus. Täna tähistab Viimsi vabakogudus oma aastapäeva ja olen stuudiosse kutsunud Viimsi vabadust põrsa pastori Indrek luide. Missuguseid lugusid räägitakse koguduse alguse kohta täna siis täitub 79 aastat Viimsi vabakoguduse algusest. Lugusid on palju, sest Viimsi vaba, kus nagu kaluriküla kogudus ja tõesti nüüd 79 täitub 80., hakkame käima ja alguses sai käidud Viimsi koolimajas koos just selline vaba koguslike hulk rahvast, kes seal oli ja ja hiljem, kui rahast hakkas juurde tulema ja inimesed leidsid Jeesuse Kristuse isikliku päästjana, siis hakati leidma võimalust oma maja ehitamiseks. Kalurimehed panid, neil olid ka põllumaad, need ja metsa, siis nad ise otsisid põllud välja, jah, ja, ja metsad välja ja vist kuskilt, kas Aegna saare pealt, kust ta on pärit selle esimese palvela materjal läbi mere, siis toodi kohale küll hiljem kuskil 65 aastat tagasi alustati sellega ja nüüd on siis see kogudus siis olnud selle koha peal kogu aeg vahepeal 150 aastane periood, mis oli Eesti rahvale suhteliselt raske, siis nõukogude võim tahtis Sära, võta palvemaja. Nüüd Evaltimas, kes sel ajal oli pastoriks põhiliselt sel ajal nägi üsna kurja vaeva ja kõvasti kogudus palvetas nii, et see paik säilis, nii et selles mõttes oleme üsna elanikud ajaloo üle ja vaatame helgesse tulevikku ka. Kogudus sai siiski veel tegutseda siis ka nõukogude perioodil. Olgugi et igal pool olid nagu need piiri tuubad ka ees, aga siis kes sa oled koguduse liikme, need kuidagi said ilusti kohale, aga kõik ülejäänud külalised, need pidid otsima küll neid radu, mis läbi metsa tulid, nii et oli ka hetki, kus koos käis ja siis oli piirivalve, piiras maja ümber ja ja tegi haaranguid. Selliseid juhtumisi on seal üsna palju. Minevikust räägitakse, milline on koguduse elu tänapäeval. Me vaatame, kes on meie ümber ja Viimsi on muutunud kahtlaselt Eesti vabariigi kõige rikkamaks piirkonnaks ja ilmselt sinna praegu suunduvad teatas meeskond, kellel on majanduslik jõukus ja heaolu. Ja praegu sellisena me näeme ka meie koguduse eesmärki, et me tahaksime just neid ka saavutada ja anda sellele rikkusele juurde veel see ülim rikkus. Ja Viimsi vald kasvab umbes 1000 2000 inimest aastas siis selle järgi me tahaksime oma tööd kujundada ja kogudus enam on praegu niiviisi, et, et noorte see on üsna selline aktiivne ja nad mõtlevad ka igasuguseid huvitavaid tegevusi välja, mis ei ole nagu võib-olla Eesti kiriku ajaloos parematel aegadel olnud kas või näiteks möödasõitvate autode akende pesemine või siis mis oli nüüd suvel Viimsi tort, kakstuhatkolm, kus me tegime ettepaneku Viimsi valla perenaistele, see ei tähenda ainult naisi, vaid mehad tooksid oma parimad tordid. Žürii hindas ja, ja vot selliseid asju. Ja peale selle muidugi, mis on kogudusele esmatähtis piiblitunnid alfa kursused ja, ja nüüd uute projektidena, mis me tahaksime sügisest alustada, on, on puhkpilliorkestri rajamine, nii et see on minu eluuneks unistustest jätkuvalt ja praegu on juba kogunenud teatud hulk kui pillimehi. Aga olen saanud ka Pille, siit olen tellinud Saksamaalt ja Soomest igast poolt, et Pille ise jaksa osta neid. Aga mitmed projektid on just niiviisi arenevas. Püüate luua sidemeid kohaliku rahvaga rohkem tutvust teha? Jah, just nimelt ja, ja nägema, et tegelikult kirik ei ole mingisugune koht, kus peab tulema siis, kui olete ära vaevatud ja koormatud ja midagi teha pole, vaid vastupidi, ma arvan, et et kui me midagi väga hästi teeme, siis koguduse kirik ja jumal, kes Kristus annab nüüd selle kvaliteedi osta sinna juurde veel. Ja nii, ma arvan, et praegu selline südamemõte on, et seda ma ei ole julgenud väga palju kõvasti peale välja öelda, et oleks nagu kristlik draamarühm ehk kristlik draamastuudio meie koguduse kaudu ka meil on mõningaid väljaõppinud isikud, kes seda võiks teha ja ja juba noored vaiksed teevad aga kvaliteediliselt seda asja toimetada, et see võiks olla, sest meie Viimsi keskkoolis on ju selline nii-öelda draamakallakuga just ja seal õpetatakse hästi rääkima ja olema julged, kui sa räägid ja, ja see annab nagu soodsa võimalusega kogudusel sedasama asja kasutada. Aga mis on huvitav on see, et on meil kogu see, ma arvan, et üsna heal tasemel gospelkoor ma olen sellest isegi nagu vaimustatud, ta laulab hästi ja, ja praegu ootamas tegelikult, et ka meie koguduse parempoolne seltskond oleme ootamas, et ka keskealiste vanadepoolne seltskond võtaks kätte ja hakkaks laulma ja moodustas ka sellise muusikalise kollektiivi. Ja kuna me oleme teinud sellise ettepaneku, et, et mitte ainult koguduse liikmed ei saa meie gospelkooris laulda, vaid ka kõike huvitatud gospelkoorist või gospel laulust, kõik on tere tulemast. Et kui me sügisel alustame üldiselt kuskil, siis Me oleme ootamas kõiki, kui Viimsisse kerkib uusi ja kauneid maju ja rikkamad inimesed soetavad elamisi sinna, siis kas on ka kogudusepildis näha? Tuleb juurde inimesi, neid inimesi, kes siis on äsja kolinud Viimsisse, see protsess on selline, tihtipeale kogudus käib nagu taga. Ja mehed õieti tegeleme praegu sellega, et me teadvustame teatud ürituste läbi koguduse olemasolu selles piirkonnas ja, ja nüüd kui autode järgi vaadata, kes meil on ilus parkimisplats ka siis tõepoolest no ongi ilusad autod ainult tegelikult viimasel ajal ega muid ei olegi. Ja tõepoolest, inimesed on seisatanud kiriku juures, kuna minu eesmärk on, et meie kirik peab olema üks ilusamaid selliseid tooriume piirkonnas. Ma olen tahtnud, et meie meil oleks väga palju lilli ümberringi ja kaunis ja nii edasi, siis nüüd on inimesed on avastanud, et see on väga ilus koht lausa peatanud ja käinud kirikut nagu imetlemas. Aga üks asi on see hoone imetlemine, aga me tahaksime, et inimesed hakkaksid imetlema, aga see, mis seal sees toimub ja praegu oleme üsna palju rõhku pannud sellele ja, ja see on ka vaev, suurem vaev, kui ma arvasin. Sest eks need põlvkonnad ka, kus me liigume edasi, on ju niiviisi, et puus tundub kahtlane. Ja kui meil on teatud rööpad sees, siis on nende peale üsna kindel käia alatise rööbastele kõndimine ei too alati tulemust. Sellist, mis muutuv aeg, nagu nõuab ja, ja selles protsessis praegu kogudus liigub. Kui vaadata üldiselt kogudusi, siis enamasti need liikmed on vanemapoolses keskealised ja vanemad ja sageli just nimelt naisterahvad. Kui vaadata Viimsiga koguduse üldpilti, milline see on? Ma arvan, et saan kaks viiendikku on noored ja kolm viiendik on nüüd ütleme vanemapoolsed, ehk siis ütleme niiviisi, et üks viiendik on seal keskealise kaks viiendikku on siis vanemapoolseid ja, ja surve on nüüd ütleme noorte poole. Sest programmi ja jumalateenistus on tegelikult eesmärgina ette valmistatud pigem noorte poole ja keskealist ehk uue põlvkonna poole, nii et sa pilt hakkab muutuma üsna üsna kiiresti. Aga kõik see pilte ei ole mitte niuke raju noortele, vaid see on, ma arvan, vaatne ka vanadele ja, ja keskealistele, need just sellised me oleme ehitanud üles, aga pilt on rõõmus. Kui vaatad, siis sa näed ikka kolm-neli-viis rida noori ainult ja mitte ainult tüdrukuid, vaid ka poisse paarida. Viimsi seal veel kogudusi, mismoodi omavahel läbi saate? Viimsis on kaks, on Püha Cupi Viimsi kogudus, kes ehitab nüüd 500 meetrit meest kõrval, hakkas kirikut ehitama ja tervitame seda. Ja siis randvere kirik on teispool poolsaart ja meie koostöö on, ma arvan, et heasoovlik, see tähendab seda, et meie kohtume vähemalt kord aastas, siis käime külakorda nii-öelda, oleme käinud meie Viimsi koguduses oleme kogunenud vabakogudes ja selle aasta alguses olime püha, Jaagupi koguduses on nüüd järgmine kord on siis Randeri kogus, aga samal ajal me käime üksteise aastapäevadel ja jõudsin, ütleme kolmandat tagasi Viimsisse. Ma ütlesin pasteritel, et et meie põhiline koostöö võiks olla see, et me 11 ei söö ja ma arvan, et ma ise ja kõik ülejäänud vastu olid ka väga hästi täitnud ja pigem balletamist seest. Sest sest ma arvan, et et kui meie kirikusse mahub 120 inimeste nüüd uude püha kopi kogudusse mahub 230 inimeste tanderi, kirikusse mahub kuskil võib-olla 150 inimest. See on kokku ainult ju 500, umbes aga Viimsi vallas elab 10 tahate inimeste umbes nii, et tegelikult kogudusi mahub veel küll ja küll. Jõudu nendes tegemistes ja palju õnne siis kogudusele 79. aastapäeval. Ja aitäh stuudiosse tulemast Viimsi vabakoguduse pastor Indrek. Kirikuelu tänases saates rääkisime euroliidust ehk siis sellest, milline arutelu käib evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduses Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Tegime juttu Tartu Maarja kirikukonverentsist, kus räägiti sellest, kuidas kogudus, koguduse tegevus ja kirikuhoone jätavad tänaste inimest ja ühiskonda. Saate lõpus soovisime palju õnne Viimsi kogudusele tänase aastapäeva puhul. Ja peaksime lisama. Täna tähistab aastapäevaga Viljandi baptistikogudus. Tänases saates kõlasid ka adventkiriku vokaalansambli, ta tuleb tagasi, vaimulikud laulud. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile kaunistage. Et. Ta vennas. Ta siin vaiba elane. Ja sa karda eksida? Ei suudagi? Ta taevane kaitsevalitsuse, seda ikka, aga sa ei saa ja Oudova. Jeesus ütles Ma saan ta kõrgessaare maas ka säärane kalliks. On ta siis, kui. Iga päev. Ei saali.