Kiriku, kas kirik ristirahvas on Euroopa liidu poolt või vastu tänases saates saame teada, mille põhjal teevad eri uskondade kristlased euroliidu suhtes oma valiku. Usuteadlasi küsitleb saatejuht Meelis Süld. Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob olete ka kirikuvalitsuse liige ja nüüd mõned nädalad tagasi tegi Eesti evangeelne luterlik kirik pöördumise, kus ta neljandast siis kirikujuhtide pooldavad seisukohta Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Miks luteri kirik pidas vajalikuks sellist otsust langetada, öelda välja siis oma seisukoht Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Kui ma meenutan seda koosolekut, kus see kõne alla tuli siis seda küsinud. Kui meie käest, et kas kiriku midagi ütleb, ma mäletan, et meil oli nagu enesestmõistetav, et Eesti kuulub Euroopa Liitu. Otsus on vormistatud, konsistooriumi seisukoht ELK seisukohana. Nii palju, kui ta seda esindab, muidugi ELK liikmed võivad olla teise seisukohas, on selge. Aga nii ta tuli. Ja minu meelest ongi see loomulik. Kui me oleme eurooplased, siis me teeme seda, mida eurooplased teevad. Eurooplased teevad praegu Euroopa liitu. See on põhimõtteline küsimus, kõik detailküsimused, need, ka suhkru hind tõuseb või langeb või need on asjad, mille üle ei saa üldse samal tasemel otsustada, et ei ole sama taseme küsimused, põhiküsimus kuuluvuse küsimus, kuhu meie kuulume. Kui me kuulume Euroopasse, siis teeme seda, mida eurooplased teevad. Ja kui me ei taha teha seda, mida eurooplased teevad, siis ei kuulu Euroopasse, aga siis tuleb see enda jaoks teadvustada ja leppida, et me ei kuulu Euroopasse. Me ei kuulu ka Venemaale. Me oleme puht iseseisvad. Puhume. Lõpuks satume, kui meie sündivus langeb näiteks või kui rahvuslik egoism langeb. Nii nagu Andrei Hvostov kirjutab, et tendents rahvuslikku egoismi langemisele endise Karl Suure riigi territooriumil mis hõlmab siis valdavalt Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa ja Põhja-Itaalia. Kui rahvuslik egoism väheneb ka Eestis, me võime seda täheldada minu meelest see on, niisiis, mida me siin teha oma iseseisvusega, mismoodi me ise seisame. See on ka üks küsimus, mis minu meelest ei ole piisavalt läbi arutatud, nii et kui me kuuluvusest räägime Venemaalt ära, tulime Nõukogude Liidust ja ütlesime endale, et me oleme kogu aeg Euroopasse kuulude, meie sinna nüüd ka läheme, siis tuleb see samm teha ka läbi, mitte jääda kuhugi poolele teele, mingisuguste spekulatsioonide või üksikküsimuste tõttu peatuma. Minu meelest ei ole see lubatud, tuleb tehase samm lõpuni ka juhul, kui Euroopa liit ütleme mõne aasta pärast, oletame, laguneb mingil põhjusel, siis ikkagi tuleb see samm teha lõpuni, sest see on põhimõtteline samm. Kiriku sees oli see suhteliselt üksmeelne otsus. Konsistooriumi oli küll see üksmeelne otsus, kui ta kõigepealt üles tuli, ma ei kuulnud küll kedagi, kes vastu oleks midagi arvanud või tahtnud öelda, pigemini oli see täiesti loomulik, et Eesti kuulub Euroopas. Kuivõrd see Euroopa Liiduga liitumine on vaimulik küsimus, me näeme, et mõned kogudused siiski teevad selle teema üsna vaimulikuks. Näevad siin seoseid piibliga, toovad paralleele eesti rahva ja Iisraeli rahva vabaduse vahel. Kuivõrd see on õigustatud. Õigustatud ta ühelt poolt on, teiselt poolt mitte. Õigustatud on see, et igasugune prohvetlik sõnum puudutab tüüpsituatsioone läbi kõikide aegade. Sellepärast saab paralleele tuua eestlaste ja Iisraeli rahva vahel, saab tuua mõne teise rahva mingi situatsiooni ja Iisraeli rahva vahel tüüpsituatsioonid korduvad. Ja kui nüüd võtta näiteks ilmutusraamatu 13. peatükk ja öelda, et see metsaline ongi Euroopa liit või Euroopa Liitu kuradi keha vastuseks otseses mõttes, siis minu arust on tegemist küll ühe väga suure arusaamatusega meenutamist see lugu, see oli nõukogude aeg veel palutiga Mihhail Gorbatšovi eest. Aga Gorbatšovi olevat metsalise märk otsa ees olnud, see oli üks niisugune sünnimärk, tal, mida retušeeriti ära fotode pealt. Ja hiljem oleme televiisorist näinud. Ja nõukogude liit, kas see polnud kalk, suur saatana riik, mõtle kiriku hävitama, ristiusu vaenlane. Minu meelest niimoodi neid asju ei saa samastada, tehti õigesti, paluti Mihhail Gorbatšovi eest, näed Nõukogude Liit laguneski ja meil ka pigemini tuleb minna Euroopa Liitu ja paluda selle eest, et Euroopa liituma, kristlikud juured taasavaks, mitte arvata, et nüüd konkreetselt Euroopa Ühendus on mingi saatana kehastus. Kui selline see on, see on, see ei pea paika seda otsitud läbi aegade, et mis asi see ilmutuse metsaline siis on ilmutusraamatu metsaline. Ja see puudutab kõiki tüüpsituatsioone, kui seal on öeldud, et keegi ei saanud osta ega kaubelda ega müüa, kui tal ei olnud metsalise, et otsa ees, siis see puudutab taas tüüpsituatsioone. Kõik niisugused suured süsteemid on ohtlikud ja nende suhtes tuleb olla valvas. Aga see ei tähenda mingil juhul, et me peaksime kõike samastama konkreetselt Euroopa Liiduga. See oleks küll naljaks. Paljud kirikud on kartnud seda ehk ja rõhutanud, et Euroopa Liidust võib tulla sellist liberaalset suhtumist eetika ja moraaliküsimustesse. Et seal ollakse vabameelsemad eutanaasia suhtes homoseksuaalsuse suhtes, et avaldatakse võib-olla justkui ka kirikutele survet, et nad peavad olema rohkem sallivad. Kas selline oht on reaalne, kas tõepoolest Euroopa Liit võiks avaldada kirikutele survet ka Eestis, et nad hindaksid ümberg moraali nõudmisi? Ehkki kirik soovib lähtuda ju ennekõike pühakirjast? Ma ei sooviks väga spekuleerida, mismoodi Euroopa Liit üldse survet hakkab avaldama, sest selle üle on palju räägitud ja seda on kardetud ja hirmul on suured silmad. Teisest küljest surve ei pruugi olla otsene, vaid võib-olla kultuurne ja surve ilma surveta ilma avaliku surveta, vaid lihtsalt vaikselt mõtteviisi muudab. See on palju tõenäosem ja see oht on loomulikult olemas. Lääne-Euroopa liberalism tahab ka Eestimaale tulla, aga me ei tohiks unustada, et asja, mis minu meelest jäetakse kahe silma vahele. Eesti on ikkagi puht paganlik maa. Eesti on ikkagi uuspaganlus, noh, see kõlab halvasti, ütleme siis uued mittekristlased on ju meil enamuses mingid andmed olid jälle, mis näitasid, et 25 protsenti, see on Eestis ristiusulisi, mõned väidavad, et 15 protsenti mingite küsitluste alusel ja Euroopa protsendid näitavad ikkagi üle poole mõnel kuni 60 kuni 90, olenevalt muidugi siis mida silmas peetakse. Ja minu meelest Euroopa Liit on palju kestlikum kui Eesti. Ja kui me ei taha Euroopa liitu minna ja kui me ei taha Venemaa mõjusfääris olles. Meil jääb valida oma eesti paganlus. Vaat seda mina ei saa valida, minu meelest siin on üks minu jaoks üks ja ma olen kuulnud, et ka mõningate teiste luterlaste jaoks üks vaimulik küsimus, et me ei saa valida, me ei saa valida iseseisvat testi, c on selline, eestilis, tõrjub ristiusku ühtlasi tagasi. Kui me nüüd võtame nüüd otsest sundi kirikutele, kas homode laulatust ja niisugust asja hakatakse sundima, siis eestlased ju tõrjusid luterliku kiriku taotluse saada taas rahvakirikuks tagasi. Aastat luterlik kirik püüdis ühel ja teisel viisil, nii nagu Läänes ka meil Eestis saada rahvakirikuks, läänlased on ju oma rahva kirikutes ja see tõrjuti tagasi, mitte midagi talutud ei talutud isegi niivõrd leiget suppi nagu religiooniõpetus koolides. Ja nüüd on siis praktiliselt ühiskond kaotanud võimaluse kirikule survet avaldada. Kirik teeb, mida tahab, sest ta ei ole rahvakirik. Ja ma tahan sellega öelda seda, et neid võimalusi on nii palju. Et meil ilmselt tuleb võidelda vigade ja puudustega, mitte visata nurka kogu kontseptsioon. Mõnes suhtes on venelased liberaalsemad, teises suhtes on nad palju Kristlikumad. Ja need toimingud lähevad nii et meil ei ole valida ideaalset, vaid paremat varianti. Halvemast. Ja Euroopa Liit on minu meelest ikkagi kuuluvuse küsimus, sindame, kuulume sealsed revolutsioonid, sealsed sõjad. Sealsed uskmatused puudutavad meid, sest me oleme eurooplased ja meil tuleb ühiselt nende vastu astuda. Aitäh Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikuvalitsuse liige kirikule. Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari rektor Andrus Norak. Kui me räägime tänases kirikuelu saates Euroopa Liidust ja kiriku ja kristlaste suhtumisest Euroopa liitu siis üldiselt on käibel märksõnad Euroopa liidu poolt vastu otsustades majanduslik heaolu seisus, võib-olla ka Euroopa kultuuriruum. Kui nüüd rääkida kristlaste arvamuse kujunemisest, siis mille järgi kristlased eelkõige kujundavad oma otsust kas poolt või vastu Euroopa liidu suhtes on needsamad sarnased. Märksõnad ma arvan küll, et nad valdavalt on sarnaselt märksõnad ja pühakirjast. Peab ilmselt päris hea fantaasia olema, et sealt midagi Euroopa liidu kohta leida. Ja ma hiljuti sirvisin seda, ei kui eesti märk eurovastaste kristlaste häälekandjat midagi eurovastast peakirjast leida ilmselt selleks peab tugevasti Eise keesima või sisse lugema, nii et see kokku pandud ei, kui eesti märk rajanebki, noh, enamjaolt inimeste ilmutustele, mitte pühakirjale. Nii et see on päris indikatiivne värk selles mõttes. Ma arvan, et ta peegeldab ka seda, mille najal paljud inimesed tõesti oma otsesed teevad, et nad teevad oma juhtide arvamuse najal. Ja päris inetu on olnud vaadata näiteks ärahirmutatud vanainimesi kellel on kõik segamini, kellel on segamini see, et Ameerikas anglikaani piiskop on homoseksuaal ja, ja nad räägivad, justkui see oleks euroliiduga seotud ja ma lähen oma kõrvaga kuulnud selliseid jutte. Miks siiski on väga paljud vabakogudused väga konkreetselt Euroopa liidu vastu tõepoolest nimetavad seda, kas siis saatanlikuks ühenduseks või metsalise märgiks Euroopa liitu millest see on tingitud? Ma olen selle üle palju mõelda, ega maal ühest ja selget vastust ei olegi. Euroopa Liit on selline suur tundmatu asi, millele nagu kõik oma hirmud, mis parasjagu on projekteerida. Ja tegelikult me ju kõik otsustame, arutleme emotsionaalselt. Kui vaadata kas või seda suurt ja kampaaniat, mis Tallinnas käimas on, siis on ju ka emotsionaalne, jah, me tuleme ja rohkem seksikaid, mehi ja mida iganes seal pakutakse. Uuemad protestantlikud kirikud on sündinud valgustusajal ja, ja sündinud ka rahvusromantilisel ajal ja nad on harjunud ennastava etnosega samastama. Ja sama fenomen, mis on reaktsioonist postmodernismi-ile, tundub nagu jalge alt kaob pind ära, et millele siis enam toetuda, kui modernistlikud väärtused enam ei kehti ja midagi sarnast ilmselt on ka vabakirikute mõttelaadis, et et on harjutud samastama oma etnosega ja kui Etnas osa oma iseseisvusest Telegeerib kuhugi Brüsselisse, siis ei osata reageerida. Me oleme harjunud mõtlema rahvusriiklikest terminites, kui nii võib öelda. Võib-olla ettevaatlikuks teeb see, kui keegi väidab teadvat, mis on täpselt jumala tahe ja kui väidetakse seda, et Euroopa liitu minek on jumala plaani vastu astumine. Kas sellises küsimuses võib-olla jumala nii-öelda oma tahe, et üks valik on õige ja teine valik on vale. Kui kristlased peaksid nagu pisut lähemalt seda jumala tahet tundma ja teadma ja kui vaadata noh, et nad jagunevad laias laastus samamoodi ülejäänud ühiskond või noh, võib-olla on teatud väiksed rõhuasetuse erinevused, siis siis on selle jumala tahtega ilmselt päris segane asi. Nii et ma ei ole kunagi olnud fatalist selline range determinism, et ma arvaks, et jumalale on kusagil stsenaarium meie elu jaoks, mida me siis tähendab vähemalt järgima nii nagu võib-olla vanakreeka tragöödiate saatuse mõiste oli väga oluline ja inimene see ainult kas väärikalt oma saatusele alluda, vastan puigelda. Nii et ma arvan, et jumal on andnud inimestele vaba tahteruumi ja ja küsimus euroliidust kuulub ka sellesse valda, kus jumala stsenaarium on, see ilmselt ei ole ei, ei ega jaa-vastust ette kirjutatud. Nii et minu meelest on see jumala tahte seisukohalt ja eetiliselt seisukohalt ka neutraalne küsimus. Mõlemad vastused on õiged, mis referendumil antakse ja jäi. Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari rektor Andrus Arak. Te olete siiski ise väljendanud seda, et hääletate Euroopa liidu vastu. Miks meil on rahvusriik ei andnud väga vähe ja väga paljud eestlased ei ole veel oma riigis saanud inimväärselt elada. Ja selles mõttes ma olen nagu nõus Igor Gräzini ka, kes on ütelnud, et see on eliidiprojekt. Ja sellest tõenäoliselt saavad enam kasu need, kellel meie ühiskonnas juba paremini läheb. Aga väikeettevõtjad, pisi põllumehed nii-öelda nendele võetakse nagu igatsugune, majanduslik motivatsioon ära. Ma arvan, et väga paljud inimesed kaotavad ja siin on kiriku jaoks ja samuti küsimus, et kas ta samastab ennast nendega ühiskonnas, kellel juba läheb paremini või pigem peaks samastame ennast nendega, kellel võiks minna veel palju paremini. Ja noh, siin ma arvan, et, et kirik on läbi ajaloo ikka samastanud ennast. Nii nagu Rõuges öeldakse, et jumal on, on otsustanud olla vaestele ligemal. Ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi nagu luuka evangeelium Jesaja raamatut tsiteerib. Nii et see on nagu minu jaoks see küsimus, pigem. Tänases kirikuelu saates räägime Euroopa Liidust ja sellest kuidasmoodi, kirikud ja kristlikud organisatsioonid on suhtunud sellesse kas Eesti peaks minema Euroopa liitu, mida sealt head või, või midagi halba oodata. Ja missugune on kristlaste seisukohta, aga vestlen praegu Meego Remmeliga. Olete Tartu Salemi baptistikoguduse pastor ja ka kõrgema usuteadusliku seminari doktor. Kuivõrd on see küsimus üldse Kristaskonna jaoks oluline, et kas võtta nüüd kindel seisukoht? Jah, me, me läheme Euroopa liitu? Ei, me ei lähe. Kuivõrd puudutab see sellist kiriku igapäevast tööd, millise tähtsusega? Ma arvan, et see on oluline igale kristlasele Eestimaal ja ma arvan, et iga kristlane Eestimaal ka langetab oma valikuid ja otsuseid otsides jumala tahtmist, otsides seda parimat iseenda ja teiste inimeste jaoks. Iga Kristjan valib ka oma poliitilised valikud palvetades ja, ja selles mõttes on inimesed mitte ainult siis poliitilises valiku hetkes, vaid nad ka usuliselt kaaluvad ja küsivad ja otsivad. Kuivõrd puudutab see valik Me koguduse elu või kristlaseks olemist tervikuna, siis ma arvan, et iga Christian on oma maa kodanikke oma maa ja rahvaesindaja ning ükskõik, millises suunas meie maa ja rahvas ka ei liiguks, siis ma usun, et kristlased kaasas sellega paratamatult tuleb meil siis otsida ka mitte ainult seda, et kuhu me, maa ja rahvas peaks liikuma, vaid ka, mida mina kristlasena saan teha selle heaks, et me maal ja rahval oleks tulevik, mis on jumala õnnistuse ja meelepärases kohane. Tahetakse tihtipeale näha seda, et kristlased on üksmeelel ja seda üksmeelt rõhutatakse ka kristlaste endi hulgas. Aga ometi Euroopa Liidu küsimuses ei ole kristlased üksmeelel, mis tekitab neid eriarvamusi. Miks ühed kristlased arvavad, et jah, tuleb minna Euroopa Liitu ja teised arvavad, et see oleks tõeliselt hukatuslik. Eestile. Ma arvan, et neid põhjuseid on kindlasti mitmeid, kui me räägime tavalistest poliitilistest valimistest, näiteks olgu parlamenti või kohalikku omavalitsusse, siis siis me näeme, et ei ole olemas niisugust kristlikku parteid või niisus kristlikku valikut, mida kõike kogu ristirahvas siis ühtselt järgib vaid inimeste ette kujutada, et ka poliitika tegemise eesmärkidest ja viisidest on küllaltki isikupärased ja grupiti erinevad. Ja, ja midagi ei ole kirik pidanud ka selles mõttes imelikuks, kui üks kristlane kuulub ühte erakonda ja teineteise ja pooldab ühte poliitilist lähenemist teise suhtes. Ja, ja ma arvan, et paati kristlasi ühendab see, et nad soovivad parimat oma maale ja rahvale. Küsimus sellest, milline maksusüsteem on õiglasem, võib tunduda Ühele teisele inimesele lihtsalt vastutavana erinevalt. Aga ma usun Euroopa Liitu liikumise suhtes võib-olla lihtsalt poliitilisi erimeelsusi ja, ja neid kristlasi, kes ütlevad, et meie vabadus iseenesest on nii suur Tartus, et selle nimel ei saa midagi ohvriks tuua teisi kristlasi, kes, kes leiavad, et vabadus on võimalus ka koostööd teha ja, ja langetada valikuid ka selles mõttes, et, et midagi ühiselt ära teha ühiste väärtuste nimel. Ja, ja ma arvan, et need on poliitilised valikud, mida kristlased teevad nüüd. Teine tasand on kindlasti, kui me küsime kristlastena ikkagi jumala tahtmise järgi ja, ja kuidas me mõistame seda, milliselt jumal ootab meie valikuid ja, ja kuidas me seda oma elus rakendame. Ja ma usun, et siin võib, võib väga selgelt eristada ka kristlasi selle alusel, millised on inimeste bioloogiliselt, malbelt üldse tervikuna milline on jumal, milline on tema ajalooprotsesside juhtimise laad ja milline on tema tuleviku kontseptsioon ka, kuni kirikukeeles kasutatakse sellist sõna nagu eszkatoloogia tulevikku või lõpuaegade niisugune maailmakäsitlus. Et milline on see maailma tulevik tema pildis, tema piibli arusaamises tervikuna. Ja ma arvan, et, et siin võib üsna selgelt eristada võib-olla kristlasi ka kahtelleeri kuuluvana ühed, kes, kes leiavad, et jumal on toimimas maailmas praegu just selliselt, et ta ühendab rahvaid. Et ta ühendab riik ja lammutab või pole piire riikide ja rahvaste vahel selleks, et teostada mingisugust suuremaid eesmärke, mida varem ajaloos ei ole saanud teostada ja, ja selles mõttes Roobastumine või üle ilmastumine on üsna sarnased protsessid. Ja teine võimalus on vaadata seda, et selles maailmas on on valitsemas kurjus selles maailmas kurjus ja headus polariseerunud üha enam. Need tendentsid, mis meie elu mõjutavad, on üsna haavalt välja joonistumas üha rohkem ja rohkem kogu see terroristliku maailma pealetung ja nii edasi ja sellises maailmas hoitakse rohkem tagasi, hoitakse rohkem iseenda juurde, hoitakse oma juurte juurde ja oma traditsiooni juurde tagasi. Ja selles mõttes ka on mõistetav, väga selge nende kristlaste hoiak, kes ütlevad, et me ei peakski üleüldse kuhugi liituma, vaid me peaksime olema ise, siis me oleme kaitstud siis Me oleme terved. Eesti evangeelne luterlik kirik on väljendanud oma seisukohta ja öelnud põhimõtteliselt jah-sõna Euroopa liidule ja soovitanud seda teha siis ka vähemasti oma koguduse liikmetel. Mehki muidugi valikuvabadus on kõigile jäetud ja, ja inimene otsustab ise, millise valiku ta langetab. Kuulute Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liitu. Kas see usuorganisatsioon on langetanud kindla seisukoha Euroopa liidu poolt või vastu? Ma arvan, et me oleme selles mõttes Luterliku kirikuga üsna sarnasel seisukohal, et iga inimene võib langetada oma valiku iseseisvalt ja kirik või siis meie koguduste liit ka tervikuna ei ütle ülevalt alla ühelegi usklikele inimestele, millised ta peab oma poliitilise valiku langetama. Kui üldse iseloomustada meie usuliikumist, siis baptistide on alati väga selgelt seisnud usuvabaduse ja südametunnistuse vabaduse eest. See läheb kuni üksikinimeseni välja, see läheb üksik koguduseni välja ja sellepärast ei ole meie koguduste liit tervikuna liidu juhtkond siis vanematekogu teinud avaldust selles suunas, millised kogudused võiksid olla hääletamas või mille suunas küll aga on koguduste liidu vanemate kogu teinud avalduse, milles ta ütleb muu hulgas mõlemad võimalused nii Euroopa Liidu minna kui mitte minna, sisaldavad endas ohte ja teadmatust. Kristlus on kogu maailma issand ning meie kristlastena kutsutud kuulutama evangeeliumi kõigile rahvastele. Ja sellega on Eesti evangeeliumi kristlaste baptistide, Koguduste Liidu juhtkond püüdnud silme ette seada hoopis suuremat perspektiive kui meie omariiklus või näiteks Euroopa kui tervik riigi või, või sellise riikide ühenduse heaolu vaid et meie oleme kutsutud elama enamale elama teisele inimesele, elama teistele rahvastele ka Kristuse hea sõnumi kuulutamisel. Selles mõttes olema mitte Eesti riigi Euroopa riikide ühenduse, vaid jumalariigi esinduskogu ja tegema selles osas oma parima. Ja ma arvan, et sellist avaldust nagu aktsepteerida meie koguduste liidus usklikud tõepoolest palvetavad selle pärast ja langetavad oma südametunnistuse usu valiku, mida te oma koguduses olete soovitanud. Tartu Salemi baptistikoguduse pastor Meego Remmel. Üsna sarnaselt, mida meie liit, et iga inimene Peab langetama oma valiku ja olen jutlustanud ka ühe jutluse analoog sel teemal või sellel foonil sellest, kuidas evangeelium jõudis Euroopasse, kuidas apostel Paulus oli evangeliseerinud ja Kristjaliseerinud tervet Väike-Aasiat ja kuidas ta jõuab ühel hetkel nagu nägemuseni, et jumal ootab talt enamat, et ta peaks minema sinna, kuhu evangeelium ei ole mitte kunagi veel jõudnud ja, ja kuidas ta siis läheb teele ja tänu sellele on tegelikult Euroopa kristlaseks saanud ja, ja ka meie Eestimaal on lõpuks hea sõnum Kristusest levinud. Ja sellega olen ma võib-olla väljendanud ka oma isikliku perspektiivi, et me kristlastena elada enamale kui oma riiki oma rahvas. Me oleme võimelised elama ka teistega koos. Olen tegutsenud ka ülemaailmses evangeelses alliansis Euroopa evangeelses alliansis ja puutunud kokku üsna paljude erinevatest riikidest ja kirikutest inimestega. Ei ole leidnud, et meid Euroopas võib-olla ka sellises ilmalikus Euroopas, kus kristlaskond jääb üha enam nagu marginaalseks grupiks võiks siduda just see, et me kristlastena hoiame kokku kristlastena On midagi üheskoos ära teha selle Euroopa ühiskonna heaks. Ja, ja seda ma olen püüdnud siis ka oma koguduses sõnastada just nõnda, et kutsumus on laiem, kui me ise oleme. Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets on maininud ka seda, et meie jah-sõna ka siis, kui me läheme Euroopa liitu ja teeme selle valiku, siis ei peaks olema niivõrd ka lähtunud võib-olla majanduslikust perspektiivist, vaid küsimusest, kui palju minul endal või eesti rahval on. Pole anda meie koguduse moto on jagama parimat ja ma arvan, et jagatud väärtused on alati rikastavad väärtused, jagades me saame alati rohkem matemaatikas jagades saab alati vähem, aga aga hõlbelises reaalsuses tegelikult jagalas saab alati rohkem ja ma ma usun seda väga, et et kui me isiklikus elus, kui me perekonda, tänagune kogudustena või Kristlaskonnanovi rahvana elame nõnda, et me oleme valmis jagama kellegagi midagi siis me ise oleme rikkamad ja me Me tegelikult võime elada väärtuslikumat elu kui lihtsalt niisama endale hoides. Ja, ja ma usun seda, et, et meil eestlastena on midagi väga olulist jagada ka Euroopale ja olgu me siis Euroopa liidus või mitte. Ma usun, et meie ülesanne elada enamale, kui ma ise aitäh Meego Remmel, Tartu Salemi baptistikoguduse pastor Tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Teie arvamused ja ettepanekud on teretulnud elektronposti aadressil. Kirikuelu ät r punkt e kaunist pühapäeva jätku.